Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Raku ehitus ja talitlus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

RAKU EHITUS JA TALITLUS


  • Mikroskoopilised mõõtmed
  • Tsütoloogia algus 17. Sajandi keskpaik - Hook, kes leiutas valgusmikroskoobi.
  • Scleiden & Schwann – KÕIK ORGANISMID ON RAKULISE EHITUSEGA.
  • Virchow – IGA UUS RAKK SAAB ALGUSE ÜKSNES OLEMASOLEVAST RAKUST SELLE JAGUNEMISE TEEL.
  • Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas
  • Epiteelkude - rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaeine peaaegu puudub. Naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Kaitseb keskkonnamõjude eest.
  • Sidekude- rakud asetsevad hajusalt. Palju rakuvaheainet. Luukude, rasvkude, veri . Ühendab koed ühtseks. Kaitseülessanne.
  • Lihaskude- sisaldavad valgulisi müfibrilli. 3-tüüpi: vöötlihaskude( skelett) , silelihaskude ( soolestik ) , südamelihaskude.
  • Närvikude- neuronid . Moodustavad pea-ja seljaaju .

Rakkude mitmekesisus
  • Üherakulised organismid
  • Hulkraksed organismid
  • Üherakulisi rohkem
  • Väikseim organism- mükoplasma.
  • Looduses suurimad rakud on lindude munarebud.
  • Üherakulisel toimub aine-, energia- ja infovahetus rakumembraani vahendusel- raku välimemembraani pindala ja sisekeskkonnaruumala suhe on oluline.
  • Taimeraku kuju määrab rakukest .
Päristuumne rakk
  • Eeltuumne -prokarüoot
  • Päristuumne- eukarüoot
  • Prokarüoodid- bakterid ( puudub piiritletud tuum, vähem organelle ja rakulisi struktuure )
  • Eukarüoodid- protistid , taime-, seene- ja loomariik .
  • Tsütoplasma: koostisained : vesi, aminohapped , nukeliinhapped, shhariidid, valgud jms.- Seob rakuorganellid tervikuks.
  • Tuum- 2 membraani. Karüoplasma ( DNA , valgud, RNA ) . Mitu tuumakest ( kromosoomide rRNa süntees, ribosoomide moodustamine)- Tuum Teguleerib raku s toimuvaid protsesse.
  • 46 kromosoomi. 23 paari- homoloogilised – sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene.
  • Kromosoomivalgud- histoonid
Rakumembraan
  • Membraan eraldab rakus sisekeskkonda väliskeskkonnast. Kaitseb, ühendab rakke omavahel.
  • Koosneb fosfolipiididest, valkudest.
  • Ainete transport. Aktiivne ( kulub energia) , passiivne
  • Passiivne- osmoos , difusioon
  • Transportvalgud
  • Fagotsütoosivõimelised- viiakse rakku suuremad aineosakesed ja makromolekulid.
  • Retseptorvalgud – infovahetus
Rakuorganellid
  • Tsütoplasmavõrgustik- mööda kanaleid ainete rakusisene liikumine. Sile- ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik( ribosoomid ). Sile- membraanil ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariitide sünteesist – moodustunud ained liiguvad mööda kanaleid ja tsiterne eri osadesse.
  • Ribosoom - 2-osaline ( mõlemad koosnevad rRNA-st ja valkudest). Rakus tuhaneid. Pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. Ribosoomis valgu süntees. Ribosoomid on kloroplastides, ja mitokondrites.
  • Lüsosoomid- ühekordne membraan. Põiekesed, milles lõhustatakse aineid. Lagundatakse makromolekule, otstarbe kaotanud rakustruktuure, fagotsüteeritud osakesi. Ühed sisaldavad ensüümvalke ja teised lagundatavaid aineid ning neid lõhustavaid ensüüme.
  • Golgi kompleks - koosneb kõrvuti olevatest tsiternidest, põitest ja kanalitest. ( kõik on ümbritsetud membraaniga ) . Taimerakus on rohkem. Jõuab lõpule valkude töötlemine ja pakkimine sekreedipõitesse ning lüsosoomidesse. Rakumemembraani uuendamine, taimerakus rakukesta moodustamine.
  • Mitokonder - 2 membraani. Sisemembraan moodustab harjakesi. DNA ja RNA molekulid. Raku varustamine energiaga.
Tsütoskelett
  • Koosneb niitjatest valkudest. Võrk, mis ühendab rakumembraani, tuumamembraani , tsütoplasmavõrgustikku, organelle. Raku tugi-ja liikumisüsteem. Fibrillid , mikrofilamendid, mikrotuublid- kuju muutmiseks peavad pikenema v lühenema.
  • Tsentrosoom - koosneb 2-st tsentrioolist – mikrotuublist.
  • Tsütoskeleti valgud võimaldavad muuta kuju.
Taimerakk
  • Plastiidid , vakuoolid , rakukest.
  • Kest- tselluloosist ja veest. Tugifunktsioon , kaitsefunktsioon, transportfunktsioon (juhtukude otsad lagunevad torukesteks, ühendades organeid)
  • Kloroplast - roheline ja kollane, kromoplast - punane, leukoplast- värvusetu
  • Kloroplast. Klorofüll ( lehed )
  • Kromoplast- karotinoidid
  • Leukoplast- varuained
  • Proplastiid- võivad ümber muuta oma tüüpi
  • Kloroplast- 2 membraani, lamelli ( klorofülli molekulid ) , DNA , RNA , valgud, ribosoomid.
  • Fotosüntees 6H20 + 6CO2 - C6H12O6 + 6O2
  • Vakuoolid- põied, varu- ja jääkained. Raku vananedes- tsentraalvakuool . Taime siserõhk- turgor.
Seened
  • Eukarüoodid
  • Heterotroofid- kasutavad teiste sünteesitud aineid energia saamiseks
  • Seeneniit - hüüf , seeneniidistik- mütseel
  • Eosed viljakehas
  • Kandseened- puravikud , pilvikud, riisikad ja šampinjonid.
  • Hallikud - pintselhallik
  • Mükrotoksiinid- hallituse mürgisus
  • Pärmseened
  • Rakkudes pole plastiide ja vakuoole
  • Üherakulised- ümarad , hilkraksed – pikad silindrikujulised. Mõnedel puudub rakuvahesein – seeneniit on 1 hulktuumne rakk. Rakukest kitiinist.
  • Surnud organismide lagundajad. Suudavad lõhustada keemilisi aineid , mis toiduks teistele taimedele ei kõlba.
Bakterid
  • Puudub piiritletud rakutuum – prokarüoodid. Üherakulised organismid
  • 1 membraan, osadel 2 membraani. Koosneb valkudest, lipiididest.
  • Kest. Polüsahhariidid, valk, liitlipiid . Kaitsefunktsioon, vibur liikumiseks, limakapsel .
  • Inimesele surmavad patogeensed bakterid- bakteritoksiinid. Mürgiseim botulismi toksiid.
  • Tuumapiirkond- kromosoom , DNA
  • Plasmiid - DNA rõngas, aitavad lagundada orgaanilisi ühendeid.
  • Puuduvad organellid ja rakustruktuurid. Va . ribosoomid ja gaasivakuoolid.
  • Paljunevad pooldumisega
  • Spoorid - saavad elada kaua.
  • Pungumine
Bakterite tähtsus
  • Lagundajad
  • Mullakujundaja
  • C, O, N, P, S – ringed looduses
  • Inimesed lagundavad ühendeid , mida ensüümid ei lõhusta.
  • Loomades- tselluloosi lõhustamine.
  • Toiduainete töötlemine- hapendamine
  • Biotõrje
  • Metallurigia
  • Valguliste ensüümide töötlemine
  • Tekstiilitöötlemine
  • Insuliini töötlemine

VIHIK
  • Tsütoloogia on bioloogia haru, mis uurib raku ehitust ja talitlust
  • Tsütoloogia sai alles kujuneda pärast mikroskoobi leiutamist
  • 1665 vaatles Hook esimesena rakku
  • 1831 . A avastati tuum
  • Shleiden jõudis järeldusele , et kõik organismid on rakulise ehitusega
  • 1899- KÕIK TAIMED JA LOOMAD EHITATUD ÜLES RAKKUDEST.
  • Virchow- IGA UUS RAKK SAAB ALGUSE OLEMASOLEVAST RAKUST JAGUNEMISE TEEL.
  • Baer- avastas imetaja munaraku ja viljastamise.
  • RAKKUDE HITUS JA TALITLUS ON VASTASTIKUSES KOOSKÕLAS.
  • Makrofaag- valge vererakk , mis püüab baktereid.
  • Prokarüoot- eeltuumne , eukarüoot- päristuumne

Organell
Tüübid
Ehitus
Ülesanne
Esinemine
Tuum
Topeltmembraanid, tuumake, kromatiinaine, kromosoomid , tuumaplasma, karüoplasma
Juhib rakutalitlust
tuumakeses sünteesitakse rRNA
Taimed, loomad, protistid, seened
Tsütoplasmavõrgustik
Silevõrgustik, karevõrgustik
Kanalitesüsteem ( sile) , kanalite süsteem, millel ribosoomid ( kare )
Toimub sahhariitide, lipiitide süntees ( sile), valkude süntees ( kare ) ainete transport
Kõikidel
Ribosoom
Ilma membraanita, 2-st ebavõrdsest struktuurist koosnev
Valkude süntees
Kõikidel
Golgi kompleks
Plaatjad tsiternid, põied ja ühendavad kanalid. Membraan.
Jõuab lõpule valkude töötlemine sekreedipõide ja lüsosoomi, rakumembraani uuendamine
Loomsel rakul
Lüsosoom
1.valgud- sisaldavad ensüüme
2. Valgud sisaldavad lagundatavaid aineid ja neid lõhustavaid ensüüme
Ühekordne membraan, põiekesed, mõne mikromeetri suurused
Lagundavad makromolekule, otstarbe kaotanud rakustruktuure, fagotsüteerunud aineosakes
Mitokonder
Ümar ja pulkjas. Topeltmembraan, sisemembraan moodustab harjakesi.
Raku varustamine energiaga.
Plastiidid
Rohelised kloroplastid , punased kromoplastid, värvusetud leukoplastid.
Ovaalsed, topeltmembraaniga, ribosoomid, Dna rõngasolemas sarnane mitokondrile.
Annavad taime eriosadele värvuse.
Taimedel
Tsütoskelett
Koosneb valgu molekulidest
Toetab rakke ja muudab raku kuju , liigutab organelle
Ainult loomsel rakul
Tsentrosoom
Koosneb 2-st tsentrosoomist. Koosnevad valgu molekulidest.
Jagada pärilkkus aine kaheks võrdseks osaks
Looma-ja seenerakk
Vibur
Koosneb kontakteeruvatest valkudest
Liikumine
Rakukest
Seenerakukest kitiinist, taimerakukest tselluloosist
Kaitsta ja ainete transport
Taim, seen
Vakuool
Ümbritsetud membraaniga
Vakuoolide ühinemisel- tsentraalvakuool, sisaldab eriaineid
Taimerakk
Rakumembraan
Koosneb fosfolipiididest ja valkudest
Ainete transport, infovahetus
Kõigil.
Organell
Loom
Taim
Seen
Bakter
Tuum



Ribosoom




Tsentrosoom

Tsentraalvakuool

Kloroplast

Mitokonder




rakukest


6
Raku ehitus ja talitlus #1 Raku ehitus ja talitlus #2 Raku ehitus ja talitlus #3 Raku ehitus ja talitlus #4 Raku ehitus ja talitlus #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ClaimerAivi Õppematerjali autor
Konspekt koos võrdleva tabeliga .

Sarnased õppematerjalid

Rakk
5
odt

Rakk

protsesse rakutasandil. Kõige pisem üherakuline organism on mükoplasma (kuulub bakterite hulka ja võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi) Looduses esinevad suurimad rakud on lindude munarakud, näiteks jaanalinnu munarakk (munarebu), mis võib kaaluda umbes pool kilo. Miks on üherakulised organismid enamasti väiksed? Üherakulistel toimub kogu energia-, info- ja ainevahetus väliskeskkonnaga rakumembraani vahendusel. Sealjuures on oluline raku välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe­mida suurem on rakk, seda väiksemaks see suhe jääb ja kui see pindala on väga väike, häiruvad kõik eespool nimetatud protsessid ­ seetõttu ei saagi üherakulised organismid olla kuigi suured. Missuguse kujuga on rakud? Bakterid on kujult erinevad: ümarad pulkjad ja kruvikujulised, osad on kaetud ripsmetega, osadel viburid, osa on siledad, osa limakapsliga. Enamusel üherakulistest on oma kindel ja iseloomulik väliskuju

Bioloogia
Tsütoloogia
3
odt

Tsütoloogia

Tsütoloogia 1. Mis on tsütoloogia? Bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. 2. Rakuteooria põhiseisukohad • On olemas kõik elu tunnused • Iga uus rakk saab alguse olemasolevast selle jagunemise teel. • Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas 3.Kuidas uuritakse rakke? • Valgusmikroskoop • elektronmikroskoop • Radioaktiivsed isotoobid 4. Selgita pro-ja eukarüoot, too näiteid 13.võrlde neid Prokarüoot e. eeltuumne Eukarüoot e. päristuumne Puudub membraaniga piiritletud tuum Tuum Vähem erinevaid organelle ja membraanseid Rohkem -//- struktuure Arhed, bakterid Loomad, taimed, seened, bakterid

Bioloogia
Bioloogia 1-kursus II osa
20
doc

Bioloogia 1. kursus II osa

Rakuteooria Rakuteooria põhiteesid 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega  Schwann 1839. a – uuris looma- ja taimekudesid 2. Uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel  Virchow 1858. a  Rakud tekivad ainult rakkudest  Uued rakud tekivad ainult jagunemiseteel  Organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel 3. Rakkude talitlus ja ehitus on omavahel kooskõlas  A. van Leekwenhork – valmistas 17. saj II poolel mikroskoope ja uuris ainurakseid. Arvatavasti esimene, kes nägi mikroskoobis baktereid  K. E. von Baer – avastas imetaja munaraku ja järeldas, et sellest saab alguse loomorganismi areng  Schneider – uuris taimeliikide kudede ahitust, jõudis järeldusele et taimed koosnevad rakkudest  Faber – Andis 17. saj teisel poolel mikroskoobile nime (kr.k –

Bioloogia
Bioloogia kordamine - Loom- ja taimeraku ehitus
4
doc

Bioloogia kordamine - Loom- ja taimeraku ehitus

Bioloogia kordamine Loom- ja taimeraku ehitus Rakuteooria kujunemine · Valdav osa rakkudest on mikroskoopilised · Rakuteadus e. Tsütoloogia (uurib rakkude ehitust ja talitust) · Kõik organismid on rakulise ehitusega · Iga rakk saab alguse üksnes olemasoleva raku jagunemise teel · Raku uurimiseks kasutatakse mikroskoopi Rakkude mitmekesisus · Elusloodus jaotub eelkõige kaheks suuremaks rühmaks: üherakulised ja hulkraksed organismid · Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel · Bakterid on oma väliskujult erinevad(ümarad, pulkjad, kruvikujulised, võivad olla ripsmetega kui ka viburitega)

Bioloogia
Raku ehitus ja talitlus
12
doc

Raku ehitus ja talitlus

­ 1826 Matthias Schleiden ­ kõik taimed on rakulise ehitusega ­ 1838 Theodor Schwann ­ taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega ­ 1839 Rudolf Virchow ­ iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel Rakuteooria põhiseisukohad Kõik organismid koosnevad rakkudest Rakk on elussüsteemi põhiüksus(elementaarüksus) Kõikide organismide rakud on ehituse, talitluse ja keemilise koostise poolest sarnased Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jagunemise teel Rakkude mitmekesisus väikseim rakk(bakter) ­ mükoplasma ­ põhjustab köha suurim rakk ­ jaanalinnu munarakk(kollane osa) keskmine suurus 10-30 mikromeetrit Üherakuslistel organismidel toimub aine, energia-ja infovahetus kõik rakumembraani vahendusel ja on oluline et välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe

Rakubioloogia
Raku ehitus ja talitlus
7
doc

Raku ehitus ja talitlus

Raku ehitus ja talitlus 3.1 Tsütoloogia kujunemine Robert Hook ­ vaatles valgusmikroskoobiga korgilõike ja nägi kambrikesi (taimeraku kesta). Tema võttis kasutusele raku mõiste. (1665. a.) K. E. von Baer ­ avastas imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust (1826. a.) samuti koostas evolutsioonipuu. 1831. a. jõuti rakutuuma kirjeldamiseni ning arusaamiseni, et see on iga raku oluline koostisosa. A. Von Leeuwenhoek ­ uuris ainurakseid ja baktereid (17. saj II pool). M. Schleiden avastas et taimed on rakulise ehitusega ja T. Schwann avastas, et loomad on rakulise ehitusega. Koos lõid nad rakuteooria I põhiteesi: Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega. (1839. a.) Rudolf Virchow ­ rakuteooria II põhitees: Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. (1858. a.).

Bioloogia
Raku ehitus ja talitlus
3
doc

Raku ehitus ja talitlus

3. Raku ehitus ja talitlus 3.1 rakuteooria kujunemine Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitust Teadlased: Schleiden- kõik taimed on rakulise ehitusega Baer- avastas imetajate munaraku Schwanni- kõik organismid on rakulise ehitusega Virchowil- iga uus rakk saab alguse üksnes olemas olevast rakust selle jagunemise teel. (rakud tekivad ainult rakkudest, uued rakud tekivad ainult jagunemise teel, organismide kasv ja areng põhineb raku jagunemisel) pani aluse tsütoloogia arengule. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Mikroskoobid: liitmikroskoop- jannsenid mikroskoop ja valgusmikroskoop- hook binokulaarne mikroskoop stereomikroskoop mikrotoom elektronmikroskoop radioaktiivseid isotoope 3.2 Rakkude mitmekesisus Ehitusplaani alusel võib jagada eluslooduse kaheks ­ Üherakulised organismid ja Hulkraksed organismid Üks pisemaid üherakulisi organisme on Mükoplasma, kutsub esile hingamisteede haigusi.

Bioloogia
Rakk
8
doc

Rakk

RAKK RAKUTEOORIA Rakuteooria põhiseisukohad: 1. kõik organismid on rakulise ehitusega 2. iga uus rakk saab alguse üksnes olemas olevast rakust selle jagunemise teel 3. rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Rakkude mitmekesisus: Rakud ei saa kasvada liiga suureks kuna siis ei jõuaks info ja toitained, mis liiguvad läbi rakumembraani, raku keskossa . EUKARÜOOTNE RAKK Eukarüootne rakk e. päristuumne rakk ­ rakk või organism, millel on selgelt eristatav tuum. Siia kuuluvad taimed, loomad, seened ja protistid. Eukarüootse raku ehitus ja talitlus: TSÜTOPLASMA Tsütoplasma koosneb: 1. aminohapped 2. nukleotiidid 3. mono- ja oligosahhariidid 4. orgaanilised happed 5. vesi 6

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun