12) Kirjelda kohupiimatoitude valmistamis, kasutamine Kohupiimast valmistatakse külmi ja sooje toite, erinevaid suupisteid, magustoite, vormiroogasi. Kasutatakse täidisena taignatoodetes ning valmistatakse klimpe ja kastmeid. 13) Kirjelda heleda põhikastme valmistamise tehnoloogiat, kasutamine Heleda põhikastme tooraineks on kastme vedelik, nisujahu, rasvaine, heledad puljongid, jahuvõi. 1 liitri heleda põhikastme valmistamiseks võetakse 60g võid või rasvainet, 60g nisujahu, 1,1 liitrit puljongit, koort. 14) C- vitamiini kadude vältimine toiduvalmistamisel Aedvilju peab keetma võimalikult vähese veega, metallriividega mitte riivida, tükeldatult võimalikult vähe õhu käes hoida. 15) Kirjelda võileibade valmistamise tehnoloogiat, kasutamine Igale sööjale 100-150 g leiba, saia ja küpsiseid kokku, võileibu määritakse erinevate võide ja määretega. Katetena kasutatavate toiduainete valik on väga suur, nt liha, vorstid, juustud jne
toatemperatuuril või pisut madalamal temperatuuril 2-10 tundi käärida. Selle aja jooksul jahu paisub, pärm ja ensüümid hakkavad tainas tootma maitset andvaid ja küpsetise säilivust parandavaid aineid. Eeltainasse ei panda rasva ega soola, mis takistavad pärmiseente paljunemist. Pärast eelkerkimist lisatakse ülejäänud jahu ning muud toorained ja tainas sõtkutakse. Eelkergitusega pärmitainas sobib siis, kui retseptis on rohkesti rasvainet, suhkrut, mune, mis pidurdavad pärmiseente tegevust. Eelkergituseta pärmitaina puhul segatakse kokku pärm, vesi või muu sobiv vedelik, saadud segule lisatakse sõelutud jahu ja muud toorained ning sõtkutakse orienteeruvalt 15 minutit. Sõtkutud tainal lastakse veidi seista, seejärel vormitakse tooted, lastakse neil kerkida ning küpsetatakse. 2. Kuidas kontrollitakse tainatoodete küpsust/valmidust?
9. Miks ei tohi ühte ja sama rasva mitu korda praadimiseks kasutada? Kuna praadimisel on tahest tahtmata meil käigus kõrgemad temperatuurid ja hea oleks kui hoitaks praadimistemperatuuri alla 170 kraadi sest vastasel juhul hakkavad rasvad lagunema 10. Mis juhtub rasvadega toiduaine kuumtöötlemisel? Viskoossus väheneb, rasvad hakkavad liikuma, rasvkude hakkab sulama, rasvad muutuvad soojuskandjateks ja maitseandjateks, võivad seebistuda ja süttida 11. Millist rasvainet võib kasutada praadimiseks? Tahkeid ja vedelaid rafineerituid, vähem rafineeritmata 12. Milline on optimaalne friteerimise temperatuur?Oleks 180 200 kraadi
See koosneb 2. osast : 1) eeltaigen 2) lõplik taigen Eeltaigna valmistamiseks valatakse taigna segamis kattlasse,ligikaudu pool retseptuuri vedeliku kogusest, sellele lisatakse kogupärm veidike suhkurt ja jahuliiv, et saadakse hapukoore kontsidendsiga eeltaigen. Kui eeltaigen on suurenenud mahult ligikaudu 2 korda ja hakkab keskelt alla vajuma, siis lisatakse talle ülejäänud vedelik, sool ja suhkur, munad, maitseained, rosinad jne. Ülejäänud jahu ja lõpuks sulatatud rasvainet ja segatakse lõplikult. Valmis taignal lastakse käärida ligikaudu 2 tundi ning selle aja sees lüüakse 1,2 korda alla, et eralduks süsihappegaas ja alkohol ning taigen rikastuks õhu hapnikuga. Peale toodete kerkimist määritakse munamäärdega. Lisatakse lahti löödud munad, lisatakse 30'% tema kaalust külmavett ning segatakse kuni tekib ühtlane mass. Peale munaga määrimist (enne küpsetamist) võib toodetele peale puistada erinevaid puisteid näiteks
Vorsti, viinerite ja singi tarbimisega tuleks olla mõõdukas. Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned See korrus näitab, et rasvade tarbimisega tuleb olla mõõdukas. Lisatavatest toidurasvadest võiks suurendada õli kasutamist, vältida aga tahkete margariinide, suure lisaainete sisaldusega määrdemargariinide ning majoneeside kasutamist. Päevas on soovitatav süüa 34 portsjonit lisatavaid rasvu, pähkleid või seemneid. 1 portsjon on umbes 1 teelusikatäis rasvainet. Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid. Püramiidi tipp näitab, et maiustustest ei pea loobuma, kuid päevas võiks piirduda 23 portsjoniga. 1 portsjon on umbes 2 teelusikatäit suhkrut, mett, moosi, 1 küpsis, paar kommi, ½ väikesest jäätisest (25 g ehk 50 ml) või 100 ml karastus- või mahlajooki.
5) Lõpuks asetatakse ananassid sobivalt taldrikule ja kaunistakse kas tuhksuhkru, marjade, kastmete või maitserohelisega. Banaani Flambeerimine 1) Esimeseks tuleb valmistada ette abilaud või käru vajalike vahendite ja toorainetega 2) Tutvustada külalistele valmistatavat rooga ja selle komponente, samuti alkoholi 3) Eeltöödelda toorained 4) Süüdata gaasipõleti ja kuumutada pann 5) Lisada rasvaine ja lasta sel veidi sulada. Segada rasvainet. 6) Seejärel tuleb lisada tooraine seda kuumutada ja segada. 7) Vajadusel lisada maitsaineid. 8) Valada mõõteanumasse või pitsi valmis alkohol, umber 2cl 9) Kui tooraine on saavutanud sobiva küpsuse siis tuleb keerata leek suuremaks ja kuumutada panni ühte serva. 10) Peale kuumutamist tõsta panni korraks tulelt ning kuumutatud servast alustada alkoholi valamist ühtlaselt pannile. 11) Kui alkohol on pannil tuleb see asetada leegile
Sisaldab vitamiini C Sisaldab karotenoide , lükopeeni jt vabade radikaalide püüdjaid, flavonoide ja fenoolhappeid 11 Paprika Otsene vabade radikaalide hävitaja, kuna sisaldab E-vitamiini väga palju C-vitamiini ja karotinoide 12 Porgand Sisaldub rekordkoguse beeta-karotiini Kättesaadav ainult siis, kui lisada hautamisel veidi rasvainet või süüa õli- või majoneesikastmega porgandisalatit 13 Punane peet Toetab maksa tööd toetab südame tööd (pantoteenhape) 14 Kaunviljad Herned, läätsed, oad: Neis leidub rohkesti kiudaineid, mis soodustavad soolestiku normaalset tööd Neist saab rohkesti taimseid valke 15 Küüslauk ja sibul
Suhkrumass 0,5 kg tuhksuhkrut 3 tl kummiaraabikumi (soojendatud) 5 tl vett 3 tl zelatiinipulbrit paisutada ja sulatada 2 tl rasvainet 2 tl vedelat glükoosi 1 munavalge Pane kõik ained eelsoojendatud vahustamisanumasse ja mikserda venivaks valgeks seguks. Pane kilekotiga vähemalt 12 tunniks külma. Besee Valmistusained 4 munavalget 350 g suhkrut vanilliini Valmistusviis 1. Kui Sa ei kasutata otse külmutuskapist võetud mune siis jahuta eelnevalt munavalged. Jahuta ka vahustamisnõu. 2. Alusta mikseriga vahustamist aeglasel käigul
võivad seetõttu sattuda toidu sisse. Otstarve Profipanne kasutatakse enamjaolt toiduainete kuumtöötlemiseks. Praadimiseks (rohkes ning väheses rasvas) Erinevate toiduainete röstimiseks Rasvaine sulatamiseks Materjal Traditsiooniline pann on valmistatud raud- või plastplekist ning roostevabast terasest. Et roog panni külge ei kleepuks ega kõrbema ei läheks, tuleb panni eelnevalt rasvatada ja toiduvalmistamise käigus lisada sobivas koguses rasvainet. Profipannid on valmistatud ka alumiiniumist ja kaetud kunstmaterjalist kleepumisvastase kihiga (nt teflon), mis võimaldab praadida kas vähese rasvaga või üldse ilma rasvata. Materjal Näiteks liha praadimiseks sobib hästi raske malmpann, mis tagab tänu massiivsele põhjale, ühtlase ja püsiva temperatuurijaotuse. Profipannide materjaliks sobib ka plekk (nt wok- pann), vask (nt flambeerimispann) ning teras. Profipannide hooldamine
Segatakse ja jahutatakse. Köögiviljakissellid: Köögiviljad keedetakse pehmeks ja püreestatakse Püreele lisatakse suhkur ja teised m.a. ning keededakse Lisatakse ettevalmistatud tärklis Keedetakse keemiseni ja jahutatakse. Serveeritakse temp. 10-14C.Igale sööjale arvestatakse 1,5-2 dl kisselli. 17.Muretaignast valmistatakse kooke, küpsiseid, plaadikookide aluseid, tordipõhju, korvikesi. Valmistamiseks võetakse 1 mahuosa suhkrut, 2 mahuosa rasvainet, 3 mahuosa nisujahu, muid toitaineid lisatakse vastavalt taigna omapärale. 18. Toiduks kasutatakse nii taimseid kui ka loomseid rasvu. Praadimiseks on kõige parem kasutada selliseid rasvu, mis sisaldavad vähe vett: 80% rasvasisaldusega margariine, sea- ja taimerasvu ja toiduõlisi, sest praadimine toimub kõrgel temperatuuril ja taimeõlid hakkavad üle 150 kraadisel kuumusel mürgiseid aineid eritama. 19. Parim enne - toiduaine on parem enne seda kuupäeva.
Isas. - Jagunevad: Munand, Munandimanus, Munanditott, Seemnejuha, Lisasugunäärmed ja suguti. Udar Süda Südame kestad- sisemine-, keskmine-,välimine Suur ja väike vereringe Nahk Kaikseb keha ärritajate eest, temperatuur, parasiidid ja mikroobid Toimib ehituselundina- higi Salvestab vett, mineraalaineid, vitamiine ja rasvu Sünteesib D-vitamiini, päikse UV- kiirte mõju Toodag nahka kaitsvaid rasvainet ja toodab loomade omavahelisi lõhnaineid Koosneb 3mest kihist: Nahaaluskude, Pärisnahk, marrasnaks. Karvad- kabjad Kudede mõiste ja jaotus Loed on ühesuguse ehituse ja talitlusega, raku ja raku vaheliste ainete kogumikk. Epiteelkude Kattekude lihaskude Sidekude, kohev sidekude Närvikude Kõhrkude Luu koed Kude- ühesuguse ehituse ja talitusega , raku ja raku vahelise ainete kogumik Veri
Vastlapäeva teemadel · Oma tööde esitamine internetis · Klassikaaslaste tööde hindamine · Koolilaada korraldamine Esimene kokanduse tund · Pannkookide valmistamine Teine kokanduse tund · Ülevaade eesti vastlapäeva toitudest (vastlakuklid, vastlakuklipärg, seajalad, herne- ja oasupp, soolaseened, tangupuder, ja lihakõrnetega mulgipuder) Ülepanni-pannkoogid Valmistusained · 1/2 l piima · 2 muna · 2 kl jahu · 50ml suhkrut · 1spl soola · Veidi rasvainet praadimiseks Valmistamine 1. Klopi munad suhkruga lahti, lisa sool. 2. Lisa vaheldumisi jahu ja piim. 3. Lase taignal seista 1/2 - 1 tund, et jahu paisuks. 4. Prae kuumal pannil õhukesed ülepannikoogid mõlemalt poolt helepruuniks. 5. Serveeri suhkru, moosi või meega. Hüva nõu: · Kohevamate pannkookide saamiseks vahusta munavalge eraldi. · Ülepanni-pannkoogid sobivad ka täidisega pannkookideks: prae kook ainult ühelt poolt, aseta küpsetatud
Sega ühtlaseks taignaks.Tee peopesa külmaveega märjaks tõsta lusikaga kotleti suurune pätsike tainast ning vajuta laiaks ning sellele tõsta täidist teelusikaga sellele oma uus pätsike tainast.Vormi ääred ilusti kinni ning paneeri kas riivsaias või jahus ning prae kuumal pannil või siis ahjus 200 kraadi juures Serveeri kas hapukoorekastme või mõne muu külmakastmega Seenekaste Kastme valmistamiseks läheb tarvis: 400 g seeni (šampinjonid) 3 sl jahu 3 sl rasvainet, nt rapsiõli 2 sibulat 5 dl liha- vōi seenepuljongit vōi piima pipart soola ürdisegu küüslauguga rohelist sibulat Valmistusviis Kuumuta rasvaine pannil ning lisa sinna hulka tükeldatud sibul. Prae 2-3 minutit, seejärel lisa pannile tükeldatud seened. Prae senikaua kuni seened on kulinaarselt valmis. Maitsesta soola ja küüslauguse ürdimaitseainega. Lisa sibula-seenesegu hulka nisujahu, kuumuta kergelt. Lisa vedelik ning lase kaste keema. Keeda madalal kuumusel 5 minutit.
Nii piima- kui ka lihatooteid võiks päevas süüa 2–3 portsjonit. Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned See korrus näitab, et rasvade tarbimisega tuleb olla mõõdukas. Lisatavatest toidurasvadest võiks suurendada õli kasutamist, vältida aga tahkete margariinide, suure lisaainete sisaldusega määrdemargariinide ning majoneeside kasutamist. Päevas on soovitatav süüa 3–4 portsjonit lisatavaid rasvu, pähkleid või seemneid. 1 portsjon on umbes 1 teelusikatäis rasvainet. Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid. Püramiidi tipp näitab, et maiustustest ei pea loobuma, kuid päevas võiks piirduda 2–3 portsjoniga. 1 portsjon on umbes 2 teelusikatäit suhkrut, mett, moosi, 1 küpsis, paar kommi, ½ väikesest jäätisest (25 g ehk 50 ml) või 100 ml karastus- või mahlajooki. Alati peab olema kättesaadav puhas joogivesi! Organismi veevajadus on 28–35 ml kehakaalu kg kohta. Näiteks 60 kg kaaluval inimesel
*Kirjuta endale põhi toidukorrad ja vahepalad, kellaajaliselt: Näide: Hommikusöök: 8:00 Vahepala: 10:30 Lõuna: 13:00 Vahepala: 15:30 Õhtusöök: 18:00 Vahepala (kergesti seeduv): 20:00 Magama: 23:00 Tervislikud ja rauarikkad hommiku-, lõuna- ja õhtusöökide näited I Hommikusöök: Portsjon ühele: Munapuder röstleiva ja värske kurgiga Värske apelsinimahl 200ml 2 muna Soovi korral lisa piima 2 viilu täistera rukkileiba 1 sl rasvainet Tomat Roheline lehtsalat Liina Raidoja Toitumisnõustaja ja treener Valmistamine: Klopi munad, lisa piim ja maitsesta. Rösti leivad. Pannile valatud munasegu hakka koheselt pannil labidaga liigutama. Kui muna on valmis, aseta leivale ning pane peale ka värske tomat ning roheline salat. II Hommikusöök:
Plastmasskelmet kasutatakse kasvuhoonete tegemiseks, plastmasstorusid kuivendussüsteemide rajamiseks jm. otstarbeks. Plastmassidest valmistatakse ka kõrva-, liigese-, ja silmaproteese, veresooni ning hammasrattaid. Kõige korrosioonikindlamad on fluoroplastid(nt. Teflon), need on väga püsivad ega muutu ka kangete hapete toimel. Nii saab neid kasutada teflonkattega pannide valmistamiseks, millele pole vaja panna rasvainet ning toit ei lähe kõrbema. Üldiselt kasutatakse plastmasse toiduainetööstuses toidupakendite, plastpudelite, kreemi- ja jogurtitopside ning kuivainete ja küpsiste pakendite valmistamiseks. Veel kasutatakse plastmasse kodutehnika ja kontoritarvete tootmiseks. 80% laste mänguasjadest(v.a. pehmed loomad) on valmistatud plastmassist. Kui linnas ringi liikuda, siis torkavad kinlasti silma igasugused reklaamsildid, mis on lisaks metallile tehtud ka plastmassist. Tänapäeval
Toidupüramiid Toidupüramiid on vajalik selleks, et me näeks mida ja kui palju võime süüa, et see kogus püsiks tervislikuna ja tasakaalustatuna. Püramiidis tuuakse välja erinevad toidugrupid, mida inimese organis igapäevaselt vajab. Alusmises osas on väljatoodud toiduained, mis moodustama suurema osa inimese menüüst ja mida ülespoole püramiid läheb, seda vähem peaks inimene neid toiduaineid tarbima. Püramiidi alus: liikumine Liikumine on meile igatepidi kasulik. See ergutab ainevahetust, südametegevust ja teisi eluprotsesse. Füüsiline liikumine aitab hoida keha vormis ja hoiab samuti ka vererõhku normis, mis tagab omakorda parema vaimse heaolu ja liikumisharjumuse. Mida suurem on kehaline aktiivus seda pikem on meie eluiga ning seda väiksem on südameveresoonkonna- haigustesse haigestumise risk. Peab meeles pidama, et ei piisa ainult sportlikust eluviisist, et hoida oma tervis heal tasemel. On vaja ka liikumist, kasvõi väike jalutuskäi...
Pajaroog-Veiseliha, sealiha, küülikuliha, vasikaliha, portsjonitükid 160-200g Kirjelda erinevaid kartuli lisandeid, vähemalt 5, lehekülg 85-87 Keetmiseks võetakse ühesuurused ja ühest sordist kartulid. Kartulite pehmenemiseks kulub umbes 20-30 minutit, sellest umbes 15 minutit keetmiseks. Kartulitelt valatakse vesi ära ja lastakse neil 5-7 minutit aurus pehmeneda. Serveeritakse peale valmimist. Kartulite hautamiseks arvestatakse 1kg köögivilja kohta 0,2.0,3 l vedelikku ja 20-30g rasvainet. Tükeldatud kartulid kuumutatakse väheses rasvaines, lisatakse maitseköögivilju, maitseaineid ja vedelik ning hautakse kaanega suletud nõus pehmeks. Hautamisel võib lisada ka kastet. Praetud kartuleid praetakse väheses rasvas. Viiludeks või kangideks tükeldatud kartulid asetatakse kummrasva sisse ja praetakse aeg- ajalt segades pruunistumiseni- Kui kartulid ei ole pehmed, asetatakse need praeahju järelvalmima. Frittimisel praetakse tooreid kartuleid
valkainete muundumine jahu ensüümide, pärmi ja piimhappebakterite toimel, mille tulemuseks on eeltaigna, juuretise ja taigna optimaalne olek edaspidiseks töötlemiseks. Pooltoodete segamine - eeltaigna, taigna, juuretise retsepti- ja tehnoloogilise juhendi kohane segamine ning mehaaniline töötlemine vajaliku struktuuri ja füüsikaliste omadustega massi saamiseks. Pralinee - peenestatud mandleid või pähkleid, suhkrut ja rasvainet sisaldav mass. Profitroolid - väikesed keedutaignast pooltooted peamiselt soolaste suupistete valmistamiseks. Prooviküpsetus - jahu küpsetusomaduste, tehnoloogilise protsessi parameetrite või toodete valmistamise mitmesuguste võimaluste proovimise meetod proovitoodete küpsetamise teel laboratoorses või tööstuslikes tingimustes. Pumat - vahustatud suhkru ja siirupi jahutatud mass. Rukkitaigen - rukkijahust valmistatud taigen, mida iseloomustab suur viskoossus ja vähene elastsus.
3. Praadimiseks tuleb õli võtta minimaalselt. 4. Praadimisjärgselt tasub pann õlijääkidest puhastada, sest õhuke õlikiht rääsub kiiresti ning selles moodustuvad keemiliselt üliaktiivsed vabad radikaalid. 5. Õli ei ole soovitav kuumutada praadimisel üle 180 . 6. Kord juba kuumutatud õli teistkordseks praadimiseks uuesti kasutada ei tohi. 7. Salatiõlid ei sobi praadimiseks. 8. Tuleks eelistada teflonkattega nõusid, sest siis kulub rasvainet vähem ning toit ei lähe kõrbema. 9. Mingil põhjusel juba rääsunud õli, millel on kibe, mõru või hapu kõrvalmaitse, ei tohi kasutada. 10. Rafineeritud õlid on kõrge kalorsusega toiduained, mis peale lipiidide teisi toitaineid ei sisalda. Füüsikalised omadused Rasvad on värvuseta, lõhnata, maitseta, vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu. Rasvade olek sõltub rasvhappe radikaalist s.t. küllastunud radikaali puhul (kõik
Soolikad siduda kinni või pöörata keerdu Panna vürtside ja soolaga maitsestatud sooja vette Keeta tasasel tulel nii, et nõelaga torkamisel verd välja ei valgu Vorstid jahutada http://peenrarott.blogspot.com/2011/12/verivorsti-b-c-koos-vaikese-uleskutsega.html http://altrapoint.com/2011/09/frank-implications-consuming-sausages/ Verivorsti küpsetamine Enne praadimist kasta vorstid sooja vette. Praeahjus verivorste küpsetama asudes tuleb panna esmalt pannile veidi rasvainet, kas searasva või õli. Ahju võib asetada veenõu auru tekkimiseks. Kes ei soovi panni rasvaseks teha, kasutagu küpsetuspaberit. Soovi korral võib verivorste kergelt toiduõliga pintseldada, see kaitseb vorsti purunemise eest ja annab kestale kena läike. Eriti krõmpsuva kooriku saab vorste meega määrides või flambeerides Flambeerimiseks tuleb verivorstid kange alkoholiga üle valada ning lauale viies põlema süüdata. Verivorstide koorik muutub krõbedaks
· Maitset · Muudab toidu rikkalikumaks · Muudab toidu välimust (lisab värvi ja läiget) · Muudab toidu huvitamaks ja isuäratavamaks Kaste liidab kogu toidu ühtseks tervikuks. 19. mida saab kasutada kastmete tihendajana? Nimeta 4. Vedelikuga segatud .. 1. Jahu 2. Maisitärklis 3. Riivsai ja riivleib 4. Munakollane 20. nimeta rahvusvaheliselt tuntud nimi ja tooraine valgel ja heledal põhikastmel Valge põhikaste: SAUCE BECHAMEL - 60-80 g rasvainet - 60-80 g nisujahu - 1 liiter piima - 2 loorberilehte - 40 g sibulat - 1 nelk - 2 tera pipart, soola - 1 muskaatõis või veidi riivitud muskaatpähklit Hele põhikaste: SAUCE VELOUTE - 1 liiter/kg - 60g võid või rasvainet - Nisujahu - Hele puljong - Soola/pipart 21. kuidas valmistatakse veinikastet? 1. Keeda vein poole võrra kokku. 2. Lisa velouté kaste ja keeda madalal kuumusel soovitud konsistentsini. 3
Lisa paprikapulber ja prae veel veidi. Kalla juurde vesi, kartulikuubikud, puljongikuubikud, ribadeks lõigata paprika, tomatipasta ja maitseained. Keeda, kuni kartulid on pehmed. Lisa tükeldatud ja pannil pruunistatud vorstikesed. Puista peale hakitud peterselli ja serveeri hapukoorega. Hartso(Gruusia) Valmistusained 500 g Lambaliha 2 liitrit vett ½ kl Riisi 1 Porgand 2 Sibulat 2 Küüslauguküünt 2 sl Tomatipastat 2 sl Rasvainet Soola Pipart Petersellilehti Tilli Valmistusviis. 1. Lõika liha koos kontidega tükkideks ning pane külma veega nõrgale tulele keema 2. Aeg-ajalt riisu vahtu. 3. Tükeldatud v riivitud porgand, sibul ja küüslauk kuumuta rasvained koos tomatipastaga. 4. Kui liha on u 1.5 tundi keenud, lisa pestud riis ja 25 min pärast läbikuumutatud maitseviljad. 5. Maitsesta. Munasupp singiga(Hiina) Valmistusained 60 g Keedusinki 1 Sibul 3 Muna 1 sl Sojakastet 1 tl Seemneõli
maitserohelist Kohupiim ajada läbi sõela, lisada piima ja segada ühtlaseks. Lisada hakitud sibul, maitsestada soolaga. Või sulatada pannil, lisada tükeldatud kukeseened ja kuumutada, kuni seentest välja imbunud vedelik on aurustunud. Kukeseened segada kohupiima hulka, peale riputada hakitud maitserohelist. Juurde keedukartuleid. Kartuli-tangupuder seentega 1 l kooritud kartuleid, 1 l vett, soola, 1 dl tangu, 3 sl rasvainet, 300 g seeni, 1 sibul Kartulid tükeldada ja keeta soolaga maitsestatud vees poolpehmeks. Kartulite peale panna kuuma veega pestud tangud, putru ei segata. Keeta tasasel tulel kaane all pehmeks. Seened ja sibul hakkida ning praadida rasvaines. Seene-sibulasegu lisada pudrule, segada ja kloppida puulusikaga ühtlaseks. Seenekaste 300 g kupatatud seeni, 50 g pekki või rasva, 2 sibulat, 1 sl jahu, 2 dl lihapuljongit või vett, soola, 1 dl hapukoort Kupatatud seened hakkida ja kuumutada rasvas
Nii piima- kui ka lihatooteid võiks päevas süüa 2–3 portsjonit. Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned See korrus näitab, et rasvade tarbimisega tuleb olla mõõdukas. Lisatavatest toidurasvadest võiks suurendada õli kasutamist, vältida aga tahkete margariinide, suure lisaainete sisaldusega määrdemargariinide ning majoneeside kasutamist. Päevas on soovitatav süüa 3–4 portsjonit lisatavaid rasvu, pähkleid või seemneid. 1 portsjon on umbes 1 teelusikatäis rasvainet. Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid. Püramiidi tipp näitab, et maiustustest ei pea loobuma, kuid päevas võiks piirduda 2–3 portsjoniga. 1 portsjon on umbes 2 teelusikatäit suhkrut, mett, moosi, 1 küpsis, paar kommi, ½ väikesest jäätisest (25 g ehk 50 ml) või 100 ml karastus- või mahlajooki. Alati peab olema kättesaadav puhas joogivesi! Allikas: toitumine
Ka väike kogus akrüülamiide jääb organismi ning suurendab vähi tekkimise tõenäosust. Kartulikrõpsude puhul tuleb aga arvestada sellega, et lisaks kantserogeensetele akrüülamiididele sisaldavad nad ka säilitusaineid, maitsetugevdajaid ning oksüdeerunud rasvu. Tekkinud kombinatsioon muudab kartulikrõpsud praktiliselt kõige ebatervislikumaks toiduks, mida poest on võimalik osta. Normaalses koguses tarbitud värske õli ja rasv on meile kasulik ja eluks vajalik. Kui aga rasvainet või ükskõik millist rasvaineid sisaldavad toodet kõvasti kuumutada või jätta see päikese kätte, hakkab ta oksüdeeruma ehk hapnikuga reageerima. Ulatusliku oksüdeerumise tulemusena muutub rasvaine inimesele mürgiseks ja kantserogeenseks. Seetõttu ei tohi sama rasva ega õli toiduvalmistamisel kasutada mitu korda. Osaliselt aitavad hüdrogeenitud rasvadest pärinevate vabade radikaalide vastu võidelda vitamiinid. Eelkõige on vajalikud E-
Lisaks soovitatakse süüa 23 viilu väherasvast ja vähesoolast juustu. Üks juustuviil (10 g) vastab 1 dl piimale. Igapäevaselt sobib tarbida rasvavabu ja väherasvaseid piimatooteid: rasvavaba piima ja keefiri, rasvavaba või väherasvast jogurtit või hapupiima, kohupiima, kodujuustu, väherasvaseid küpsetatud juuste ning sulatatud juustu. Kui alla kaheaastane laps sööb ainult rasvavabu piimatooteid, tuleks tema päevasele toidukogusele lisada 23 tl rasvainet, et tagada vajalik energiakogus. Piimal on oluline koht Soome toitumiskultuuris. Sellest annavad märku muu hulgas arvukad hapupiimatooted ja piimatoidud. Piim sisaldab väga palju toitaineid, kuigi eelkõige tuntakse piima hea kaltsiumiallikana. Piimavalgud on parimad loomsed valgud ja peale selle sisaldab piim mitmeid vitamiine ja mineraalaineid. Piimatooted on näiteks olulised B2- ja B12- vitamiinide ning D-vitamiini allikad. 4. Liha, kala ja muna
SEPIK Eesti rahvuslik nisuleib Toodetakse lihtnisujahust, harilikult kõrgema numbriga tüübist, rukkijahu, rasvaine,kliid · Terasepik · Linaseemne sepik · Kohupiimasepik · Kliisepik · Seemnesepik SAI · Magedad saiad · Magusad saiad · Röstsai · Täisterasai(seemnetega) · Krõbeda koorikuga saiad · Lisanditega saiad VALIKPAGARITOODETE LIIGITUS VAHUSTATUD TAIGNAST · Puudub rasvaine- biskviit-, beseetaigen · Sisaldab rasvainet- keeks,muffin,küpsisetaigen SEGATUD TAIGNAST · Lihtsalt segatud- liiva-, mure-,suhkruline-,mandli-,piparkoogitaigen · Keedutaigen- koostisosi on kuumutatud · Segatud ja kihistatud- leht-, viini-,filotaigen Biskviittaigen ja beseetaigen Ei kasutatat keemilisi ja bioloogilisi kobestajaid Poorsus saavutatakse munadesse vahustatud õhu toimel - Biskviit- muna,suhkur,jahu - Besee- munavalge,suhkur VÕIBISKVIITTAIGEN
liituvad põhjad paremini. LIIVATAIGNA JA MURETAIGNA VEAD VIGA PÕHJUS * taigen ei ole plastiline * rasvaine liigselt sulatatud * küpsetamisel valgub rasvaine välja * toorained liiga soojad * valmis küpsetatud tooted rabedad ja * tooted vormiti soojast taignast murenevad * taigen venib, rullimisel tõmbub kokku * taignas on palju jahu ja vedelikku ning vähe rasvainet * valmis küpsenud toode vähese mahuga * taigent segati liiga kaua * toode kohati põlenud * taigen oli rullitud ebaühtlaselt * tooted väga rabedad * munade asemel lisatud ainult munarebud * tooted kõvad ja klaasjad * munade asemel lisatud ainult munavalget * vähe rasvainet LIIVATAIGNAST KÜPSISED
väherasvaseid lihatooteid. Vorsti, viinerite ja singi tarbimisega tuleks olla mõõdukas. Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned Rasvade tarbimisega tuleb olla mõõdukas. Lisatavatest toidurasvadest võiks suurendada õli kasutamist, vältida aga tahkete margariinide, suure lisaainete sisaldusega määrdemargariinide ning majoneeside kasutamist. Päevas on soovitatav süüa 34 portsjonit lisatavaid rasvu, pähkleid või seemneid. 1 portsjon on umbes 1 teelusikatäis rasvainet. Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid. Püramiidi tipp näitab, et maiustustest ei pea loobuma, kuid päevas võiks piirduda 23 portsjoniga. 1 portsjon on umbes 2 teelusikatäit suhkrut, mett, moosi, 1 küpsis või 100 ml karastus- või mahlajooki. Alati peab olema kättesaadav puhas joogivesi! Organismi veevajadus on 2835 ml kehakaalu kg kohta. Põhikogus veest saadakse toiduga. Enim vett
Lisandiks sobib praetud peekon, sibul, praetud kartul või lihasaadused, köögiviljad. Härjasilmale võib raputada ka maitserohelist (till, basiilik, tüümian, petersell) Härjasilma võib serveerida ka praetud liharoogade kõrvale. · Munapuder Munaputru võib valmistada nii vesivannil, pannil või aurukapis. Valmistades pannil või vormis, kuumutatakse nõu nõrgal kuumusel, pannakse sellele veidi rasvainet ning valatakse peale munamass (3 osa muna, 1 osa piima või koort) Alguses lükatakse munamass äärtelt keskele, et küpsemata mass pääseks nõu äärtele. Tähtis on, et munamassi temperatuur ei tõuseks liiga kõrgeks ja et see ei pruunistuks (pruunistumisel vedelik eraldub ja mass muutub teraliseks). Munapuder maitsestatakse soola ja jahvatatud valge pipraga, võib lisada seeni ja köögivilju
Soojalt põhiroana koos keedetud köögiviljade ja magushapude kastmetega. Köögiviljatimbalid TIMBALE (tä(n) bal´) Kv-püree rebu ja maitseained mass jahutada vahustatud munavalge panna timbalivormidesse praeahjus vesivannil 170ºC 25-30 min Eelroana koos köögiviljapuljongitel valmistatud kastmete ja maitseroheli Hautatud köögiviljatoidud Hautamiseks 1kg 0,2-0,3 l vedelikku 20-30 g rasvainet NB! Väga veerikkad kv (varajane kapsas, kõrvits, tomat) ilma vedelikuta. Üht liiki või mitut liiki koos Kv poole valmimise ajal võib lisada sõmeraid putrusid. Tükeldamine kuumuta rasvas lisa maitsekv , maitseained ja vedelik hautada kaanega nõus, hautamise ajal võib lisada kastet Küpsetatud köögiviljad Küpsetatakse kastmega ülevalatult, valmistatakse vormitoite ja küpsetatakse täidetult Kasutatakse tooreid või eelnevalt kuum töödeldud köögivilju
Nii piima- kui ka lihatooteid võiks päevas süüa 23 portsjonit. Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned See korrus näitab, et rasvade tarbimisega tuleb olla mõõdukas. Lisatavatest toidurasvadest võiks suurendada õli kasutamist, vältida aga tahkete margariinide, suure lisaainete sisaldusega määrdemargariinide ning majoneeside kasutamist. Päevas on soovitatav süüa 34 portsjonit lisatavaid rasvu, pähkleid või seemneid. 1 portsjon on umbes 1 teelusikatäis rasvainet. Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid. Püramiidi tipp näitab, et maiustustest ei pea loobuma, kuid päevas võiks piirduda 23 portsjoniga. 1 portsjon on umbes 2 teelusikatäit suhkrut, mett, moosi, 1 küpsis, paar kommi, ½ väikesest jäätisest (25 g ehk 50 ml) või 100 ml karastus- või mahlajooki. Alati peab olema kättesaadav puhas joogivesi! Organismi veevajadus on 2835 ml kehakaalu kg kohta
suus. Kakao õli ei rääsu kergesti, mis tähendab et sokolaad ja kakao säilivad hästi. Kakaouba koosned järgmistest toitainetest: vett(6-8%), rasva(39-60%),valku(12%), tärklist(7%), parkaineid(2- 5%). Kakao baasil toodetakse sokolaadi, kakaopulbrit ja kakaojooki. Võrrelded teiste jookidega annab kakao rohkesti energiat. Kasutatakse valmistamiseks piima ja suhkrut. Sokolaad Valmistamiseks on vaja kakaomassi, rasvainet,suhkrut ja erinevaid lisandeid(piimapulber, pähklid, kohv, rosinad, vahvlid jm). Sokolaadid liigitatakse: · mõru sokolaad(bitter): sisaldab rohkem kakaomassi ja vähem suhkrut. · Dessert sokolaad:suhkrut rohkem · piimasokolaadid: piimamass, rohkem suhkrut · valge sokolaad: ei sisalda kakaomassi vaid valmistatakse kakao õlist ja suhkrust. Sokolaadi magususe määrab kakaomassi ja suhkru vahekord.
köögi- ja puuvilju niisama või roa koostises. Piimatoodetest võiks eelistada madalama rasvasisaldusega tooteid. Toidugrupist liha-kala- kana-muna võiks eelistada kala, taist liha ja väherasvaseid lihatooteid. Vorsti, viinerite ja singi tarbimisega tuleks olla mõõdukas. Nii piima- kui ka lihatooteid võiks päevas süüa 2–3 portsjonit. Päevas on soovitatav süüa 3–4 portsjonit lisatavaid rasvu, pähkleid või seemneid. 1 portsjon on umbes 1 teelusikatäis rasvainet. Maiustustest ei pea loobuma, kuid päevas võiks piirduda 2–3 portsjoniga. 1 portsjon on umbes 2 teelusikatäit suhkrut, mett, moosi, 1 küpsis, paar kommi, ½ väikesest jäätisest (25 g ehk 50 ml) või 100 ml karastus- või mahlajooki. Oluline on ka vee piisav tarbimine. Organismi veevajadus on 28–35 ml kehakaalu kg kohta (Tervise Arengu Instituut). Liikumissoovitused Patsient peab iga päev kõndima hoogsalt või endale sobival koormusel 45 – 60 minutit.
komponendist koosnevat karrit, vaid on ka üldnimeks lihast, kalast või mereandidest valmistatud hautisetaolistele roogadele, mis saavad nime põhitoiduaine järgi ning on tavaliselt äärmiselt põletava maitsega. See söök on levinud kogu Indias. Indias juuakse palju lehmapiima ning palju kasutatakse ka piimatooteid; populaarsed on näiteks lassi ja 6 piimast tehtav juust paneer. Või asemel on pigem kasutusel selitatud või ehk ghee - seda kuldse värvi ja rikkalikku aroomiga rasvainet saadakse või pikemaaegsel kuumutamisel ja ta on paljude india roogade põhikomponent. Indias enim kasutatud basmati riis pärineb Põhja-Indiast ja lisaks riisile süüakse põhjas ka rohkelt nisujahust valmistatavaid lameleibasid, sh chapattit, rotit, naani. Nisujahule on kõvaks konkurendiks besan ehk kikerhernejahu, mida kasutatakse näiteks samosa'de ja pakhorade taignas ja arvukates maiustustes. Vürtsikat toitu mahendavad raita'd -
ja keedetakse puljongis pehmeks. Valmis supp püreestatakse ja maitsestatakse. Õrnekonsistetsi saamiseks ja toiteväärtuse tõstmiseks võidakse lisada tükikese külma võid. Peale koore lisamist supi kuumus ei tohi minna üle 65 kraadi. 12. kreemsupid- peene ja hõrgumaitsega. Nende valm. lisatakse püreeritud toiduainetele valget v heledat põhikastet. Keetmise lõpus lisatakse alati rõõskakoort, samuti munarebu. 13. veloute-supid- põhja keetmiseks võetakse 88% heledat puljongit, 6%rasvainet, 6%nisujahu. Rasvaine sulatatakse, nisujahu, segada, lisada kuum puljong. Hoolikalt läbisegada ja keeta nõrgal kuumusel tund. Köögivili tükeldatakse mirepoix kuubikuteks ja kuumutatakse rasvaines. Lisatakse kuum puljong ja keedetakse pehmeks. Toiduained püreeritakse ja ühendatakse supipõhjaga. Keedetakse läbi ja maitsestatakse. 14. külmad supid. Leemeks sobivad: leivakalja, peedipuljongit, tomatimahla, erinevad piimatooted
v Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned See korrus näitab, et rasvade tarbimisega tuleb olla mõõdukas. Lisatavatest toidurasvadest võiks suurendada õli kasutamist, vältida aga tahkete margariinide, suure lisaainete sisaldusega määrdemargariinide ning majoneeside kasutamist. Päevas on soovitatav süüa 34 portsjonit lisatavaid rasvu, pähkleid või seemneid. 1 portsjon on umbes 1 teelusikatäis rasvainet. Toidupüramiidi põhimõtted v Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid. Püramiidi tipp näitab, et maiustustest ei pea loobuma, kuid päevas võiks piirduda 23 portsjoniga. 1 portsjon on umbes 2 teelusikatäit suhkrut, mett, moosi, 1 küpsis, paar kommi, ½ väikesest jäätisest (25 g ehk 50 ml) või 100 ml karastus- või mahlajooki. v Alati peab olema kättesaadav puhas joogivesi!
(3) 2.5. Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned Rasvade tarbimisega tuleb olla mõõdukas. Lisatavatest toidurasvadest võiks suurendada õli kasutamist, vältida tuleks aga tahkete margariinide, suure lisaainete sisaldusega määrdemargariinide ning majoneeside kasutamist. Päevas on soovitatav süüa 3–4 portsjonit lisatavaid rasvu, pähkleid või seemneid. 1 portsjon on umbkaudu 1 teelusikatäis rasvainet. (3) 5 2.6. Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid. Maiustustest ei pea loobuma, kuid neid tuleks tarbida mõõdukalt, päevas võiks piirduda 2–3 portsjoniga. 1 portsjon on umbes 2 teelusikatäit suhkrut, mett, moosi, 1 küpsis, paar kommi, ½ väikesest jäätisest (25 g ehk 50 ml) või 100 ml karastus- või mahlajooki. (3) 6 3. TALDRIKUREEGEL
Kuumutamisel KClO3 laguneb. Kui sellel protsessil kasutada katalüsaatorit MnO2, siis eraldub hapnik. Fluori erakordse aktiivsuse tõttu vesi süttib tema toimel ning vee koostisesse kuuluv hapnik asendub fluoriga: 2H2O + 2F2 = 4HF + O2. Fluori sisaldavatest ainetest võib nimetada fluoroplasti (teflonit), mis on püsiv materjal hapete, aluste, oksüdeerijate ja teiste keemiliste ainete suhtes. Ta on fluori ja süsiniku ühend. Teflonpannil on võimalik valmistada toitu ilma rasvainet kasutamata. Freoonid on jahutusvahenditena kasutatavad kergesti veelduvad fluori sisaldavad gaasilised ained. Samal ajal kui vaba fluor on keemiliselt erakordselt aktiivne, on tema ühendid enamuses väheaktiivsed. Keemilise aktiivsuse tõttu esinevad halogeenid looduses vaid ühenditena, peamiselt halogeniididena. Fluor ja kloor on loodudes keskmiselt levinud elemendid, broom ja jood esinevad hajutatult ega moodusta iseseisvaid looduslikke ühendeid.
seemneid ja terasid. Energiavajaduse seisukohalt on leib üsna kaloriterikas, päts leiba rahuldab päevase keskmise energiavajaduse. Kuue leivaviiluga saame umbes 1000 kcal, mis on väheliikuva eluviisi puhul juba pool päevasest energiavajadusest. Vähetõenäoline on võimalus ennast leivast paksuks süüa, pigem aitab paras kogus rukkileiba vähendada peenjahutoodete ja maiustuste tarbimist. Kondiitritoodetes on varjatult suur hulk suhkrut ja rasvainet, mis tõstavad oluliselt organismis insuliini produktsiooni, sellega tõuseb ka isu ja maiustamist ei suudeta lõpetada. Paar leivaviilu aga annavad kiiresti täiskõhutunde. Inimeste toitumistavad saavad alguse lapsepõlvest, mil kujuneb maitsemeel ja sallivus kindlate toitude suhtes. Kui lapsena on toidulaual esikohal koogid, krõpsud, küpsised ja pirukad, siis sellest saabki alguse ülesöömine.See on aluseks otseselt või kaudselt paljudele
16. sajandist hakati antiseptiliste omadustega tüümianiõli kasutama nii suuvee kui ka näopuhastajana, tänapäeval on leitud sarnane väljund looduslikes seepides, kosmeetikas, parfüümides ja hambapastades, mis sisaldavad tüümiani õli ja aroomi. Tüümian on põliselt tuntud Aasia ja Lõuna-Euroopa aladel, kuid seda kasvatatakse laialt ka Põhja-Ameerikas. Aed-liivateega ahjukartulid 1 kg kooritud kartuleid, peotäis värskeid või külmutatud liivateeoksi, rasvainet kartulite küpsetamiseks ja maitse järgi soola. Ahjupann määrida rasvainega, panna liivateeoksad alla, peale laduda kartulid, maitsestada soolaga ja määrida üle rasvainega. Küpsetada ahjus, kuni kartulid on pehmed ja pealt kuldpruunid. Pakkuda prae lisandiks. Kui kasutate nn Pariisi kartuleid, võib pakkuda neid ka iseseisva sooja suupistena koos mõne mõnusa kastmega. Kasutatud allikad: http://www.sahver.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=40&Itemid=88 http://www
korda suurenenud loetakse eeltaigen käärinuks. Eeltaigen vajutatakse alla ning lisatakse ülejäänud taigna koostisosad ning lõpuks rasvaine ning jäetakse uuesti käärima. Eeltaignaga meetod annab toodetele paremad omadused: paremad taignaomadused, pehmema kooriku, toote parema aroomi, parema säilivuse. 33. Magustaigna meetod- Suhkruga taignale lisatakse vähem vett, sest suhkru lisamisel vabaneb osa veest, mille kleepvalk on endasse imanud. Mida rohkem suhkrut ja rasvainet on taignas, seda rohkem pärmi tuleb lisada. Suure suhkru ja rasvasisaldusega taigna valmistamise puhul valmistatakse eeltaignaga meetod, et suhkur ja rasvaine ei pidurdaks liialt käärimist. 34. Eeltaignata meetod- Kõik toorained segatakse kokku ja pannakse käärima. Kasutatakse aja kokkuhoiuks saiade ja väikesaiade valmistamiseks. 35. Dispergeeritud seguga taigna meetod (kiirendatud meetod)- Selle meetodi puhul kasutatakse suurendatud pärmikogust ning hapusid piimaprodukte.
maitseaineid jt. lisandeid *Küpsised - jahust kondtoodete levinum liik. Taigna kobestamiseks kobestusaineid - kergitajaid, jahuparandajaid, söögisoodat *Lihtküpsised - rabedad, vees paisuvad aeglaselt, mustriks augud *Kuivküpsised - ei sisalda suhkrut, taignal lisandeid (köömed, juust, aniis) *Suhkruküpsised - sisaldab rohkem rasvainet ja suhkrut. Taigen plastilisem, murenevad kergemini ja paisuvad vees kiiremini *Magustaignaküpsised - nim. ka dessertküpsised. Palju suhkrut, muna, piima, lsaneid (rosin, mandel, sukaad, aroomiaineid). HEade maitseomadustega, erinevate kujudega *Biskviitküpsis - pehme, poorne, suhkrusisaldus suur, rasvasisaldus väike *Liivaküpsis - muredad, rasva ja suhkrust peaaegu võrdselt
heliisoleermaterjalide ning mööblipolstri valmistamiseks. Plastmasskelmet kasutatakse kasvuhoonete tegemiseks, plastmasstorusid kuivendussüsteemide rajamiseks jm. otstarbeks. Plastmassidest valmistatakse ka kõrva-, liigese-, ja silmaproteese, veresooni ning hammasrattaid. Kõige korrosioonikindlamad on fluoroplastid(nt. Teflon), need on väga püsivad ega muutu ka kangete hapete toimel. Nii saab neid kasutada teflonkattega pannide valmistamiseks, millele pole vaja panna rasvainet ning toit ei lähe kõrbema. Üldiselt kasutatakse plastmasse toiduainetööstuses toidupakendite, plastpudelite, kreemi- ja jogurtitopside ning kuivainete ja küpsiste pakendite valmistamiseks. Veel kasutatakse plastmasse kodutehnika ja kontoritarvete tootmiseks. 80% laste mänguasjadest(v.a. pehmed loomad) on valmistatud plastmassist. Kui linnas ringi liikuda, siis torkavad kinlasti silma igasugused reklaamsildid, mis on lisaks metallile tehtud ka plastmassist. Tänapäeval väga
olev rasv (paksu rasvakihi eemaldab tavaliselt lihunik). Alles jäänud rasvaviirgu teha täkked, et lihalõik kuumutamisel servadest kokku ei tõmbuks. 2. Kloppida kergelt, maitsestada soola ja pipraga. Soola on soovitatav lisada alles pärast valmistamist, sest sool võtab koos vedelikuga maitse välja. 3. Praadida pannil suure kuumusega õlis (10...15 minutit) või grillitakse (2...3 minutit) Biifsteek Pehme veise lihafilee, sool, pipar, rasvainet, sibul, mädarõigas, muna Valmistamine: 1. Liha lõigata paksudeks viiludeks, vasardada, peale sool, pipar ja praadida kiiresti kuumas rasvas. 2. Ratasteks lõigatud sibul praadida eraldi. Praetud lihalõigud asetada vaagnale, valada üle praekastmega, igale lõigule panna praetud sibularatas või praetud muna (härjasilm) või kaapida puhastatud mädarõigast. Juurde pakkuda praetud kartuleid, marineeritud puu- ja köögivilju. Romsteek
Jahtunud kuklil (50 gr) lõigata ära ümmargune kapsel, pritsida peale 20 grammi suhkruga vahustatud koort, asetada kapsel peale tagasi ja puistata peale puudersuhkrut. PORGANDIKUKLID 20 tk. · 5 dl piima · 50 gr pärmi · 1 tl soola · 1 spl suhkrusiirupit 20 · 3 dl riivitud porgandit · 3 dl odrahelbeid · 10 dl nisujahu · 50 gr rasvainet Saadud taignal lasta seista pool tundi ja vormida, seejärel 20 palli. Lasta toodetel kerkida pool tundi ning seejärel küpsetada 225ºC juures 12-15 min. KAERAKUKLID 20 tk. · 5dl vett · 30 gr pärmi · 1 tl soola · 1 - 2 spl suhkrusiirupit · 3 dl kaerahelbeid · 9-10 dl nisujahu · 1/2 -3/4 dl õli Soojendatud vedelik, pärm, sool ja suhkrusiirup segatakse, lisatakse jahud ning lõpuks õli. Seejärel
8. Serbett - idamaise päritoluga maius, valmistatakse piimast (või kondenspiimast), suhkrust, glükoosisiirupist, margariinist (või taimerasvast), lisatakse pähkleid või seemneid. 9. Lukum - Türgi päritolu maiustus, põhikoostisaineteks maisitärklis ja vesi, tihke marmelaaditaoline, üle puistatud tuhksuhkruga. KÜPSISED 1. Biskviittainast küpsised - koostises suhkur, melanz (lahtilöödud munad), jahu. 2. Võibiskviittaina küpsised - sisaldab ka rasvainet 3. Beseeküpsised - koostises on munavalge ja suhkur, lisandina kakao, pähklid, mandlid, kookoshelbed jm 4. Liivatainaküpsised - koostises on suhkur, rasvaine, jahu, munad ja küpsetuspulber 5. Muretainaküpsised - koostises vähem suhkrut ja rasvainet kui liivatainas, samas sisaldab vedelikku (vett, piima, kohupiima, keefirit või hapukoort) 6. Piparkoogid - vürtsika maitsega küpsised, võivad olla pehmed või krõbedad, kaunistatud või kaunistamata. 7
Jahtunud kuklil (50 gr) lõigata ära ümmargune kapsel, pritsida peale 20 grammi suhkruga vahustatud koort, asetada kapsel peale tagasi ja puistata peale puudersuhkrut. PORGANDIKUKLID 20 tk. · 5 dl piima · 50 gr pärmi · 1 tl soola · 1 spl suhkrusiirupit 20 · 3 dl riivitud porgandit · 3 dl odrahelbeid · 10 dl nisujahu · 50 gr rasvainet Saadud taignal lasta seista pool tundi ja vormida, seejärel 20 palli. Lasta toodetel kerkida pool tundi ning seejärel küpsetada 225ºC juures 12-15 min. KAERAKUKLID 20 tk. · 5dl vett · 30 gr pärmi · 1 tl soola · 1 - 2 spl suhkrusiirupit · 3 dl kaerahelbeid · 9-10 dl nisujahu · 1/2 -3/4 dl õli Soojendatud vedelik, pärm, sool ja suhkrusiirup segatakse, lisatakse jahud ning lõpuks õli. Seejärel
mõnikord veejotusrõngaga kaheks osaks . Veejaotusrõngas on valmistatud pronksist, mille sees on veejaotuskanalid. Pumba survepoolt juhitakse rõngasse vett. Vesi määrib ja jahutab tihendit. 23 Pooljäiktihendid: Kulumiskindlust saab suurendada kui ümbritseda rasvanöör pehme metallkestaga ( alumiinium,vask). Kestas olevad pilud on suunatud kolvisääre suunas ,milledest ääriku pingutamisel väljub topendist rasvainet, mis suurendab tihenduse efekti. Metallkestaga topendi kasutamine lubab pumbatava keskkonna parameetrid tõsta. Selliseid toppendtihendeid nimetatakse pooljäiktihenditeks. 15 Mansetttihendid: Mansetid ,mis paigutatakse tihendikarpi mansetipuksi (mansetikujuline rakis ) ja kolvisääre vahele ,võivad olla valmistatud kummist, plastikust või nahast. Mansetid võivad olla erisugused , nagu V, U, jne. kujulised . Mansettide tihendusvõime suureneb rõhu suurenemisel. 1
annaabi.ee 
