Puitmaterjalide bioloogilised ja putukkahjustused (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

14

doc

Puitkahjurid ja nende looduslikud tõrjevahendid

sügavale puitu ja neid ei ole võimalik maha hööveldada. Sellised seened ei "söö" puitu, vaid toituvad selle rakuõõntes olevatest lahustunud ainetest, vähendamata oluliselt puidu tugevust. Mõningate arvamuste kohaselt sinavusseente niidistik välistingimustes isegi kaitseb puitu päikesekiirguse ja vihma mõju eest, leevendades järsust niiskumisest ja kuivamisest põhjustatud rakuseinte rebenemist ja seega välispinna kulumist.  Putukkahjustused Majasikk: Majasikk (Hyltrupes bajulus) on hooneis kõige sagedamini esinev puidukahjur. Aastakümnete jooksul tekitatud kahjustused ei pruugi olla märgatavad, kuna tõugud suruvad end munadest väljudes puidu sisse. Ka näripuru puu tüve ümbruses pole nähtav. Kahjurite olemasolu reedab lennuava. Elab 3-6 a ja elutseb maltspuidus. Käigud ovaalsed läbimõõduga 4-7 mm. Aktiivne tegutsemisperiood suvel ja puidus niiskusega 15% alates. Ka on raske avastada kas

Ehitusviimistlus

9

rtf

Puidu kahjurid

Pärnumaa kutsehariduskeskus Referaat Puidu kahjurid Juhendaja:Margus Kasekamp Koostaja:Veronika Noppel 2012 SISUKORD....................................................................................................2 SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1.PUTUKKAHJUSTUSED.......................................................................4 1.1Majasikk....................................................................................................5 1.2Sinisikk & Sinkalsed..............................................................................6 1.3Toonesepp ehk puidukoi.....................................................................7 1.4Raudsepp.................................................................................................8 2.PUTUKKAHJUSTUSTE TÕRJUMINE..............................................9

Materjaliõpetus

26

odt

Puidurikked Referaat

Sissejuhatus Puiduriketeks nimetatakse mitmesuguste tegurite müjul puidus tekkinud muudatusi ja kõrvalekaldumisi puidu normaalsest ehitusest, mis alandavad puidu kvaliteeti või teevad puidu kas osaliselt või täielikult kasutuskõlbmatuks. Riketeks loetakse selliseid kürvalekaldumisi puidu normaalsest ehitusest, mis alandavad metsamaterjali kvaliteedi alla lubatud normi. Tavalisemad rikked on: 1) puu kasvamisel tekkinud kõverus, kasvaja, okslikkus jt, 1) puu kasvamise ja puitmaterjali säilitamiseajal seente, putukkahjurite või ilmastiku tekitatud kahjustused ­ tõugurikked, puidumädanikud, külmalõhed jt, 2) puidu niiskussisalduse muutusmisega tekivad rikked ­ lõhenemine, kaardumine jt, 3) puidu töötlemisel tekivad rikked ­ killu lahtimurre, sisselõige, kaldlõige jt. Eruti raskesti määratavad on sellised puidurikked, nagu seesmised mädanikud, ebanormaalsed värused, paljud oksa alaliigid ja puidu ehituse rikked.

Puitkonstruktsioonid

21

pdf

Puidu kaitsemine seenhaiguste vastu.

Käesolevaks ajaks on turule tulnud ka juba uusi vahendeid, mis ei sisalda nimetatud aineid ja on keskonnasõbralikud. 2. Õlis lahustuvad puiduimmutid Koosnevad erinevatest tärpentinis lahustatud orgaanilistest ainetest. Sellist Iiiki värvusetuid immuteid kasutatakse näiteks aknapuidu vaakumimmutusel. Erinevalt vees lahustuvaid aineid sisaldavatele immutitele, ei tekita õlis lahustuvad puiduimmutid puitmaterjali rnõõtude muutusi. 3 Kreosoot Seda valmistatakse kivisöe tõrvast ja kasutatakse postide, vaiade, liiprite ja teivas-te immutamiseks. Kreosoodil on ka head vett-tõrjuvad omadused. Antud vahend on üks parimaid puiduimmuteid, mis tagab puidule hea kaitse mitmesuguste puitukahjustavate organismide vastu. Negatiivse asjaoluna võib märkida selle spetslifilist läbitungivat lõhn ja töötlemise tagajärjel jääb pind kleepuvaks. Alates 1. maist 2013 on sellel aine rangemad

Metsakaitse

3

doc

Puiduteaduse puks

Puidu aastarõngaste asetus hõõrdumispinna suhtes.Kestustugevus-3 ernevat paisumistegur puidukiudude pikisuunas on ca3,4 x 10-6 1c temperatuuride läbipainde nivood:1)elastne koheselt taastuv deformatsioon2)ajast sõlt veniv- vahemikus ­50c ja +50c. Puidu ristisuunas on vastav tegur ligikaudu 10 korda elastne def 3)plastne jäävdeformatsioon.Materjali omaduste sõltuvust suurem. Energiasisaldus. Puitmaterjali energiasisalduseks nimetatakse erinevatest pingetest,deformatsioonidest ja ajast nim reoloogiaks,mis on soojushulka dsaulides, mis on keemisliselt seotud 1 kg puitaines. Põlemisel õpetus koormatud objekti deformatsioonist ja voolavusest.Puit antud energia vabaneb. Absoluutselt kuiva puidu energiasisaldus on konstruktsioonmaterjalina-tugevus teoreetiliselt 19 mj\kg

Taimekasvatus

13

docx

Eksami kordamisküsimused

puidukaitsemeetodite väljatöötamiseni ning efektiivsete, kuid keskkonnalegi ohtlike puidukaitsevahendite asendamiseni spetsiifilisema toimega võimalustega. · Kriitilisteks sammudes puidukaitsevahendite ja töötlemisviisi valikul on mädanikuohu suuruse ja iseloomu prognoosimine, aja määratlemine, mille kestel puit peab kaitstud olema ning, lõpuks, selleks tehtavate kulutuste rahaline hindamine. · Lühiajalised töötlemised, mis seisnevad puitmaterjali või palkide fungitsiididega katmises ülepritsimise teel kaitsevad puitu sinetumise ning varase mädaniku vastu laoplatsidel või puidu lühiajalisel säilitamisel. · Pikaajalisemad töötlemised on vajalikud puitmaterjalile, mis on määratud tingimustesse, kus mädanikuoht on suur. Neid töötlemisviise jagatakse surve- ja mittesurve-töötlemiseks. Mitte-survetöötlusteks on materjali kastmine

Puidu bioloogiline lagunemine ja puidukaitse

47

doc

Puisniitude loomastik

EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/iseloomustus.htm) Kasvukoha järgi ja

Pärandkooslused

232

pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011  EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaaj

Ehitiste renoveerimine

Kommentaarid (0)