„Fingersmith”, 2002) Traditsiooni kinnitav suhe minevikku on kollektiivset mälu loov jõud, see on indiviidi ühiskondliku eksistentsi raam. Traditsiooni loovad ka kirjandusteosed (nt meie ettekujutused muinasajast, vabadusvõitlusest, taluelust jms) Traditsiooni ümberkujundamine, mälu „aktiviseerimine”, mis kaasneb nt traditsiooni katkemisega. Nt moodsa maailma kokkupõrge traditsioonilise eluvaatega 20. sajandi vältel (naisõiguslus, tehnoloogia kiire areng jms). Mõned katkestused on traagilised (sõda, genotsiid, pagulus), mis jätavad mällu traumakogemuse. Suhe minevikku võib olla traumaatiline. Need kogemused eksisteerivad alateadvuses, psühhika ei suuda nendega toime tulla, samas mälestus neist sündmustest jääb häirima. See väljendub nii indiviidi kui kollektiivse mälu tasandil. Nn traumakirjanduse kaudu saab need esile tuua, nii ilmneb ka tugev side isikliku kogemuse ja kollektiivse kogemuse vahel
Saksamaal, Portugalil 4. antisemitism · antisemitism juudivaenulikkus · 20 sajandi algul antisemitism tavaline nähtus. Juute peeti süüdlasteks kõiges maailma hädades. Juute kujutati omakasupüüdlike tegelastena, kelle eesmärk oli maailma vallutamine. · Eriti raske oli juutide olukord Vene impeeriumis, kus nende liikumisi ja elukutsevabadus olid piiratud. 5. naisõiguslus · 20. Sajandi algul algas maiste võitlus valimisõiguse eest · Kõige aktiivsem oli võitlus Inglismaal · Euroopas said naised esimesena valimisõiguse Soomes · Võitluse üheks vormiks oli meesterõivastuse kandmine, rõhutatult mehine käitumine (suitsetamine) 6. tööliste võitlus õiguste eest · Sotsialistlike õpetuste levik (Marxi õpetus) · Osa sotsialiste pooldas revolutsiooni ja eraomaduse kaotamist, teised pooldasid
USA ja Saksamaa kiire areng ning Suurbritannia taandumine. Prantsusmaa arenes aeglaselt, säilitades agraalse iseloomu. Ühiskondlikud liikumised Levisid marksistlikud ja sotsialistlikud ideed ning nende erivormid: revisionistid seadsid eesmärgiks sotsialismi saavutamise rahumeelselt järk-järguliste reformide teel; Vene enamlased soovisid võimu revolutsiooniga ja proletariaadi diktatuuri kehtestamist; anarhistid olid üldse mõttetud mehed. Samuti laines naisõiguslus, antisemitism. Rassism oli tavaline. Teadus ja tehnika Autode konveiertootmine (Ford T; Ford; 1908), õhulaevad (Ferdinand Zeppelin; 1900), lennuk (vennad Wrightid 1903), raadio (Marconi?, Popov?, Tesla?), sünteetilised värvid, raskekuulipildujad, kiirlaskerelvad, kaevikud, miinipildujad, kvantmehhaanika, erirelatiivsusteooria, freudism. Kultuur 1901 hakatakse välja andma Nobeli preemiaid. Arhitektuuris jätkus juugend, tuli ekspressionism ja läks üle funktsionalismiks
Suured koloniaalvaldused olid suurbritannial, prantsusmaal, hollandil, belgial, taanil, saksamaal, portugalil Antisemitism- juudivaenulikus 20. sajandi algul antisemitism tavaline nähtus Juute peeti süüdlaseks kõikides maailma hädades. Juute kujutati omakasupüüdkuje tegelastena, kelle eesmärk oli maailma vallutamine. Eriti raske oli juutide olukord vene impeeriumis, kus nende liikumis ja elukutsevabadus olid piiratud Naisõiguslus 20. sajandi algul algas naiste võitlus valimisõiguse eest Kõige aktiivsem oli võitlus Inglismaal Euroopas said naised esimesena valimisõiguse Soomes Võitluse üheks vormiks oli meesterõivastuse kandmine, rõhutatult mehine käitumine (suitsetamine) Tööliste võitlus õiguste eest Sotsialistlike õpetuste levik (Marxi õpetus) Osa sotsialiste pooldas revolutsiooni ja eraomanduse kaotamist, teised pooldasid reforme, mis parandaks tööliste olukorda
annaabi.ee 
