Samas inimene tunneb 2,5x tugevamini kaotusevalu kui võidurõõmu Riskijuhtimine, see on esmajärjekorras inimeste juhtimine! Matemaatika, mudelid ja protseduurid on ka tähtsad, kuid kui inimesed riski olemust ei mõista, siis need vahendid `tööle' ei hakka Mis on risk? Riskijuhtimise olemus Riski ei tohi käsitleda ainult negatiivses kontekstis! Riski võtmine loob meile võimaluse teenida täiendavat tulu Riskijuhtimine kõige lihtsamalt öeldes on distsipliin, mis püüab maksimeerida riskide võtmisega kaasneva tulu ja riski kulu suhet Riski tulud/riski kulud = max Riskijuhtimise põhimõtted · Võtta riske ainult valdkondades, mida te tunnete ning milles teil on häid kogemusi ja saavutusi · Vältida erakordselt suurte riskide võtmist, mis võivad ohustada suurt osa firma omakapitalist · Vältida riskide võtmist tehingutes, mis on avatud olulisele juriidilisele riskile või ebaselgetele arvestuspõhimõtetele · Tegutseda ennetavalt ebapiisava kontrollkeskkonnaga
põhilised töötervishoiu ja tööohutuse seadusega ning muude õigusaktidega sätestatud kohustused. Tööandja peab tagama: • ohutu töökoha; • ohutud töömeetodid; • ohutud masinad, seadmed, töövahendid; • vajaliku väljaõppe ja koolituse, kontrollimeetmed; • vajalikud kaitsevahendid ja kaitseriietuse juhul kui ohte ei saa kõrvaldada; • vastavad plaanid ja skeemid hädaolukordadeks; • vajaliku väljaõppe hädaolukordades tegutsemiseks; • kõikide võimalike riskide kontrollimise; • olmeruumide olemasolu ja korrashoiu; • vajadusel oma ala asjatundjate abi töökeskkonna ohutuks muutmisel ja töötervishoiu teenuste osutamisel; 2. Personali organiseerimine strateegia elluviimiseks Tööandja peab: • looma ettevõttes töökeskkonna struktuurid, see tähendab: • määrama töökeskkonnaspetsialisti; • korraldama töökeskkonnavolinike valimise; • moodustama töökeskkonnanõukogu; • määrama esmaabiandjad ja esmaabivahendite eest vastutaja;
Table of Contents 1. Background ..............................................................................................................................2 2. Business Plan............................................................................................................................2 2.1. Mission..............................................................................................................................2 2.2. Values ...............................................................................................................................2 2.3. SWOT Analysis of the Organization ................................................................................2 2.4. Opportunities ....................................................................................................................3 2.5. Primary Processes .........................................
TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL Hooldustöötaja õppekava Kersti Muru, Ly Pihkanen, Merike Habe Töö käsitsi raskuste teisaldamisega seotud riskid ja nende riskide vähendamise võimalused Referaat Võru 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 INDIVIDUAALSED RISKID.............................................................
................... 2 3. Siseaudit ja organisatsioon....................................................................................................11 SISSEJUHATUS Ainetöö teemaks on valitud siseaudit. Töö on jagatud kolme ossa. Esimeses osas tutvustatakse siseauditit lähemalt, antakse ülevaade siseauditi ülesannetest ja siseaudiitorite eetikakoodeksist. Teises osas tutvustatakse auditi meetodeid ning riskide hindamist. Kolmandas ehk vimases peatükis on käsitletus siseauditi funktsiooni rolli. 2 1. SISEAUDIT Siseaudit on üks osa sisekontrollist. Siseaudit on sõltumatu, objektiivne, kindlustandev ja konsulteeriv tegevus, mis on suunatud organisatsiooni eesmärkide saavutamisele kasutades süsteemset ja organiseeritud lähenemist hindamaks ja täiustamaks riskide juhtimise kontrolli ja juhtimise kultuuri tõhusust.
...............................4 1.2 Ainest tulenev oht ........................................................................4 2.Nakatumine ja ohurühmad................................................................4 3.töökohtatest ja tööprotsessidest tulenev risk............................................5 3.1 Bioloogilistest ohuteguritest ohustatu tegevusvaldkonnad..........................6 4.Bioloogilisest ohutegurist mõjutatud töökeskkonna riskianalüüs....................6 5. Riskide kontroll............................................................................7 6.Tööhügieen..................................................................................8 7.Töötajate väljaõppe.........................................................................8 7.1Töötajate tervisekontroll.................................................................9 KOKKUVÕTTE..............................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS .......
Hallatavate varade mahu suurenemine kasvatas pangagruppide teenustasutulu. Kasumlikkus tulude kasvu ja laenuprovisjonide vähenemise toel on kahe viimase kvartaliga paranenud. Gruppide kapitaliseeritus on viimastes kvartalites püsinud stabiilne. Kui laenuprovisjonid vähenevad veelgi ja kõrgemate intressimäärade toel suureneb puhas intressitulu, võib pankade kasumlikkus veelgi paraneda. Kuna Rootsi nelja suurema panga koguvarad ületavad SKP-d ligi neljakordselt, siis riskide ennetamiseks otsustas Rootsi finantsjärelvalve kehtestada suurematele pankadele kõrgemad kapitalinõuded. Pangad on nende nõuete täitmisele juba praegu väga lähedal. Põhjamaade pangagruppide rahastamine sõltub turupõhisest finantseerimisest. Samas on osade pangagruppide hoiuste maht kasvanud. Rahastamisvajadust on vähendanud varem väljastatud laenude kiirem amortisatsioon. Investorite riskihinnangud Põhjamaade pankade suhtes on jätkuvalt madalad. Põhjamaade
Registreerimistoimik II osa Kemikaaliohutuse aruanne / ohutuse hindamine Arvestab aine elutsükli kõiki etappe iga määratletud kasutusvaldkonna kaupa: · 1. Hinnang ohtlikkuse osas inimese tervisele · 2. Füüsikalis-keemiliste omaduste ohtlikkuse hinnang inimese tervisele · 3. Hinnang keskkonnaohtlikkuse osas · 4. PBT ja vPvB hindamine · - - - - kui ohtlik või PBT või vPvB - - - - · 5. Ekspositsooni hindamine · 6. Riskide iseloomustamine Mis on ekspositsiooni hindamine? Kemikaaliga seotud riskid pääsevad mõjule ainult siis, kui toimub kokkupuude ainega (ekspositsioon) Ekspositsiooni hindamise eesmärgiks on võimaliku kokkupuute tõenäosuse ja ulatuse hindamine See on süstemaatiline analüüs: Erinevatest kokkupuute tüüpidest aine kogu elutsükli vältel Iga kokkupuute tüübiga tekkivad annused / kontsentratsioonid inimorganismis / keskkonnas
.................................................................................................6 Riskiallikad ja nende koosmõju.......................................................................................... 6 RISKIANALÜÜS....................................................................................................................... 8 Riskianalüüs süsteemihalduses........................................................................................... 8 Riskide jagunemine.............................................................................................................9 Investeeringutega seotud riskid.........................................................................................10 Tegevuse alustamisega seotud riskid................................................................................ 10 Tegevusriskid................................................................................................................
[email protected] TÖÖKOHA RISKIANALÜÜS Kodune töö Õppejõud: Kaie Kranich, MA Mõdriku 2013 RISKIANALÜÜSI KIRJELDUS Riskianalüüs on koostatud minu, kui õppija töökohale oma kodus. Töö on tehtud Lääne- Viru Rakenduskõrgkoolis toimunud töökeskkonnaohutuse aluste loengutest saadud info ning slaidiesitluste põhjal. Tabel nr.1 kujutab endast riskimaatriksit, mille põhjal hinnati riskide suurust ning tabelis nr.2 on ära toodud riskianalüüsi tulemused. Töö lõpus on LISA 1, milleks on kontoritöö kontroll-loend. MINU, KUI ÕPPIJA TÖÖKOHA KIRJELDUS Õpitöö tegemiseks on elutoas eraldi nurk, kus asub töölaud, millel on lisaks ka üheksa riiulit ning sahtel. Laua enda pindala on päris suur ning kõrgus piisav, et oleks lihtne ja mugav jalgade asendit muuta. Töö tegemiseks kasutan sülearvutit, millele on Bluetooth ühendust kasutades lisatud
tegutsemisel. Praktiliselt iga juhtimistegevuse juures juhitakse kas teadlikult või alateadlikult riske hinnatakse, mis võib minna valesti ning kuidas suurendada tõenäosust, et asjad lähevad õigesti. Riskide hindamine saab olla edukas ainult sellisel juhul kui arvestatakse kõiki asjaolusid, tegutsetakse kaalutletult ja maandatakse riskid. Selleks peavad ettevõtte igapäevategevustes olema toimingud, mis aitavad kindlustada määratletud riskide maandamiseks sobilike (sisekontrolli)meetmete rakendamise. Kuna riskitegurite väljaselgitamisel tuleb silmas pidada asutuses toimuvaid kõiki protsesse ja tegevusi, siis eeldab see head koostööd asutuse kõikide juhtimistasandite ja struktuuriüksuste vahel. Käesoleva ainetöö eesmärk ongi selgitada ja kirjeldada riskijuhtimise protsessi ja sellega kaasnevaid protseduure. 1. RISK Risk on võimalik oht, et mingi sündmus (sündmuste kompleks), tegevus (tegevuste kompleks) või
Mida tähendab risk ettevõtluses? Risk kujutab endast juhuse või võimaluse esinemise tõenäosust, et füüsiline või juriidiline isik saab kannatada ja/või kahju õnnetuse, tulekahju vms tagajärjel. Risk on ka ohtliku sündmuse võimaliku esinemise sageduse või tõenäosuse ja tagajärgede vaheline seos. Töökeskkonnas tähendab risk eelkõige töötaja tervise halvenemise või tema hukkumise tõenäosust. Millele püütakse kaasa aidata riskide haldamisega? Riskide haldamisega proovitakse kaasa aidata ohutuma töökeskkonna loomisele ,ja riskide vähendamisele. Riski haldamise astmed Riskide haldamise esimeseks etapiks on riskide hindamine. Järgnevateks riskide haldamise astmeteks on riskide kindlaks määramine ja võimalikke kahjude hindamine. Millega on seotud strateegilised, taktikalised ja operatsiooniriskid? Strateegilised riskid on enamasti seotud investeerimisotsustega ja rahavoogude juhtimise planeerimisega.
Logistika funktsioneerimise kindluse hindamiseks väljendatakse protsessi teostamisel saadud tulemuste suhtarve võrreldes neid ootuspäraste tasemetega. Logistilise ahela või selle ühe lüli funktsioneerimise kindlus sõltub sellest, kuidas on maandatud ahelas esinevad riskid. Logistilise ahela funktsioneerimise kindlust võib mõista süsteemi riskitaluvusena. Logistilist süsteemi ei saa muuta täielikult riskivabaks, kuid võimalik on vähendada riskide avaldumise sagedust ja mõju. Logistilise ahela usaldusväärne funktsioneerimine sõltub sellest, kuivõrd suudetakse maandada ahelas riske. Riskianalüüs logistikas ei tähenda üksnes potentsiaalsete riskide väljaselgitamist, vaid ka riskitasemete ja konkreetsete riskitegurite väljaselgitamist. Riskianalüüs logistikas võimaldab hinnata positiivsete ja negatiivsete tegurite mõju lõpptulemusele. Riskid logistikas võib jaotada: strateegilised riskid
elutsüklite lühenemine. Hankimise, tootmise ja klienditeeninduse globaliseerumine on lisanud ja süvendanud erinevaid riske. Terrorismi oht, piraatlus, majanduslik ja poliitiline ebakindlus, streigid veoahelais ning muud võimalikud sündmused on tõstnud tarneahela riskid senisest kõrgemale. Risk fokuseerub äritegevusele tervikuna, ähvardades tuua kaasa selle katkemise. See ei kehti ainult tarneahelate ja nende juhtimise kohta, vaid puudutab üha enam ka tootmist ja infotehnoloogiat. Riskide vähendamiseks kindlustatakse ja kaitstakse end nende vastu. See on aga raske keerukate ja geograafiliselt hajutatud tarneahelate puhul. Teatud tegevused võivad riske suurendada ja isegi soodustada. Peamised neist võivad olla: 1. Ettevõtte juhtkonna liikmete vastuolulised ootused. Juhtkond ise võib olla riskide põhjustajaks, kuna osa selle liikmeid ei pruugi mõista, kuidas toimib tarneahel. Lõppkokkuvõttes võivad juhtkonna liikmed hakata survestama tarneahela juhtimise
Ärinduse ja kaubanduse osakond Logistika Riskid tarneahelas Juhendaja: Tiina Kraav 2011 Sissejuhatus Alustades oma tööd polnud mul eriti aimu, mis on tarneahela riskid mis üldse tarneahela tegemine ja juhtimine endast kujutab. Need riskid on vahest väga arusaamatud, kuid siiski materjali otsides leidsin seda plaju ja olen ka rahul oma nüüdsete teadmistega tarneahela riskide kohta. Tunnen, et on lihtne tellida ja osta kuid sellel ajal ei mõtle keegi sellele, kui raske võib olla tarbijani kauba toimetamine. Ja mis riske võib olla. Mis on tarneahel ? Tarneahelat on defineeritud alljärgnevalt: tarneahel on ettevõtluse traditsiooniliste protsesside ja tegevuste koordineerimine tarbijast kuni tarneahela alguseni (esimese tarnijani), et tagada toodete, teenuste ja informatsiooni väärtuseline kasulikkus kliendile
Suitsiidi põhjuseks on inimese soov lõpetada enda eksistents või soovimatus edasi elada. Suitsiide esineb nii meeste kui naiste seas, kuid on olemas teatud riskigrupid, kelle puhul on risk suurem. Riski suurendamisel mängivad suurt rolli mitmed tegurid nagu alkoholi tarbimine, tervislik seisund, perekonna olemasolu ja toetus ning veel paljud tegurid. Antud referaadis on välja toodud kuidas suitsiidi plaanivat inimest ära tunda, millised on riskifaktorid, riskide raskusastmed ning kuidas antud olukorras käituda ja suitsiidi ära hoida. 1 SUITSIID Enesetapp ehk suitsiid on paljutahuline fenomen, mis on sajandeid köitnud filosoofide, teoloogide, arstide, sotsioloogide ja loomeinimeste tähelepanu. Prantsuse filosoof Albert Camus' avaldab oma teoses Sisyphose müüt arvamust, et enesetapp on ainus tõsiseltvõetav filosoofiline probleem (WHO 2000). 1.1 Suitsiidi riski ära tundmine
Muud 1 875 1 875 1 875 1 875 22 500 28 125 Palgakulu 0 0 0 0 239 940 239 940 Kulud kokku 2 380 2 380 2 380 2 380 268 500 275 640 Kasum 6 640 11 620 19 620 19 620 -18 975 33 785 Kogukasum 6 640 18 260 37 880 57 500 38 525 72 310 3.5. Riskide analüüs ja hinnang tulemusele Tegevusalaga on seotud mitmed riskid: Kvalifitseeritud tööjõu puudus. Kuna vastavaid koolitusi Eestis praktiliselt ei toimu ning erinevate kellite pidajatel ei ole aega oma põhitegevuse kõrvalt koolitada, puuduvad piisaval arvul kogenud ja vajalike oskustega töötajad. See avaldab mõju eelkõige kui ettevõte plaanib laieneda. Esialgu vähene tuntus ning klientide lojaalsus olemasolevale teenusepakkujale. Alustaval
Kodutöö Globaalse tarneahelaga seonduvad riskid, ohud ja probleemid Julia Anderson KS-22 Tallinn 2014 Ettevõtte tegevus kätkeb endas alati suuremaid või väiksemaid riske. Osa riskidest on selgelt tajutavad, osa aga varjatud. Iga riskiga on seotud kindel riskitase, selle realiseerumise tagajärjed ja võimalik mõju ettevõtte tegevusele.Tarneahela riskide temaatika on muutumas maailmas üha olulisemaks. Peamised risked võivad olla: 1. Ettevõtte juhtkonna liikmete vastuolulised ootused. Juhtkond ise võib olla riskide põhjustajaks, kuna osa selle liikmeid ei pruugi mõista, kuidas toimib tarneahel. Lõppkokkuvõttes võivad juhtkonna liikmed hakata survestama tarneahela juhtimise meeskonda ja suurendada sellega erinevaid riske. 2. Välised osapooled. Teatud määral võib kolmanda osapoole kaasamine
RISKI-JA OHUTUSÕPETUS Riskianalüüs Õppejõud: xxx Tallinn 2014 1. SISSEJUHATUS Käesoleva riskianalüüsi eesmärgiks on välja selgitada Äripäev AS ärikliendi konsultandi töökeskkonna ohutegurid, ohuolukorrad ja neid põhjustavad faktorid ning hinnata, milliste meetmetega on need lahendatavad. Riskianalüüsi põhjal koostatakse tegevuskava riskide vähendamiseks töökeskkonnas, hinnatakse ja analüüsitakse töökeskkonna ohutuse vastavust seadusandlusele ning ettevõtte tegevusest ja töökeskkonna spetsiifikast tulenevaid ohtusid. Peamine on avastada tervist ohustavad tegurid enne nende toime avaldumist. Teadlikult saab mõjutada ainult neid tegureid, mille olemasolust ja tekkepõhjustest ollakse teadlikud. Riskianalüüsi koostamisel lähtusin 2014 aastal uuenenud Äripäev AS poolt välja antud
ja üürnike kaitse. EÜ asutamislepingu artiklis 138 on loetletud valdkonnad, milles ühendus artiklis 18 sätestatud sotsiaalpoliitiliste eesmärkide saavutamiseks meetmeit võtab. Nimetatud loetelu on avar, hõlmates nii tööturu regulatsioone, indiviuaalsete töösuhete õigust, sotsiaaldialoogi reguleerivaid sätteid ning esmasena – sotsiaalkindlustuse õigust. Seega võib Euroopa Liidu õigusest leida sotsiaalkindlustuse hulka loetavate sotsiaalsete riskide loendi, kuid mitte sotsiaalõiguse materiaalset definitsiooni. Laiemas mõttes on sotsiaalõiguse ehk sotsiaalse kaitse mõiste ajaga üha laiemaks läinud, sellega hõlmatakse enamasti nii riiklikke, kollektiivseid kui mitteformaalseid meetmeid, eristamata rangelt avaliku ja eraõiguse vahet. Kitsamas tähenduses on sotsiaalõigust käsitletud ka Eesti erialakirjanudses - Aaviksoo ja Annuse kohaselt on sotsiaalõigus avaliku sektori poolt tagatud kaitse sotsiaalsete riskide vastu.
Seetõttu käsitletakse peamise riskina Riski töötaja tervisele Soovitatav on arvesse võtta ka teisi riske, mida saab riskikalkulaatorit kasutades välja arvutada: · riski töötajate psühhosotsiaalsele heaolule · risk tööle (tööprotsess ja operatsioonid) ja töö tulemuslikkusele · riski majandusliku (rahalise) kahju tekkimiseks · riski keskkonnale Võimalik on välja arvutada ka summaarset riski. Summaarne risk = erinevate riskide summa : arvesse võetud riskide arv Riskianalüüs annab võimaluse saada selge ülevaade riskidest ning selle alusel kavandada otstarbekalt edasist tegevust riskide vähendamiseks. Riskide hindamine aitab säilitada ettevõtte (firma/organisatsiooni) konkurentsivõimet ja tulemuslikkust Riski hinded on soovitatud antud juhendis määrata kolmel tasemel: · madal (1), · keskmine (2) ja · kõrge (3). Tõenäosus: · Väga ebatõenäoline: ei tohiks ilmneda töötaja kogu töötamise aja jooksul kordagi.
Riskihindamine Esiteks, on vaja alustada sellest, et mis on üldse riskihindamine. Riskihindamine tähendab töökohal esinevatest ohtudest tulenevate tööohutuse ja töötervishoiu riskide analüüsimist. Tööandjad on kohustatud tagama töötajate ohutuse ja tervishoiu kõikides tööga seotud küsimustes ja korraldama riskihindamise. Euroopa Liidu raamdirektiivis rõhutatakse riskihindamise olulisust ja sätestatakse üldnõuded, mida iga tööandja peab järgima. Liikmesriikidel on aga ka õigus kehtestada töötajate kaitseks rangemad nõuded (kontrollige oma riigi õigusaktidest, kas see on nii).
Ohutegur on igasugune tegur, mis võib põhjustada kahju töötaja tervisele (õnnetuse või tervisekahjustuse näol) või ettevõtte varale. Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud tervisekahjutuse raskusaste ja selle tõenäosus. Riskide hindamine viiakse läbi etappidena. Esmalt kogutakse info töökeskkonna, tööprotsessi ja töötajate kohta. Kogutud info põhjal tuvastatakse töökeskkonnas olevad ohutegurid. Seejärel viiakse läbi ohuteguritega seotud riskide hindamine hinnatakse võimaliku tagajärje raskusastet ning selle tõenäosust ning otsustatakse, kas risk on lubatav või mitte. Teades riskide tõenäosust ja tagajärgede raskusastet kavandatakse järgmisena tegevused riski kõrvaldamiseks või vähendamiseks. Viimase etapina dokumenteeritakse kogu riskihindamine saadud dokumenti nimetatakse töökeskkonna riskianalüüsiks. 1. samm mis on ohud ja keda need ohustavad?
ekspordiformaalsused. Kasutatakse peamiselt auto- ja raudteetranspordi puhul. DES - Müüja annab kaubad ostja käsutusse laeval mahalaadimissadamas. Müüja vastutab sellele eelnevate riskide ja kulude eest. Vastutus ja kulud siirduvad müüjalt ostjale, kui kaup on laeval määratud sihtsadamas antud ilma tollimata ostja käsutusse. Kasutatakse meretranspordi puhul. DEQ - Müüja annab kauba ostja käsutusse mahalaadimissadama kail, vastutades kõikide sellele eelnevate kulude ja riskide eest. Impordi tolliformaalsused kuuluvad ostja kompetentsi. Vastutus ja kulud siirduvad müüjalt ostjale, kui kaup on antud ostja käsutusse nimetatud sihtsadama kail. Ostja vastutab impordi eeldatavate tollide ja maksude ning muude ametlike maksude eest. Kasutatakse meretranspordi puhul. DDU - Müüja kohustuseks on tarnida kaup klauslis mainitud sihtkohta. Müüja vastutab kõikide kulude ja riskide eest ,välja arvatud impordideklaratsioon, toll ja tollimiskulud. Vastutus ja
ostja andmete sisestus või see on liiga keerline või aegavõttev Lehte tehes pole arvestatud aeglase interneti või erinevate kuvarisuurustega (leht moondub või laeb ennast väga Pikk ostu kuni kauba kättesaamise periood Kauba tarneaeg kliendini ületab kliendi taluvuspiiri Ebapiisav tarenaja teavitus Ei täideta lubatud tarenaegasi Pole märgitud, kas kaup on laos olemas või on ainult tellimisel Riskide maandamine Omandada baasteadmised ettevõtlusest Viia end kurssi seadusandlusega Mitte hoida raha kokku E-Kaubamaja turvalisuse pealt Ei tohiks alustada tegutsemist enne, kui kauplemiskeskond on täiesti valmis ning testitud erinevate spetsialistide poolt Peaks omama varusüsteeme ning lehedublikaati Riskide maandamine Enne kauba eest tasumist teha müüja kohta põhjalik tasutauuring ning vähimagi kahtluse
500 erineva futuurilepingu vahel erinevatelt maailma börsidel. Uusi võimalusi on kliendi avastamas Korea ja Hong Kongi börsidelt. LHV Traderis saab futuuritehinguid teha ööpäevaringselt, maaklerilt saab nõu küsida kella 9.00 kuni 23.00-ni. Futuurilepingute hinnakirja leiad siitFutuuride ja nende kauplemise kohta saab lisainfot LHV maakleritelt: [email protected]. 5. Futuuride kasutamise põhjused Futuure kasutatakse peamiselt kolmel põhjusel - spekulatiivsel eesmärgil, riskide juhtumiseks ning riskide maandamiseks. Kui kaupleja on kindel mõne alusvara hinna tõusus ning soovib oma nägemusele vastavalt sellele panustada ning võtta finantsvõimendust, siis on tegemist spekulatiivse kauplemisega. Selline tegevus võib endaga kaasa tuua suuri kahjumeid ja ka kasumeid. Lisaks tavapärasele pika või lühikese positsiooni võtmisele võib futuurikaupleja panustada erinevatel kuudel lõppevate futuuride
poolt Ehitustööde vastuvõtmise aluseks juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko ülemineku mõttes. 52. Riski olemus ja selle juhtimise põhimõtted ehituses Risk on võimalus, et mingi sündmus võib mõjutada eesmärkide saavutamist. Riskijuhtimise protsess koosneb erinevates osadest. Riskide juhtimine on tegevuste kogum, mida tehakse toimingute /protsesside ohutuse saavutamiseks, säilitamiseks ja parandamiseks. Riskide juhtimise all mõistetakse abinõude kompleksi ja otsuseid riskide ennetamiseks ning võimalike tagajärgede leevendamiseks. Riskide juhtimine koosneb järgmistest etappidest: · ülesande püstitamine · riskide hindamine, nende asetamine taustsüsteemi · abinõude kavandamine riskide ennetamiseks, jaotamiseks ja maandamiseks · järelkontroll · süsteemi perioodiline analüüs
RISKIJUHTIMINE REISIJATEVEO LOGISTIKAS Essee aines Logistika Juhendaja: Tartu 2013 Riskijuhtimine reisijateveo logistikas Riskide probleem on logistikas üks olulisematest probleemidest. See on seotud võimalusega, et teatud ajahetkel leiab aset mingisugune mitteoodatud, soovimatute tagajärgedega sündmus. Logistikas kujutab risk endast sageli vältimatut elementi, mis saadab peaaegu iga otsust. Enne kui võtta vastu teatud olulisi otsuseid, tuleb kõigepealt selgitada välja riskid, seejärel on vaja neid hinnata ja vajadusel kõrvaldada. Sageli pole võimalik riske täielikult
kuid samas ei ole töö kiirus koguaeg ühtlane, seega see suurt ohtu ei valmista. Viimaseks suuremaks ohuks on viirustesse nakatumine. Kuna tegemist on jahedalaoga, siis laotöötajaid võib ohustada külmetushaigused. Vaadeldav töötaja puutub nendega igapäevaselt kokku ja seega on ka temal haigestuda. Selle riski vähendamiseks peab kontrollima töötajate tervist ning tõbistel töötajatel paluda töökeskkonnast lahkuda. Kokkuvõte Vaadeldava vahetusevanema ohuteguritest tingitud riskide analüüsimisel on näha, et töökohas on hea keskkond. Füüsikalistes ohutegurites puudisi ei tähendanud, kuid see võib olla tingitud sellest, et konkreetsete mõõtetulemuste saamiseks puudusid vajalikud mõõteriistad. Seega osasid tulemusi sai hinnata vaatluse teel ja suheldes töötajaga. 6 Lisa Riskianalüüsis kasutati riskide hindamise aluseks on võetud standardis BS 8800:1996
kasutajaettevõtja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise kasutajaettevõtja juures. jutt! 2. Tööandja ennetustegevus töötervishoiu ja tööohutuse tagamisel ( TTOS §12 1, 13) Tööandja ennetustegevus on meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks. Tööandja rakendatavad meetmed: 1) riskide tekkimise vältimine; 2) vältimatute riskide hindamine; 3) riskide kõrvaldamine nende tekkekohas või kui see ei ole võimalik, nende vähendamine vastuvõetava tasemeni; 4) ohtliku teguri asendamine ohutu või vähem ohtlikuga; 5) töö, töökoha ja töökorralduse kohandamine töötajale võimalikult sobivaks; 6) töövahendite ja -meetodite kohandamine tehnika arengule; 7) ühiskaitsemeetmete ja -vahendite eelistamine isikukaitsevahendite kasutamisele;
..................................................................................................................3 1. ÕIGUSAKTID...............................................................................................................4 1.1 SEONDUVAD SEADUSED.............................................................................4 2. KEMIKAALIDE OHT TÖÖTAJATELE......................................................................5 3. KEMIKAALIDE RISKIDE HINDAMINE...................................................................6 3.1 KEMIKAALIDE ORGANISMI SATTUMISE TEED.....................................6 3.2 KEMIKAALIDE VÕIMALIKUD TOIMED ORGANISMILE........................7 4. KEMIKAALIDE KAHJULIKU MÕJU VÄLTIMINE.................................................8 5. HÜGIEEN JA ISIKUKAITSE.......................................................................................9 6
1. Kontrolli keskkond. Loob aluse tõhusa sisekontrolli süsteemi loomiseks asutuses. Kontrolli keskkonna koosseisu kuuluvad sellised faktorid nagu org-i väärtushinnangud, eetika põhimõtted, töötajate kompetentsus, juhtkonna filosoofia ja juhtimisstiil, kohustused, õigused ja vastutus, personalipoliitika, autoriteet jmt. Kontrolli keskkond kujundab üldise hinnangu org-s, kuna ta väljendab juhtkonna suhtumist ja teadmisi sisekontrolli süsteemi olemusest ja tähtsusest org-s. 2. Riskide hindamine. Eelduseks riskide hindamisele on eemsärkide määratlemine, mida tehakse org-i eritasanditel ning seejärel integreeritakse omavahel org-i erinevate seoste kaudu ühtseks visiooniks. Riskide hindamine tähendab nende identifitseerimist ehk kindlaks tegemist, viima läbi eesmärkide saavutamist takistavate ohtude analüüsi, mis on aluseks edasipidistele tegevustele ehk riskide maandamiseks ehk riskide juhtimiseks. Riskide
6. Töötaja täidab isiklikult. 7. Kohustuslikud tingimused seadusega määratud. 8. Üldjuhul tähtajatu Töövõtuleping 1. Suunatud tulemusele 2. Alluvusvahekorda pole 3. Riskide eest vastutab töövõtja 4. Tasuline, alammäära pole 5. Töövõtja ei pea isiklikult täitma 6. Kohustuslikke tingimusi seadus ei määra 7.Üldjuhul tähtajaline, võib olla ka tähtajatu Käsundusleping 1. Suunatud käsundiandja kasu saamisele 2
· 2/3 EL-s enim kasutatavast 30 000 kemikaalist ei ole täielikult toksikoloogiliselt uuritud · 96% keemiatööstuse ettevõtetest on väikesed või keskmise suurusega seega on ettevõttes sageli puudulik toksikoloogiline ekspertiis Kemikaalide mõju · Omadused · Koosmõju (piirnormid) · Kvaliteet · Kasutusviis · Kasutamise aeg · Kogused · Ventilatsiooni omadused tööruumis · Isikukaitsevahendite puudumine · Ebaõige kasutamine Riskide hindamine · Ohutegurite väljaselgitamine · Riskide väljaselgitamine(ohutuskaardid) · Riskiga kokkupuutuvate töötajate väljaselgitamine · Riski suuruse kindlaksmääramine kvalitatiivse ja kvantitatiivse analüüsi kaudu, kemikaalide kontsentratsioonide mõõtmine hingatavas õhus, kui teostatakse töid · Võimalused riske kõrvaldada või vähendada, meetmete väljatöötamine · Meetmete elluviimine · Meetmete mõju jälgimine ja uus riskide hindamine, dokumenteerimine
Igal aastal saavad sajad tuhanded inimesed tööl viga. Väga palju võetakse haiguspuhkusi, kuna töö on tekitanud stressi, ülekoormust ja muid tervisehädasi. Lisaks sellele, et inimese tervis on tähtis, on riskihindamine oluline ka rahalises mõttes, kuna õnnetused ja haigused on kulukad nii tööandjale kui töötajale. Riskihindamine on tööohutuse ja töötervishoiu eduka juhtimise alus. Riskihindamine tähendab seda, et tööandja või siis keegi teine, kes on riskide hindamises pädev, peab töökohas ringi käima ning võimalikult palju riske ning ohte leidma. Riskideks võivad olla nii masinad kui näiteks ka kemikaalid, millega tööd tehakse. Riskihindamine ei ole tegelikult raske. Esmalt tulebki leida üles ohud ning inimesed, keda need ohud ohustavad. Teiseks tuleb neid riske analüüsida ning reastada need tähtsuse järjekorras, et ikkagi kõige suurem risk saaks esmalt kõrvaldatud. Vahel ei peagi olukord nii kaugele arenema, et peaks
11. Milles seisneb finantsvahenduse olemus? Finantsvahendus on ühiskondlik institutsioon, kus ühtede majanduse subjektide raha ülejääk korvab teiste subjektide raha puudujäägi. 12. Laenuandja andis raha laenuks üheks aastaks. Poole aasta pärast oleks tal seda raha endal vaja läinud. Milline risk avaldus tegelikkuses? -makserisk -tururisk -likviidsusrisk-õige vastus -maarisk 13. Millised on finantsvahenduse ülesanded? 5 tk. -laenuandmisega ja laenuvõtmisega seotud riskide hajutamine -majandus subjektide informatsiooniga varustamine -suhteliselt väikeste hoiuste koondamine ja väljalaenamine suurte summadena -lühiajaliste hoiuste konverteerimine pikaajalisteks laenudeks -kõikide osaliste tehingukulude vähendamine. 14. Suurte arvude seadus on: -statistiline nähtus õige vastus -matemaatiline teoreem -majandusseadus -juriidiline seadus 15. Milles seisneb laenuintressi olemus: -hind laenuvõtja informatsiooniga varustamise eest
kujutab endast töökohal erinevate tööohtude ja –riskide analüüsi ja seeläbi nende vähendamist või kaotamist. Tööandjad on juriidiliselt kohustatud tagama tööohutuse, seda soovitavalt läbi riskihindamise. Selleks on ettenähtud 5 väga lihtsat sammu. Esiteks tuleks hinnata, missugused ohud ja keda konkreetselt ohud võivad varitseda. Teiseks tuleks reastada antud riskid tähtsuse järjekorras, sest sageli ei ole võimalik kõiki riske kõrvaldada ja teinekord ei ole riskide täielik kõrvaldamine vajalik, kui neid ennetada. Kolmandaks sammuks on analüüsida, kas ja kus on ennetamine vajalik ja kuidas seda teha. Kui ennetamine on võimalik, siis neljana sammuna on ennetamise teostamine ehk otsustatakse kes, millal mida teeb ja millal tegevus lõpetatakse. Viimase viienda sammuna on vajalik pidev töö järelevalve ja riskihindamise dokumentatsioon. Nendesse sammudesse on vajalik kaasata ka töötajad, sest sageli ei ole nad ise teadlikud tööalastest riskidest
Tehnilise kompetentsi elemendid mida mõjutab loomingulisus: riskid ja võimalused, projekti organisatsioon, probleemi lahendamine, projekti struktuurid, suhtlemine, käivitamine. (IPMA, ICB 3.0,2006, lk 187) 1.1 Loomingulisuse mõju elemendile “riskid ja võimalused” Riskide ja võimaluste haldamine on pidev protsess ja toimub kõikides projekti faasides, alustades idee arendamisest kuni projekti lõpetamiseni. Riskide ja võimaluste haldamise õppetundidel on tähtis roll tulevaste projektide edus. 6 Projektijuht on vastutav enda ja projekti meeskonna valvsana hoidmise eest riskide ja võimaluste haldamise protsessis. Projektijuht peab tagama, et meeskond oleks pühendatud riskide haldamise protsessi ja peab kaasama sellesse vajadusel ka huvitatud pooled ning sobivad eksperdid ja konsultandid. (IPMA, ICB 3.0, 2006, lk 46)
avalikkuselt ning kannab investeeringud. Laenud, rahalisi omavastutusel laene ning Hoiustamine, arveldamine, vahendeid koguv ja pakub arveldusteenuseid arveldusteenused paigutav rahaasutus, eemärk oma omanikele raha teenimine. Kindlustusselts - Loob Kõik võimalike riskide Väärtpaberid ja kinnisvara kindlustusvõtjate maandamine ja nendest maksetest fondi, millest riskidest tulenevate edaspidi hüvitab lepingus kahjude katmine. määratletud kahjud või Elukindlustus riskideks on teeb muud väljamaksed. tervis, surm, vananemine. Loodusõnnestused, avariid, sotsiaalse käitumise hälbed -vargused. Nende erineva-
......................4 2. KEEMILISED OHUTEGURID.................................................................................4 2.1. TÖÖKESKKONNA KEEMILISI OHUTEGUREID ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD................................................4 2.2. ÕIGUSAKTID............................................................................................5 2.3. KEMIKAALIDE MÕJU TÖÖTAJATE TERVISELE...............................5 2.4. KEMIKAALIDE RISKIDE HINDAMINE................................................6 2.5. KEMIKAALIDE ORGANISMI SATTUMISE TEED...............................7 2.6. KEMIKAALIDE VÕIMALIKUD TOIMED ORGANISMILE.................7 2.7. KEMIKAALIDE KAHJULIKU MÕJU VÄLTIMINE..............................8 3. HÜGIEEN JA ISIKUKAITSE...................................................................................8 3.1. KEMIKAALIDE KAITSEKS KASUTATAVATE
b. tootmismahtude suurenemisel Küsimus 3 Kas toote tehnoloogilisuse tagamise oskus kuulub? mõlema eelmise ja ka projektijuhi kompetentside hulka Küsimus 4 Mis ei sobi tootearendusprojekti teostusega seotud tegevuste loetellu? a. kontrolli- ja testimise tehnoloogia Küsimus 5 Milline põhimõte ei kuulu agiilse projektiteostuse juurde? b. kaasaegsetele metoodikatele orienteeritus Küsimus 6 Mis ei kuulu riskide ja kitsaskohtade dialektikasse? b. valmistustehnoloogiate mittetundmine Küsimus 7 Mis ei ole oluline tootearendusprotsessi jätkusuutlikkuse seisukohalt? b. ettevõtte kasuminäitajad Küsimus 8 Mis ei kuulu projekti seire juurde? b. töö tulemuste arutelu Küsimus 9 Milline tegevus tootearendusprotsessile esitatavates nõuetes ei sobi loetelusse? c. protsessi teostuse suutlikkuse prognoosimine Küsimus 10 Mis ei kuulu toodete klassifitseerimisel eesmärkide hulka? d
seadusest või standardtingimustest ei tulene selget sellekohast keeldu • Imperatiivsus – standardtingimused on absoluutsed ja täitmiseks igal juhul kohustuslikud 1. Riskid ostu-müügilepingutes a. Riski definitsioon - Risk on mingi toimingu või ettevõtmisega kaasnev kehalise, ainelise või muu kahju tekkimise võimalus (EE) Riskijuhtimine - Süsteemne, järjepidev ja korratav protsess, mille käigus: – hinnatakse riskide, sh pettuseriskide, mõju eesmärkide saavutamisele; – hinnatakse meetmete asjakohasust ja piisavust; – töötatakse välja uusi või täiendavaid meetmeid riskide maandamiseks. riskijuhtimise (-ohjamise) protsess riskijuhtimise (-ohjamise) protsessiga: 4 • riskitundlikkus • riskide identifitseerimine • riskide mõõtmine (hindamine) ja riskianalüüs • riskide käsitamine (maandamine) – riskide üleandmine • riskide seire •
Erialatööga seotud tervistkahjustavad tegurid ning terviserikete ennetamise võimalused ja seadusandlik regulatsioon Eesti Vabariigis 1. Sissejuhatus 1.1 Tervishoiutöötajate tervis ja ohutus Tervishoiusektori töötajad peavad tegutsema mitmesugustes valdkondades ja keskkondades, mis kujutavad endast ohtu nende tervisele ja võivad kaasa tuua kutsehaigusi ja tööõnnetusi. Järgnevalt antakse selliste riskide kohta üksikasjalikku teavet ja käsitletakse tõhusaid meetodeid nende hindamiseks ning ärahoidmiseks või minimeerimiseks. Et tervishoiutöötajate töö hõlmab esmaabiteenuste osutamist füüsilise või vaimse puudega inimestele, patsientide hooldamist või puhastusteenuste osutamist, on äärmiselt tähtis tähtsustada selles sektoris tööohutust ja -tervishoidu. Ometi näitavad Euroopa andmed, et
riski vähendamiseks rakendatavad abinõud üle vaadata ning vajadusel paigutada töötaja teisele tööle või töökohale, kus ei ole müraga kokkupuute jätkumise riski, võttes arvesse töötervishoiuarsti soovitusi. Kui tervisekontrolli käigus avastatakse töötajal müraga kokkupuute tagajärjel tekkinud tervisekahjustus, peavad tervisekontrolli läbima ka teised töötajad, kes töötavad samalaadsetes tingimustes. 2 Üldised ennetuspõhimõtted · Riskide vältimine · Vältimatute riskide hindamine · Võitlus riskidega tekkeallikas · Töö kohandamine inimesega · Kohandamine tehnika arenguga · Ohtlike ilmingute asendamine ohutute või vähemohtlikega · Üldise järjekindla ennetuspoliitika väljaarendamine · Kollektiivsete kaitsemeetmete esmatähtsaks pidamine individuaalsete kaitsemeetmete ees · Töötajate asjakohane juhendamine3 FÜÜSIKALINE OHUTEGUR TÖÖTAMINE KÕRGUSTES
Essee. Ülesandeks on kirjutada materjalist esseena oma arvamus seostatuna oma töökogemustega. Kui on kirjutatud artiklis, siis palju inimesi saavad vigastusi oma töökohtadel. Arvan, et riskide seletamine ja mingi koolitusi koraldamine tööandja poolt on väga tähtsad asjad, sest inimeste elu ja tervis peavad olema kaitstud. Minu kogemuse kaudu, saan aru, et mitte kõik inimesed mõtlevad oma turvalisust ja saavad aru kui peamine asi see on. Kaldun arvama, inimesed ei mõtle oma ohutust, sest harva on seotud riskidega ja mõned üldse ei ole kannatanud riskidest.
Lisaks oma isiklikule sissetulekule ja maksevimekusele peaks inimene laenude vtmisel arvestama ka kaudsemate riskide ning keskkonna vlisteguritega. Suur konkurents pangandusturul on soodustanud suures osas madalaid intresse, mis teevad laenamise niliselt kergeks ja muretuks.Hsti lbimeldud ja kalkuleeritud laenamine on Eesti arenevas majanduskeskkonnas igati mistetav ning priski lihtne ettevtmine.Keeruliseks ja tlikaks muutub see aga siis, kui laenuvtja pole oma vimaluste ja riskide piire tunnetanud ega ratsionaalselt hinnata osanud. Paljud arvavad sgavast nukogudeajast tnini, et laenamine on halb.Sel ajal ju pangalaenusid ei antud. laenati ainult oma lhedastelt-tuttavatelt ning tagasimaksmisel tekkinud raskused phjustasid pahatihti paksu verd. Sealt ka ilmselt vanemate inimeste suhtumine. See aga, kust tnapeva noorte sekka selline arusaam vi mentaliteet judnud on, ei tea keegi. Tihtipeale on laen ainus vljaps, et alustada iseseisvat elu. Inimesed
http://www.eetika.ee/189581 Laenudele tuginev ühiskond- vasta eetikakeskuse lehel olevatele küsimustele 1. Mida saaksid laenuandjad riskide maandamiseks ette võtta? Kas nad peaksid seda tegema? Laenuandjad peaksid soodsate tingimuste kõrval välja tooma ka riskid, mis laenajat tabada võivad, sest laenu võtja võib teha laenuotsuseid rutakalt, kaalumata läbi ohud mis sellega kaasneda võivad. Samas aga summutaks see võimalust firmadel kliente ehk laenajaid leida.Laenuandjad ei peaks seda tegema, sest see oleks neile kahjulik, küll aga võiksid. 2
...................12 3.2. Tegevuskulud..........................................................................................................................................12 3.3. Rahavoogude aruanne.............................................................................................................................13 3.4. Kasumiaruanne.......................................................................................................................................13 3.5. Riskide analüüs.......................................................................................................................................14 2 OÜ Mustvee Kurk 3 1. ÄRIIDEE JA KASUTATAVATE RESSURSSIDE KIRJELDUS 1.1. Äriidee kirjeldus Plaanis on luua ettevõtte, mis tegeleb põllumajandusliku toodangu tootmisega
Eksponeeritus- stressori jüudmine sihtmärgini Sihtmärk- objekt, mida mõjutatakse Mõju- muutused, mida stressori toime põhjustab sihtmärkidele 4. Õiguslikud nõuded riskianalüüside teostamiseks. Seadus sätestab vaid põhinõuded ja iga ettevõte saab leida talle sobivaimad lahendused. Seaduse kohaselt on viis põhinõuet järgmised: Töökeskkonna ohutegurite väljaselgitamine. Vajadusel ohutegurite parameetrite mõõtmine. Riskide hindamine töötaja tervisele ja ohutusele arvestades esimest punkti. Riskianalüüsi kirjalik vormistamine ja säilitamine. Riskianalüüsi alusel kirjaliku tegevuskava koostamine, milles nähakse ette ettevõtte kõikidel tegevusaladel ja juhtimistasanditel korraldatavad tegevused töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks, nende ajakava, teostajad, ning selleks vajalike vahendite eraldamine. 5. Riskianalüüsi meetodid ja metoodikad.
HARJUTUS: TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS Töö nr: Nimi: Töökeskkonna Riskianalüüs Kuupäev: Kursus: TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda riskianalüüsi metoodikaga BS8800 ja teostada TTÜ õpperuumi (ergonoomika labori -ruum 309) riskianalüüs. TÖÖ ÜLESANDED Analüüsida eelmiste tööde käigus saadud andmed töökeskkonnas esinevate riskide kohta. Kirjeldada ohutegurid ja ohuiseloom. Määrata riskitasemed lähtudes BS8800 maatriksist, pakkudes olukorra lahendused. METOODIKA Tabel 1. Riskitaseme hindamise metoodika (Riski hindamise maatriks) Tagajärg Väike toime Kahjulik toime Väga kahjulik toime Riski esinemine Ebatõenäoline I II III Tühine talutav ohustav
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
