Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rahvastik: tööjõud ja tarbijad (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Majandusgeograafia
Rahvastik : tööjõud ja 
tarbijad
Karin Lindroos
Sügis 2007, loeng 4
Kõige olulisemaks teguriks 
majanduses on inimesed
Majandus on inimeste loodud süsteem, 
toimides inimestega inimestele
• Inimesed kui TARBIJAD
• Inimesed kui TÖÖJÕUD
• Inimesed kui  Investorid
Rahvastik kui tarbijad
• Rahvaarv on esimene ja olulisim turu suurust  
iseloomustav näitaja.
• Potentsiaalseid turge uurides on kõige olulisem 
lähtuda rahvaarvust ja selle dünaamikast
• Alles seejärel on mõtet analüüsida rahvastiku 
struktuuri allrühmi ja nende ostujõudu.
Rahvastik kui tarbijad
Rahvastiku grupeerimise ja allrühmade 
jaotuses olulised:
1. Vanus, sugu, rahvus jne.
2. Potentsiaalse sihtgrupi eelistused
trenditeadlikus ja ostujõud (sihtgruppe 
saab mõjutada)
Rahvastik kui tööjõud
… olulised:
1. Haridus
2. Teadmised, oskused
3. Kogemused, traditsioonid
4. teised, sh demograafilised näitajad
Rahvastik kui tööjõud
1. Kui ettevõte laieneb, oluline teada, 
kas sihtpaigas on rahuldavat tööjõudu
2. Demograafilise info olulisus sõltub 
rajatava ettevõtte suurusest  
3. (Kas sihtpaigas on ühtlasi ka 
potentsiaalne turg) 
Demograafiline info
• Demograafilised näitajad:
• Sotsiaalsed näitajad:
– Sugu
– Rahvus/keel
– Sünniaeg/vanus
– Usk
– Sünnikoht
– Haridus/ kirjaoskus
– Rahvaarv
– Rahvastiku koosseis ehk struktuur
–  Leibkond
– Sündimus
– Perekond 
–  Suremus
– Tuumperekond
– Ränne
– Loomulik iive
– Tööhõive näitajad
– Rändesaldo
–  Koguiive
Demograafiline info
• Rahvaarv on mingis piirkonnas elavate inimeste arv. 
Eristatakse tegelikku rahvaarvu (de facto) ja sinna 
juriidiliselt kuuluvat ehk alalist rahvaarvu (de jure)
• Rahvastiku kujunemist mõjutavad kolm peamist 
protsessi on sündimus, suremus ja ränne ehk 
inimeste elukoha vahetused.
• Loomulik iive on sünni- ja surmajuhtumite vahe. 
Rändesaldo antud piirkonda mujalt saabunute ja 
mujale lahkunute vahe. Koguiive saadakse loomuliku 
iibe ja rändesaldo summana – see näitab rahvaarvu 
muutumist antud piirkonnas.
Demograafiline info
• Rahvastiku koosseis ehk 
struktuur.
Antud territooriumi 
elanikud jaotatakse 
teatud näitajate abil 
rühmadesse.
Enamkasutatavad on  
sooline ja vanuseline 
koostis ja seda 
väljendatakse üldjuhul 
rahvastiku püramiididena.
Demograafiline info
• Leibkond määratleb inimesi, kes jagavad 
ühist eluaset ja peamisi söögikordi 
(sotsiaal-majanduslik näitaja).
• Perekond on määratletud sugulussidemete 
põhjal (sündimine, abiellumine , ka 
adopteerimine) ning on seaduse ja tavaga 
reguleeritud.
• Tuumperekonna moodustavad vanemad 
koos lastega
Kaks peamist (dünaamilist) 
globaalset rahvastikuprotsessi
• RAHVASTIKU KASV (sündide teel)
• MIGRATSIOON ehk RÄNNE
Rahvastiku kasv
• Alates kaasaegse rahvaloenduse algusest 
17. sajandil (so 300 aastat) on toimunud 
Maa rahvastiku tohutu kasv: 
• 19. sajandi alguses (1804) oli Maal 1 
miljard inimest.
• 21. sajandi alguses (2006) ~ 6 miljardit 
inimest 
Rahvastiku paiknemine
• Kui 1950 moodustas arenenud riikide 
rahvastik 1/3 kogu maailma rahvastikust, 
siis praeguseks on see langenud ¼-le ja 
langeb veelgi.
Rahvastiku paiknemise tegurid
Maailma rahvastik nagu ressursidki 
paiknevad äärmiselt ebaühtlaselt.
• Looduslik keskkond: kliima, reljeef, 
veekogud (suurem osa rahvastikust (asustusest) 
paikneb veekogude ääres, sooja kliima tigimustes ja 
suhteliselt madalama reljeefiga aladel).
• Sotsiaalsed ja kultuurilised tegurid: 
maailma religioosne, etniline , majanduslik 
ja poliitiline killustatus
Majanduse- ja ühiskonna areng kui 
rahvastiku kasvu tegur
Rahvastiku 
kasv
Infoühiskond
Industriaalühiskond
Agraar- ja 
pastoraalühiskond
Küttide ja korilaste 
ühiskond
Aeg
T. Malthus  (1766-1834)
2 rahvaarvu kujunemise printsiipi:
• Rahvaarv suureneb geomeetrilises 
progressioonis, kahekordistudes  iga 25 aasta 
järel.
• Elatusvahendid kasvavad aritmeetilises 
progressioonis, mis viib ressursside nappuseni.
Rahvastikuprobleemid seonduvad ressurssidega 
ja vastupidi.
Malthuse  kontrollimehhanismid
• Ärahoidev ehk moraalne piiramine – abiellumiste
edasilükkamine jne.
• Sõjad, nälg, haigused.
Mõlemad seisukohad on  inimlikust seisukohast  
kritiseeritavad.
Rahvastiku dünaamika on tsükliline, kusjuures  
omavahel seotud on rahvastiku dünaamika ja 
majanduse areng.
Majanduskasvu perioodil on noortel paremad 
võimalused alustada varem iseseisvat elu ja 
sünnitada lapsi. Majanduslanguse perioodil 
sünnitatakse lapsed hiljem (tendentsid võivad ilmneda 
väikese nihkega).
Demograafilise ülemineku teooria
… on keskne rahvastikuteooria .
Suuremad muutused demograafiliste 
protsessides on toimunud 19. sajandist 
ehk industrialiseerimisajastust alates
Muutused seisnevad sündimus-, suremus-, 
rände- ja abiellumiskäitumises.
Demograafilise ülemineku teooria
• Traditsioonilisel etapil on sündimus ja 
suremus kõrged
• Modernsel etapil on sündimus ja suremus 
madalad
• Nende kahe etapi vahelist perioodi nimetatakse 
demograafiliseks üleminekuks.
Seega on demograafilisel üleminekul 3 staadiumit
Demograafilise ülemineku teooria 
kolm staadiumit:
1. Kõrgel tasemel stabiilsuse staadium 
(traditsiooniline etapp)
2. Demograafilise ülemineku staadium
3. Madalal tasemel stabiilsuse staadium 
( modernne etapp)
Traditsiooniline rahvastiku 
taastumine
• Lapsi sünnib palju, kuid nende suremus 
on suur. Arenguindeksite arvutamisel arvestatakse 
ka laste suremuse näitajatega.
• Vanurid ei ela kaua. Sellistes ühiskondades 
pole  arstiabi , ravimid ja taastumisvõimalused 
piisavalt kättesaadavad.
• Toimub intensiivne põlvkondade 
vahetus. Sündimus ja suremus võrdsed.
• Rahvaarvu kasv on väike või 
tasakaalus.
Modernne rahvastiku 
taastumine
… on iseloomulik madal sündimus ja 
suremus.
• Lapsi sünnib vähe, kuid enamasti 
saavad nad täiskasvanuteks.
• Vanad inimesed elavad kaua.
• Sündimus ja suremus tasakaalus, 
rahvaarv ei kasva, pigem 
väheneb.
Demograafiline üleminek
• Üleminekuperioodiks enamasti 25-50 aastat.
• Iseloomustab üleminekurahvastikke
• Rahvaarv kasvab kiiresti, sest …
• … 1) väheneb suremus
• Teatud aja möödudes … 2) väheneb 
sündimus
• Sel ajal toimuvad olulised muutused 
rahvastiku vanuselises struktuuris.
Piltlikult
• Traditsioonilise 
taastetüübi puhul 
tegemist noore 
rahvastikuga –  visuaalselt  
tegemist laiapõhjalise 
rahvastikupüramiidiga
• Modernse taastetüübi
puhul tegemist vana 
rahvastikuga – visuaalselt 
rahvastikupuu
• Demograafilise 
ülemineku käigus muutub 
rahvastikupüramiid 
rahvastikupuuks
Eesti, 1989
ja 
1998
• Arenenud riikides on sündimus langenud 
allapoole taastetaset
• Ülemineku staadiumis olevates arenguriikides 
sündimus endiselt kõrge.
• Ka arenguriikides jõutakse modernsele 
rahvastiku taastetüübile, mis tähendab 
sündimuse alanemist…
• …, kuid selleks kulub aega
• Arenenud riikides on rahvastik tasakaalus.
Sündimus on küll langenud allapoole taastetaset, kuid 
selle korvavad migrantide sisseränded.
• Arenguriikides peaks rahvastiku tasakaal 
saabuma 21. sajandi II poolel.
Demograafilise ülemineku 
käigus
… toimuvad suured muutused ka 
abiellumiskäitumises:
• Suureneb vabaabielude arv
• Suureneb väljaspool abielu sündinud laste arv
• Suureneb lahutuste arv
• Muutub sooline rollijaotus
Migratsioon ehk ränded
• … on teine dünaamiline rahvastikuprotsess
• Rände käivitajaks erinevate riikide 
arengutasemete erinevused, ränded üldjuhul 
vähemarenenud riikidest kõrgelt arenenud 
riikidesse.
• Sarnane kaubavoogudele: ühele poole 
“tõmmatakse”, teiselt poolt “tõugatakse” –
mobiilsuse liikumapanevad jõud → terve tegurite 
kompleks .
Väljarännete põhjused ehk 
tõuketegurid
• Enamasti majanduslikud põhjused, teised 
rände põhjused on sellega seotud
• Sotsiaalsed põhjused (töö leidmine, hariduse 
omandamine, abiellumine, pere taasühinemine 
jmt)
•  Vertikaalsed  ehk karjäärialased ränded – on 
kaasaegne rännete tüüp. Levinud 
rahvusvahelistes ettevõtetes – töötajale 
pakutakse teises riigis parem positsioon.
… või “ajude” äravool mõnest piirkonnast .
• Poliitilised põhjused (sõda, rassi-, etnilised või 
religioossed konfliktid, sunniviisiline 
emigreerumine) 
Sisserännete põhjused ehk 
tõmbetegurid – miks valitakse 
just antud paik
• Majanduslikud põhjused - suurem sissetulek
• Atraktiivsemad elamistingimused
• Sotsiaalsed põhjused – töökoha leidmine, soovitud 
hariduse omandamise võimalused
• Karjäär - Parem töökoht ja positsioon
• Isiklikud tegurid
Rännete geograafilised mustrid
• Rahvusvahelised ( worldwide , international) –
kontinentidevahelised 
• Kontinendisisesed – ränded toimuvad sama 
kontinendi piires
• Sisemised ränded (internal) -  riigisisesed
Rännete barjäärid
•  Riigipiirid
• Liiga suur kaugus ( vahemaa ), emigreerumine 
“ei tasu ära” või on liiga riskantne.
Newtoni  gravitatsiooniseadus :
P P
M
i
j
k
ij
d xij
(Sotsiaalfüüsika) migratsiooni 
tõmbe-tõuke tegurid – kus on, sinna tuleb 
juurde
• Newtoni gravitatsiooniseadus PP
M
i
j
k
ij
d xij

Mij – regioonist i regiooni j liikuvate migrantide hulk

Pi, P– rahvastiku arv, regioonides i ja j

- vahemaa regioonide i ja j vahel

– faktor,  mis kirjeldab migratsiooni määra kahanemist seoses teepikkusega

k – proportsionaalsuse kordaja
Rahvastik investeerimise  
seisukohast
… majanduse ja rahvastiku protsesside vastasmõjud on 
küll mitmekesised , kuid enamasti kattuvad omavahel.
• Lapsi sünnib vähe ja nad muutuvad suuremaks  
väärtuseks.
– Laste tooted kallid ja kvaliteetsed
• Naiste roll tööturul muutunud
• Elustiil muutunud enesekesksemaks
• Eluiga pikenenud
– Farmaatsiatööstuse, taastusravi ja meditsiini teenuste kasutamine 
suurenenud
– Aktiivne tööiga pikenenud
Rahvastik investeerimise 
seisukohast
• Jõukus kasvanud = inimeste tarbimispotentsiaal 
kasvanud
– Tarbitakse erinevaid kaupu
– Vaba-aja teeninduse kasv 
• Tarbijagruppe ehk erinevaid rahvastikurühmi on rohkem
• Inimeste teadlikus sh tarbimisteadlikus on tõusnud
• Mobiilsus suurenenud
• Moevoolud vahelduvad kiiremini
Tarbija postmodernismi ajastul.
• Trenditeadlik 
• Valiv
• Informeeritud
• Eelistab kvaliteeti ( naturaalset
looduslähedast toodet ning personaalset 
lähenemist teenindamisel
• Tarbijad jagunevad identiteedilt 
subkultuurideks.

Document Outline

  • MajandusgeograafiaRahvastik: tööjõud ja tarbijad
  • Kõige olulisemaks teguriks majanduses on inimesed
  • Rahvastik kui tarbijad
  • Rahvastik kui tarbijad
  • Rahvastik kui tööjõud
  • Rahvastik kui tööjõud
  • Demograafiline info
  • Demograafiline info
  • Demograafiline info
  • Demograafiline info
  • Kaks peamist (dünaamilist) globaalset rahvastikuprotsessi
  • Rahvastiku kasv
  • Rahvastiku paiknemine
  • Rahvastiku paiknemise tegurid
  • Majanduse- ja ühiskonna areng kui rahvastiku kasvu tegur
  • T.Malthus (1766-1834)
  • Malthuse kontrollimehhanismid
  • Demograafilise ülemineku teooria
  • Demograafilise ülemineku teooria
  • Demograafilise ülemineku teooria kolm staadiumit:
  • Traditsiooniline rahvastiku taastumine
  • Modernne rahvastiku taastumine
  • Demograafiline üleminek
  • Piltlikult
  • Eesti, 1989ja  1998
  • Demograafilise ülemineku käigus
  • Migratsioon ehk ränded
  • Väljarännete põhjused ehk tõuketegurid
  • Sisserännete põhjused ehk tõmbetegurid – miks valitakse just antud paik
  • Rännete geograafilised mustrid
  • Rännete barjäärid
  • (Sotsiaalfüüsika) migratsiooni tõmbe-tõuke tegurid – kus on, sinna tuleb juurde
  • Rahvastik investeerimise seisukohast
  • Rahvastik investeerimise seisukohast
  • Tarbija postmodernismi ajastul.
Vasakule Paremale
Rahvastik-tööjõud ja tarbijad #1 Rahvastik-tööjõud ja tarbijad #2 Rahvastik-tööjõud ja tarbijad #3 Rahvastik-tööjõud ja tarbijad #4 Rahvastik-tööjõud ja tarbijad #5 Rahvastik-tööjõud ja tarbijad #6 Rahvastik-tööjõud ja tarbijad #7 Rahvastik-tööjõud ja tarbijad #8 Rahvastik-tööjõud ja tarbijad #9 Rahvastik-tööjõud ja tarbijad #10 Rahvastik-tööjõud ja tarbijad #11 Rahvastik-tööjõud ja tarbijad #12 Rahvastik-tööjõud ja tarbijad #13 Rahvastik-tööjõud ja tarbijad #14 Rahvastik-tööjõud ja tarbijad #15 Rahvastik-tööjõud ja tarbijad #16 Rahvastik-tööjõud ja tarbijad #17 Rahvastik-tööjõud ja tarbijad #18 Rahvastik-tööjõud ja tarbijad #19 Rahvastik-tööjõud ja tarbijad #20 Rahvastik-tööjõud ja tarbijad #21 Rahvastik-tööjõud ja tarbijad #22 Rahvastik-tööjõud ja tarbijad #23 Rahvastik-tööjõud ja tarbijad #24 Rahvastik-tööjõud ja tarbijad #25 Rahvastik-tööjõud ja tarbijad #26 Rahvastik-tööjõud ja tarbijad #27 Rahvastik-tööjõud ja tarbijad #28 Rahvastik-tööjõud ja tarbijad #29 Rahvastik-tööjõud ja tarbijad #30 Rahvastik-tööjõud ja tarbijad #31 Rahvastik-tööjõud ja tarbijad #32 Rahvastik-tööjõud ja tarbijad #33 Rahvastik-tööjõud ja tarbijad #34 Rahvastik-tööjõud ja tarbijad #35 Rahvastik-tööjõud ja tarbijad #36 Rahvastik-tööjõud ja tarbijad #37
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mattttias Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Maailma rahvastik ja rahvastiku protsessid
56
ppt

Maailma rahvastik ja rahvastiku protsessid

 suremuse langus, mis on tänapäeval eriti kiire arengumaades  inimeste toitumistingimuste paranemine  tervishoiu ja arstiteaduse areng  rahvastiku kasvuga kaasneb ka linnaelanikkonna osatähtsuse suurenemine: 1900. aastal elas linnades 14% rahvastikust, 1991. aastal juba 45%  aastaks 2020 ennustatakse arengumaade linnarahvastiku kasvu kolmekordistumist 10 Rahvastiku paiknemine  Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt  Tähtsaim rahvastiku paiknemise tegur on soodsad kliimatingimused  Suurim rahvastiku tihedus on tasastel ranniku- ja jõeäärsetel aladel  Kui 1950.a moodustas arenenud riikide rahvastik 1/3 kogu maailma rahvastikust, siis praeguseks on see langenud ¼-le ja langeb veelgi. 11 RAHVASTIKU PAIKNEMINE 12 Rahvastiku tihedus riigiti seisuga2006.a

Demograafia
Rahvaarv
3
rtf

Rahvaarv

madalamaga ning inimeste keskm eluiga tõuseb.2. Rahvaarvu kasv maailmas ja erinevates regioonides. Rahvaarv hakkas märgatavalt kasvama siis, kui inimesed olid muutunud paikseks, hakanud põldu harima, koduloomi kasvatama. 1650. aastaks oli maailma rahvaarv suurenenud ligi 50 korda: 10 miljonilt 500 milj-le. Umbes 1800. a. paiku elas maailmas juba miljard inimest. Iga järgmine miljard on täitunud järjest lühema aja jooksul. Maailma rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt. Kõige rohkem elab inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Juba ammusest ajast on tihedamini asustatud ida-ja lõuna-aasia suurte jõgede orud ja deltaalad, viljaka pinnasega jaava saar, samuti jaapani rannikualad. Lääne- euroopas kulgeb tihedama asustusega vöönd kagu-inglismaalt põhja-itaaliani. Ameerika ja austraalia maailmajagudes on tihedamini asustatud rannikualad ja mitmed saared. 3.Rahvastiku

Geograafia
Rahvastik ja asustus kordamisküsimused
4
docx

Rahvastik ja asustus kordamisküsimused

KORDAMISKÜSIMUSED RAHVASTIK JA ASUSTUS 1. Milliseid probleeme toob kaasa rahvaarvu kasv? Kuidas mõõta rahvaarvu?  elualade vähenemine  koormus looduskeskkonnale  elatustaseme langus ja vaesus  sõalised konfliktid  kontrollimatu ränne  piirkonna arengu aeglustumine rahvaarvu mõõdetakse rahvaloendusega 2. Nimeta asustustihedust positiivselt ja negatiivselt mõjutavaid looduslikke tegureid (4), asustustihedust positiivselt ja negatiivselt mõjutavaid inimtegureid (4)  loodusvarad  taimkate  mullad  pinnamood  kliima  ajaloolised tegurid  poliitilised tegurid  sotsiaalsed tegurid  majanduslikud tegurid 3. Millest sõltub sündimus (4), milliste näitajatega iseloomustatakse sündimust sõltub:  vanuseline koosseis  meditsiini arengutase  majanduslikud tingimused  pere planeerimine näitajad:  sündimuse

Demograafia
Rahvastik ja asutus
48
ppt

Rahvastik ja asutus

10miljonilt 500miljonile. · 1800 aasta paikku täitus esimene miljard. · Iga järgmine miljard on täitunud üha lühema aja jooksul. Rahvaarvu muutumine · Kaks kõige levinumat rahvaarvu juurde kasvu näitajat on : 1. Rahvaaru kasv protsentides. 2. Iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumine · Rahvaarv muutub neljateguriga : 1. Sündimus 2. Suremus 3. Sisseränne 4. Väljaränne Rahvaarvu muutumine · Tänapäeval on suur rahvastik probleemiks : kas Maa loodus suudab kanda enam. Saastatus, Ressursid, Rahvastiku paiknemine · Väga ebaühtlaselt. · Kõige rohkem elatakse soodsates loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. · Varem : kus olid eelised põllumajanduseks, kaubanduses, ristumisteedele. · Ida- ja Lõuna-Aasia suurte jõgede orud. · Jaapani ranniku alad. · Kagu-Inglismaalt Põhja-Itaaliani. Rahvastiku paiknemine Mõjutab : · kliima · Majanduslik olukord

Ühiskond
Rahvastik
4
doc

Rahvastik

m.a., kui inimesed jäid paikseks. Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina, India, Usa, Indoneesia jne. Osatähtsus regioonides: Aasia, Aafrika, Euroopa, Ladina-Ameerika, Põhja-Ameerika. Riigid erinevad rahvastiku tiheduse ja juurdekasvu poolest. Juurdekasvu näitajad: rahvaarvu kasv protsentides iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumistegurid: Sündimus, suremus, sisse- ja väljaränne. Inimeste arvu piirkondades püütakse mõjutada rahvastikupoliitikaga. PAIKNEMINE: Maailma rahvastik paikneb ebaühtlaselt. Enamik inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Paiknemist mõjutavad tegurid: Kliima Majanduslik olukord Loomulik iive Minevikus: elatuti peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest, tihedaim asustus viljakate muldadega tasastel rannikutel või jõeäärsetel alade. Head kaubandus- ja suhtlemisvõimalused. Kaasajal: tihedamini asustatud alad on jäänud ajalooliselt samaks. Tihedaim asustus:

Geograafia
Rahvastik
10
doc

Rahvastik

1. Looduslikud tegurid a) kliima b) pinnamood c) mullastik d) veekogud e) loodusvarad 2. Majanduslikud tegurid a) kapitali olemasolu b) infrastruktuuri olemasolu (teed) c) teenindusasutused, elumajad, töökohad, sotsiaalsed tegurid 3. Poliitilised tegurid a) sõjad b) poliitiline ebastabiilsus c) riigitoetused Maailma tihedamini asustatud piirkonnad: Lõuna-, Ida- ja Kagu-Aasia; Lääne-Euroopa, USA ida osa. Miks paikneb rahvastik maakeral ebaühtlaselt? Sest erinevates riikides on erinevad looduslikud, majanduslikud ja poliitilised tegurid. Riigi rahvastiku iseloomustus riik vali ise · Rahvaarv + aastaarv + kas rahvaarv kasvab/kahaneb · Sündimus, suremus, loomulik iive · Keskmine eluiga · Migratsioon e. ränne · Sooline koosseis (püramiidilt) · Vanuseline koosseis (arvutan ­ 0-14 a; üle 65) Tabel ja rahvastiku püramiid: www.census.gov/ipc/www/idbpyr.html sealt valid: Data Access

Geograafia
Geograafia-RAHVASTIK
12
doc

Geograafia: RAHVASTIK

d) Meditsiinigeograafia ( uurib rahvastiku tervist mõjutavaid looduslikke ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi) Valdkondade vahel on koostöö, mis kujundab süsteemse käsitluse. Kaasajal kasutatakse erinevate probleemide lahendamiseks teaduslikku uurimis meetodit: 1) Probleemi püstitamine 2) Hüpoteesi püstitamine 3) Info kogunemine, vaatlus, eksperiment 4) Tulemuste analüüs 5) Uus teoorija Erinevad vaatlusvahendid: mõõdulint, termomeeter, Kaugseire jne. I RAHVASTIK 1. Maailma rahvastik ja selle muutumine Rahvaarvu kiire suurenemine on muutunud ülemaailmseks probleemiks, see võib kaasa tuua nälga ja vaesust, pikapeale saavad loodusvarad otsa ja tekib väga palju reostust, kuna inimesed tekitavad väga palju rämpsu. Rahvaarv hakkas suurenema siis, kui inimesed jäid paikseks. Aafrika ja aasia riikides on loomulik iive kõige kõrgem, sest just seal elab suurem ja demograafiliselt kõige muutuvam osa maailma rahvastikust.

Geograafia
Demograafia uurimis- ja õppetöös
6
odt

Demograafia uurimis- ja õppetöös

Demograafia uurimis- ja õppetöös uurimisteemad: välisränne, siseränne, linnasisene geograafia ehk segregatsioon, eluasememuutused (tähtsamad uurimisprojektid: rahvastiku ruumiline mobiilsus ja linnaregioonide areng, rände ja lõimumise väljakutsed Eesti ühiskonnale) Demograafia koht geograafias- inimgeo alusaine, kuna pole inimühiskonda ilma inimesteta. Põhifookus on planeerimine: kuidas luua paremat (linna)keskkonda, kuidas arengu väljakutsetele vastu astuda. Demograafia sisu Rahvastikuteadusele pani aluse inglise kaupmees John Graunt(1620-1674), temalt on päris rahvastiku seaduspärasused, millest kirjutas oma esimeses raamatus, uuris kiriku surnute nimekirju ja tegi omad avastused. Demograafia ehk rahvastikuteadus on teaduslik analüüs, mis hõlmab rahvastiku suurust, struktuuri/koosseisu ja arengut/muutusi, keskendub ajadimensioonile ning küsimustele palju on? Kes on? Kuidas ajas muutuvad? Allharud- geograafia, majandus, sotsioloogia, meditsiin, statistika, ajalug

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun