Rahvastik (1)

GEOGRAAFIA
Rahvastik
Rahvastiku muutumine võib toimuda kahel viisil: loomulikult ehk iibe teel või rännete ehk migratsiooni kaudu.
Iive—rahvaarvu muutumine sündimuse ja suremuse vahena. Selle tulemuseks on põlvkondade vaheldumine. Inimühiskonnas esineb kahte tüüpi põlvkondade vaheldumist:
1) Traditsiooniline—rahvaarv püsib stabiilsena. Sündimus ja suremus on kõrge. Eluiga on lühike.
2) Kaasaegne—rahva arv püsib stabiilsena. Sündimus ja suremus on väike eluiga pikk.
Üleminek traditsiooniliselt kaasaegsele iibele on demograafiline siirdamine.
Demograafilise siirdamise etapid:
I Demograafiline plahvatus : Sündimus on jätkuvalt kõrge, suremus hakkab vähenema, eluiga pikeneb (tänu meditsiinile ja toitumise mitmekesistele võimalustele).
Selle tulemusena kasvab rahvaarv kiiresti.
II Vananemine —sündimus madal, eluiga kõrge, vanainimeste osatähtsus kasvab.
III Demograafiline kriis—sündimus on madalam kui suremus. Rahvaarv väheneb.
Mida suurem on ühiskonnas ülalpeetavate hulk, seda kõrgem on ühiskonna koormus. Ideaalne on olukord, kus tööealisi on 50-55%, lapsi 25% ja vanureid 20%.
Iibe muutumine rände teel ( migratsioon )
Migratsioon—inimest ümberasumine ehk ränne See võib olla kahesugune:
1) Ajutine—e. pendelmigratsioon. See võib olla igapäevane või hooajaline (tööl käimine, marjakorjamise hooajal korjamas käimine).
2) Püsiv—Elukoha vahetus, mis võib toimuda riigi siseselt või riikide vaheliselt e. rahvusvaeline. Rahvusvaheline e. riikide vaheline ränne tasakaalustatakse tavaliselt kvootide e. piirangute abil. Tasakaalustamata ränne on Lõunariikides.
Illegaalid on inimesed, kes on riiki tulnud ebaseaduslikult, neil puudub sotsiaalne garantii .
Emigrant on väljarändaja ja immigrant on sisserändaja.
Rände põhjused e. faktorid:
1) Tõukefaktorid—tööpuudus, loodusõnnetused, sõjad, riigi sisepoliitika, usulised ja perekondlikud põhjused.
2) Tõmbefaktorid—vabad töökohad, soodne maksupoliitika, tervislik elukeskkond.
Rännete suunad maailmas:
I laine—15.saj. kuni 20 saj. keskpaik . Rännatakse Ameerikasse (Euroopast, Aafrikast, Indiast ja Lõuna-Aasiast), ka Euroopast Austraaliasse.
II laine—peale II maailmasõda. Euroopasse tullakse ladina-ameeriklast, Põhja-Aafrikast, Lähis-Idast. Lõunariikide vahel toimub samuti ränne. Ida-Euroopast rännatakse Lääne-Euroopasse.
Asüüli migratsioon e. asüüli taotlemine —väljaränne usulistel või poliitilistel põhustel ja varjupaiga taotlemine teisest riigist.
Rahvastiku hõive ehk rakendatus
Hõivatud ehk rakendatud inimesed moodustavad riigis või piirkonnas tööjõu. Need on 16-63 aastased inimesed (v.a. invaliidid , kodused, õppijad). Töötada on võimalik ka pensionieas. Need on aktiivne rahvastik .
Tööjõudu iseloomustavad näitajad:
a) üldine haridustase
b) erialaline ettevalmistus
c) välja- ja ümberõppe võimalused ja soovid tööjõu hulgas.
Normaalne on, et turumajanduslikus ühiskonnas esineb tööpuudus.
Struktuurne tööpuudus—töökohad on olemas, aga puuduvad vastava ettevalmistusega töötajad.
Varjatud tööpuudus e. alarakendatus—olukord, kus töökoht on küll olemas, kuid ei taga pidevat tööd ega tasustamist.
Eelmainitutest moodustub inimeste rühm, keda nimetatakse marginaalseks rahvastikuks.
Rahvastiku paiknemine territooriumil
Rahvastiku paiknemine territooriumil sõltub elukeskkonnast. Näiteks hea keskkond on Ida-Hiinas, Lääne-Euroopas, Põhja-Ameerika idarannikul, halb elukeskkond on aga näiteks Põhja-Aafrikas, Siberi aladel, Polaaraladel.
Rahvastiku paiknemist territooriumil iseloomustab:
a) keskmine tihedus (in/km²)
b) asulates paiknev elanikkond
Asulates paiknev elanikkond jaguneb kaheks:
a) Linnalistes asulates paiknev elanikkond—rahvastik on väga tihedalt paigutatud. Tegeldakse teenindavate või tootvate majandusharudega.
b) Maa-asulates paiknev elanikkond—Asustus on kõrge, tegeldakse primaarsete majandusharudega. Maa-asulad on näiteks küla, talu, rantšo, mõis, auul.
Linnastumise etapid:
I Eeljärk—Kestis kuni hiliseagraarse ühiskonnani. Peamised linnad olid pealinnad, sadamalinnad ja kaubateede ristumiskohtades olevad linnad. Linna elanikkond moodustas kuni 5%.
II järk—Algas industrialiseerimisega 15.-16.saj. Seoses tööstuse arenguga laienesid olemasolevad linnad ja tekkis palju linne juurde. Demograafiline plahvatus maal võimaldas inimestel tulla linna töökohti leida. Hakkasid tekkima linnastud. Linnas elavate inimeste osatähtsus kasvas 50%-ni.
III järk—hiliseindustriaalsesse ühiskonda jõudnud linnad hakkasid kasvama eeslinnade arvel, uusi eriti ei tekkinud. Eelistatumad olid suurlinnad. Kuna demograafiline plahvatus vaibus, siis linnade kasv vähendas maal elavate elanike osatähtsust. Linnades elas nüüd 70-80% inimestest.
IV järk—postindustriaalses ühiskonnas algab lahtilinnastumine ehk kontraurbanisatsioon , st linnaelanikkond väheneb (eriti suurlinnades), asutakse elama linnalähedasse maapiirkonda. Seda võimaldab väga hea side areng.

Etnilised protsessid maailmas

Rahvus on inimeste rühm, kellel on ühine kirjakeel , kultuur ning põhiasualad. Rahvuste kujunemine algas industrialiseerimisega, siis tekkis tihe koostöö piirkonna inimeste vahel. Agraarühiskonnas elatakse hõimude või hõimuliitudena.
Rahvas—ühe riigi territooriumil elavad inimesed, kellel säilivad erinevused nii kultuuris kui ka traditsioonides.
Piirkonna rahvastiku kujunemisel on olulist mõju avaldanud usk ehk religioon .
Etniliste protsesside kulg geograafiliselt:

• Euroopas on sajanditega välja kujunenud klassikalised rahvused , need on aga suhteliselt väikesed. Usu mõju ei ole eriti tugev.
  
• Põhja-Ameerikas ühtset rahvust ei ole kujunenud, sest nende rahvastik on ühtne segu Euroopast ja mujalt tulnud inimeste kultuuridest. Väga salliv rahvus.
  
• Ladina-Ameerika on segakultuur, mis on kujunenud Lõuna-Euroopa ja põliselanike kultuuride segunemisel, mõju on avaldatud ka Musta-Aafrika riikide poolt.
  
• Hommikumaad ( Araabiamaad ) on ühtse Araabia kultuurilise alusega, usuliselt islami usk.
  
• Must-Aafrika on väga killustatud kultuuridega, mida seob väikeste rühmade kaudu kunstlikult tekitatud riiklus.
  
• Aasias on kujunenud välja väga suured selgepiiriliselt eristatavad rahvused, palju väikerahvusi.
  

MÕISTED:
DEMOGRAAFILINE KRIIS-demograafilise ülemineku järk, millal sündimus ja suremus võrdsustuvad või suremus koguni ületab sündimust natuke. Rahvastik ei kasva vaid võib kahaneda aeglaselt. Vanurite osatähtsus on küllaltki suur.
DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS—demograafilise ülemineku esimene järk, mida iseloomustab suremuse langus, kõrge sündimuse säilimine ja rahvastiku üha kiirenev kasv. Rahvastiku koosseisus on väga palju lapsi.
DEMOGRAAFILINE ÜLEMINEK e. SIIRE—rahvastiku protsess, millest oleneb rahvastiku arvukus, vanuskoosseis ja nende muutumine. Demograafilise siirde käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalatega ning tõuseb inimese keskmine eluiga.
IIVE—Rahvaarv aastane juurdekasv, rännet arvestamata sündimuse ja suremuse vahe.
LINNASTUMINE—linnade tekkimine, kasv ja areng. Kitsamas tähenduses rahva ümberasumine maalt linna ja linnara osatähtsuse kasv kogurahvastikuga võrreldes.
LINNASTUMISE ESIMENE JÄRK—linnade arenguetapp, mis langeb ajaliselt kokku demograafilise plahvatuse ja vananemise algusega. Rahvaarvu kasv jätkub nii maa-asulates kui ka linnades. Viimased kasvavad siiski kiiremini ning nende kogutähtsus rahvastikus tõuseb. Tekivad esimesed linnastud.
LINNASTUMISE TEINE JÄRK—linnade arenguetapp, mil rahvaarv ei kasva enam kuigi kiiresti. Uusi linnu eriti ei teki, väikelinnade kasv jääb seisma. Kasvavad peamiselt keskmised või suuremad linnad, linnad kas muutuvad linnastuteks või haaratakse linnastutesse.
LINNASTUMISE LÕPPJÄRK—linnade arengu etapp, mis langeb kokku postindustriaalse ajaga . Rahvaarv oluliselt ei kasva, lakkab ka rahva ümberasumine maalt linna. Nii maa-asulates kui ka linnades kasvab teenindava majandusharu osatähtsus ja saab mõlemas valdavaks. Linnalähedased külad haaratakse linnastusse. Kaob maa-asulate ja linade oluline erinevus.
MARGIRAALNE RAHVASTIK— hiljuti maalt linna asunud inimesed, kes ei leia linnas püsivat seaduslikku elatusallikat ega korraliku eluaset, alarakendatud linlaste mass.
MOODNE PÕLVKONDADE VAHELDUMINE—olukord pärast demograafilist üleminekut, mil sündmus ja suremus on enam-vähem võrdsed, rahvaarv ei muutu või kasvab väga aeglaselt, rahvastiku vanuseline koosseis püsib normaalne.