Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Referaat - Finantsstabiilsus - sarnased materjalid

pank, kindlust, intressim, riskid, varad, finantss, kide, iksem, pankadel, laenuportfell, aktsia, turgudel, paranenud, pangad, euroala, intressitulu, kasumlikkus, henemise, tete, jutas, kvartalis, rgema, lakriis, mahus, aeglase, makromajanduse, imalik, udlus, pangandussektor, kuuga, keskpank, kinnisvaraga, paranes, kapitaliseeritus, tasemele, henenud
thumbnail
18
docx

Rahvusvaheline rahandus

ja otsuste tegemisel lähtutakse kõikide riikide kogemustest. Euroopa Keskpank juhib euroalasse kuuluva 19 riigi keskpankade koostööd. Euroalal võetakse kõik otsused vastu küll ühiselt, aga need viib iga keskpank oma riigis ellu ise. Näiteks otsustab Euroopa Keskpanga nõukogu kõikide riikide sularahaekspertide hinnangute põhjal, kui palju pangatähti toodetakse ja ringlusse lastakse, kuid Eestis annab pankadele raha Eesti Pank. 5. Maastrichti leping, eurole ülemineku kriteeriumid ja nende täitmine tegelikkuses. Maastrichti leping (ametlik nimetus Euroopa Liidu leping) on 1992. aastal Maastrichtis alla kirjutatud leping, mis pani aluse Euroopa Liidule. Lepingut on muudetud Nice'i lepingu, Amsterdami lepingu ja Lissaboni lepinguga. Maastrichtis lepiti kokku nn kolme samba poliitikas: esimeseks sai majanduskoostöö, mida laiendati senisest (Euroopa Ühenduses toimunust)

Rahvusvaheline rahandus
11 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Oleme Euroopa Liidu kodanikud, mida on see meile andnud?

Rahvusvahelise Kohtuga, mis on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni institutsioon, ega Euroopa Inimõiguste Kohtuga Strasbourg'is, mis kuulub Euroopa Nõukogu juurde. Euroopa Keskpank on Euroopa Liidu institutsioon, mis vastutab rahapoliitika eest eurotsoonis, s.o 15 liikmesriigis, mis on omaks võtnud ühisvaluuta euro (Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Sloveenia ja Soome). Pank asub Saksamaal Maini-äärses Frankfurdis. Selle juhatus koosneb 6 liikmest. Nõukogusse kuuluvad 6 juhatuse liiget ja eurotsooni riikide keskpankade presidendid. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on Euroopa Liidu nõuandev komitee, millesse kuulub 222 esindajat liidu erinevatest sotsiaalsetest ja majanduslikest rühmadest. Asukohaks on Brüssel. Regioonide Komitee on Euroopa Liidu nõuandev komitee, mille 317 liiget on

Majandus
87 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti Pank ja kroon

EESTI PANK JA KROON Referaat 2008 1. Sisukord 1. Sisukord 2 2. Sissejuhatus 3 3. Eesti Panga ja krooni ajaloost 3-4 4. Eesti Pank tänapäeval 4 4.1 Eesti panga ülesanded 5 5. Isikud Eesti rahatähtedel, kes nad olid ning mida on kujutatud raha tagaküljel 5 5.1 Mündid 6 5.2 Turvaelemendid 2007. aasta 500-kroonisel 6-7 5.3 17. detsembrist 2008

Majandus
85 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Käibevarade arvestus

lunastamistähtajaga väärtpaberid) 1 Aktsia 2 Võlakiri 3 Obligatsioon 4 Fondide osakud · Nõuded ja ettemaksud 1 Nõuded ostjate vastu 2 Maksude ettemaksud ja tagasinõuded 3 Muud lühiajalised nõuded 4 Ettemaksud teenuste eest · Varud 1 Tooraine ja materjal 2 Lõpetamata toodang 3 Valmistoodang 4 Müügiks ostetud kaubad 5 Ettemaksud varude eest · Bioloogilised varad · Müügiootel põhivara 2 RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS Kuna kassaarvestuse korda Eesti raamatupidamise seadus ei reguleeri siis kehtestatakse arvestuse kord ja dokumenteerimine oma sise-eeskirjadega. Kassaarvestus võib näiteks toimuda ka ainult kassaraamatus, mille kannete õigsust kinnitab vastutav isik oma allkirjaga. Samas aga peab kassaarvestus võimaldama kassas oleva sularaha jäägi tuvastamist iga päeva lõikes.

Majandus
36 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti pank ja kroon

Eesti rahasüsteem________________________________________________________ 6 Eest rahareform (1992)____________________________________________________7 Pildid__________________________________________________________________8 Kokkuvõte______________________________________________________________9 Kasutatud kirjandus_____________________________________________________ 10 2 Sissejuhatus Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank, kes teostab riigi rahapoliitikat. Eesti panga ülesanne on tagada hinnastabiilusus Eestis. Stabiilne hinnatase annab nii ettevõtetele kui tavakodanikele kindlustunde. Raha stabiilsus on ühiskonna pikaajalise eduka majandusarengu alus. Oma ülesande täideviimiseks täidab Eesti Pank järgmisi põhiülesandeid: osaleb riigi majanduspoliitikas, hoolitseb finantsstabiilsuse eest Eestis,

Majandus
91 allalaadimist
thumbnail
31
docx

Panga finantsjuhtimine

finantsjuhtimise omadest? 1. Millised on panga finantsjuhtimise prioriteedid ehk peamised eesmärgid? 1. Millised on panga finantsjuhtimise 5 põhivaldkonda? 2. Kes ja kuidas on huvitatud panga normaalsest kasumlikust majandustegevusest? 3. Millest juhindutakse panga kasumi planeerimisel? 4. Millised on erinevate finantsallikate riskid ja kuidas nad mõjutavad panga kasumlikkust? Finantsjuhtimise roll panga juhtimises Iga äriettevõtte kõige üldisem eesmärk juhtimises on tagada ettevõtte maksimaalne kasumlikkus, mis tähendab aktsionäride puhastulu suurenemist ning firma turuväärtuse tõstmist. Seetõttu peab iga firma juhtkond seadma endale eesmärgid toota ja pakkuda just selliseid tooteid, mis vastaksid parimal viisil tarbija nõudmistele.

Finantsjuhtimine
41 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Pangandus konspekt

Pank tähendas algselt lauda või pinki, millel kullassepad ja rahavahetajad teostasid tehinguid ning säilitasid rahalaekaid. Vanal ajal tunti pangatehinguid juba Babüloonias ning Vana-Egiptuses ja Roomas. Roomas nn agentaarid võtsid lühi- ja pikatähtajalisi hoiuseid, andsid tagatisi võõraste kohustiste eest ning andsid võõrrahade arvelt lombard- (pandi) ja hüpoteeklaene, teostasid hoiuste alusel makseid kolmandatele isikutele jm. Hilisel keskajal omas juhtivat kohta Itaalia pank, milles suurt osa etendas mündivahetus, sest uusi münte vermiti ja lasti käibele alatasa, neid võltsiti, vähendati nende kaalu jne., mis nõudis nende alatist kontrollimist. Itaalia linnades arenesid rahavahetajad aja jooksul ,,pärispankuriteks", sest nad võtsid raha vastu ka säilitamiseks (deposiitidena) ja maksetehinguteks, tekkis ziirokäive. Ziiro ­ maksesumma ülekandmine sularaha kaasabita võlgniku kontolt võlausaldaja kontole.

PANGANDUS
71 allalaadimist
thumbnail
82
docx

Rahanduse ülevaade

Ei ole tegelt investor) Et majandus toimiks normaalselt, peab raha liikuma säästjatelt ehk investoritelt võimalikult probleemideta laenuvajajatele. Selle protsessi hõlbustamiseks võib kasutada finantsvahendajate teenust ehk finantsvahendajaid. Finantsavahendusasutus on institutsioon, mille kaudu raha liigub neilt, kelle tulud ületavad kulusid neile, kelle eelarve on ajutise puudujäägiga. Finantsvahenduse kasutamine seisneb selles, et säästja laenab finantsvah.(pank) ning pank laenab edasi lõplikule laenuvajajale. Finantsvahendajad kahes grupis: 1)Houiseid vastuvõtvad finantsasutused(pank-võtavad kõikidelt ; hoiu-laenuühistud-võtavad liikmetelt) 2)Hoiuseid mittevastuvõtvad asutused(kindlustus ; invest.fondid ; pensioni fondid) Säästja vajadused finantsvahenduse suhtes : 1)laenu andmisega kaasnevad alati riskid, mida kõik säästjad soovivad võimalikult minimeerida Laenuriskid:

Finantsanalüüs
46 allalaadimist
thumbnail
47
docx

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus

Kupongimäär ­ intressimäär, millest lähtuvalt arvutatakse võlakirja pealt investorile (perioodiliselt) makstavat intressi (kupongi-)makset Kupongimakse kuupäevad ­ kuupäevad, millal võlakirja omanikule teostatakse kupongimakseid Tagasikutsutavus (callable bond)­ emitendi võlakirjade ennetähtaegse lunastamise võimalus. 3 12. Peamised võlakirjadega seotud riskid (n krediidirisk, tururiskid, likviidsusrisk). ***Võlakirja hind pidevalt muutub. Kui võlakiri on näiteks 5% kupongi eest, siis tulusus ei pruugi olla sama. Võlakirja hind võib langeda ja tulusus tõusta või vastupidi. 1) Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutlikkus laene teenindada. Riski mõõdab muuhulgas krediidireiting. 2) Intressimäära risk: 2

Majandus
110 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Raha, finantsinstitutsioonid ja turud

Investeerimisnõustajad Väärtpaberituru kutselised osalised Väärtpaberituru kauplemiskohad E-raha asutused Makseasutused 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel Välisriigi krediidiasutuste filiaalid: tegutsevad krediidiasutused: 1. Swedbank AS 1. Nordea BankFinlandEesti filiaal 2. AS SEB Pank 2. DanskeBankA/S Eesti filiaal 3. BIGBANK AS 3. AS CitadelebankaEesti filiaal 4. AS LHV Pank 4. FolkiaAS Eesti filiaal 5. AS DNB Pank 5. PohjolaBankplcEesti filiaal 6. AS Eesti Krediidipank 6. Scania FinansAB Eesti filiaal 7. Tallinna Äripanga AS 7. SvenskaHandelsbankenAB Eesti filiaal

Majandus
171 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Inflatsiooni mõju Eesti ühiskonnale

maksumääradega soetatud varude realiseerimise tõttu sügisel. Kui Euroopas on inflatsioon välistegurite mõjul kiirenemas, siis Eestis on välistegurite suurenevat mõju tasakaalustamas kodumaise hinnatõusu aeglustumine. Seetõttu on inflatsioon viimastel kuudel stabiliseerunud 11 protsendi lähedal. Lähikuudel püsib inflatsioon juunikuu taseme lähedal ning sügisest alates võib oodata hinnakasvu aeglustumistrendi algust. Eesti Pank: majanduslangus pöörab inflatsioonitrendi Novembris oli inflatsioon aasta madalaim, kommenteeris Eesti Panga ökonomist Martin Lindpere täna avaldatud tarbijahinna indeksit. Novembris odavnes tarbija ostukorv oktoobri suhtes Eesti Statistikaameti andmetel 0,3 protsenti. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on hinnad tõusnud 8 protsenti, mis on selle aasta madalaim näitaja. Finantssurutis tekitab maailmamajanduses palju ebakindlust, kuid

Majandus
137 allalaadimist
thumbnail
22
doc

PANGANDUS I (FINANTSTURUD JA –INSTITUTSIOONID)

kokkuviimisel mitte-emiteeriva vahendaja (maakleri, investeerimispank korraldab emitendi emissiooni) abi. Tema teenib vahendamise pealt vaid teenustasu ja mingeid finantsriske otseselt ei võta. Finantsriskid (intressimäära, krediidi, valuuta, likviidsusrisk) jaotatakse ära emitendi ja finantseerija vahel vastavalt finantsinstrumendi olemusele. Kaudne finantseerimine- toimub emiteeriva finantsvahendaja kaudu: pank, kindlustusselts, pensionifond, krediidiühistud. Finantseerimine toimub vahendaja vastutusel ja vahendaja osaleb finantsriskide juhtimisel omal vastutusel. Vahendaja on lepingulisestes suhetes nii säästja kui ka emitendiga ja need lepingulised suhted pole samadel tingimustel (erinevad intress, valuuta, raha tähtaeg). Seega toob kaudne finantsvahendamine kaasa vahendaja jaoks finantsriskid, millede juhtimise edukusest sõltub finantsvahendaja edukus ja usaldusväärsus. See eeldab

Pangandus
45 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Raha ja pangandus

Kaudse finantsvahenduse majanduslikud efektid: 1. tähtaegade vahendamine 2. säästude mobiliseerimine ja käibes hoidmine 3. nominaali vahendamine 4. geograafia vahendamine 5. riskide vähendamine diversifitseerimise (mitmekesistamine) abil 6. informatsiooni vahendamine 7. tehingukulude vähendamine 8. maksemehhanismi tagamine arveldusteks 9. raha juhtimine professionaalide poolt Bilanss Vastavalt bilansi põhimõtetele peavad panga varad (aktivad) olema tasakaalus võõrkapitali ehk kohustuste ning omakapitaliga (passivatega): varad = võõrkapital + omakapital Oma ja võõrkapitalina saadud raha kasutab pank varade soetamiseks, mis jagunevad: · rahaks ja selle ekvivalentideks, · laenudeks, · turukõlbulikeks väärtpaberiteks ja reaalvaradeks, · investeeringuteks. Bilansiväliseks tegevuseks on garantiide andmine ja bilansiväliste kohustuste võtmine

Pangandus
99 allalaadimist
thumbnail
45
doc

Majandus õpetuse aasta konspekt.

ta kohustused (tema võlad) ning omakapitali (nende kahe eelneva vahelise vahe) mingil aja hetkel. Bilanss peegeldab ettevõtte hetke rahalist seisu ­ palju on vara, kohustusi ja omakapitali. Bilanss koosneb kahest poolest, millest vasakpoolne on AKTIVA ja parempoolne on PASSIVA. Aktiva ja Passiva peavad olema võrdsed. Aktiva Aktiva = varad (sularaha, pangakontod, hooned, seadmed, kaubavarud, toormevarud, teiste laekumata arved) Passiva Passiva = kohustused (laenud, oma maksmata arved) + omakapital (aktsiad või osakud (algkapital) ja jaotamata kasum) Kasumiaruanne Kasumiaruanne kajastab tulude ja kulude vahekorda. Kui kulud ületavad tulusid, siis on tegemist kahjumiga ehk negatiivse kasumiga.

Majandus
204 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Rootsi majandus referaat

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Sigrid Västra TASB51 ROOTSI MAJANDUS Referaat Õppeaine: Rahvusvaheline majandus Õppejõud: prof Lembo Tanning Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. ROOTSIST ÜLDISELT............................................................................................................4 1.1 Ajalugu...................................................................................................................................5 1.2 Haldusjaotus...........................................................................................................................6 2. PEAMISED MAJANDUSNÄITAJAD............................

Rahvusvaheline majandus
102 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Referaat euroopa liit

Olustvere Teenindus ­ja Maamajanduskool Põllumajandus Referaat Euroopa Liit Juhendaja :Endla Pesti Koostaja: Tauno Silm Olustvere 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Euroopa Liit............................................................................................................................. 3 Euroopa Liidu ajalugu.............................................................................................................. 4 Euroopa Liidu laienemine........................................................................................................ 5 EL kaart................................................................................................................................... 6 EL Nõukogu................

Ühiskond
11 allalaadimist
thumbnail
124
pdf

Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud

jäägiks ca 180 MEUR ehk 25% tarbimislaenude kogujäägist. 3 1000 800 600 400 200 0 Kinnisvara tagatisel Käendus, garantii, muu tagatis Tagatiseta Joonis 2. Krediidiasutuste poolt kodumajapidamistele antud laenude jääk tagatiste lõikes (mln EUR). Allikas: Eesti Pank 1.3. Intressid ja krediidikulukus Kommertspankade poolt antud tarbimislaenude intressimäärad on viimasel kolmel aastal jäänud vahemikku 13-22%. Reguleerimata turu kohta agregeeritud intressiinfo puudub, kuid üksikute näidete baasil võib julgelt väita, et see on palju kõrgem. Swedbank on hinnanud kiirlaenu- ja muud tüüpi tarbijakrediidi-ettevõtete intressitaseme vahemikuks 10-730%

Majandus
23 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Usa majandus

oma tegevuse senisel kujul lõpetanud. 6 16. märtsil 2008 nõustus investeerimispank J.P. Morgan Chase ostma Bear Stearns'i. Septembris 2008 võttis valitsus oma kontrolli alla hüpoteeklaenude ettevõtted Fannie Mae ja Freddie Mac ja andis kindlustusettevõttele AIG hädaabilaenu $85 mlrd. Investeerimispank Lehman Brothers abi ei saanud ning pank kuulutas välja pankroti. Kuigi suuremat osa USA pangandusturust kontrollivad viis suurpanka, on ka väikesi, vaid ühe asula või teatud sektori klientide teenindamisele keskendunud panku. 2008. aasta septembri lõpu seisuga oli USA-s 1716 kommertspanka, kelle konsolideeritud varade väärtus on 300 mln USD või rohkem. Valitsev finantskriis võib tuua kaasa uusi pankade ühinemisi või ülevõtmisi. USA keskpank USA-s täidab keskpanga rolli unikaalne 12 regionaalsest harupangast ja

Majandus
27 allalaadimist
thumbnail
42
pdf

Eesti raha 1918-2011

Saksa marka. Et Eestis puudus tagatisfond, odavnes Eesti marga kurss kiiresti. Tagatisfondi loomiseks panid poliitikud suuri lootusi välislaenudele, kuid Eesti Vabariik sai Vabadussõja ajal väiksemaid summasid üksnes peaaegu sama raskes olukorras olevalt Soomelt. 24.veebruaril 1919 kinnitas valitsus Eesti Panga põhikirja.7.märtsil otsustas Ajutine Valitsus kanda Eesti panga põhikapitaliks 10 miljonit marka ja määras Eesti Panga juhatuse liikmed. Põhikirja kohaselt oli Eesti pank emissioonipank, kellel oli õigus teostada ka peaaegu kõiki kommertspankade operatsioone. Ühtlasi sätestati põhikirjas, et väljaantavate pangatähtede tagatiseks on panga kulla ja muu metalli tagavara vahekorras 1mark=0,2903225 grammi puhast kulda. Eesti Panga üheks peaülesandeks oli raharingluse korraldamine, milleks pank sai 30. aprillil 1919 ainuõiguse emiteerida pangatähti. Esimesed 50-margased pangatähed trükiti Helsingis 1919.aastal, kuid lasti käibele veel kassatähtedena

Majandus
37 allalaadimist
thumbnail
15
pdf

Rahvusvaheline valuutafond

EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut RAHVUSVAHELINE VALUUTAFOND Referaat Koostajad: Juhendaja: Tartu 2006 SISUKORD 1. Sissejuhatus ...................................................................................................................4 2. Rahvusvahelise Valuutafondi juhtimine .......................................................................5 3. Nõuded RVF-iga ühinevale riigile. ...............................................................................6 4. RVF kvoodid ja hääleõigus...........................................................................................7 5. Rahvusvahelise Valuutafondi tegevus ..........................................................................8 5.1. Majanduspoliitika seire ja konsultatsioonid...........................................................8 5.1.1. Liikmesriikide seire.............................

Rahvusvaheline rahandus
102 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mida ma arvan praegusest majandusolukorrast Eestis

Danske Panga analüütik. Goldman Sachs. Citibank. Ei mäletagi, mil viimati sellised finantsmaailma vägevad on väikesele Eestile nii palju tähelepanu pööranud. Vahele ka mõni kiibitseja ning must esikaas. Suureneb huvi krooni laenamise ning tuletistehingutega enda kaitsmise vastu. Siis paanika veebis levinud teate peale, mis pani osa inimesi kiirustama valuutavahetusse. Mis toimub? Mis on olnud meie liidrite reaktsioon? Ähvardamine Kapoga! Õnneks on ka kainemaid. Eesti Pank on korranud üle valuutakomitee põhimõtted, kinnitades, et ringluses olevad kroonid on enam kui 100protsendiliselt tagatud ning et seadusega on tehtud krooni väärtuse muutmine nii keeruliseks, et see on praktiliselt võimatu. Tore. See jutt on asjalikum kui poliitikute demagoogia, aga samuti vaid pooltõde. Fakt on see, et krooni kursi muutmist ei otsusta Eesti Pank ega Riigikogu (vabandust, härrased!). Krooni kursi otsustame meie: sina, mina ja veel paarsada tuhat hoiustajat

Majandus
38 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Panganduse konspekt 2007

o pühapaikadega seotud uskumus, et nende rüvetajaid karistab jumala viha o preestrid ja mungad jutlustasid aususest ja õiglusest, mistõttu nende endi aususesse usuti o usutegelaste seas oli levinud kirjaoskus, mis võimaldas raha hoiustamisega tekkivaid võla/omandisuhteid fikseerida Raha hoiustamine pankuritel raha, mida välja laenata pantide ja võlakohustuste vastu. Rahasüsteemi tekkimine, turgude areng ja integratsioon pankadel rahavahetuse kohustus. Tänapäeva pangad hakkasid tekkima 14. ja 15. saj. Itaalia kaubalinnades (Veneetsia, Genua). Pank ­ itaalia k. banko ehk banka ­ rahavahetaja laud, tool või rahalaekas, kus vahetusraha hoiti. 6 Ziiropank ­ 16. ja 17. saj. Itaalia, Madalmaade ja Saksamaa kaubanduskeskustes, tegid ka sularahata ülekandeid. Ziiropangale loovutati väärismetalli või väärismetallraha, mille väärtuse

Arendustegevus
147 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
36
docx

INFLATSIOONI PÕHJUSED, LIIGID, TAGAJÄRJED JA JUHTIMINE

11 toodete ja kaupade peale või tõsta otseseid makse. Tänu sellele on võimalik vähendada riigieelarve defitsiiti või suurendada eelarve sufitsiiti. (Forsythe 2012) Võimalus on ka võta kasutusele muudatused monetaarpoliitikas ehk rahapoliitikas. Selle all mõeldakse riigi keskpanga tegevust. Monetaarpoliitika eesmärk on raha stabiilsuse tagamine. (Eesti Pank 1996, :3-5) Selleks, et inflatsiooniga võidelda tuleb monetaarpoliitikat karmistada. Peamised tegurid on intressimäära tõstmine, reservi nõuete karmistamine ja vähendada ringluses olevat raha. Monetaarpoliitika karmistamine võimaldab vähendada tarbijate ja investeeringute kulutusi ning ringluses olevat raha. Intressimäärade tõstmisega on indiviidil kulukam laene võtta, reservinõuete

Majandus
35 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Majanduse abc

kupongi · kustutustähtaeg (ka: lunastustähtaeg) ­ tähtaeg, mil emitent kohustub võlakirjad tagasi ostma ehk investoritele laenu tagastama · kuznets'i hüpotees ­ väide, et liikumisel agraarühiskonnast tööstusdemokraatiasse ehk tulu inimese kohta kasvades koos majandusliku kasvuga käib algselt kaasas ebavõrdsuse suurenemine, mis hiljem asendub selle kahanemisega · käibevara ­ ettevõtte likviidsemad varad, mille kasutusiga jääb enamasti alla aasta · käsumajandus (ka: plaanimajandus) ­ algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema subjektiivse arusaamise kohaselt; majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile poliitilisele ideele L · laffer'i kõver ­ kirjeldab seost keskmise maksumäära ja valitsusele laekuva maksutulu vahel

Majandus
521 allalaadimist
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Portugal peab keskenduma tervisele, loodus-ja maaturismile, et oma konkurentidest üle olla. Alverca, Covilhã, Évora, ja Ponte de Sor on Portugali peamised kosmosetööstuse keskused. 12 Vaade üle Rahvaste Pargi, Ida-Lissabonis. Kindlustussektor on hästi arenenud, kajastades osaliselt kiire arenemise Portugali turul. Kuigi on üleelatud erinevad turu-ja käenduse riskid, elu-ja kahjukindlustuse sektoris on hinnanguliselt talutud mitmeid tõsiseid sokke, kuigi mõju üksikute kindlustusandjatele on väga erinev. Global Competitiveness Report 2005, avaldatud Maailma Majandusfoorumis oli Portugal paigutatud konkurentsivõime alusel 22. positsioonile, kuid 2008-2009 väljaandes on Portugal paigutatud 43. positsioonile 134 riigi ja territooriumi hulgast. Portugal sai eurotsooni asutajaliikmeks 1999 aastal. Näidatud on kindlalt Portugali külg 1

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
40
pdf

Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2016

• Väärtpaberituru kutselised osalised - investeerimisteenust pakkuvad asutused (muu hulgas investeerimisühing, krediidiasutus, börs). 37. Tagatisfondi olemus Tagatisfond reguleerib hoiustajate, investorite ja pensionifondi osakuomanike poolt paigutatud varade kaitset. Hoiused on tagatud Tagatisfondi määratud summa ulatuses. Hoiused hüvitatakse 100% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 100 000 eurot hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses. 38. Investeerimmishoiuse olemus, riskid Investeerimishoius on investeerimisriskiga tähtajaline hoius, mille intress sõltub osaliselt või täielikult väärtpaberi, hoiuse, valuuta, muu sarnase instrumendi või selle alusvara väärtusest või selle muutusest. Riskid: lepingu alusvaraga seotud intress ei ole garanteeritud, lepingu katkestamise eest trahv, intressitulu on tulumaksustatav. 39. Investeerimisfondi olemus, liigitus ja riskid

Rahanduse alused
101 allalaadimist
thumbnail
126
doc

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on

Finantsjuhtimine ja...
705 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Majandus

intressi ehk kupongi  kustutustähtaeg (ka: lunastustähtaeg) – tähtaeg, mil emitent kohustub võlakirjad tagasi ostma ehk investoritele laenu tagastama  kuznets’i hüpotees – väide, et liikumisel agraarühiskonnast tööstusdemokraatiasse ehk tulu inimese kohta kasvades koos majandusliku kasvuga käib algselt kaasas ebavõrdsuse suurenemine, mis hiljem asendub selle kahanemisega  käibevara – ettevõtte likviidsemad varad, mille kasutusiga jääb enamasti alla aasta  käsumajandus (ka: plaanimajandus) – algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema subjektiivse arusaamise kohaselt; majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile poliitilisele ideele L  laffer’i kõver – kirjeldab seost keskmise maksumäära ja valitsusele laekuva maksutulu vahel

Pangandus
33 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Majanduse artikleid

võimalik teha veel 2015. aastani; Haanja vallavanem Juri Gotmansi sõnul tingib hinnatõusu otseste kulutuste kasv ning kuna valla eelarvest ühisveevärki ei doteerita, on Haanjas Võrumaa kõige kallim ühisveevärgiteenus. Gotmansi sõnul peaks uuringu järgi ühe kuupmeetri vee ostu ja kanaliseerimise hind olema valdades 80 krooni ja rohkem ning madal hind teistes valdades näitab, et ühisveevärki pole kas investeeritud või toetatakse seda valla eelarvest. Eesti Pank annab oma töötajatele salajase intressiga laenu 18.12.2008 www.tarbija24.ee Kuigi Eesti Panga nõukogu kinnitas teisipäeval tarbimislaenu intressid oma töötajatele, ei taha pank seda numbrit nimetada. Eesti Panga avalike suhete büroo juhataja Livia Kulmi sõnul on laenu intressid võrreldavad teiste sarnaste laenude intressidega, kuid ta ei andnud võimalust reaalseid numbreid võrdlema hakata, kirjutab Õhtuleht.

Majandus
57 allalaadimist
thumbnail
10
rtf

Majanduse konspekt

tagastada kaardi kehtivuse lõppemise ajaks. Krediitkaart kehtib kaks aastat. · Püsimaksega krediitkaart- krediidi kasutamisel tagastatakse laen igakuiste püsivate maksetena. · Määratud tagasimakse ehk nn. kümnenda kuupäeva kaart- tal ei ole intressi, aga võib olla aastamakse. Eelmisel kuul tehtud ostud lähevad järgmise kuu kümnendale tagasi. Kogu limiidi ulatuses saab poes maksta. 50% ulatuses saab raha välja võtta. MUUD TEENUSED: · Pank on teinud ajalehetellimuse ja vormistab kohe otsekorralduse selle tasumiseks. · ID- kaartide ja passide väljastamine. · Võtab vastu avaldusi sotsiaalkindlustuse ametile oma pensioni pangakontole kandmiseks. · EESTI PANGA ÜLESANDED: · Hinnastabiilsuse tagamine. Hinnad peavad olema tasakaalus. · Inflatsioon ei tohi ületada 2%. · Finantsstabiilsus- et toimuksid pankade vahelised ülekanded. · Välisarveldused jagunevad kaheks: 1. Euromaksed:( BIC', IBAN)

Majandus
7 allalaadimist
thumbnail
50
docx

Raha ajalugu ja rahasüsteemid

Peale II maailmasõda loodud rahvusvaheline rahakursside süsteem, mis toetus kullale ja dollarile ning mille peamisteks tunnusteks olid fikseeritud vahetuskursid, vabakaubandus ning dollari kasutamine põhivaluutana. 3 15.Raha erinevad mõõtmed (3 mõõdet), mida need näitavad? M0 = ringlusesse lastud sularaha M1= M0 + nõudehoiused (M1 hõlmab kõige likviidsemad raha funktsioone täitvad varad. Need ei kanna intressi või on väiksem kui teiste varade kasutamise eest saadav tulu.) M2 = M1 + säästu ja tähtajalised hoiused. (säästuhoiuste puhul teenitakse suuremat intressi ja tänu sellele seatakse piiranguid selle raha kasutamisele.) 16.Rahakordaja olemus ja selle arvutamine. Rahakordaja on kohustuliku reservi pöördväärtus, mis eeldab et pidevalt taashoiustatakse kogu raha ja et kogu raha välja laenatakse. Rahakordaja ehk esialgse hoiuse kasvukordaja

Raha ja pangandus
60 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Mida arvan praegusest maailma majanduse olukorrast

Kuuma hinnangul on majandus endiselt langusfaasis ja esialgu püsib seal, kuid tegu on siiski pehme maandumisega. Langus osutus kahe kuni kolme protsendi võrra oodatust kiiremaks tänu ülespoole kappavale inflatsioonile. Karuteene Eesti majandusele osutas kinnisvarasektori liig kiire areng aastatel 2005-2006, mis põhjustas tootlikkust ületava kiire palgakasvu mitte ainult selles sektoris. SEB: eraisikud peaksid valima jõukohase elustandardi SEB pank soovitab inimestel olla oma tulude-kulude suunamisel mõistlikult ettevaatlikud ja valida jõukohane elustandard, sest majanduslangus kestab ja töötus suureneb. SEB panga juhatuse esimees Ahti Asmann ütles, et midagi traagilist töötuse mõningane kasv siiski kaasa ei tohiks tuua. Palgakasv küll pidurdub, kuid perede reaalsissetulekud oluliselt ei kahane, sest inflatsioon väheneb. Pangajuht soovitas inimestel olla praeguses olukorras siiski mõistlikult

Majandus
63 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun