Plastmassid - sünteetilised materjalid (1)

Kehtna majandus- ja tehnoloogiakool
PLASTMASS
Referaat
Õpetaja:
Plastmass
Plastmassid on sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite (täiteaine, plastifikaator , stabilisaator, värvaine jms.) sulamit ning mille koostisse kuuluvad suure molekulaarmassiga orgaanilised ained. Plastmassid võivad olla nii looduslikku kui ka tehislikku päritolu.
Plastmassidest tehakse tarbeesemeid, mänguasju, toidunõusid ning neid kasutatakse laialdaselt paljudes teistes tööstusharudes (näiteks autotööstuses).
Esimesed plastmassid, nagu tselluloid, tehti looduses leiduvatest polümeeridest. Esimene täielikult sünteetiline plastmass oli bakeliit , mille leiutas 1907. aastal USA keemik Leo Baekland. Sellest ajast peale on välja töötatud sadu erinevaid plastmasse.
Peaaegu kõik nad on toodetud naftast tehtud kemikaalidest. Plastmasside lai kasutusala tuleneb nende omadustest. Nad võivad olla jäigad või painduvad, neid võib värvida, voolida ja vormida. Plastmassid on head elektriisolaatorid ja paljud on keemiliselt sööbekindlad.Kõik plastmassid ei käitu kuumutamisel sarnaselt. Mõned termoplastideks kutsutud plastmassid pehmenevad kuumutades.
Järjest suuremat kasutust leiab plastmass mitmesuguste pakendite tootmisel.
Plastmassesemete lõhnamine osutab sellele, et neist eraldub keemilisi aineid, mis võivad olla inimesele mürgised. Plastmassi kokkupuutel vee ja toiduainetega plastmassi koostisosad lahustuvad ning võivad sel moel sattuda ka inimese organismi. Seepärast võivad toiduainetega kokkupuutes olla vaid tervisele kahjutud plastmassid.
Plastmassnõudele on tavaliselt sisse pressitud, milliseks otstarbeks neid kasutada tohib. Nii võib näiteks mõningaid anumaid kasutada ainult kuivainete hoidmiseks, teistes jälle tohib hoida vaid külmi toiduained.
Polüetüleen on termoplast. Teised plastmassid, mida kutsutakse termoreaktiivseteks, muutuvad kuumutamisel kõvemaks. Kui neile on ükskord valmistamise ajal kindel kuju antud, siis ei saa neid enam ümber vormida. Elektripistikud on tehtud termoreaktiivsetest plastmassidest, mistõttu nad ei sula, kui juhtmed nendes üle kuumenevad .
Ehituse seisukohalt on plastmass ideaalne materjal, kuna omadustelt on ta tugev, ilmastiku- ja kuumuskindel ning paindlik. Plastmassid on lisaks sellele väga kerged ning nõuavad vähe hooldust (nad ei roosteta ega mädane). Need omadused teevadki plastmassist ehitustööstuse jaoks ideaalse materjali. Plastmasse on ligi 50 erinevat sorti ja igaühel on ehitustööstusele midagi erinevat pakkuda.
Plastmasse kasutatakse : plastiktorud joogi- või reovee juhtimiseks , plastikaknad, mis kindlustavad, et soe või jahe jääks tuppa ning müra välja! Plastikust põrandakatted (näiteks köögis) ja vaht , mis tehakse samuti plastmassibaasil ja kasutatakse majade isoleerimiseks. Lisaks veel muidugi plastmassi kasutamine erinevate kodumasinate valmistamiseks. Plastmasse kasutatakse isegi maja vundamendi ehituses ning värvi tootmisel. Plastmassid on suurepärased isolaatorid ja kattematerjalid, aidates nõnda kaasa energiatõhususe suurendamisele ning ohtlike C02 emissioonide vähendamisele.
Järjest suuremat kasutust leiab plastmass mitmesuguste pakendite tootmisel.
Plastmassesemete lõhnamine osutab sellele, et neist eraldub keemilisi aineid, mis võivad olla inimesele mürgised. Plastmassi kokkupuutel vee ja toiduainetega plastmassi koostisosad lahustuvad ning võivad sel moel sattuda ka inimese organismi. Seepärast võivad toiduainetega kokkupuutes olla vaid tervisele kahjutud plastmassid.
Tänapäeval kasutatakese plastmasse väga laialdaselt, neid kasutavad suurem osa mistahes tööstusi. Plastmasse on erinevat liiki ning neid ka kasutatakse erinevalt. Nii näiteks kasutatakse kihilisi plastmasse( tekstoliit , klaasplastid) auto- ja paadikerede, kaubakonteinerite ja televiisorikastide, vahtplastmasse(mis on veest 50-100 korda kergemad) aga soojus - ja heliisoleermaterjalide ning mööblipolstri valmistamiseks. Plastmasskelmet kasutatakse kasvuhoonete tegemiseks, plastmasstorusid kuivendussüsteemide rajamiseks jm. otstarbeks. Plastmassidest valmistatakse ka kõrva-, liigese-, ja silmaproteese, veresooni ning hammasrattaid. Kõige korrosioonikindlamad on fluoroplastid(nt. Teflon ), need on väga püsivad ega muutu ka kangete hapete toimel. Nii saab neid kasutada teflonkattega pannide valmistamiseks, millele pole vaja panna rasvainet ning toit ei lähe kõrbema. Üldiselt kasutatakse plastmasse toiduainetööstuses toidupakendite, plastpudelite, kreemi- ja jogurtitopside ning kuivainete ja küpsiste pakendite valmistamiseks. Veel kasutatakse plastmasse kodutehnika ja kontoritarvete tootmiseks. 80% laste mänguasjadest(v.a. pehmed loomad) on valmistatud plastmassist. Kui linnas ringi liikuda , siis torkavad kinlasti silma igasugused reklaamsildid, mis on lisaks metallile tehtud ka plastmassist. Tänapäeval väga populaarseks saanud sidevahendi mobiiltelefoni korpus on valmistatud plastmassist. Plast -masstooteid võibki nimetama jääda. Kuna plastmassi on lihtne valmistada ja töödelda, on see kasutusel peaaegu igasugustel valdkondadel alustades legojupist ja lõpetades kosmosesüstikuga.
Plastmasside head ja halvad küljed
Head küljed:

• odav
  
• kerge
  
• pestav(ilma suure vaevata)
  
• muudab kuju(suhteliselt kergelt)
  
• kätte saadav
  
• vastupidav ilmastikuoludele ja temperatuuride muutumisele
  
• mugav kasutada
  
• peab vett
  
• isoleerivad hästi heli ja soojust
  
• taluvad paljude keemiliste ühendite toimet
  

Halvad küljed:

• ei lagune
  
• eritab mürgiseid aineid
  
• ei saa kasutada väga kuumaga
  
• jätab toidule ise loomuliku lõhna ja maitse
  
• vananeb(muutub rabedaks)
  
• reostab loodust