Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
DEMOKRAATLIKUD RIIGID
KAHE MAAILMASÕJA
VAHEL
1. DEMOKRAATIA LEVIK EUROOPAS
I MAAILMASÕJA JÄREL
Näiliselt olid Esimese maailmasõja järgsed aastad
demokraatia võidukäigu ajaks.
Demokraatlikud vabadused laienesid (nt said naised
valimisõiguse)
Kuna I maailmasõja võitsid demokraatlikud riigid,
peeti demokraatiat kõige autoriteetsemaks
riigikorralduseks
Kuid demokraatia ei osutunud kõigis riikides
jätkusuutlikuks.
Demokraatia autoriteet nõrgenes ning tekkis
igatsus stabiilsuse ja nn "kõva käe" järele.
DEMOKRAATLIKUD IDEOLOOGIAD
19. saj. Peamisteks liberalism ja konservatism
20.saj olukord muutus
Liberaalid kaotasid hääli nii konservatiividele kui ka
sotsiaaldemokraatidele
Konservatiivid ­ nt Inglise Konsertvatiivid,
Ühendriikide Vabariiklik partei ­ hakkasid rohkem
tegelema majandusküsimustega ­ vaba turg
Keskendusid indiviidi vabadustele, traditsioonide
hoidmisele
Sotsialistlikud parteid tekkisid Saksamaal,
Prantsusmaal ja PõhjaEuroopas 19.saj lõpul.
Suurbritannias 20. saj algul Leiborisliku partei näol.
Pahempoolsed toetasid kõrgemaid makse ja riigi
suuremat sekkumist majandusse
Eesmärgiks sotsialism ­ ühiskond, kus elanike
vahel valitseb aineline võrdsus
Eesmärgini jõudmine järkjärguliste seaduslike
ümberkorraldustega
Sellest tulenevalt vastasseis kommunistidega
AMEERIKA ÜHENDRIIGID
Ameerika arenes pärast I
maailmasõda väga kiiresti:
kasvas Ühendriikide
võimsus
Kasvas kodanike jõukus
Ameerika tundus olevat
tuhande võimaluse maa,
kus igaüks võis saada
miljonäriks
Üheks ilmekaks näiteks on
president Herbert Hoover,
kes oli pärit lihtfarmeri
perekonnast
Herbert Hoover
USA oli muutunud nn maailma töökojaks
40 % maailma terasest
85 % autodest
60 % naftast
Konveierisüsteemi kasutuselevõtmine võimaldas
lühendada tööpäeva
suurendada töötasusid
alandada toodete hinda, mis muutis need kättesaadavaks
enamikule ameeriklastest
Henry Fordi
konveieritootmine
AMEERIKA ÜHENDRIIGID ­ KUIV
SEADUS
Üheks tagasilöögiks oli
nn kuiv seadus
Ühendriikides otsustati
teha lõpp alkoholi
tarbimisele, kuid
inimesed ei loobunud
alkoholist
Salaalkoholi tootmisel
rikastus maffia => kuiv
seadus tõi kaasa
kuritegevuse kasvu
Kuiva seaduse lõppedes
leidis maffia endale
teised tegevusalad ­
näiteks prostitutsioon
ja narkokaubandus
Al Capone ­
üks kuulsamaid mafioososid
MAJANDUSKRIIS
1929. aastal algas Ühendriikides majanduskriis
Sellega kaasnes massiline vaesumine
1932. aastal valiti presidendiks Franklin Delano
Roosevelt, kes lubas USA kriisist välja viia
Roosevelti reformikava sai nimeks New Deal ehk
uus kurss
riik asus toetama uute töökohtade loomist
hakati organiseerima hädaabitöid
kehtestati miinimumtöötasu ning tööpäeva
maksimaalne pikkus
riik hakkas hoolitsema abivajajate eest, makstes
abiraha ja toetusi
riiklikult hakati reguleerima põllumajandust,
kehtestades tootmispiirangud
kehtestati riigi kontroll panganduse üle
1933. aastal
hakkasid Ameerika
Ühendriigid kriisist
üle saama
Rahvas luges seda
Roosevelti teeneks
Ta valiti veel kahel
korral USA
presidendiks
Franklin Delano Roosevelt
INGLISMAA
Esimese maailmasõja
tulemusena kaotas
Inglismaa maailmas
juhtiva koha, mis läks
USA kätte
Peamiseks probleemiks
kujunes aeglane
üleminek uutele
tehnoloogiatele
Eriti raskeks muutus
1926. aasta üldstreik (esimene Inglismaa ajaloos)
olukord Lõppes palgatõusu nõudnud
traditsioonilistes söekaevurite lüüasaamisega
tööstusharudes, nagu
söe ja tekstiilitööstus
Inglismaal oli ka kõrge
tööpuudus, eriti
majanduskriisi ajal
INGLISMAA ­ POLIITILINE
OLUKORD
1918. aastal viidi läbi valimisreform
Valimisõiguslike isikute osakaal suurenes 3 korda
Seda peamiselt tööliste arvelt
Seepärast tugevnes Tööpartei ehk leiboristide
positsioon
1923. valimiste tulemusel moodustasid leiboristid
esmakordselt pahempoolse valitsuse
Kõigele vaatamata jäi poliitiline olukord siiski
stabiilseks ­ diktatuuri ei kehtestatud
Tänu stabiilsele poliitilisele olukorrale ja valitsuse
kiirele tegutsemisele ( näiteks naelsterlingi
devalveerimine), suutis Inglismaa kriisist kiiresti
väljuda
Inglismaa positsioon maailmamajanduses tugevnes
PRANTSUSMAA
Pärast sõda sai
Prantsusmaa endale
suured tööstuslikud
piirkonnad
See elavdas majandust
Prantsusmaa muutus
võimsaks tööstusriigiks
Kuid erinevalt Pariisi rekonstrueerimine pärast
Inglismaast puudus I maailmasõda
Prantsusmaal poliitiline
stabiilsus
Valitsused vahetusid
sageli
nt aastatel 19191939 oli
Prantsusmaal 41
valitsust
DEMOKRAATIA VÕI DIKTATUUR?
Kui Prantsusmaad tabas majanduskriis,
pingestus olukord veelgi
Hakkasid tugevnema äärmusliikumised
Et ära hoida nende tõusu võimule, sõlmisid
prantsuse kommunistid ja sotsialistid 1934.
aastal koostööleppe
1936. aastal moodustati Rahvarinne, mis nägi
ette erakondade koostööd
Rahvarinde teke suutis olukorda stabiliseerida ja
diktatuuri tekkimist ära hoida
Rahvarinde plakatid
Vasakule Paremale
Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel #1 Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel #2 Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel #3 Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel #4 Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel #5 Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel #6 Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel #7 Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel #8 Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel #9 Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel #10 Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel #11 Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel #12 Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel #13 Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 111 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor olgadalton Õppematerjali autor
demokraatia olemus, saksamaa, usa, prantsusmaa, probleemid, võtlus demokraatia eest, majandussüsteemid

