Inimõigused Urmas Kukk 06.12.2009 Laste õigused Laste õiguste konventsioon ÜRO, jõustus 02.09.1990 EV ühines 20.09.1991 2 Laste õigused Laps – iga alla 18 aastane inimolend. Art. 1 3 Laste õigused Kehtivad olenemata lapse, tema vanema või seadusliku hooldaja rassist, nahavärvist, soost, keelest, usust. Art. 2 4 Laste õigused Kehtivad vaatamata lapse, tema vanema või seadusliku hooldaja poliitilistele seisukohtadele, kodakondsusele, etnilisele või sotsiaalsele päritolule, varanduslikule seisundile, puudele või sünnipärale või muudele tingimustele. Art. 2 5 Laste õigused Riigid peavad tagama laste kaitse igasuguste diskrimineerimis- ja karistusvormide eest tema vanemate, seadus...
Meeste ja naiste võrdõiguslikkus Eestis-müüt või reaalsus? Tere austatud klassikaaslased ja õpetaja. Tahaksin teile täna rääkida teemal meeste ja naiste võrdõiguslikus Eestis-müüt või reaalsus. Eesti ühiskonnas on suurt diskussiooni tekitanud meeste ja naiste võrdsus või ebavõrdsus. Sooline võrdõiguslikkus on naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Paljudes Euroopa riikides on võrdõiguslikkust puudutavad seadused. Korduvast ametlikust tunnustamisest ja edusammudest hoolimata pole naiste ja meeste võrdõiguslikkust igapäevaelus veel saavutatud. Naistel ja meestel pole tegelikkuses samu õigusi. Püsib sotsiaalne, poliitiline, majanduslik ja kultuuriline ebavõrdsus, nt palgavahed ja naiste vähene esindatus poliitikas. Kui me tahame saavutada võrdõiguslikku ühiskond...
Üks tuntumaid etteheiteid islamile tänapäeval on naiste väärkohtlemine. Islamit peetakse sovinistlikuks usuks, mis teenib vaid mehe huve, kus naisel õigused puuduvad. Tegelikkuses aetakse tihti omavahel sassi islami seadus ja moslemiriikide kohalik kultuuripärand. Hästi levinud on arvamus, et naised ei ole islami ühiskonnas mitte keegi, nagu arvasin ka mina enne selle artikli lugemist. Tegelikult on islami algallikates (koraan, sunna) kirjas, et naine on indiviid, austusväärne ühiskonna liige, mitte kellegi isiklik omand, mängukann või iluasi. Seega tuleb naist kohelda suurima austusega. Islami ajalugu on näinud tohutul hulgal naissoost õpetlasi ja kõrgelt haritud naisi. Mina aga arvasin enne, et seal islamimaades on naised alati olnud ainult orjad ja meeste lõbustajad. Kohalik kultuuripärand mängib religiooni kõrval siiski nii suurt rolli, et naised õpivad reeglina vaid oma lõbuks, kuid abielludes jäävad siiski koduseks. Mina arvasin...
Naise muutumine ajas Vanasti peeti naist vaid kodu hoidjaks ja laste sünnitajaks, kuid naiste tähtsus ühiskonnas on aegade jooksul palju muutunud. Tänapäeval on oluline haridus ja hea töökoht ning alles pärast nende omandamist mõeldakse pere loomisele. Võib tõdeda, et tänapäeval on naise roll mehega küllaltki võrdne ning erinevate sugupoolte õigused on võrdsustunud. Kunagi olid naiste ja meeste õigused erinevad, tänapäeval on need aga muutunud sarnasemaks. Enam ei tehta vahet meeste ja naiste oskustel. Samamoodi nagu abikaasad, ollakse võimelised kala püüdma, keevitama ja ettevõtet juhtima. Kindlale soole orienteeritud ametite hulk väheneb ja piirid hägunevad üha rohkem. Ei leidu tööd, millega naised hakkama ei saaks. Enam ei mõisteta hukka ema, kes naaseb pärast lapse sünnitamist tööle ja isapuhkusel abikaasa kasvatab last. Läbi ajaloo on naiste koht ühiskonnas olnud nihkes. Naiste roll ühiskonnas o...
Kuidas aitas progress kaasa naiste emantsipatsioonile? 19. sajand möödus teaduse ja tehnika kiire arenguga ning seda nimetatakse progressiks ehk edasiminekuks. Viktoriaanlikul ajastul naiste osaks elus olid lapsed, kirik ja köök ning poliitilised õigused neil puudusid. Küll aga 19. sajandi lõpus saabus naiste rolli ümberhindamine ehk sotsiaalne iseseisvumine. Valisin selle teema, sest nõustun seisukohaga, et naistel peaksid olema samasugused õigused nagu seda on meestel. Samuti käitumine ja riietumine on iga naise enda asi ja peaks olema igaühele vabatahtlik ja soovidele vastav. Progressiga kaasnes naiste käitumises ja kõnes mitmeid muudatusi. Enne progressi oli naistel täpselt reglementeeritud käitumine ning kõne. Vesteldes tuli olla ülimalt kombekas ning vältida tuli kõike vähegi vulgaarset ja vulgaarseks peetavat. Progressiga aga kõik muutus mingilgi määral naiste kasuks lihtsamaks. Naistel ei olnud kohustust enne igat lauset läbi ...
Meeste ja naiste võrdõiguslikkus Eestis - müüt või tegelikkus? Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg ütleb, et sooline võrdõiguslikkus on inimõiguste, avaliku hüve ja demokraatia küsimus. Laiemas mõttes tähendab see sellist olukorda ühiskonnas, kus kõik inimesed on vabad arendama oma isiklikke võimeid ja tegema valikuid, mida ei piira traditsioonilised soorollid ning -stereotüübid ja naiste ning meeste vaheline hierarhiline võimusuhe. Kitsamas mõttes tähistab meeste ja naiste võrdõiguslikkus poliitikavaldkonda, mis tegeleb ühiskonna kahe kõige suurema sotsiaalse grupi naiste ja meeste sotsiaalsete suhete, sealhulgas võimusuhete tasakaalustamisega. Kas meeste ja naiste võrdõiguslikkus on müüt või tegelikkus? Võrdõiguslikkus on Eesti ühiskonnas tekitanud eriti palju diskussiooni just viimasel ajal. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse alla saab lahterdada...
Sooline võrdusõiguslikkus Eestis. On ammu teada, et meie riigis, kui ka mujal maailmas, meestel ja naistel on võrdsed õigused. Kõik saavad teha võrdset tööd, saada sama palka jne. Võrreldes vanade aegadega naistel tuli tunduvalt palju õigusi juurde. Nüüd naised saavad omandada nii kesk-, kui ka kõrgharidust. Sisseastumis katsetel ei tohiks olla eelistusi kas võtta naise või mehe kohale. Kõik peab põhinema ainult oskuste ja teadmiste alusel. Kuigi eriala valimisel on ikkagi näha „meeste“ ja „naiste“ tööd. Naiste valik on rohkem humanitaarsed erialad, need kus saab teha karjääri ilma rasket füüsilist tööd. Nende peaeesmärk on karjääri loomine, pere on aga teisel kohal. Sellise mõteviisi ....................... on see, et vaated on muutunud. Tänapäeval naised tahavad iseseisvust. Eesti tööturul on naistel ja meestel peaaegu võrdsed võimalused saada tööd, aga on erialasid kus rohkem eelistatakse üht või teist. Näiteks ehitajateks saada o...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool FEMINISM EESTIS Referaat Mõdriku 2016 1 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1feminismi ajaloo ülevaade............................................................................................4 2feminism eestis.............................................................................................................5 kokkuvõte.......................................................................................................................8 kasutatud kirjandus.........................................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Inimesi eristavaks tähtsamaks t...
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Leelia Kruusa NAISE ROLL ISLAMI KULTUURIS Referaat Juhendaja Lili Kängsepp Tartu 2011 1 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................3 1. Islam ja Allah...................................................................................................................... 4 1.1 Moslem ja Koraan.........................................................................................................5 2. Naised islami kultuuris ja Koraanis.................................................................................... 7 2.1 Mosleminaise riietus..................................................................................................... 9 ...
Naine tänapäeva maailmas Naiste maailm on tänapäeval palju kirjum kui vanal ajal. Võrreldes tänapäeva naiste võimalusi keskajaga on näha silmaga märgatavaid muutusi. Täpsemalt on muutunud võrdsus meestega, suurenenud võimalused ja õigused ning väljanägemine. Järgnevalt arutlen nende teemade kohta lähemalt. Tänapäeva maailmas on naiste seas tähtis olla võrdne meestega. Paljud naised tahavad samu ametikohti, mille peal ennemalt olid ainult mehed töötanud, nagu näiteks juhtivad ametikohad (tootmisjuht, president, peaminister, jne). Tänapäeval on see meil siin Eestis võimalik, kuid mina leian, et suure pingega tööd peaksid jääma tugevama soo esindajate valdustesse. Ma tean, et paljud naisõiguslased ei ole minuga nõus aga miks peaks mina kui õrn inimene ennast nii vaevama. Las parem mehed teevad meeste töid ehk füüsiliselt raskeid ja kõrget pinge taluvust nõudvaid töid, sest meie kui naised p...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool FEMINISM. Essee Mõdriku 2016 1 SISUKORD 1.Feminismi mõiste................................................................................................ 3 2. Femininismi ajalugu............................................................................................ 4 4. Femininismi erinevad harud............................................................................... 5 3. Kuulsad feministid ning nede tuntumad teosed.................................................6 5.Võrdõiguslikkus Eestis......................................................................................... 7 6. Kokkuvõtteks...................................................................................................... 8 7. Kasutatud kirjandus..............................................................................
Põlva ühisgümnaasium 9.a klass Naised ühiskondlikus elus Referaat Aviva Vigel Juhendaja: Liia Vijand Põlva 2006 FEMINISM Feminism oli algselt vaid poliitiline liikumine, mis nõudis ühiskonnas naistele meestega võrdseid õigusi. Feministlikku liikumist peetakse 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi fenomeniks. Selle perioodi vältel liikumine on läbinud kaks erakordset tõusu, mis on tuntud esimese ja teise laine nimede all. Esimene laine (1880 -1920) Esimese laine feminism lõi naiste uue poliitilise identiteedi ning andis neile rohkem karjäärivõimalusi. Võitlus hääleõiguse eest ning hiljem perekonnatoetuste, raseduse vältimise võimaluse, abortide ja sotsiaalsete õiguste eest kutsus esile diskussiooni selliste probleemide üle nagu naiste kodutööd, emaduse väärtustamine, kaitsev seadusandlus ja naiste seaduslik staatus. Nende seas olid naiste õigused...
Naine linnuses 7.a Koostaja: Grete Vendel Juhendaja: Luule Lahe Sisukord Abielu Majapidamine Naine emana Tegevusalad, ametid Suhtumine Abielu Keskaja naisel oli elu esimene ja peamine eesmärk soodsalt abielluda.Tartus ja Uus-Pärnus said tüdrukud täisealisteks 14- aastaselt. Tallinnas aga 12-aastaselt, noormehed said täisealiseks 18-aastaselt. Mehed abiellusid sageli hiljem, umbes 26-aastaselt, sest neil oli kohustus peret üleval hoida ning pidi olema kindlustus tagatud. Aega võttis ameti öppimine. Majapidamine Perekonnapea oli mees.Temale allusid kõik, kes katuse all elasid.Naise kohustus oli töid juhtida, vaesemates peredes tegi perenaine töid ise(söögi keetmine,pesu pesemine,koristamine,lõnga ketramine,aiamaa hoolitsemine,käsitöö jne). Jõukamad ja vägevamad perenai...
Naised ühiskondlikus elus Viktoria Plotnikova, Jessica Pentsop 9.c Sissejuhatus ● Naiste rolli muutumine ühiskondlikus elus ● Naiste õiguste laienemine ● Naised eesti parlamendis ● Mood ● Ülesanne klassile ● Naiste rolli muutumine ühiskondlikus elus ●Naised said valimisõigusi ●Töötasid vabrikutes (sõjavabrikutes) ●Nõudsid võrdsed õigused meestega ●Olid edukad paljudel aladel ●Paljudes maadel naisi nähti pereemadena Pilt Naiste õiguste laienemine ● Naised said ülalpidamise (1922) ● Naine sai õiguse omada (1926) ● Margaret Bonfield (1929) ● Naised said täielikult käsutada oma vara(1935) Pilt Naised Eesti parlamendis ● Anvelt Ostra ● Emma Asson ● Johanna Andreesen ● Rosalie Verner ● Marie Reisik ● Julie Steinmann ● Linda Marie Eenpalu ● Mood ● Seelikud lühemaks (1920) ● Poisilik stiil ● Pikkad p...
TARTU ÜLIKOOLI AVATUD ÜLIKOOLI ÕPE eriala nimi KESKAJA NAISE ELU JA HARIDUS Uurimustöö Juhendaja: Tartu 2012 Sissejuhatus Võrreldes keskajaga on tänapäeva naiste õigused ja kohustused väga palju muutunud. Keskajal ei olnud võimalusi ega ka soovi võidelda naistel enda õiguste eest, et olla meestega võrdsed. Seetõttu on naiste õiguste teema vägagi aktuaalne. See referaat annab põgusa ülevaate keskaja naiste elust ja eelkõige hariduselust. See toob välja tõsiasjad keskaja naise perekonnast, elust, millised olid neiste õigused ja kohustused, mis tööaladel naised töötasid ja toob välja ka mõned silmapaistvamad naiskujud. Valisin selle teema eelkõige seetõttu, et naiste õigused huvitavad mind väga. Loomulikult on ka teema päevakohane, kuna väga palju räägitakse naiste ja meeste võrdsusest ka tänapäeval. Naise elu keskajal ...
Inimõigused I loeng Mida uurida? Andmed Küsimused millele vastuseid otsida - Kas on usaldusväärseid indikaatoreid - Uni- või mitmedimensiooniline? - Kas on muutujaid mis ennustavad IÕ käitumist? - Mõju teooriale ja poliitikale Allikaid: - ÜRO - FreedonHouse; AI, HRW - US Department of State - CIRI Human Rights Data Set Õiguse tüübid - Nõudeõigus- ostjal õigus müüjalt leiba osta ja müüjal õigus ostjalt raha kätte saada – korrelatiiv - kohustus; vastand – mitte-õigus - Vabadus - korrelatiiv - mitte-õigus; vastand – kohustus - Võim - korrelatiiv - vastutus; vastand – võimetus - Immuniteedid - korrelatiiv - võimetus; vastand – vastutus Mis teeb õigusest õiguse? Definitsioonid Jones „Rights“ 1994 - Õigused kui hüved (vahel ka huvid) - Õigused kui valikud - Õigus kui valdus - Õigused j...
ELVA GÜMNAASIUM 11. klass Kristen Kotkas SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKUS Referaat Elva 2013 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Mis on sooline võrdõiguslikkus?............................................................................................4 Sooline diskrimineerimine..........................................................................................................5 Otsene diskrimineerimine.......................................................................................................5 Kaudne diskrimineerimine......................................................................................................5 Naiste ja meeste võrdne kohtlemine.......................................................................................5 Feminism........
Inimsusevastased kuriteod Kõige rängemad kuriteod on inimsusevastased ja sõjakuriteod – need on vastavalt rahvusvahelisele õigusele aegumatud. Inimsusevastased kuriteod on ükskõik missuguse tsiviilelanikkonna vastu suunatud vägistamine, mõrvamine, kehavigastuste tekitamine, tagakiusamine, inimõigustest ilmajätmine, genotsiid ning sõjakuriteod. Sõjad ja massilised mõrvamised on inimsusevastased kuriteod. Tänapäeval toimuvad sõjad väga paljudes kohtades, nt Süürias. Sõdu on eri aegadel peetud erinevaltel põhjustel – usulistel, ideoloogilistel ja majanduslikel põhjustel. Tänapäeval on kindlasti kõige suurem põhjus oma usu levitamine üle maailma, millega kaasneb ka sõdimine. Teatavasti plaanib islamiriik oma usku levitada üle kogu Euroopa, kuid kas see õnnestub? Islamiriik on plaaninud mitmeid suuri rünnakuid Euroopas. Samuti ründasid islamiäärmuslased 13. novembril Pariisis Ameerika rokkbändi Eagles of Death Me...
Soorollid muutuvas maailmas Läbi aegade on kehtinud maailmas naiste ning meeste vaheline ebavõrdsus. Õpitudki ajaloos, et peamised tegijad oli mehed ning naistest pole erilist juttu kusagil. Kas tõesti on maailmas valitsenud selline ebavõrdsus? Seda kõike on muutnud aeg ning sotsiaalne ja majanduslik areng. Kuidas on õigused ning ebavõrdsus ajaga muutunud? Aegade alguses koheldi naisi kui alamklassi. Polnud neil mingeid õigusi võrreldes meestega. Naised olid abikaasade võimu all, pidid täitma vastassoo soove. Naise põhilisteks kohustusteks olid kodu korras hoidmine, laste saamine ja nende üleskasvatamine. Meestele pakkusid ka meelerahu lõbunaised, kasvõi vastu tahtmist. Naiste soovide ega tunnetega ei arvestanud keegi. Polnud mingit sõnaõigust, ainult meeste arvamus luges. Nad ei olnud küll rahul oma eluga, kuid ei saanud midagi ette võtta, sest meeste võim oli liiga suur ning nad olid...
Arutlev küsimus Miks ma oleksin tahtnud elada pigem Ateenas Vana-Kreeka oli killustunud polisteks. Igal polisel oli enda valitsus, valitsejad ja seadused, kuid nad kõik jagasid ühist keelt ja usku. Arhailise perioodi kuulsamateks ja mõjukamateks linnriikideks Peloponnesose poolsaarel olid Sparta ja Ateena. Järgnevalt vaatlen võrdlevalt nende kahe polise elukorralduse eri tahke, et hinnata seal elamise eeliseid. Orjandus, Mõlemas polises elasid ja töötasid orjad, kellel puudusid õigused ja vabadus. Ateenas oli 6.-5. sajandil eKr püsivalt umbes 80 000 orja. Spartas tegid orjad kõike, mis ei olnud seotud sõjaga. Kuid vaatamata orjade olulisele rollile spartalaste igapäevaelus, oli nende elu kannatusterohke. Ateenas võis orje müüa, vahetada ja laenata, kuid orjade tapmine ja julm kohtlemine oli keelatud. Spartas oli orjadel elu raskem kui Ateenas. Orjana ei sooviks ma kummaski neist riikidest e...
Naiste roll ühiskonnas kunagi ja praegu Naised on oma õiguste eest arvatavasti võidelnud aegade algusest saati, aga viimase 100 aasta jooksul on naisliikumine hoogsalt kasvanud. Tänu sellele on õrnema sugupoole esindajatel rohkem õigusi kui kunagi varem. Seega on kasvanud ka nende roll ühiskonnas. Siiski on naisõiguslaste peamiseks põhimõtteks saavutada täielik võrdsus meestega, kuid kas naised tõesti vajavad täielikku võrdõiguslikkust? Ebavõrdsus meestega on kestnud alates ürgajast, kus naiste peamine roll ühiskonnas oli hoolitseda laste ning kodu eest ja meesugupoole esindajate ülesandeks oli käija jahil. Meelelahutuse saabudes esines ka seal ebaõiglus, sest laval võisid esineda ainult meessugupoole esindajad. Kuigi tänapäeval võib lavale astuda iga soo esindaja, siis endiselt nii mõneski riigis või usus peetakse naisterahvaid justkui alamateks. Islamiusu naiste roll ühiskonnas ei ole sugugi ihaldusväärne ühelegi enda...
SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Naise õiguslik seisund.............................................................................................................3 2. Naise õiguslik seisund.....................................................................................................4 3. Naine ja omand................................................................................................................6 4. Naised tööl.......................................................................................................................7 5. Abiellumine ja lahutamine......................................................................................................8 5.1 Eestkoste hääbumine.............................................................................................9 5.2 A...
2. SLAID Inimõigused on iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta, õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Inimõigusi saab teistest, nö tavalistest, õigustest eristada kolme asjaolu tõttu: · Inimõigused on kõigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad või millist kodakondsust omavad; · Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt; · Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt, ükskõik mis inimeselt või valitsuselt/riigilt. Ini...
Feminismi põhjenduseks Feminism on ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris.Feminism sai alguse 19. sajandil kui poliitiline liikumine, mis nõudis naistele meestega võrdseid kodanikuõigusi, kuid on 21. sajandiks laienenud ka teistesse ühiskonnaelu valdkondadesse. Millised oleksid argumendid feministide kasuks? Nii naistel kui ka meestel peaksid olema võrdsed õigused, naisi peaks olema rohkem kõrgetel ametikohtadel, näiteks ministrid, linnapead, vallavanemad või isegi president. Kui naised oleksid kõrgematel kohtadel, siis nad saaksid rohkem ühiskonna paremaks muutmise nimel teha, sest mehed on need, kes on enamasti omakasu peal on väljas aga naised mõtlevad rohkem teiste inimeste ja nende heaolu peale kui enda omale. Näitkes on viidud läbi uuringuid, mida ostavad naised ja mida ostavad mehed poest. Uuringu tulemustest selgus, et mehed ostav...
Kas sooline võrdõiguslikkus on Eestis probleem? Sooline võrdõiguslikkus ehk naiste ja meeste võrdõiguslikkus lähtub arusaamast, et mehed ja naised on vabad arendama oma võimeid ning tegema valikuid ilma stereotüüpsetest soorollidest ning eelarvamustest seatud piiranguteta. Sooline võrdõiguslikkus tähendab, et meeste ja naiste erinevat käitumist, püüdlusi ja vajadusi arvestatakse ja väärtustatakse ning neid koheldakse võrdselt. Naised ja mehed ei pea muutuma ühesugusteks, kuid nende õigused, kohustused ja võimalused ei tohi sõltuda sellest, kas nad sünnivad naise või mehena. Ühiskond areneb kiiresti, aga inimeste arusaamad muutuvad väga aeglaselt. Ajaloo jooksul on muutunud kindlaks meeste ja naiste tööd, näiteks see, et naised teevad koduseid töösid ja mehed käivad tööl ning toovad raha koju, selliseid kodusid võib leida ka praegu. Mina arvan, et tänu inimeste arusaamedele on ka sooline ebavõrdsus. Kindlasti m...
1.Kuidas on kujunenud kaasaegne rahvusvaheliste suhete süsteem? Kuidas muutus rahvusvaheliste suhete süsteem 1991. aastal? On kujunenud riikide kaubanduslike ja sõjaliste huvide tasakaalustamise tulemusena. 1991. a varises kokku Nõukogude Liit. Bipolaarsest maailmast sai unipolaarne. 2.Mis on diplomaatia ja millised on selle olulisemad vormid? Diplomaatia- suhtlusprotsess, võimaldab rahvusvaheliste suhete süsteemil toimida. Sunnidiplomaatia- erinevate vahenditega teise toimija käitumise muutmine. Kriisidiplomaatia-kõrgetasemeline suhtlus kus ületatakse riikide vahel tekkinud erimeelsused. Majandusdiplomaatia- mõjutatakse majandussuhete kaudu teisi oma poliitikat toetama. Avalik diplomaatia- mõjutatakse teise riigi kodanike nii, et need muudaks oma riigi valitsust toetama. Tippkohtumiste diplomaatia- toob kokku erinevate riikide liidrid, et arutada omavahelisi suhteid ja globaalseid arenguid. e-diplomaatia- selgitab oma riigi poliitikat,...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ERAÕIGUSE INSTITUUT PEREKONNA JA NAISE ÕIGUSLIK KÄSITLUS KORAANIS Referaat Juhendaja Lea Leppik Maie Ruus Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................3 1.KORAAN.................................................................................4 2. PEREKONNA KÄSITLUS KORAANIS...........................................6 3. MOSLEMINAISE ÕIGUSLIK STAATUS KORAANIS.........................9 4. MOSLEMINAISE ÕIGUSLIK STAATUS TÄNAPÄEVAL....................13 KOKKUVÕTE............................................................................14 KASUTATUD KIRJANDUS......................................
A nalüüsi sündimust ja suremust mõjutavaid tegureid arenenud riikides ja arengumaades, vormista vastus tabelina SÜNDIMUS: Arengumaad Arenenud riigid Rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus Rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus on enamasti halb on pigem hea Traditsioonide järgimine/ Religiooni Traditsioonid on tagaplaanil (suurem sekkumine isikuvabadus) Meditsiini kättesaadavus (tihti halb) Meditsiini kättesaadavus on hea Laste üleskasvatamine on odavam kui Laste kasvatamine on kallim arenenud riikides Partner on enamus juhtudel pere poolt peale Partner valitakse ise surutud Naiste õiguste ebavõrdsus ( naised enamasti Naiste õigused on suuremad ( saavad ise peavad lapsi saama) otsustada kas soovivad lapsi või ei) SUREMUS: Ar...
Inimõigused Koostanud: Mart Maripuu Gunari Kuris Sissejuhatus ● Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Inimõiguste eristamine ● Inimõigused on kõigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad või millist kodakondsust omavad; ● Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt; ● Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt, ükskõik mis inimeselt või valitsuselt/riigilt. Poliitilised Kodanlikud ● Õigus elule ● Õigus tööle ● Õigus ● Õigus Tervisele sõnavabadusele ● Ügus Haridusele ● Õigus eraelu puutumatusele INIMÕIGUSED ● Sageli kasutakse inimõiguste termini kõrval ka...
Tartu Ülikool Õigusteaduskond Tallinnas NAINE VANA-ROOMA ÜHISKONNAS Referaat Koostaja Elina Tander Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Roomat nimetatakse Igaveseks Linnaks. Sealne elu ja ühiskond erines teistest linnadest. Oma referaadis keskendun ma eelkõige naiste rollile Roomas, ent toon välja ka muid faktoreid. Referaadi põhiprobleemiks on roomlannade õigused- millised need olid ja kuidas neid piirati ning mida lubati. Üritan selgusele saada kui suur tähtsus oli Rooma naistel ning kas fakt,et nende õigused olid väga piiratud, vastab tõele. Roomas oli seisuslik ühiskond. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. Need olid tema naine, vallalised tütred ja po...
Sooline võrdõiguslikkus Sooline võrdõiguslikkus ● Olukord, kus õigused, kohustused ja vastutus on kõigis eluvaldkondades võrdväärselt kättesaadavad igale inimesele ● Nii mehed kui naised on vabad arendama oma võimeid soorollidest seatud piiranguteta ● Arvestatakse meeste ja naiste erinevaid vajadusi ja tegevusi ning väärtustatakse neid võrdselt Sooline võrdõiguslikkus Peaks olema: ● Võrdne võimalus elada majanduslikult sõltumatut elu Palgavahed Eestis on naiste ja meeste vahel suured, ressursside jaotus ebavõrdne ● Võrdne võimalus edutamiseks Mehi kiiremini Naised- õed, õpetajad, teenindajad- väike palk Sooline diskrimineerimine ● On inimes(t)ele mingite kitsenduste seadmine, mis vähendab nende inimõiguste kasutamise/teostamise võimalusi ainuüksi nende soo põhjal Jaguneb: ● Otsene ja kaudne sooline diskrimineerimine Otsene ja ka...
Kas I maailmasõjas oli võitjaid? Esimene maailmasõda kujunes välja esimeseks sõjaks, mis sidus endaga suure osa maailmast. Sõda sai alguse 28. juunil 1914. aastal, kui tapeti Austria-Ungari troonipärija ning lõppes 11. novembril 1918. aastal Compiegne´i vaherahuga. Sõjas hukkus miljoneid sõdureid ja tsiviilisikuid, kuid sõda andis suure panuse tehnika arengule ja maailma uuendamisele. Kuigi sõjas oli kaotajaid, siis ikkagi inimkond võitis sellest väga palju. Esimene maailma sõda andis väga suure tõuke tehnika arengule. Esmatähtis oli arendada ja leiutada uusi vahendeid, mis aitaks sõda edendada. Eriti suur hüpe toimus mereväes, lennunduses ning soomustehnika alal. Väga kiiresti arenes lennuvägi: kui sõja algul tegid lennukid ainult luurelende, siis sõja edenedes varustati need kuulipildujatega ja pommidega, mis aitas tõhusamalt toetada maaväe tegevust. Teiseks suureks arenguks oli allveelaevade kasutuse...
Seni kuni valitseb mehe ja naise vahel bioloogiline erinevus, pole alust eeldada, et nende vahel valitseks sotsiaalne võrdsus On ammu teada, et sugu on üks peamisi sotsiaalse kihistumise parameetreid. Kuigi soolise ebavõrdsuse määr erinevate kultuuride ja ajastute suhtes varieerub, on populaarseks saanud naistele madalama sotsiaalse positsiooni omistamine. Sooline võrdõiguslikkus on meeste ja naiste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus ning teistes ühiskonna valdkondades. Sooline ebavõrdsus tugineb mingil määral inimbioloogial, kuid selle võimendajaks kujuneb siiski ühiskond. Nõnda kujunevad stereotüübid. Ma ei nõustu sellega, sest naiste-meeste vahel on küll füüsilisi erinevusi, kuid nad võivad vaimselt ühel tasemel olla. Ajast ja arust kehtivad siiani tobedad stereotüübid, mida on raske hävitada. Naised on loodud nõrgema inimsoo esindajana, kuid siiski võivad seista meest...
Rooma eraõigus II LOENG „Euroopa õiguse ajalugu“, argo kirjastus- 1905.aastast saavad naised Tartu ülikoolis juristiks õppida.-Jevgeni Bassek lasi nad õppima juurat.(juudid naised, sest nad olid targad, kuna lastega tegeletakse) Bassek suri ära, aga meile tuli balti sakslane Karl Seeler, kes elas Riias. Oli õppinud Tartu Ülikoolis. Ta pidas saksa keeles loenguid. Oli õppinud Berliinis. David Grimm-balti-sakslane. Berliinis õppinud mees. Teda asendati ajaloorektoriga, kes oli ühtlasi ta vend. Kui Grimm midagi ütles, siis nii ka tehti. Grimmile võlgneme tänu juurahariduse autoriteedi eest, enne Grimmi, seda olemas ei olenud. Grimm oli Rooma eraõiguse professor. Grimm oli autoriteet ja pani kogu sellele asjale aluse. Vello Salu „Targad ülikoolid oskavad teha tarku erandeid, rumalad ei oska“ Uluots tõmbas Rooma Eraõiguse õpetamisest tagasi, sest ei näinud enam vajadust. David Grimmile otsiti õpilaseks ERST Ein. Õpilasi ...
Naiste ühiskondlik positsioon vanades kultuurides Naiste ühiskondlik positsioon oli vanades kultuurides erinev. Võrrelda saab Mesopotaamia, Vana-Egiptuse,Vana-Kreeka ja Vana-Rooma naiste positsioone, sest nende kohta on kõige rohkem infot. Ajavahemik on umbes 5000 aastad e.Kr kuni 30 aastat e.Kr. Kõigepealt räägin siis Mesopotaamia perekonna ja abielu kohta. Mesopotaamia oli väga meestekeskne ühiskond. Abielu põhines peigmehe ja pruudi isa vahel,milles pruut ise ei saanud eriti midagi kaasa rääkida.Mehel oli peaaegu piiramatu võim oma kodakondsete üle. Näiteks mees võis abielluda mitme naisega, aga abielus naisel ei tohtinud olla seksuaalsuhteid mitte kellegi teisega, kui oma abikaasaga. Kui naine seda rikkus ootas teda ja patustajat surmanuthlus. Aga abielumees võis oma naisele ka armu anda. Niisiis oli Mesopotaamia naistel ühiskonnas väike roll, sest mehed valitsesid neid. Vanas-Egiptuses oli naisel rohkem ...
Naiste ja meestevahelised suhted on erinevate sajandite vahetusel muutunud. Tänapäeval on asjad ikka väga teistmoodi, mehed ei hinda naisi enam nii väärikalt, mehed pigem valivad pere-elu asemel karjääri ning selle kõrvalt on naised nende jaoks rohkem lõbu, kui puhtalt elukaaslane. Kindalsti erineb ka meeste ja naiste lootused ja ootused elus. Naine tahab enamasti kindlustada oma tulevikku, seega on esikohale seatud kodu ja sellega kaasnevad esemed. Meestel on tihtipeale vaja jätta endast rikka ja kuulsa mehe mulje, sellepärast lisandub nende ostudesse kindlasti auto või mõni muu kallis sõiduvahend, mille taga paraku ei pruugi peituda ilus ja puhas kodu. Kui mees ja naine koos elavad, siis on kindel see,et mees on see, kes rohkem armukadetseb. Mees soovib, et teab naise plaanidest kõike,kus käib, mida teeb ning mis peamine,kellega ta kohtub. Tugevama soo esindajal on tihtipeale olemas omamisvajadus. Näiteks omada naist, autot, maja. K...
Tere, olen siin, et teile rääkida soolisest võrdõiguslikkusest. Minu arvates peaks sooline võrdõiguslikkus olema määratud, et kõik sellega arvestaks. Naised ja mehed peaksid olema sooliselt võrdsed ja mitte midagi ei tohiks tegemata jääda, kuna ei olda sünnitud vastavast soost, kas siis mehe või naisena. Sooline võrdõiguslikkus tähendab, et meeste ja naiste erinevat käitumist, püüdlusi ja vajadusi arvestatakse ja väärtustatakse ning neid koheldakse võrdselt. Naised ja mehed ei pea muutuma ühesugusteks, kuid nende õigused, kohustused ja võimalused ei tohi sõltuda sellest, kas nad sünnivad naise või mehena. Soolise võrdõiguslikkuse temaatika on valdkond, kus ühe sugupoole kaotus ei ole automaatselt teise võit- lõppkokkuvõttes on kaotajad mõlemad. Inimõiguste aspektist on inimese üheks põhiõiguseks mitte olla diskrimineeritud tema soo tõttu. Soolise diskrimineerimise vastandmõiste on naiste ja meeste võrdne kohtl...
Naise rolli muutused ühiskonnas Naistel kui sünnitusvõimelistel inimestel on alati olnud roll järglaste ilmale toomises ning kodu korras hoidmises. Viimase saja aasta jooksul on aga ühiskonna suhtumine naistesse oluliselt muutunud. Millised murrangud on ühiskonnas toimunud? Selleks, et mõista toimunud muutusi, peab vaatama ajaloos toimunud sündmusi. Kuni 1917. aastani polnud Eestis naistel õigust hääletada, neil ei olnud võimalik valida, kes nende riiki juhvivad. Aastasadu levinud arvamus, et naistel pole ei vaimselt ega füüsiliselt enamaks võimelised kui laste kasvatamiseks. Kui oli vaja millegi üle otsustada, tegi seda naise abikaasa või tema meessugulane. Anton Hansen Tammsaare, Eesti üks silmapaistvamaid kirjanikke, on kirjeldanud oma epopöas ,,Tõde ja õigus" naiste eluolu just sellisena. Näiteks Mari, kes väikeste laste kõrvalt päevad läbi tööd teeb. Ei temalt ega teistelt naissoost isikutelt midagi e...
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Pedagoogika aluste seminar Keskaja Naine Referaat Katrina Viirma BA VI rühm Tartu, 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 Naise elu keskajal................................................................................................................... 3 Haridus.................................................................................................................................... 4 Haritud naised...............................................................
Arutlus Perekonna tähtsus Roomas ja Kreekas Nii Roomas, kui ka Kreekas on väga tähtis ning sellest on väga palju kirjutatud. Roomlased kasutasid sõna familia, mis tähendas perekonda. Aastate jooksul uurisid ajaloolased välja, et Rooma perekond oli väga sarnane Kreeka perekonnaga, kuid oli ka erinevusi. Põhisarnasustest tooksin esile faktid, mis on seotud abieluga, meeste ja naiste rolliga peres. Erinevustest- naiste roll peres, erinevad pidustused ja haridus. Nii Kreekas, kui ka Roomas oli perekonnapeaks isa. Tal oli piiramatu võim oma perekonnaliikmete üle. Kõigi perekonnaliikmete varandus kuulus perekonnapeale ja tal oli põhimõtteliselt õigus pereliikmed hukka mõista. Mehed võtsid endale naiseks tavaliselt noori tüdrukuid. Näiteks Roomas ja Kreekas võtsid 30-40 aastased mehed omale naiseks vaevalt murdeast väljakasvanud tüdruku. Naised olid meestega võrreldes väga ...
1 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest SISUKORD SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 5 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS......................7 Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis......................................................................... 7 Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS).....................................................................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕI...
Mida tähendas olla moodne naine 20.sajandi algul Arutlus 20.sajandi alguseks loetakse aastaid 1900-1914, ehk aastad enne Esimest maailmasõda. Maailm oli sellelajal muutumas jõudsalt rahvale meeldivamas suunas ja oodati, mida uus sajand endaga kaasa toob. Paljugi oli see aeg Euroopa-keskne, mis pani nii mõneski maailmanurgas inimesed ja valitsuse oma prioriteete ja tõekspidamisi ümber hindama. Läänes valitses veendumud, et neidki rahvaid õnnistatakse peagi ritiusu, pikkade pükste ja kirjaoskusega. Üldiseks moesõnaks oli progress. Progressi ooati igas valdkonnas. Samuti ootasid seda naised, kes vanade uskumuste järgi olid kodukanad. Just nemad ootasid seda nii mitmel põhjusel. Ja kui see ka väiksel määral juhtus, muutus naiste elu. Mida tähendas, siis olla tolajal moodne naine? Naiste osalemise üle avalikus elus on arutatud juba enne meie ajaarvamist. Kui näiteks P...
Rühmatöö E. Vilde ,'Mäeküla piimamees'' VI moodul: 1. Leidke teose teema (millest Vilde kirjutab) ja sõnastage see mõne lausega. E. Vilde kirjutas raamatu talupojast, kes materiaalse heaolu nimel on suuteline ohverdama oma abikaasa keha, au ja väärikuse, ning mõisnikust, kes muidu naist ei saa/leia, kui raha/varanduse eest. 2. Püüdke sõnastada teose idee mida kirjanik soovib oma lugejatele öelda. Kõik on müügiks. Inimene (mees) märkab alles siis mis tal oli, kui see enam ainuüksi talle ei kuulu. 3. Sõnastage teose probleemistik millised on erinevate tegelaste probleemid ja kuidas kirjanik need lahendab? Millised probleemid tulenevad ajast ja sotsiaalsetest oludest? Tõnu probleemid : · Tõnu tahab iga hinna eest rikastuda mõisnik pakub selleks vahetuskaupa (naine piimatalu vastu) · Tõnu probleem on Mari plaaniga nõusse saada mari ei suutnud pidevale ...
Mehed, naised ja võrdõiguslikkus Väga palju räägitakse just meeste ja naiste vahelistest teemadest. Kõige kuulsam teema on meeste ja naiste vaheline võrdõiguslikkus. Võrdõiguslikkus on naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Milline on meeste ja naiste positsioon looduses ja ühiskonnas ning kas võrdõiguslikkuse teema on õigustatud? Mees ja naine toimivad täiesti erinevalt. Inimeste esivanemateks peetakse inimahvi. Kui vaadata loodust, kust inimene on arenenud ja milline ta praegu on, siis võib öelda, et mitte mingil juhul ei ole naine ja mees looduse ees võrdne. Mehed on suurema kasvuga ja võimekamad. Naised see-eest on väiksemat kasvu ja võimekuselt mitte nii head kui mehed. Juhul kui me mõistame võimekuse all võimet teha raskemat tööd. Samas on ka asju mis on antud naistele ja meestele looduse po...
Kreeka linnrikkide ühiskond oli tänapäevaga võrreldes rangemalt korraldatud Vana-Kreeka linnriikide ühiskond on meie praegusest maailmakorrast vägagi erinev nagu on seda ka kunagi Ateena linnriigis kehtinud demokraatia. Tänasel päeval oleme kõik seaduse ees võrdsed, sünnist saati ning me ei pea kurja vaeva nägema selleks, et oma seisust mitte kaotada. Mõnes mõttes on meie elu, tuhandeid aastaid Vana-Kreekast hiljem, palju lihtsam. Kõike suurem tolleaegne puudus oli, minu arvates, kodakondsuse mõiste keerukus. Kodanikuõigusi ei saanud sugugi mitte igaüks ning see omakorda kehtestas ka ühiskonnakastide vahelised piirid, mis jagasid inimesed eri seisustesse. Preagu selline range ühiskonna rühmitamine puudub, mille ma loen positiivseks arenguks, luues meile tohutult palju rohkem võimalusi kui seda oli inimestel Vana-Kreekas. Põhiline, mis kehtestas Vana-Kreekas sinu piirid ja võimalused, oli fakt, kas sa olid kodanik või mitte. Ja sel...
Naiskodukaitse Ketriin Antson Ajalugu Loodi 2. septembril 1927. aastal Detsembris 1924.a loodi esimesed NKK jaoskonnad. Eeskujuks Lotta Svärd NKK peamised tegevusvaldkonnad olid majandus-, toitlustus-, sanitaar- ja propagandaala. 27. juunil 1940.a likvideeriti NKK koos KL. 20. septembrit 1991.a NKK taasloomise tegelik kuupäev, esinaine Dagmar Mattiisen. 1997. aastal tähistas NKK oma 70. aastapäeva. Esinaised läbi aegade 1927–1936 Mari Raamot, Naiskodukaitse esimene esinaine. 1937–1940 Erika Oskar-Männik 1992–2005 Dagmar Mattiisen. 2006–... Airi Tooming Tegevus Koostöö Kaitseliidu, Päästeametiga, Politseiga, „Erna“ seltsiga, Kodanikukaitse seltsiga ning kohaliku omavalitsusega. Üleriigiline NKK spordilaager NKK koormusmatk Tähistatakse Eesti V...
Naine antiigis Kettli Arand Antiikaja naine Ajalooürikutes naist tavaliselt ei kujutata. Teave antiikaja naiste kohta on kirja pandud erandidult meeste poolt. Naisi peeti psühholoogiliselt sõltuvaiks ja suutmatuiks end kontrollida. On naisi, kes löövad läbi, tugevad lesknaised, preestrinnad, Sparta jõukad naised, jms. Kreeta naine Kreeta ehk minoa ühiskonnas olid naised silmapaistvalt esil. Preestrinnad, kelle ühiskondlik staatus oli kõrge jõukad maaomanikud, kellel oli abilisi. Kreetlased kummardasid naisjumalust Kreeka naine Oraator Demosthenes ütlus: "Armukesi peame lõbu jaoks, orjatare argielu vajaduste rahuldamiseks, aga ka abikaasasid selleks, et nad sünnistaksid lapsi ja juhiksid truult meie majapidamist." Linnriik(polis) oli mehe ja kodune majapidamine(oikos) oli naiste eluala. Kreeka riigi suhtumi...
J. Liivi nim. Alatskivi Keskkool Getter Suup SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS Referaat Alatskivi 2016 1 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 1. SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE TÄHTSUS.............................................................................3 2. VAIMNE JA FÜÜSILINE DISKRIMINEERIMINE.......................................................................4 2.1 Seksuaalvägivald.......................................................................................................................4 FRA poolt 2014. aastal läbiviidud uuringu tulemustest aga selgub, et kolmandik Eesti naistest on kogenud seksuaalset vägivalda. 10% Eesti naistest on kogenud partneripoolset väljapressimist. Psühholoogilise vägivallaga on kokku puutunu...
Küsimused Rooma 1. Kuhu saadeti ülikute järeltulijad? Miks? 2. Milline oli Rooma perekond? 3. Mida õpetati Roomas poistele? 1. Ülikute järeltulijad saadeti tihti peale Kreekase, et nad õpiksid seal mõne tuntud õpitlase juures kõnekunsti, et valmistada riigiteestuseks. 2. Rooma perekond oli patriarhaalne, kus võimutäitus kuulus pereisale, kelle eestkoste all olid lisaks naiserele ka täiskasvanud pojad oma peredega ja orjad. Naised olid õiguslikult isa, abikaasa või vanema meesugulase eestkoste all. Samas olid naiste õigused suuremad kui Vana-Kreekas: naine võis oma abielu lahutada ning ta osales avalikus elus, võttes vastu külalisi või külastades teisi perekondi. 3. Roomas õpetati poistele palju sõjalisi oskuseid. Pärast Kreeka allutamist kasvas tähelepanu hariduse tasulistes koolides. Rikaste perekondade pojad õppisid tavaliselt kreeklastest koduõpetajate järelvalve all kreeka ...
Retsensioon „12 aastat orjana“ – mängufilm tõsielul põhineval lool- Solomon Northup 1953 5.veebruaril 2014 aastal külastasin Solaris kino, kus käisin vaatamas mitmete erinevate auhindadega pärjatud Solomon Northupi tõsielul põhinevat filmi „12 aastat orjana“. Režissöör Steve McQueen, osades Chiwetel Eijofor, Michael Fassbender, Benedict Cumberbatch. Film põhineb samanimelisel romaanil, mille kirjutas 1853. aastal Solomon Northup (1808-1857). Northupi romaani aluseks oli tema enda röövimise lugu, mis algas 1841. aastal ja kestis 12. aastat. Film räägib Solomon Northupist, kes elab oma perega Saratoga Springsis New Yorgi osariigis. Ta on mustanahaline pereisa, kes on haritud- oskab lugeda ning viiulit mängida. Lootuses võimaldada oma perele paremat elu võtab ta heausksena vastu tööpakkumise tänu millele, ta reisil USA pealinna uimastati, paljaks varastati ja aheldati. Teda peksti malaka, piitsa ja jalgadega, vangistati väikesesse kongi...
annaabi.ee 
