n tro d uc ti on. 1. I 2. Ab o u t Va ncou ver. . 3. Sports 4. Masco ts 5. Estonian athletes. The Winter Olympic Games are a winter multi-sport event held every four years. They feature What is the Winter winter sports held on snow or ice, such as Alpine skiing, cross- Olympics?? country skiing, figure skating, bobsledding and ice hockey. Cross-country skiing, figure skating, ice hockey, Nordic combined, ski jumping, and speed skating have been competed at every Winter Olympics since 1924. Other athletic events have been added as the Games have progressed. Some of these
Taliolümpiamängud Vancouver 2010 Ivo Rohula 10A Kullamaa Keskkool 2010 2010. aasta taliolümpiamängud 2010. aasta taliolümpiamängud on XXI taliolümpiamängud, mis toimuvad 12. veebruarist 28. veebruarini Vancouveri linnas Kanadas. Vancouver kinnitati olümpialinnaks ROKi poolt 2. juulil 2003. aastal Prahas. Olümpialinn selgus teises hääletusvoorus, kus Vancouver sai 56 häält ja Pyeongchang (LõunaKorea) 53 häält. Teised kandideerinud linnad olid Andorra la Vella (Andorra), Bern (Sveits), Harbin (Hiina), Salzburg (Austria), Sarajevo (Bosnia ja Hertsegoviina). Taliolümpiamängud Esimesed taliolümpiamängud 1924 Chamonixis Prantsusmaal Sel aastal toimuvad taliolümpiamängud 21st korda. 2010. aasta taliolümpiamängude ning paraolümpiamängude maskotid
KOOL Eestlased Vancouver'i taliolümpiamängudel Koostaja:Sinu Nimi Juhendaja:Õpetaja Nimi Tartus, 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Avatseremoonia...................................................................................................................... 3 Olümpiakoondis..........................................................................................................................4 Iluuisutamine ja jäätants..........................................................................................................4 Maria Sergejeva ja Ilja Glebov ..................................................
Los Angeles 28. Juuli 12. August 1984 Teistest linnadest avaldasid soovi olümpiavõistlusi läbi viia Brüssel, Montreal, Teheran ja Er-Riad (Saudi Araabia). Ametliku tähtaja (31.10.1977) lõppedes oli siiski jäänud ainsaks kandideerijaks Los Angeles. Sellekohane põhimõtteline otsus võeti vastu 18. mail 1978. aastal Ateenas ROK-i 80. istungjärgul. Ametliku olümpialinna staatuse sai Los Angeles ROK-i salajase, kirja teel toimunud hääletuse tulemusena (74:3) . oktoobril 1978. Seoul 17. September 2. Oktoober 1988 Seoul kinnitati olümpialinnaks ROK-i 84. istungil 30. septembril 1981. aastal Baden- Badenis. Otsustavas hääletusvoorus edestas Seoul Jaapani linna Nagoyat häältega 52:27. Olümpiamängude peaareeniks oli Olympic Stadium Chamchilis. Esmakordselt olid mängudel Ameerika Samoa, Aruba, Brunei, Cooki saared, Guam, Jeemeni RDV, Maldiivid, Saint Vincent ja Grenadiinid, Vanuatu. Barcelona 25. Juuli 9. August 1992
Kokk, Timo Simonlatser, Karel Tammjärv ja Tatjana Mannima. EESTLASTE SAAVUTUSED Iluuisutamine: Naiste üksiksõit: Jelena Glebova 21 koht Paarissõit: Maria Sergejeva - Ilja Glebov 19 koht Jäätants: Irina Stork - Taavi Rand 23 koht Laskesuusatamine: MEHED 10 km sprint 31. Indrek Tobreluts 48. Kauri Kõiv 62. Roland Lessing 74. Martten Kaldvee 12,5 km jälitussõit 48. Indrek Tobreluts 50. Kauri Kõiv 20 km eraldistart 20. Priit Viks 44. Kauri Kõiv 65. Roland Lessing 81. Martten Kaldvee 4x7,5 km teatesõit 14. Eesti Priit Viks, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Roland Lessing NAISED 7,5 km sprint 55. Eveli Saue 64. Kadri Lehtla 83. Kristel Viigipuu 84. Sirli Hanni 10 km jälitussõit Eveli Saue katkestas 15 km eraldistart 42. Eveli Saue 45. Kadri Lehtla 4x6 km teatesõit 18. Eesti Kadri Lehtla, Eveli Saue, Sirli Hanni, Kristel Viigipuu Murdmaasuusatamine MEHED
Referaat Sport ja tervislikud eluviisid Erik Alviste EMA Merekool I kursus 29. detsember 2008. a. Sport & Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Enne jooksmist või mistahes spordiala alustamist tuleks teha alati 5-10 minutit eelsoojendust. Näiteks jalutada pisut kiiremas tempos 5-10 minutit enne tõsisemat treeningut. Soojenduse tegemata jätmine suurendab lihasrebestuse võimalust.
Jakob Westholmi Gümnaasium Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus 3 Kristiina hõbe 4 Eesti suusatajad olümpial taseme järgi jaotatuna 6 Eestlaste vastuvõtt Eestis 11 Kokkuvõte 12 Kasutatud kirjandus 13 2 Sissejuhatus «Super! Olümpia läks korda, võitsime medali!» hõiskavad ühed. «Asi on mäda, vananevate tippude taga haigutab tühjus,» leiavad teised. Paraku selgus, et enamikule Eesti sportlastele kujunes Vancouveri taliolümpia läbikukkumiseks. Negatiivsest nivoost kõrgemale pääses vaid 12 atleeti. 3 Kristiina hõbe Esmaspäeva hommik Whistleri suusastaadionil. Naiste 10 km vabatehnika sõidu stardini jääb kümmekond minutit
aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. 2.Eesti osalemine olümpiamängudel . Pärast iseseisvuse välja kuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920 aastal, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Esimeseks taliolümpiaks olid 1924. Eesti sportlased võtsid osa olümpiamängudest kuni Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940 aastal. 1980 aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist 1991 aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel.
Kõik kommentaarid