Sarnased õppematerjalid

Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel
3
docx

Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel

Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel Demokraatia levik Euroopas Esimese Maailmasõja järel Demokraatlike riikide arv suurenes sõja järel järsult. Demokraatlikumad valimisseadused kehtestati enamikus uutes demokraatlikes riikides. Mitmes riigis ei osutunud demokraatia paraku jätkusuutlikuks. Peamiselt olid selle põhjusteks demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus, aga ka vead noorte demokraatiate põhiseadustes. See nõrgestas demokraatia autoriteeti rahva silmis ning tekitas igatsuse stabiilse ,,kõva käega" valitsuse järele.

Ajalugu
USA-Inglismaa-Prantsusmaa kahe maailmasõja vahel
2
docx

USA, Inglismaa, Prantsusmaa kahe maailmasõja vahel

USA-arenes sõjajärgsel aastakümnel kiiresti, väline võimsus ja ka kodanike jõukus. Tegi lõpu alkoholi tarbimisele. Kuid selle valmistamise ja levitamise võttis enda peale maffia, rikastudes salaalkoholi toel. Ameerika on tuhande võimaluse maa, seda hoiakut toetas 20ndatel ühendriike juhtinud vabariiklaste poliitika, mis piiras riigi osalemist majanduselus ning rõhutas vaba ettevõtluse tähtsust(mõtteviisi kehastuseks Herbert Hoover). ' 1929 algas majanduskriis, Toimus börsi krahh, mis oli põhjustatud ületootmisest. Tekib ostujõu defitsiit ja inimesed hakkasid rohkem laene võtma. 24 okt 1929 must neljapäev e wall-streeti börsikrahh(aktsiahinnad langesid järsult). 29 okt 1929 must teisipäev e börsi vaba langus(inimesed jäävad oma rahast ilma) 1932 valiti presidendiks Roosevelt, kes lubas riiklikku sekkumist suurendades maa kriisist välja viia(e hakkab järgima Keynesi majandusteooriat).Tugines arusaamale, et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimisek

Ajalugu
AJALUGU KORDAMINE-diktatuurid ja demokraatlikud riigid
6
doc

AJALUGU KORDAMINE: diktatuurid ja demokraatlikud riigid

4. Eesmärk oli haarata võim, kasvõi vägivallaga 5. 1923 Poola ja Bulgaaria, 1924 Eesti mäss ­ katsed suruti maha 6. Komiterni katse maailmarevolutsiooni käivitada kukkus läbi 7. Tekkisid Euroopas äärmuslikud liikumised 8. 1922 Itaalias võimule fasistid (Benito Mussolini) Uue majandusliku tõusu aastad 1. 1920 majanduslik tõus; Dawes(USA rahandusminister): väheneb SM reparatsioonikoorem ja maksude tasumise tähtaegu pikendati ­ Maailmasõja haavad kaovad, elujärg paraneb 2. Ameerika majandusbuum; majanduse areng ebaühtlane Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920. aastatel 1. 1925 locarno konverents (Inglismaa, prantsusmaa, itaalia, belgia, poola, tsehhoslovakkia, saksamaa) ­ Reini tagatispakt (läänepiir SM-le) 2. 1928 Briand'i-Kelloggi pakt ­ patsifistlike unistuste kulminatsioon; kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt (15

Ajalugu
Kahe ms vahel
1
docx

Kahe ms vahel

Kahe ms vahel Pinged säilivad. Ainsaks võitjaks kujunes USA: territoorium jäi puutumata, suri vähe inimesi, majanduslik võimsus kasvas, nüüd olid euroopa riigid talle võlgu. Saksamaa : polnud rahul rahutingimustega, pahased oldi sp, et sakslastega asustatud alad anti naaberriikidele. Ungari pidi loovutama enamiku oma territooriumist. Venemaa seadsi eesmärgiks maailm ümber jagada. 1922 sõlmisid V ja S Rapallos Versaillesi süsteemivastase lepingu. S asus sõjatööstus looma ja armeed välja õpetama. Antandi poolel olid Jaapan ja Itaalia vähem rahul, sest nad jäeti ilma territooriuitest ja kolooniatest. SÕJAJÄRGNE MAJANDUSKRIIS

Ajalugu
Ajaloo vastused
3
rtf

Ajaloo vastused

see lagunes. 5.1923 valitses Saksamaal poliitiline kriis. Ameerika ühendriikide rahandusminister Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtsaegu, Ameerika andis Saksamaale repatarsioonide maksmiseks ka laenu. Saksa majandusele mõjusid sellised sammud elustavalt, rahandus stabilisseerus, majandus pöörus ülesmäe kogu euroopas. 6.Rapallo leping oli 16. aprillil 1922. aastal Itaalias vastu võetud Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping,millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus- ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhimõttel.See oli vastastikku kasulik leping, sest lepinguga tunnistas Saksamaa esimese suurriigina Nõukogude Venemaa kommunistlikku riigikorda ja leping võimaldas Saksamaal väljuda Versailles' rahulepingu järgsest rahvusvahelisest isolatsioonist. 7

20. sajandi euroopa ajalugu
Kahe maailmasõja vahel
5
doc

Kahe maailmasõja vahel

27.veebruariks oli võim pealinnas mässajate käes. Nikolai II andis 3.märtsil 1917 allkirja dokumendile, millega loobus oma troonist ning riigijuhtimine läks üle Ajutisele Valitsusele. Kaksikvõim Venemaal Pärast keisrivõimu langemist tekkis Venemaal kaksikvõim. Ühel pool oli Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ning teise poole IV Riigiduuma koosseisu kuulunud kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus. Ajutine Valitsus lubas oma deklaratsioonis tagada demokraatlikud vabadused ning kutsuda kokku Asutava kogu. Kaksikvõimu perioodil olid mõjukamateks parteideks Rahva Vabaduse Partei (nägi tulevast riiki dem.vabariigina), Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid)(suur mõju talurahva hulgas, vasakpoolne, nägid Vnm tulevikku sotsialistliku riigina), Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (VSDTP) reformistlik organisatsioon(vähemlased)(suurim mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas). VSDTP marksitlik organisatsioon

Ajalugu
Maailm kahe maailmasõja vahel
6
doc

Maailm kahe maailmasõja vahel

Maailm kahe ilmasõja vahel §11-15;17 1. Maailm I ilmasõja järel. Põhjused, miks riigid polnud rahul I maailmasõja tulemustega.- Kuna osad riigid pidid osad oma asustatud alad naabritele loovutama. Saksamaa polnud rahul Versailles' lepingu tingimustega, ja veel pidid loovutama oma aladest naabritele. Ungari pidi loovutama enamiku oma senisest territooriumist. Venemaa kaotas ka oma asustatud alasid. Kõige vähem sõjatulemustega jäid rahule Itaalia ja Jaapan, kuna mneid jäeti ilma territoorimuidest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid. Ei saanud nad kumbki mingit kasu.

Ajalugu
Maailm kahe maailmasõja vahel
2
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

fasism ­ poliitiline ideoloogia, marurahvuslik diktatuur, mis kehtestati esimesena Itaalias, juhikultusega agressiivne natsionalistlik antidemokraatlik ja antikommunistlik poliitiline liikumine, NSDAP ­ Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, mida juhtus Adolf Hitler, NKVD ­ NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat, NKGB ­ NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat, KGB ­ NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee, GESTAPO ­ SS-ile alluv riiklik salapolitsei Saksamaal, RIIGID, MIS TEKKISID I MS TULEMUSENA ­ Soome, Eesti, Läti, Leedu, Türgi, Jugoslaavia, Tsehhoslovakkia, Poola, Austria, Ungari. Adolf Hitler ­ NSDAPi juht alates 1921. aastast, Saksamaa diktaator, kantsler ja riigipea, füürer, 1923 aastal üritas natsid eesotsas temaga Münchenis võimu haarata, aga ta vahistati ning vangistuses kirjutas ta teose ,,Mein Kampf", Benito Mussolini ­ fasistide juht, peaminister ja diktaator Itaalias, Herbert Hoover ­ 31. Ameerika

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (2)

carixa profiilipilt
Karin Valt: päris hea, slaididel on piisavalt infot, et tööks õppida :)
18:32 10-01-2013
kristina24 profiilipilt
Kristina Kenner: Väga hea kokkuvõte demokraatlikest riikidest
13:20 28-11-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun