Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Köögiviljad (0)

1 Hindamata
Punktid

Köögiviljad 
1
Saame teada:
Miks meie toidulaual on köögiviljadel tähtis koht
Et toit on inimese tervise alus toiduga saab vältida 
haigusi
Mis on antioksüdandid
Vabadest radikaalidest
2
Antioksüdandid
Seovad vabasid radikaale, mis lõhuvad 
molekule ja tekitavad mutatsioone 
pärilikkusaines
Tähtsamad antioksüdandid on vitami nid C-; E- 
ja vitamiini A eelvitami n ehk beeta –karoti n
Lisaks sekundaarsed ained:
Flavonoidid ja  karotenoidid  ( tuntum beeta-
karoti n)kõik pakuvad igakülgset kaitset
3
Seller
Petersell
Spinat
Brokkoli
Kapsas
lillkapsas
Tomat
Paprika
Küüslauk ja sibul
Porgand
Peet

4
Sel er
Aitab väljutada organismist vedelikku 
Sellerit võib ka söögikordade vahel 
dipikastmega näksida
5
Petersel
Peterselli tasub süüa igal võimalikul juhul
Sisaldab ohtralt  kaaliumi , mis puhastab neere
Eemaldab li gse soola ja  alandab  vererõhku
6
Spinat
Sisaldab rikkalikult C-vitami ni
Sisaldab mitmesuguseid 
karotenoide, foolhappeid (vähki 
pidurdavaid ühendeid)
7
Brokkoli ja vesikress
Sisaldab ensüümi, mis aitab maksal 
jääkaineid eemaldada  
on tugev antioksüdant
Palju C-vitamiini ja beeta-karoti ni
tugevdab immuunsussüsteemi 
Langetab kolesterooli taset ja 
sisaldab vähki pärssivaid aineid
8
Kapsas (savoia, valge peakapsas jt 
sordid
 Sisaldavad vitami ni C
 Sisaldavad kiudaineid ja mitmesuguseid vähki 
pärssivaid  aineid
 Kompressina aitab põletikke leevendada
9
Lil kapsas
Kõrge C-vitami ni sisaldus
toetab rakkude üles ehitust ( foolhapped)
soodustab  juuste kasvu (pantoteenhape )
10
Tomat
Sisaldab vitamiini C
Sisaldab karotenoide , lükopeeni jt vabade 
radikaalide püüdjaid, flavonoide ja 
fenoolhappeid
11
Paprika
Otsene vabade radikaalide hävitaja, kuna sisaldab
E-vitami ni 
väga palju C-vitami ni ja karotinoide
12
Porgand
Sisaldub rekordkoguse beeta-karoti ni
Kättesaadav ainult siis, kui lisada hautamisel 
veidi rasvainet või süüa õli- või 
majoneesikastmega porgandisalatit
13
Punane peet
Toetab maksa tööd
 toetab südame tööd (pantoteenhape)
14
Kaunviljad 
Herned , läätsed, oad:
Neis leidub rohkesti kiudaineid, mis 
soodustavad soolestiku normaalset tööd
Neist saab rohkesti taimseid valke
15
Küüslauk ja sibul
pärsivad  vabu  radikaale ja teisi vähi teket 
soodustavaid aineid
Sisaldavad vitami ni C
On looduslikud  antibiootikumid
16
Artišok
Ergutab sapinõristust, aidates kaasa toidu 
paremale seedimisele
Viib organismist välja kolesterooli
Konservartišokki võib  süüa 
pastaroogadega, lisada salatisse või süüa 
koos röstitud paprikaga  eelroaks
17

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Slide 16
  • Slide 17
Vasakule Paremale
Köögiviljad #1 Köögiviljad #2 Köögiviljad #3 Köögiviljad #4 Köögiviljad #5 Köögiviljad #6 Köögiviljad #7 Köögiviljad #8 Köögiviljad #9 Köögiviljad #10 Köögiviljad #11 Köögiviljad #12 Köögiviljad #13 Köögiviljad #14 Köögiviljad #15 Köögiviljad #16 Köögiviljad #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Anna Gudkova Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Köögiviljad ja seened
23
docx

Köögiviljad ja seened

Toitlustamisel on tähtis just nende vitamiinide, mineraalainete ja kiudainete sisaldus. Oluline on meeles pidada, et eeltöötlemisel ja kuumtöötlemisel on vitamiinide ja mineraalainete kadu suur! Eriti tähtis on jälgida, et tekkiks võimalikult vähe kadusid. Vitamiinid ja mineraalained asuvad põhiliselt koores ja vahetult selle all, järelikult peaks võimalikult palju kasutama ilma koorimata. Koorimisel tuleks koorida võimalikult õhukeselt. Valguse ja soojuse mõjul närtsivad köögiviljad kiiresti, peale vitamiinide kao halvenevad ka maitseomadused. Säilitamisel on oluline piisava niiskuse olemasolu. Säilitamiseks sobivad temperatuurid on köögiviljadel erinevad, näiteks värske kurgi maitse halveneb külmkapis oluliselt. Värske kurk võib pakkida toidukilesse ja hoida toatemperatuuril, kuid varjatult päikese eest. Ka banaane ja tomatit ja paprikat ei panda külmkappi, see halvendab nende maitset. Neile sobib temp +10o-+14o

Kokandus
Toitumisõpetus
32
doc

Toitumisõpetus

1. Peatükk. SISSEJUHATUS TOITUMINE sisaldab toidu hankimist, tarbimist ja toidu ja joogiga seotud toitainete omastamist. Toitumine - toidu hankimine, tarbimine, omastamine. Puudujäägid toitumises viivad varem või hiljem järgmiste häireteni: · nõrgenenud kaitsesüsteemid; · pidurdunud haavade paranemine; · lihaste jõudluse vähenemine; · vaimse võimekuse langemine, jne. Maakeral kasvab ligi 80 000 söödavat taimeliiki, millest toiduks tarvitatakse umbes 120, 8 liiki nende seast annab 75% meie tänastest toiduainetest. 90% lihast pärineb 4...5 koduloomaliigilt. Senikasutamata taimed - loomad kujutavad endast olulist tulevikuressurssi. Tervislik toitumine hõlmab: · inimtoidu põhitoitainete tundmist; · toidu hulka ja kvaliteeti; · toidu valmistamisviise; · söömisharjumusi ning seedeelundkonna talitlust. Väärtoitumine on oluline haigust vallandav ja soodustav tegur. Parim viis orienteeruda nüüdisaja toitumisprobleemi

Kokandus
Vitamiinide-mineraalide-fütotoitainete kokkuvõtte tabel
21
pdf

Vitamiinide, mineraalide, fütotoitainete kokkuvõtte tabel

piimatoodete söömine tagab ·artereite puhastamiseks läbi organismi varustatuse piisava kolesterooli ja triglütseriidide koguse kroomiga. taseme vähendamise ja rasvade Parimateks kroomi allikateks on ainevahetuseks, mandlid, pähklid, täisteratooted, ·aminohapete transportimiseks, liha, pärm, puu- ja köögiviljad. ·isu kontrollimiseks. Molübdeen ·vajalik nukleiinhapete 50 µg Molübdeeni kogus toiduainetes metabolismiks ja süsivesikute sõltub otseselt pinnase oksüdatsiooniks, molübdeenisisaldusest, millel need toiduained kasvanud on. ·maksas leiduvate rauavarude Molübdeeni liigtarbimine võib

Toiduained
TAASTUMISVAHENDID
26
doc

TAASTUMISVAHENDID

Kust saab? Defitsiit Piim ja piimatooted, Luukoe Vajalik luudele ja mooniseemned, juust, hõrenemine, Kaltsium hammastele köömned, sprotikonserv, luumurrud mandlid, till, halvaa Värsked rohelised Vajalik närvitalitluseks köögiviljad, piim, Häired lihastöös Magneesium ja südamelihase kõrvitsaseemned, e. krambid normaalseks tööks nisukliid, kakaopulber, seemned, pähklid Vastupidevuse Vajalik hapnikku Halvaa, nisukliid, halvenemine,

Filosoofia
Erinevad taastusvahendid inimese turgutamiseks
19
doc

Erinevad taastusvahendid inimese turgutamiseks

Erinevad taastusvahendid inimese turgutamiseks 1. Füüsikalised taastusmisvahendid Saun: Leilisaun, soome saun, aurusaun, infrapuna saun, roomasaun, soolasaun, suitsusaun ­ kõik nad puhastavad ja tervendavad kuid sõltuvalt nende erinevustest on nii elamus kui ka mõju tervisele erinev. Põhiline mõjutaja on sauna õhu temperatuur, niiskus, saunasoleku aeg, õhuvahetuse tõhusus. Aroomteraapilised õlid aitavad organismil puhastuda, mõjuvad stressivastaselt ja aitavad spetsiifiliste probleemide puhul. Vihtlemine stimuleerib nahka, pindmisi kudesid, vere ja lümfiringet ning närvisüsteemi, erinevad vihad on erineva mõjuga: kadakaviht, kaseviht, eukalüptiviht jne. Soome sauna kõrge temperatuur tõstab ihutemperatuuri umbes 39°c-ni, kusjuures siseorganite temperatuur püsib 37°c lähedal. Kiireneb naha vereringlus, mis omakorda intensiivistab higistamist. Nahk ei peegelda enam soojust, vaid võtab seda vastu. Aju ja närvisüsteem reguleerivad kehatempera

Esmaabi
Erinevad taastusravivahendid inimese turgutamiseks
31
doc

Erinevad taastusravivahendid inimese turgutamiseks

ERINEVAD TAASTUSRAVIVAHENDID INIMESE TURGUTAMISEKS Iseseisev töö esmaabis. Õpetaja: Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 1 FÜÜSIKALISED TAASTUSRAVIVAHENDID...................................................................5 1.1 Saun...................................................................................................................................5 1.2 Massaaz.............................................................................................................................6 1.2.1 Klassikaline massaaz..................................................................................................6 1.2.2 Lümfimassaaz............................................................................................................ 6 1.2.3 Punktmassaaz....

Esmaabi
ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS
45
doc

ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS

Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS Referaat esmaabis Õpetaja: Marelle Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Töö eesmärk................................................................................................................................5 Mineraalainetest eraldi välja: Ca, Mg, Zn, Fe.............................................................................5 Füüsikalised taastumisvahendid..................................................................................................6 Saun.................................................................................

Esmaabi
Toiduained
62
doc

Toiduained

magusained (ksülitool, sorbitool, isomalt). Süsivesikute rikkad on teraviljasaadused, kartul, puuviljad, marjad ja kondiitritooted. Päevane vajadus on 400 g. Mineraalained kuuluvad organismi kudede koostisse ning võtavad osa ainevahetusprotsessist. Tähtsamad mineraalained on kaltsium (piim, kohupiim, juust, munakollane, rukkileib), fosfor (liha, kala), raud (tatratangud, puuviljad, marjad), magneesium (leib, tangud, köögiviljad. Inimene vajab päevas umbes 30 g mineraalaineid, sh. kaltsiumit 800 mg, fosforit 800 mg, rauda 14 mg, magneesiumi 300 mg. Mineraalained on veel mikroelemendid ­ jood, koobalt, vask, seleen jt., mida vajatakse väga väikestes kogustes, kuid on organismi arenguks vajalikud. Vitamiinid on erineva keemilise koostisega keemilised ühendid, mis on vajalikud organismi normaalseks funktsioneerimiseks. Jagunevad veeslahustuvateks ­ C-, P- ja

Toitumisõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun