Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maailm 1920-1939 (1)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis olid peamised pingekolded 1 maailmasõja järel?
  • Mida tehti nende saavutamiseks?
  • Mis oli Dawesi plaan?
  • Mis olid selle rakendamise tagajärjed?
  • Millal toimus Locarno konverents?
  • Milles seal kokku lepiti?
  • Mis oli Briand-Kellogi pakt?
  • Mis olid ülemaailmse majanduskriisi põhjused?
  • Mis oli Rooseveldi uus kurss" ?
  • Mis olid diktatuuride tekkimise põhjused?
  • Miks tulid natsid Saksamaal võimule?
  • Mis olid NEP-ile ülemineku põhjused Venemaal?
  • Millised olid tulemused?
  • Mis oli kollektiviseerimine?
  • Mis olid selle eesmärgid ja tagajärjed?
  • Mis oli industraliseerimine?
  • Mis oli sinu arvates sõdadevahelise perioodi kõige iseloomulikum nähtus kirjanduse või kunsti vallas?
  • Mis oli sinu arvates sõdadevahelise perioodi kõige iseloomulikum nähtus teaduse või tehnika vallas?
1.Mis olid peamised pingekolded 1. maailmasõja järel? Selgita.
Saksamaa- polnud rahul Versailles ´ rahulepingu tingimustega, sest luges neid ebaõiglaseks.
Ungari- pidi loovutama enamiku oma seinisest territooriumist ning pidas seda mõistagi ülekohtuseks.
Itaalia- jäeti ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omaks pidas.
2. Kominterni eesmärgid- muuta kogu maailm kommunistlikuks; ülemaailmse nõukogude vabariigi loomine
Mida tehti nende saavutamiseks? Rahastas ettevalmistusi riigipöördeks mitmes Euroopa riigis. Organiseeris relvastatud mässud Poolas, Bulgaarias, Eestis (kuid need ebaõnnestusid).
3. Mis oli Dawesi plaan? Mis olid selle rakendamise tagajärjed?
Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste repratsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaegu.
Rahandus stabiliseerus, majandus pöördus ülesmäge kogu Euroopas, inimeste elujärg hakkas paranema.
4. Millal toimus Locarno konverents ? Milles seal kokku lepiti?
1925. aasta lõpul. Sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles´s paika pandud läänepiiri.
5. Mis oli Briand - Kellogi pakt?
Selles leppes kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt.
6. Mis olid ülemaailmse majanduskriisi põhjused?
Ületootmine- kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta.
Vale majandamine - võeti liiga palju laene , ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks, inimesed ei suutnud tagasi maksta.
Valitsuse vead kriisi ajal- loobuti vabakaubanduse põhimõttest ning kehtestati kõrged tollimaksud .
7. Mis oli Rooseveldi „uus kurss “ ? Milliseid reforme viidi ellu panganduses, tööstuses, põllumajanduses, sotsiaalsfääris?
Rooseveldi „uus kurss“ oli Rooseveldi reformikava. Panganduses- kehtestati riigi kontroll panganduse üle, lubades tegutseda vaid riigi poolt elujõuliseks kuulutatud pankadel. Tööstuses- kehtestati seadusega miinimumtöötasu ning tööpäeva pikkus. Põllumajanduses- kehtestati tootmispiirangud. Sotsiaalsfääris- suurendati ametiühingute õigusi, maksti töötutele abiraha .
8. Iseloomusta USA välispoliitikat peale 1. maailmasõda.
Isolatsioonipoliitika- püüti maailmas toimuvast eemale hoida.
9. Võrrelge demokraatlikule ja diktatuuririigile iseloomulikke tunnuseid. Majanduses, poliitikas, kultuuris, ideoloogias.
*Majandus- Dem- vaba turumajandus . Dik- majandus riigi kontrolli all
*Poliitika.- Dem- mitu parteid, võim on rahval , võimude lahusus . Dik- üks partei, võim on ühel isikul, võimude lahusus puudub. Kultuur- Dem- vaba ajakirjandus . Dik- tsensuur - kõik kirjutatu käis kontrollist läbi
*Ideoloogia- Dem- konservatism , liberalism , sotsiaaldemokraatia . Dik- natsism , kommunism, fašism
10. Mis olid diktatuuride tekkimise põhjused?
*uute, kergemini manipuleeritavate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu.
*pettumine Versailles´ süsteemis
* pettumine demokraatlikus riigikorralduses
*majanduslikud raskused
11. Selgita, mis on autoritaarne ja mis totalitaarne valitsemine.
Autoritaarses riigis on enamik võimust koondatud ühe isiku või isikute väiksema rühma kätte, poliitiliste erakondade tegevus kas lõpetatud või piiratud, rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada.
Totalitaarne riigikorraldus on kindlasti diktatuur. Lisaks võimu koondumisele ühe juhi ja tema sõltlaste kätte iseloomustab totalitarismi kontroll inimeste mõtteavalduste ning tegevuste, kogu nende elu üle. Võib nimetada hirmuvalitsuseks – pidevalt rikutakse inimõigusi, kõrgemaiks seaduseks on diktaatori suva.
12. Leia kolm sarnasust ja kolm erinevust Stalini ja Hitleri diktatuuride vahel.
ERINEVUSED: Hitler : *natsid tulid võimule demokraatlikul moel
*ei olnud kollektiviseerimist
Stalin : * kommunistid tulid võimule riigipöörde kaudu
* kollektiviseerimine
SARNASUSED: * vägivaldsed * majandus oli allutatud riigi kontrollile * üheparteisüsteem
13. Miks tulid natsid Saksamaal võimule?
kardeti kommunistide võimuletulekut ja paljud arvasid, et neid on võimalik peatada vaid natsidelöögirühmade abil, tänu sellele kasvas natside populaarsus ning nad said valimistel kõige rohkem hääli
14. Mis olid NEP-ile ülemineku põhjused Venemaal? Mis abinõusid rakendas nõukogude valitsus uue majanduspoliitika raames? Millised olid tulemused?
NEP-ile üle mindi sellepärast, et seisti silmitsi tugevneva rahulolematusega.
*kaotati üldine töökohustus *viidi läbi rahareform *kaotati tasuta teenused *tööd hakati tasustama vastavalt töö hulgale ja kvaliteedile
Venemaa majandus hakkas taastuma, eriti kiirelt arenes põllumajandus.
15. Mis oli kollektiviseerimine? Mis olid selle eesmärgid ja tagajärjed?
Kollektiviseerimine- talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse.
Eesmärgiks oli koguda viljavarusid talupoegadelt, et toita sõjaväge ja kasvavat tööliskonda
Tagajärjed olid niivõrd rängad, et NSV Liit ei suutnud neist tegelikult kunagi toibuda- vähenes nii teravilja saak kui ka loomade arv.
16. Mis oli industraliseerimine? Mis olid selle eesmärgid ja tagajärjed?
Industraliseerimine- suurtööstuse eelisarendamine.
Eesmärgiks oli Venemaa muutmine tööstusriigiks.
Tagajärjed- industraliseerimise käigus kadus tööpuudus, Nõukogude Liitu ei mõjutanud eriti ka ülemaailmne majanduskriis , eriti hoogsalt arenes sõjatööstus.
17. Itaalias tuli võimule Mussolini – 1922. a
Saksamaal tuli võimule Hitler – 1933. a
Ülemaailmne majanduskriis – 1929-1933
NSVL moodustamine – 1922. a
Locarno konverents – 1925. a
Briand-Kellogi pakt – 1928. a
18.
agressioon- kallaletungimine, anastamine vallutamise eesmärgil.
Patsifism- maailmavaateline seisukoht, mis mõistab põhimõtteliselt hukka igasugused sõjad, eristamata õiglasi ebaõiglastest.
Isikukultus- Stalini lõputu ülistamine
inflatsioon- raha ostujõu langus ja hindade tõus
diktatuur- mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim
19. Mis oli sinu arvates sõdadevahelise perioodi kõige iseloomulikum nähtus kirjanduse või kunsti vallas? Põhjenda oma arvamust.
Kunstivool dadaism - pilkas konservatiivset kodanlust kui ka iga hinna eest organaalitsevaid kunstnikke.
20. Mis oli sinu arvates sõdadevahelise perioodi kõige iseloomulikum nähtus teaduse või tehnika vallas? Põhjenda oma arvamust.
Film sai juurde sünkroonse heli. Taibati, et heli lisab filmile omaette kunstilise tasandi, luues uue filmikeele .
Maailm 1920-1939 #1 Maailm 1920-1939 #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Lenne Lahtvee Õppematerjali autor
ajaloo kt kordamisküsimused

Sarnased õppematerjalid

Maailm 1920-1939 12 klass Ajalugu
3
docx

Maailm 1920-1939 12.klass Ajalugu

KONTROLLTÖÖ Maailm 1920-193912. klass 1. Mis olid peamised pingekolded I maailmasõja järel? Vali neist kolm ja selgita pingete põhjuseid. Saksamaa ­ rahulolematus Versailles'i rahuga, sakslastega asustatud alade loovutamine naaberriikidele Ungari - suured terriotoriaalsed kaotused Venemaa ­ suured kaotused maailmasõjas, püüdsid levitada kommunismi maailmas Itaalia, Jaapan ­ ei saanudloodetud kolooniaid 2. Mis olid Komminterni eesmärgid? Mida tehti nende saavutamiseks?

Ajalugu
Maailm kahe maailmasõja vahel
6
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

Ajaloo kordamisküsimused 12. klassile Maailm kahe maailmasõja vahel 1) Miks ei olnud paljud riigid rahul esimese maailmasõja tulemustega? – Kaotajariigid ei olnud rahul, sest Saksamaa ja Austria- Ungari kaotasid oma territooriumi. Saksamaa pidi maksma teistele riikidele reparatsioone. Itaalia ja Jaapan jäid ilma esialgu lubatud kolooniatest. 2) Miks olid äärmusliikumised pärast I MS Euroopas mõjukad? – Majanduskriis, elatustaseme langus, pettumine demokraatias põhjustasid inimese kergest mõjutatavuse. 3) Selgita 1920.aastatel sõlmitud rahvusvaheliste lepingute tähtsust. Dateeri. (Rapallo, Locarno, konverentsil sõlmitud Reini tagatispakt, Briand-Kellogi pakt.) – Rapallo 1922, NSVL ja Saksamaa vahel, Versailles’i vastane leping, koostöö nende vahel. Polügon. Locarno 1925 pandi paika Saksamaa läänepiir, Saksamaa kui võrdõiguslik partner. Briand-Kellogi pakt – autorid olid Prantsusmaa ja US

Ajalugu
Ajalugu §11-14
11
doc

Ajalugu §11-14

langesid ka NSVL rahvusvähemused. Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem ­ GULAG. Siberis ja NSVL põhajapiirkondades asunud sunnitöölaagrites valitsenud ebainimlikes tingimustes surid vangi massiliselt. Stalin pidas terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks koostisosaks, milleta on võimatu ühiskonda kommunistliku partei võimu all hoida. Maailmarevolutsioon ­ ülemaailmne revolutsioon, oli marksistlikus ajalookäsitluses lõplik eesmärk, millega pidi kogu maailm jõudma uude, kommunistlikku arengujärku. Maailmarevolutsiooni kiirendamiseks kasutati aktiivselt luure- ja õõnestustööd teistes riikides, korraldati riigipöördeid (revolutsioone) jne. Komiterm ­ 1919.a. moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistil Internatsionaal ehk Komintern. Oma II kongressil 1920.a. kuulutas Komintern avalikult välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele.

Ajalugu
Maailm kahe maailmasõja vahel
5
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

Versailles´ rahuleping 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents. Konverents lükkas tagasi Wilsoni rahuplaani ning keskendus peamiselt Pr. ja Ing. Huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti alles allakirjutamisele. Uued riigid olid vaatleja rollis. Tähtsaim Saksaga sõlmitud V rl, kirjutati alla V lossi peeglisaalis 28.06.1919. Saksa pidi Pr. loovutama Elsassi ja Lotringi, mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele (Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia). Tuli vähendada sõjaväge 100 000 meheni, sõjaväeteenistuskohustust ei tohi kehtestada, keelati omada lennuväge ja allveelaevu, piirangud laevastiku suurusel. Tuli hüvitada võitjariikide sõjakahjud e maksta reparatsioone. Ing ja USA leebemad. Et Saksa täidaks tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuulutades selle demilitariseeritud tsooniks. Rl sõlmiti ka Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga. Viimased kaotasid suured territooriumi

Ajalugu
Aastad 1920-1930
6
doc

Aastad 1920-1930

aastate rahvusvahelise elu põhiprobleemid? Kuidas neid lahendada püüti? · Majanduskriis, tööpuudus, hüperinflatsioon · Hakkasid levima erinevad liikumised · Komitern ­ hakkas rahastama ettevalmistusi riigipöördeks mitmes Euroopa riigis 2. Miks valmistasid muule maailmale peavalu Saksamaa ja NSV Liit? · Need riigid olid pettunud IMS tulemustes ning polnud rahul Versailles rahulepingu tingimustega. Sõlmisid Rapallo lepingu. Venemaal oli plaan maailm uuesti ümberjagada.Hakati välja õpetama armeed ja arendama sõjatööstust. · NSVL keeldus 1922 majanduskonverentsil Genovas võlgade tasumisest · Saksamaa tahtis alguses revansi 3. Järgnevate sündmuste sisu ja nende tähtsus: Rapallo leping 1922, Locarno konverents 1925, Briand-Kelloggi pakt 1928 · Rapallo leping ­ Saksamaa ja Venemaa sõlmitud Versailles' süsteemi vastane koostööleping

Ajalugu
Maailm kahe ilmasõja vahel
5
doc

Maailm kahe ilmasõja vahel

Ajalugu kordamine kontrolltööks: maailm kahe ilmasõja vahel · Mõisted: hüperinflatsioon-raha väärtuse langemine kiiremini kui trükkida jõuti, keskklass kaotas seetõttu kõik säästud komintern ehk kommunistlike parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal, mis loodi Moskvas 1919 Dawesi plaan-Ameerika Ühendriikide rahandusminister andis loa pikendada sakslaste maksetähtaegu, ning andis neile laenu, mis aitaks majanduskriisist väljuda. Maffia- organiseeritud kuritegevus, Ühendriikides hakkas tegutsema peale kuiva seaduse vastu võtmist. Uus kurss- Roosevelti reformikava, lubas tuua maa majanduskriisist välja, riigi rohkema sekkumisega,tõstis makse, riik toetas uute töökohtade loomist, kehtestati miinimumtöötasu, abirahad, kehtestas põllumajanduses tootmispiirangud, riigi kontroll panganduse üle Leiboristid- tööpartei, 1923.a moodustasid esimest korda pahempoolse valitsuse( Inglismaal), Westminsteri statuut-muutis senised dominioonid sise-kui ka vä

Ajalugu
Maailm kahe sõja vahel
8
doc

Maailm kahe sõja vahel.

Maailm kahe sõja vahel Ülemaailmne majanduskriis (1929 - 1933) 1920. a teise poole majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena kriisinähud põllumajanduses (valitses mõnda aega ületootmine => põllumajandustoodete hinnad hakkasid langema). Prooviti viljatootjate hinnapoliitikat kooskõlastada, aga siis varises teraviljaturg kokku (valuutanappuse tõttu paiskas Nõukogude Liit maailmaturule suure koguse alandatud hinnaga vilja). Ohumärkide (kriisnähud põllumajanduses) ilmnemisel muutus Ühendriikide aktsiaturg eriti tundlikuks. 29. oktoobril 1929 - New Yorgi börsil paanika - müüdi väärtpabereid, mille hinnad langesid tohutu kiirusega. Miljonid inimesed kaotasid mõne päevaga osa oma varandusest. Ei suutnud laene tagasi maksta => pangandus varises kokku. Pankrottide laine tööstuses => tööta miljonid inimesed. Elanikkonna ostujõud vähenes => vähenes tootmine. Ühendriigid nõudsid Euroopast tagasi sinna antud laenud, kehtest

Ajalugu
Imperialism enne ja pärast I maailmasõda
1
doc

Imperialism enne ja pärast I maailmasõda

Imperialism enne ja pärast maailmasõda- samaks jäi :suurriikide püüd maailma valitseda, võidurelvastumine, konkurentsi teravnemine maailma majanduses, globaliseerumine, rahvusvaheliste tööstusmonopolide teke, shovinism, muutus :koloniaal impeeriumite teke. Demokraatia sõjavälisel ajal - ei olnud edukas sest paljudes riikides dem.asendus diktatuuriga, demokraatia oli nõrk, püsis ainult vanades tugevates riikides (ing, prm) Heaoluühiskond põhjamaades säilis raskel sõjajärgsel ajalsest nende riikide kultuurid ja tavad olid ühtsemad kui varem, nad ei olnud nii palju sõjast mõjutatud(laastatud), neil olid tugevad poliitilised parteid, tugev põhiseadus. Aasia, aafrika, ladina-ameerika arengmaailmasõjavahel: sarnasused-võitlus koloniaalikkest vabanemise eest, ladina ameerika võitlus USA mõjuvastu. Erinevused:türgist sai vabariik, hiina (sisemised pinged, kodusõda, kommunism) , jaapani soov saada Aasias hegemooniks. Kunst kirjandus, filosoofia peegeldasid pessimismi,

Ajalugu




Kommentaarid (1)

ktlin profiilipilt
ktlin: väga hea :)
18:30 28-09-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun