(marxist viewpoint) and that it purely results from the poor distribution of resources. •Malthus did not see the changes in farming technology. e.g. 10,000 sq meters (one hectare) or the size of a football pitch can feed 1000 people for a year (or enough tom feed the world) This is backed up by the fact that in 1992 EU surpluses reached 26 million tonnes. Task: Brainstorm the new technological innovations An OPTIMISTIC approach (Alternative theory) Ester Boserup (1965) suggested that an increase in population would stimulate technologists to increase food production. It followed that a rise in population will increase demand for food and therefore act as an incentive to modify technology to produce more food. In other words, “Necessity is the mother of invention” . As population increases agriculture moves into higher stages of intensity with new methods. An OPTIMISTIC approach
võimalused saavutada majanduslikke võimalusi kohalikus piirkonnas, pidid paljud kohalikud elanikud seisma silmitsi suurte valikutega. Kui farmeril ja tema perekonnal ei olnud võimalust oma etnilises piirkonnas edasi töötada, pidid nad leidma alternatiive ning adapteerima töömahukama reziimiga mis andis võibolla rohkem toitu ja võibolla ka rohkem raha. Selle evolutsioonilise maakasutuse jada postuleeris Boserup. Vähemlevinud strateegia oleks see, kui kombineerida osaajalist tööd farmis tööga linnas, kommunikatsiooniviis, mis eelneb hilisemale rändele. 4 Kuid kõige levinum lahendus maapiirkondades elada üle faas 2, tundub olevat väljaränne. 4 tüüpi sihtkohti on saadaval potentsiaalsele rändajale: linnad kodumaal, linnad areneva majandusega,
So isik v organisatsioon, kes võtab viljaülejäägid kasvatajatelt. Kriitika: varaste tsivilisatsioonide keskkonnad on erinevad, soodsast loodusest üksi ei piisa tsivilisatsioonide tekkeks. Rahvastiku kasvu teooria. Uued intensiivsemad põllundusviisid aitasid luua toiduülejääke. Need viisid rahvastiku arvu kasvule, suuremale vabale ajale ja uute sotsiaalsete, poliitiliste ja religioossete institutsioonide tekkele. Seisukohta kritiseeris Ester Boserup: elanike arvu kasv viis hoopis tootmise intensiivistumisele. Eesmärgiga rohkem toitu toota võeti kasutusele uusi meetodeid, nt irrigatsioon. Boserupi teooriate põhjal on ka teised uurijad arvanud, et sotsiaalse evolutsiooni aluseks oli rahvastiku arvu kasv. Ei teata, miks pidi rahvastiku arv kasvama hakkama. Põllunduslikud populatsioonid elavad maksimaalse tihedusega, arvestades seda, kui palju suudab nende põllumaa ära toita
annaabi.ee 
