Külm sõda (0)

KÜLM SÕDA

1. Külma sõja kujunemine ja selle vormid. Võidurelvastumine. Sõjalised liidud (§1, 2)
Pärast II MS muutusid riikide piirid, tekkisid uued riigid.
- Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale ning NSVL -le.
- Itaalia pidi loovutama Aafrika kolooniad .
- Albaania iseseisvus .
- Soome kaotas osa piirkondi.
- Inimeste ümberasumine.
- Sakslaste väljaajamine teistest piirkondadest.
Toimus jõudude vahekorra muutumine maailmas-> Üliriigiks USA; Inglismaa, Prantsusmaa osatähtsuse vähenemine; teiseks mõjukaks riigiks NSVL (tal oli võim Kesk- ja Ida- Euroopas, Aasias).
NSVL tahtis vägisi rohkem riike enda alla saada, sellest sai aru Ameerika Ühendriikide president Churchill, kes hoiatas lääne riike kommunismi eest -> tema hoiatusi ei võetud piisava tõsidusega. 1947. a kuulutas järgmine Ameerika president H. Truman välja doktriini, mille sisuks oli USA välispoliitika eesmärgiks toetada vabasid rahvaid nii sise- kui välissurve vastu.
Samal aastal kuulutas USA riigisekretär G. Marshall välja abiandmisplaani Euroopa riikidele, et kasvatada nende majanduslikku seisu. Selle abiandmisplaani eesmärgiks oli nõrgestada kommunistlikku kihutustööd. Abi anti 13. Riigile 17 miljardi dollari väärtuses. Osa ei saanud plaanist NSV mõjusfääri all olevad riigid. Tänu sellele ei õnnestunud NSVL’l võimu haarata Soomes ja Kreekas.

2. Korea sõda 1950-1953
1950. a juunis kommunistliku Põhja- Korea sissetung lõuna osadesse, vallutades suurema osa Lõuna- Korea territooriumist. Põhja- Korea tegevust toetasid NSVL ja Hiina. USA sõduritest koosnevatele ÜRO vägedele anti korraldus agressioon lõpetada. ÜRO väed läksid Põhja- Korea tagalasse, mis sundis neid tagasi tõmbuma. Põhja- Korea kokkuvarisemise ohu tõttu sekkus tegevusse kommunistlik Hiina. 1950. a lõpus tungisid Hiina üksused ÜRO vägedele kallale. Pidama suudeti lahingutega jääda 1951. a alguses Põhja- ja Lõuna- Koread eristaval 38.ndal laiuskraadil. Rinne püsis seal järgmised 2 aastat kuni 1953. a sõlmiti vaherahu , mis kestab tänaseni.

3. Suessi kriis
Samal ajal kui Ida- ja Kesk- Euroopas toimusid konfliktid, oli Lähis- Idas samuti konflikt puhkenud.
1952. a Egiptuse riigipööre-> monarhia kukutamine .
1956. a riigistati inglastele kuulunud Suessi kanal -> konflikt lääneriikidega.
Samal aastal asusid egiptlased inglaste manitusel Iisraeli ründama. Iisraeli poolele asusid ka Prantsusmaa ning Suurbritannia . ÜRO, NSVL ja USA sundisid sõdivaid pooli lahingutegevust lõpetama.
Suurbritannia, Prantsumaa vägede lahkumine Egiptusest, seda tegi ka paar kuud hiljem Iisrael.
Suessi kriisi tagajärg -> Suurbritannia, Prantsusmaa mõju vähenemine maailmas. NSVL autoriteedi suurenemine Lähis- Idas.
NSVL’l tekkis veendumus, et tugeva surve ja maailma tuumasõjaga ähvardamisega õnnestub kapitalistlik süsteem hävitada.

4. Ungari ülestõus
1956. a oktoobris muutus Ungari seisukord pingeliseks, Poola meeleavalduse toetuseks kasvas Budapestis välja avalik vastuhakk üliõpilaste ning tudengite poolt. Kui politsei- ja julgeolekuüksused avasid tule rahva pihta, puhkesid tänavatel lahingud.
Moodustati uus valitsus, mille eesotsas oli Imre Nagy , kes kutsus vägivalda lõpetama. Vaatamata sellel jätkus streik , mis levis ka teistesse linnadesse. 28. oktoobril kuulutas Nagy raadio kaudu välja relvarahu. 30.ndal okt oli Nõukogude juhtkond otsustanud relvajõud Ungarist välja viia, millest anti kogu maailmale avalikult teada. Kuid juba järgmisel päeval muudeti otsust ning lisaks olemasolevatele vägedele toodi uued väed peale. Nagy otsis kaitset Jugoslaavialt, kust abi ei tulnud. Abi polnud oodata ka USA poolt, nemad oli varasemalt andnud teada, et nemad asjasse ei puutu ning vahele ei sega. Vastuhakk suruti veriselt maha, võim harati endile ning Imre Nagy mõisteti süüdi- > poomine.
Tagajärg: Tuhandeid inimesi vahistati, 26. tuhande inimese üle mõisteti kohust, ligi pooltele määrati karistus ning 13. tuhat inimest läks vangi. Põgenike 200 000, suur majanduslik kahju, mõjusfääri muutus, kommunistlikes ideoloogiates mõrad.
5. Berliini kriisid 1958-1961
Nõukogude Liit suutis pärast Stalini surma taastuda ning tahtis kehtestada kommunistlikku süsteemi kogu maailmas. NSVL nõudmised paisusid, üritati mõjupiire laiendada. Vastasseisu koht NSVL jaoks Saksamaa, eriti Berliin . Samuti oli NSVL soov vastuolus USA tahtega. Probleem seisnes selles, et suur osa Saksamaast (Lääne- Berliin, kus elas ligi 2 milj inimest) oli demokraatlike vabadustega. See NSVL’le ei sobinud, nad nõudsid lääneriikide vägede lahkumist Berliinist, USA aga ei taganenud, mõlemad osapooled olid valmis positsioone relva jõul kaitsma. 1961. a Berliini kriisi haripunktiks oli Ameerika ja Vene tankide vastamisi seismine . Üks ainus lask oleks ilmselt vallandanud III MS. Idasakslaste põgenemise takistamiseks suleti lääne ning ida osa eraldavad piirid, sellele järgnevalt ehitati 155km pikkune müür ümber Lääne- Berliini. Samuti ümbritses müüri takistused nagu okastraat ning 3m sügavused kraavid , et vältida igasugust liikumist ühest osast teise. Ajapikku kriis vaibus.

6. Kuuba kriis
1956. a läks rühm revolutsionääre laevaga Kuuba saarele , et alustada diktaator F. Batista vastu partisanisõda, selle tulemusena sai 1959 . a võimule Castro (samuti oli ta Batista kukutamise revolutsiooni eestvedaja). Kuuba riik ise oli tegelikult nii mõnestki Euroopa riigist elatustasemelt ja sotsiaalselt ees, kuid riik oli sügavalt korrumpeerunud. Castrot peeti liberaaliks, seega tema kehtestatud diktatuur tuli üllatusena, põhimõtteliselt asendas ta ühe diktatuuri teisega . Demokraatia oli mõeldamatu. Selle tõttu suhted USAga kehvenesid. USA loobus ostmast Kuubalt suhkrut, olukorra päästis NSV, kes ostis toodangu ise ära. Castro natsionaliseeris ameeriklaste kui ka kohalike ettevõtted ja kuulutas välja sotsialistliku revolutsiooni. 1961. a saatsid Ühendriigid Kuubale pagulased , kes jäeti pidama seal ebaõiglast sõda ilma igasuguse abita. Ameerika jäi häbisse. Järgmisena asus NSV juht N. Hruštšov paigaldama Kuubale keskmaarakette, kuid sellest saadi teada ning president Kennedy teavitas 1962. a maailma raketiohust ning peatas laevaliikluse . Kennedy nõudis raketibaaside kõrvaldamist. Toimus vastastikune pidev ähvardamine, kumbki ei tahtnud järele anda. Kuid siiski andis esimesena Moskva järele. Vastutasuks lubas USA, et Castro režiim jääb püsima.

7. Vietnami sõda 1964- 1973
Kuuba kriisiga oli USA enam-vähem edukalt toime tulnud, kuid Vietnami sõjas kukkus täielikult läbi. 1954. Vietnami jagunemine kaheks -> NSVL, Hiina mõju all olev Põhja- Vietnam ; USA mõju all olev Lõuna- Vietnam. Mõlemas osas kehtis diktatuur, kuid lõunas nimetati seda töörahva diktatuuriks. 1957.a alustasid kommunistid Lõuna- Vietnamis partisanisõja, mida toetasid Põhja- Vietnami valitsus, lisaks Moskva ja Peking . Toimus inimeste tapmine külade kaupa. USA ametlik osavõtt toimus 1964. a Põhja- Vietnami pommitamisega, kuid maavägedega sisse ei tungitud. Sõja laienemine, verisemaks muutumine, teiste riikide vägedel oli väga raske kohalikele vägedele vastu panna, kuna ei teatud maa-aluseid käike ning loodust. Ameeriklased kaotasid mõistuse, tappes naisi, lapsi ja vanureid. Avalikuks arvamuseks sai sõja lõpetamine -> vietkongid tugevdasid survet. Lahinguväljal võitis USA, kuid avalikkuse ees kaotas. 1973. a Pariisi rahuleping -> sõjategevuse lõpp, ameeriklaste lahkumine, kuid jätkus kodusõda. Ilma ameeriklasteta said lõunavietnamlased lüüa, nende juht Saigon alistus 1975.a -> jäik kommunistlik režiim.

8. Praha kevad
Tšehhoslovakkias oli nii rahva hulgas kui parteis tekkinud rahulolematus partei esimese sekretäri ja ühtlasi riigi presidendi Antonin Novatnygaga. Seepärast sunniti teda tagasi astuma ja partei uus juhtkond kuulutas välja uue nn inimnäolise sotsialismi kursi.See tähendas, et sotsialismi alustalad pidid paika jääma, kui neile lisati mõningad turumajanduse elemendid, nt väikeettevõtlus, kaotati tsensuur ja ideoloogiline järelevalve. Ülestõusu ei toimunudki, kommunistliku partei asutusi ei rünnatud. Kõik vastas 1960 aastate vägivallatule ja optimistlikule vaimsusele. Dubceki reformikava sisendas lootusi ja 1968. aastal toimunud hakati kutsuma praha kevadeks. NSV Liidu juhtkond ei saanud aga kuidagi lubada, et tema võimalus asub piirkond, kus igaüks võib mõelda ja õelda mida tahab. moskvas saadi aru et väitku tšehhid ükskõik mida, tsensuuri ja ideoloogilise järelevalve kaotamine viiks lõppkokkuvõttes nõudmiseni lahti õelda kui mitte sotsialismist siis nsv l liidu ülemvõimust. NLKP kõrgem juhtkond otsustas tšehhoslovakkide eksperimendi jõuga lõpetada. Vägede teele saatmise puhul kuulutas Leonid Brežnev, et NSVL on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal ning kavatseb seda ka tulevikus teha. nimetatud avaldus läks ajalukku kui Brežnevi doktriin . NSVL sekkumist nõudsid ka teiste sotsialismiriikide liidrid, kes kartsid rahulolematuse kasvu oma territooriumil ning olid valmis oma vägedega Praha kevade lämmatamises kaasa lööma. Ainsana keeldus Rumeenia . Prahasse sisenesid tankid . Tšehhid panid tankitorudesse lilli, mida mõni sõjaväelane sõbralikuks vastuvõtuks pidas. Tegelt oli tšehhilastel lootus et hea sõna võidab võõra väe ning et maailm tüdineb sõjast ja vihkamisest. Nii ei läinud ja tankid jäid, toimus ka kokkupõrkeid ja valati verd kuigi kaugelt vähem kui Ungaris.
9. USA tõus ja vastasseis NSV Liiduga
Läänemaailma võimsamaks riigiks teise maailmasõja järel muutus USA. Euroopa olisõjas purustatu ja võlgades. USA majandus oli aga õitsele puhkenud. USA suutis oma armee kiiresti demobiliseerida ning kohandada majanduse rahuaja tingimustega. majandus hakkas arenema ja hakati rääkima Ameerika unelmast. Elatustase tõusis hüppeliselt, kodudesse tekkis palju majapidamismasinaid ning tarbeesemeid. Järsult suurenenud tarbimisest sai majandust vedav jõud. USA uut seisundit maailmas peegeldas ka riigi muutunud välispoliitika. Hakati looma liite teiste riikidega lootes peatada kommunismi levikut. Kommunismi pidurdamine sai sise- ja välispoliitika peamiseks eesmärgiks. Sisepoliitikas väljendus see nn makartismina, mis kujutas endas senaator McCarthy algatatud kampaaniat kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest.. McCarthy tegevus kasvas nõiajahiks mille tagajärjel pidid ebameeldivusi taluma tuhanded inimesed. Sõjajärgsetel aastatel olid USAS võimul demokraadid .1945 sai presidendiks Harry Truman, keda peeti esialgu nõrgaks presidendiks. Trumani valitsusaega jäi Korea sõda mistõttu pidi ta raskeid otsuseid vastu võtma. Kommunistlik süsteem oli pealetungil ja haaras oma mõjusfääri ühe maa teise järel. 1970 sai Tšiilis presidendiks Salvador Allende, kelle valis ametisse poliitilise kriisi käigus Tšiili parlament. Allende aga ei pidanud lubadustest kinni vaid natsionaliseeris kollektiveeris ning asutas oma relvastatud üksusi. Puhkesid rahutused protestiti ja ühiskond lõhenes. 1973 kukuti Allende ametist. Sõjavägede juhataja Augusto Pinocheti surus maha igasuguse vastupanu. USA toetas Pinocheti riigipööret. USA saatis tšiilisse ka oma majandusnõunikud. Pinochet andis täieliku vabaduse teha radikaalseid reforme. Tšiilis oli sündimas tõeline majandusime . Radikaalsed edukad reformid Tšiilis rajasid aluse turumajanduslikule pöördele läänemaailmas.
10. Saksamaa lõhestamine. Kahe Saksa riigi vahelised suhted.
Läänetsoonides kerkis saksamaa taastamise etteotsa Konrad Adenauer . Ta eesmärk oli taastada saksamaa suveräänsus ja tugevus. seda pidas ta võimalikuks vaid koostöös Läänega. 1949 kuulutati lääneriikide okupatsioonitsoonides välja Saksamaa Liitvabariik. Sotsiaaldemokraadid seevastu tahtsid et liitvabariik oleks neutraalne . 1954 aastal õnnestus Adenaueril Pariisi lepingutega Lääne Saksa suveräänsus taastada. Lääneriikide okupatsioon lõpetati, Lääne Saksamaa taastas armee ning astus NATOsse. 1955 tõi Adenauer Moskvast saklastest sõjavangid, vastutasuks tunnustas Ida-saksamaad riigina. Läänesakslaste identiteedi ja eneseuhkuse taassünnile aitas kaasa ootamatu võit jalgapalli MMil ja sakslased uskusid et nad jälle midagi väärt. Berliini müür hoidis ära Ida-saksamaa tühjaksjooksmise kuid lääne-saksamaa arenes ikka kiiresti.Peagi jõudis Lääne Saksamaa Majandus kogu mahu poolest osale võitja riikidest järele ning kippus mööda minema. Idas töötas tõhusalt julgeolekuteenistus mis värvas ka läänest agente. Kui majandus arenes suurendasd kristlikud demokraadid sotsiaalkulutusi ning soov neid tõsta tõi nad 1969 aasta valimistel võidule. Kantsleriks sai Willy Brandt kes uuendas idapoliitikat. Lääne saksamaa normaliseeris suhteid ida saksamaaga. Saksamaal võeti idapoliitikat mitmeti vastu.