LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool FEMINISM EESTIS Referaat Mõdriku 2016 1 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1feminismi ajaloo ülevaade............................................................................................4 2feminism eestis.............................................................................................................5 kokkuvõte.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool FEMINISM. Essee Mõdriku 2016 1 SISUKORD 1.Feminismi mõiste................................................................................................ 3 2. Femininismi ajalugu............................................................................................ 4 4. Femininismi erinevad harud............................................................................... 5 3. Kuulsad feministid ning nede tuntumad teosed.............
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Kultuuriteaduste ja Kunstide Instituut Feministlik kirjandusteooria Essee Helena Nagelmaa Kirjandus- ja kultuuriteadused Tartu 2009 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2
TARTU KÕRGEM KUNSTIKOOL Fotograafia osakond Kristin Hansen FEMINISMI ARENG KIVIAJAST TÄNAPÄEVANI Essee Juhendaja: Kristina Tamm Tartu 2017 Feminismi eesmärk on juba 19.sajandi klassikalisest realismist saati olnud luua võrdsus kõikide inimeste õigustele ning vabadusele. Mina aga panen selle fakti kahtluse alla ning küsin, kas feminismi eesmärk on tõesti koguaeg olnud luua võrdseid õiguseid meeste ja naiste vahel või on see läbi aja transformeerunud? Miks feminism üldse tekkis? Kas see võis tekkida naiste ning meeste suure erinevuse tõttu või on siin ka muud põhjused? Seda on küsinud ka ajaloolane Joan Scott
.................................................................................5 Kaudne diskrimineerimine......................................................................................................5 Naiste ja meeste võrdne kohtlemine.......................................................................................5 Feminism.....................................................................................................................................6 Esimese laine feminism 1880-1920........................................................................................6 Teise laine feminism 1960+....................................................................................................6 Feministlikud teooriad............................................................................................................7 Liberaalne feminism...........................................................................................................7
Feminism Feminism- naiste ja meeste ja võrdseid õigusi taotlev liikumine. Kujunemine Feminism sai alguse 19. sajandil kui poliitiline liikumine, mis nõudis naistele meestega võrdseid kodanikuõigusi, kuid on 21. sajandiks laienenud ka teistesse ühiskonnaelu valdkondadesse. Tänapäevane, ehk radikaalne feminism, seda nimetatakse ka feministliku liikumise teiseseks laineks, ning see laienes naistele kodanikuõiguste nõudmisest veel poliitika ja majanduse valdkondadele. Nüüd lisaks veel ka seksuaalsusele, kehale ja emotsioonidele ning teistele “ühiskondliku” elu sfääridele, mida oli varem peetud isiklikuks, kaasa arvatud majapidamisele. Naised tuleb ka sellisest “koormast” vabastada ja seeläbi on võimalik tungida lausa perekondade, mitte ainult naiste isiklikku ellu. Põhimõte
3. PALGALÕHE 3.1 Palgalõhe Eestis..............................................................6 4. VÕIMALUSED EBAVÕRDSUSEGA VÕITLEMISEKS...............................................................8 4.1 Soolise võrdõiguslikkuse seadus...............................................................................................8 § 1. Seaduse eesmärk ja reguleerimisala [RT I 2008, 56, 315- jõust. 01.01.2009].....................8 4.2 Võrdõiguslus Feminism.............................................................................................................8 Meesõiguslus...............................................................................................................................9 2 1. SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE TÄHTSUS ,,Sooline võrdõiguslikkus on inimõiguste, avaliku hüve ja demokraatia küsimus. Kaasaegse
Kirjutavad naisena: Hélne Cixous ja Luce Irigaray 1970ndatel Prantsuse feminismi suund, täpsemalt naiskirjutus ehk écriture féminine, sündis 1970- ndail aastail reaktsioonist S. Freudi ja J. Lacani psühhoanalüütilistele teooriatele. Kui need mehed keskenduvad Oidipuse kompleksile ja seostavad keelesfääri isaga, siis prantsuse naisteoreetikud loovad keelesüsteemile (sümboolsele korrale) vastanduva vastukeele, mis lähtub emale suunatud armastuse kogemusest. Sellega muudavad nad küsitavaks Freudi ja Lacani teoorias esineva fallosekesksuse, nn fallotsentrismi.
Tallina Ülikool Ühiskonnateaduste Instituut .. Beauvoir ja tema feminism, ehk miks Eesti vajaks tugevat feministlikku liikumist? Essee Juhendaja: .. Tallinn 2015 Sissejuhatus Essee eesmärgiks on anda ülevaade autori Simone De Beauvoiri teosest Teine Sugu. Vastades ja laiemalt analüüsides teemal, Beauvoir ja tema feminism, ehk miks Eesti vajaks tugevat feministlikku liikumist
kommunism). Iga identiteet ja tähendus on mingi eelneva sündmuse peegeldus (refleksiivsus). Identiteet, staatus jm on nullsummamäng, refleksiivne. Ei saa olla igal ühel võrdselt hea staatus. Hea staatus on vastandina kellegi halvale staatusele.20. sajandi diagnoos: mida rohkem me õõnestame 10 käsku, seda paremini me usume end tundvat. Sama isaautoriteedi ja muuga, aga selle tagant tuleb välja uus käsk – sa pead nautima. 11. Feminism. Esteetika kui poliitika. Feminism on ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris. Feminism sai alguse 19. sajandil kui poliitiline liikumine, mis nõudis naistele meestega võrdseid kodanikuõigusi, kuid on 21. sajandiks laienenud ka teistesse ühiskonnaelu valdkondadesse. Tihti eristatakse nn esimese ja teise laine feminismi. Esimese laine feminismi all mõistetakse võitlust naiste hääleõiguse eest Ameerika
2004: 306319). Artikkel ise räägib sellest, kuidas tõlget on sageli käsitletud soolistes terminites ning mees-naine võimuvõitluses. Chamberlaini analüüs keskendub seosele, et naised on alla surutud nii keeletasandil kui tõlke ja kultuuri mitteväärtustamise seisukohast. Chamberlain uurib tõlke retoorikat, mis esindab sugudevahelist ja tekstide hierarhia võimumänglust. Tuntud tõlketeoreetiku Sherry Simoni sõnul tegelevad nii feminism kui tõlkimine viisidega, kuidas defineerida ja kanoniseerida ,,teisesus"; mõlemad on vahendid keeles väljendatava erinevuse kriitiliseks mõistmiseks (Simon 1996: 87). Nii tõlkimine kui naine on selle käsitluse järgi opositsioonide süsteemis negatiivne pool. Selline ,,teisesuse" konstrueerimine mees-naine hierarhia kaudu on nähtav eriti tõlkimisele omistatavates seksistlikes metafoorides, millel on lääne traditsioonides tugevad juured.
kujutatakse meedias ühekülgselt ja tendentslikult. Feministliku teooria järgi on meedia hariduse, meditsiini, juura jt kõrval üks neist institutsioonidest, kus mitmesuguse igapäevase praktika kaudu toimub ühiskonna soolise süsteemi taastootmine. Eesti tööturg on väga segregeerunud, naiste põhilised töövaldkonnad-meditsiin, haridus, teenindus- on ka madalamalt tasustatud. Valitseb üldine negatiivne suhtumine feminismi. Marju Lauristin on märkinud, et naised ise ei pea väga oluliseks näha poliitikas või juhtivatel kohtadel rohkem naisi (Lauristin 1996). Eesti naised moodustavad peaaegu poole tööjõust. Töötava naise traditsioon tuleneb eesti talupojakultuurist ning samuti nõukogude korrast, mis tegi töötamise palgatööl kohustuslikuks kõigile. Naiste muutuv positsioon ja vastuoluline meediakujutis 2000. aastal läbi viidud uuringust selgus, et teadlikkus soolisest võrdõiguslikkusest on kogu
sätestada, mis see reaalsus on, küll aga on võimalik üht-teist öelda ja hinnata inimeste suhte kohta nende kujuteldava reaalsusega. Althusser ütles, et ideoloogia töötab kõnetamise kaudu. Ideoloogia kõnetab mingil viisil inimest, teeb temast oma subjekti, ning suhe inimese ja ideoloogia vahel on loodud, on toimunud ideoloogiline interpellatsioon ehk kõnetus. Inimest võivad kõnetada paljud ideoloogiad korraga – religioon, looduskaitse, loomakaitse, feminism, patriotism, anarhism, kommunism, capitalism. Pea kõik, mis pole materiaalne, on ideoloogiline. Riik kõnetab meid kui oma kodanikke ning meie vastame sellele riigivõimu aktsepteerimisega, andes saadikutele mitte ainult poliitilise mandaadi, vaid ka õiguse ideoloogiliselt enda üle valitseda – luua pädevaid seaduseid, hallata meie elu, tunnustada meid inimeste ja kodanikena, seista hea meie inimõiguste eest jne
1 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest SISUKORD SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 5 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS......................7 Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis......................................................................... 7 Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS).....................................................................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST..
nn. avalikus sfääris, milleks olid salongid, kohvikud, vaba ajakirjandus jt. kohad kus inimestel oli võimalik sõltumata oma sotsiaalsest päritolust mõtteid vahetada. Kapitalismi areng aga pidurdas inimese võimet ühiskonda kriitiliselt analüüsida ja ka võimalusi oma arvamuse avaldamiseks. Kapitalistlikus ühiskonnas domineerib instrumentaalne ratsionaalsus (maailma allutamine teaduse abil) mis tuleks asendada kommunikatiivse ratsionaalsusega (inimeste vaheline vaba arutelu). Feminism Võib eristada järgmisi feminismi voole Liberaalne feminism tekkis juba 18. sajandil. Võitleb selle eest, et naised saaksid meestega võrdsed poliitilised õigused, võrdse võimaluse haridust omandada jne. 4 Sissejuhatus sotsioloogiasse Marksistlik feminism naiste rõhumine meeste poolt on omane kapitalistlikule ühiskonnale
Seksuaalkäitumine ja reproduktiivsus: ,,Vahendite kasutamine rasestumise/ sugushaiguste vältimiseks soo ja vanusrühma järgi" [URL] http://pxweb.tai.ee/esf/pxweb2008/Dialog/Saveshow.asp TAI] Tabelist on näha, et seksuaalaktiivsed täiskasvanud ja noored kasutavad kõige rohkem kondoome ning erinevad pillid ehk tablettid, seepärast räägime sellest konkreetselt edasi. 4) Naiste preservatiivid Naiste kondoom(Error: Reference source not found) - polüuretaanist 18 cm pikkune võidega sperma kogumise kotike. Sellel on mõlemas otsas painduv rõngas, mille abil ta kinnitub tuppe. Sisemine rõngas kinnitub häbemeluu külge ning jääb sinna püsima, ulatudes umbes 2,5 cm võrra tupest välja. Naiste preservatiiv on meeste omast vastupidavam ja kergem. Selline kontratseptiiv on müügil 10 riigil. USAs on see retseptita apteegis. Selline üks preservatiiv sobib ainult ühekordseks kasutamiseks
Mõistus püüab kõike standardiseerida · Lääne massikultuuri kriitika massikultuur muudab inimese passiivseks tarbijaks · Lääne töölisklass ei oma revolutsioonilist ptentsiaali, seda omavad pigem mitmed marginaalsed grupid (nt. tudengid) Jürgen Habermas (1929 - ) · Frankfurdi koolkonna järeltulija · Valgustus oli siiski positiivne, aga jäi lõpuni viimata Feminism keskne teema naised ja naise koht ühiskonnas · Feminismi vormid o Liberaalne feminism o Marksistlik feminism o Radikaalne feminism · Feminismi põlkonnad o 1. Põlkond o 2. Põlvkond o 3. Põlvkond Liberaalne feminism · Poliitiliste õiguste puudumine on naiste probleemide peamine põhjus · Naised peavad saama valimisõiguse, hariduse jms. Marksistlik feminism · Kapitalism on niaste probleemide peamine põhjus. Kapitalism on see, mis orjastab naise.
Tallinna Ülikool Sotsiaal Instituut Julia Uvarova SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS JA EBAVÕRDSUS Essee Õppejõud: Anne Tikko Tallinn 2013 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sooline võrdõiguslikkus ja ebavõrdsus.......................................................................................4 2 Sissejuhatus Eesti liitumisel Euroopa Liiduga tõusis tugevalt esile soolise võrdõiguslikkuse teema. Tänu Euroopa Liidule on muutunud meil ka ühiskondlikud hoiakud soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas. Nõukogude Liidus võrdõiguslikkuse teemaga ei tegeletud, sest juba riiklikul tasemel oli kehtestatud kõikide inime
Mõistus püüab kõike standardiseerida. Lääne massikultuuri kriitika massikultuur muudab inimese passiivseks tarbijaks. Lääne töölisklass ei oma revolutsioonilist potentsiaali, seda omavad pigem mitmed marginaalsed grupid (nt tudengid). Jürgem Habermas (1929-) tuntud sotsioloog, keda seostatakse just Frankfurdi koolkonnaga, olles selle järeltulija. Valgustus oli siiski positiivne, aga jäi lõpuni viimata. Teised ühiskonnakriitilised voolud (feminism) Feminism tegeleb naiste õiguste eest võitlemisega. Selle vormid: liberaalne, marksistlik, radikaalne feminism. Mõnikord tuuakse välja feminismi põlvkonnad: 1.põlvkond, 2.põlvkond, 3.põlvkond. Liberaalne feminism kõige varasem feminismi vorm, mis ütles, et naiste probleemide põhiliseks allikaks on poliitiliste õiguste puudumine. Naised peavad saama valimisõiguse, hariduse jms. Tuleb võidelda eelarvamustega.
paralleelkujund: maalil Robert Gober Untitled 1990 Titaanlikud päevad (1928) kujutab ta naise muutumist meheks, mis sj ei toimu mitte ilma võitluseta. Irooniat ja tähendust lisab nüanss, et naine on enne ülikonnastumist alasti, ehkki selles peegeldub ka vihje kunstiajaloole, kus suur osakaal naisaktil. Suburgi võitlus oli ÜHE naise võitlus meeste ühiskonnas, kus veel oli harulduseks rudolfrimmel'lik (posthipilik, täpsemalt: feminismi II laine järgne) hoiak: Mees, sa kummarda pea naise nõrkuse ees, et tal püsti jääks pea mehe kõrkuse ees8. Niisiis, loovalt manööverdades! - ülekantud tähendustes sümboliseerib Magritte'i maal Suburgigi võitlusi naise-mehe soospetsiifika epitsentris. Teistlaadne on tänase NY gay-kunstniku Robert Goberi gender-taju: inimjuustega täiendatud vahakuju sünteesib võrdses osas mõlemad sugupooled (Untitled 1990). Ent harmooniat ei näi siingi olevat: selgelt
Sotsialism kõigilt võetakse tema võimete kohaselt ja antakse töö alusel Kommunism võetakse võimete kohaselt, antakse vajaduste alusel Gramsci töölisklassile on tekitatud väärarusaam enda huvidest Hegemoonia korra hoidmise viis, mille käigus tekitatakse rõhutud klassides arvamus et kõik on õige Kriitiline teooria algas peale Hitlerit, sotsiaalteaduste ülesandeks on inimeste elu parandamine (emantsipatsioon) Feminism liberaalne feminism (meestega võrdsed poliitilised ja hariduslikud õigused), marksistlik feminism (naiste rõhumine meeste poolt on omane kapitalistlikule ühiskonnale), radikaalne feminism (mehed on kogu ajaloo jooksul naisi rõhunud) Pierre Bourdieu sotsiaalne väljateooria Ühiskond koosneb väljadest (majanduslik, kultuuriline, poliitiline) e sfääridest kus on oma reeflid
eesoleval suurel ekraanil liigub virtuaalne linn, kus majad koosnevad sõnadest ja tänavad on sõnadevaheline ruum Postmodernistliku või poststrukturalistliku filosoofia maailmapildis oli tubli annus nihilismi, ent eetikaks või positiivseks programmiks oli seni allasurutud ühiskonnakoosluste esiletoomine ja neile rohkema võimu andmine (naised, mittevalged, emigrandid, gay’d, vähemusrahvad, invaliidid jt). Sel pinnal tekkisid kunstiteooria kesksed suunad – feministlik kunstiteooria, postkolonialistlik kunstiteooria jt. Kui lääne modernistlik kunstimaailm oli mänginud paljuski reaalteaduste reeglite järgi (optika, füüsika, matemaatika), pidades niisugust kunsti sama universaalseks nagu on reaalteadusedki, siis postmodernistlik kunst lähtus pigem sotsiaalteadustest, antropoloogiast, etnograafiast jms, kuna sellist tausta esindasid need filosoofid. Seetõttu hakati varasemat modernistlikku kunsti, eriti abstraktsionismi vaatama 1980ndatel eriti
TALLINNA ÜLIKOOL Instituut osakond ..... NAISELIKKUSE STEREOTÜÜBID Referaat Juhendaja: lektor ..... Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1.MIS ON STEREOTÜÜP?........................................................................................4 1.1.Stereotüüp on kõva...................................................................................................4 1.2.Sotsiaalpsühholoogid on leidnud..............................................................................5 2.NAISELIKKUS.........................................................................................................6 2.1.Tänapäeval....................................................................................
Beauvoiri vaade naiste allasurutud seisundile – vananenud või endiselt aktuaalne? Simone de Beauvoir oli tuntud kui kirjanik, filosoof, feminist ja intellektuaal. Oma elu jooksul nägi ta paljut – ta reisis väga palju (on külastanud ka Eestit) ning jõudis näha ja kogeda eri vaateid, elada üle mõlemad maailmasõjad ning sattuda erinevatesse skandaalidesse. Tema üks kuulsamaid teoseid on feministlik raamat „Teine sugupool“, mis kirjeldab Beauvoiri vaateid kõige paremini. Teose problemaatika oli 1940-50datel väga aktuaalne, kuid kuidas on lood patriarhaalsusega ühiskonnas 1 tänapäeval? Tänapäeval ei tohiks seaduse järgi Eestis enam naistel ja meestel suurt vahet olla. Kõigil on võrdne valimisõigus, võimalus poliitikas ja riigijuhtimises osaleda, õigus saada haridust. Naine ei pea enam võtma omaks mehe ülemvõimu ja abielluma, et
ornamentideta geomeetria. Adolf Loos ,,St.Veit-Gasse" Viinis 1910. Le Corbusier ,,Villa Savoye"1928-29 Soans, Kuusik ,,Valge kuubik"kunstihoone Tln.1934 Modernistliku arhitektuuri lõpp Jencksi järgi 15.juuli 1972 kl 15.32. Postmodernistlik kunst Postmodernistlikus kunstis pole ühtset tõde, vaid kõik põhineb kontekstil. See oli vastureaktsioon modernismile. Selle tekkele aitas kaasa globaalne majandustõus, külma sõja lõpp, rassiküsimused, feminismi esiletõus. Postmodernismi iseloomustab kõrgtehnoloogiline ja tarbimisele suunatud ühiskond. 1980-ndad: postmodernistliku teooria ja kunsti läbimurre Läänes. Philip Johnson. AT&T (Sony) Building. 1984. Feministlikud näited: Mare Tralla Louise Bourgeois (Veneetsia biennaali elutööpreemia) Guerilla Girls 1989 Postkolonialistlik kunstiteooria- legitimeeris mittevalgete kunstnike loomingu Lääne maailmas. Y
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kodu ja tööelu erinev väärtustamine Tallinn 2013 Sisukord SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 TÖÖTAMINE ................................................................................................................ 4 OSAAJAGA TÖÖ......................................................................................................... 5 VÕIMUSUHTED PERES...............................................................................................6 MATERIAALNE SÕLTUVUS........................................................................................6 KODUTÖÖDE JAOTUS....................................................................................
Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut EESTI JA EUROOPA LIIDU SOTSIAALPOLIITIKA Uurimustöö Koostajad: Juhendaja: Jüri Ruus Tartu 2007 PENSIONIPOLIITIKA EÜ maades on üks ühine tulevikuprobleem: nende rahvastik on madala sündivuse, meditsiiniliste edusammude ja paremate elamistingimuste tõttu oluliselt vananenud. Prognoositud on vanemaealise elanikkonna edasist kasvu, mis näiteks toob kaasa, et 2040 aastal peab Prantsusmaa kulutama vanaduspensionite maksmiseks 72%, Holland 60% ja Saksamaa 26% rohkem kui aastal 1980. Seetõttu on enamikus Euroopa Liidu riikides raske pensionireformi vältida. Valitsused püüavad leida viise, kuidas luua püsivad süsteemid, mis tasakaalustavad üha kasvavaid nõudmisi väljamaksete järele riiklikest pensionifondidest ja samas vastavad majandus- ja rahaliitu (EMU) asutamise Maastrichti kriteerium
Sõnakasutus muutub teravamaks ning vaidlusse haaratakse ka skandinaavia. Neil samad õigused ja kohustused. Läänemaailmas valitseb naistevastase vv ohjeldamise teemasid, mis ei olnud algselt tüliga seotud. Lõpuks võib tüli minna üle teise inimese käitumise ja tendents, selle abs keelustamine on maailmas uus asi. isiksuse süüdistamiseks. Tüli võib päädida kompromissi või ühe osapoole tagasitõmbumisega, ent mitte Esimese laine feminism algas USA-s 19 saj keskel, andis õiguse 1920 aastast osaleda valimistel, olla füüs rünnakuga. Tülisid võib ette tulla igas peres või paarisuhtes, kuid see ei pea kohe tähendama, et vandekohtunik, omada abielus vara, lahutada ja saada meestega võrdset haridust. tegemist on lähisuhtevv. Tüli võib areneda perevv, ent perevv ei pea algama tülist. Vv käitumise ajendiks Teise laine feminism 1970 a muutis suhtumist vägistamisesse. Jõuti arusaamale, et in keha kuulub ainult
1. Loeng. Sissejuhatus ainesse ja modernne riik ning tema kujunemine (T. Saarts). 1. Mida võrdlev poliitika uurib- mis on tema spetsiifika? Süsteemne riikide ja poliitiliste süsteemide võrdlemine. Võrdlevat poliitikat huvitavad: sarnasused ja erinevused riikide/süsteemide vahel, klassifikatsioonid, ajalooline areng, seaduspärad. · Omavahel saab võrrelda riike/süsteeme. · Geograafiliselt saab vaadelda: ühte riiki- võrrelda teda teoorias ettenähtuga; 2-3 riiki; regiooni; võrrelda omavahel eriregioone; globaalseid trende. 2. Millal võrdlev poliitika iseseisva distsipliinina välja kujunes? Peale II Maailmasõda ja ennekõike USAs. 3. Nimetage mõned olulisemad modernse riigi tunnused ja seletage lühidalt lahti nende sisu (4 olulisemat)? · Industrialiseerimine- industriaalühiskonna teke · Urbaniseeriumine- linnastumine · Kapitalistliku tootmisviisi tõus- sellest saab põhiline tootmisviis · Kaubaringluse kasv- kommertsial
Erisooliste alkoholi tarbimine: Tähendused ja normid noorte eesti täiskasvanute seas Uuring näitab, et alkoholi tarbimine on suurenenud nii meeste kui ka naiste seas, nii et sooline lõhe nende vahel on vähenenud, eriti noorte täiskasvanute seas. Uuring baseerub era- ja grupiintervjuudel Eesti noorte täiskasvanutega nii maalt kui linnast. Naiste alkoholi tarbimine on justkui kahekordsete normidega määratletud, kuid mehed eemaldavad end nendest normidest ning arvavad, et näiteks meeste seas viina joomine on OK, sest see on kujutatud juba nõukogude ajast tugeva maskuliinsuse tunnusena. Alates 1991 aastast, kui Eesti sai taasiseseisvaks, on alkoholi tarbimine, kuni 2008, pidevalt suurenenud. 2004 vähenes, sest Eesti astus Euroopa Liitu ning sealsed regulatsioonid pärssisid seda. Mehed joovad rohkem kui naised, kuigi joomine on märgatavalt suurenenud noorte ja haritumate naiste seas. See artikkel vaatleb kuidas soolised normid on omavahel
"Soorollid - müüt või tegelikkus" Sooroll on teatud normide kogum, mida sõltuvalt kultuurilistest traditsioonidest omistatakse üksikisikule või inimeste grupile vastavalt sellele, kas nad on meessoost või naissoost. Enamik ühiskondi jaotab sugupooli vastavalt mõjukusele ja võimule ning loob nad ebavõrdsetena. Kas soorollide jaotamist ka tänapäeva ühiskonnas leidub, on see müüt või tegelikkus? Kui inimene siia maailma sünnib, ei ole kellelgi esialgu aimu, mis soost ta olema saab. Vastavalt sellele, mis soost laps on, omistatakse talle ka teatud normid, ehk soorollid. Juba kiviajal olid naiste ja meeste ülesanded selgesti ära jaotatud. Naised olid lastega kodus, hoidsid elukoha korras ja tegelesid korilusega. Mehed seevastu käisid mammutijahil, valmistasid tööriistu ja muud vajaminevat. Ka tänapäeval pole need ,,tööjaotused" eriti muutunud, põhimõte jääb samaks. Toetusin informatsiooni kogudes Eesti kultuurilehe ,,Sirp" ar
SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1. NAISED JA KURITEGEVUS.....................................................................................................4 2. NAISTE KURITEGEVUSE ÜLDOMADUSED........................................................................5 3. SELETUSMUDELID NAISTE KURITEGEVUSELE..............................................................6 4. ISEÄRASUSED KARISTUSE TÄIDEVIIMISEL SAKSAMAA JA EESTI NÄITEL...........8 KOKKUVÕTE.................................................................................................................................9 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU........................................................................................10 1 SISSEJUHATUS Naised on traditsiooniliselt iseloomustatud nagu armastav, hooliv ja arenenud inimene
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sootundlik pedagoogika ja selle rakendamine koolis Referaat Tartu 2010 Sissejuhatus Sugu ei tähenda mitte ainult inimeste bioloogilis-füsioloogilisi erinevusi, vaid ka kultuurilisi tavasid, norme ja väärtusi, mis määravad naiseks ja meheks olemise tingimusi. Nende kahe aspekti eristamiseks on inglise keeles kasutusele võetud erinevad mõisted ,,sex" ja ,,gender". Eesti keeles saame vastavalt rääkida bioloogilisest soost, mis on seotud kehalise arengu ja geenidega, ning sotsiaalsest soost, mis sõltub sotsiaalkultuurilistest teguritest ning naiste ja meeste rollide ja võimujaotusega seotud ootustest ühiskonnas. Sotsiaalse soo mõiste osutab kõigele, mis assotsieerub kellegi sooga antud ühiskonnas. See hõlmab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
