ONTOGENEES (0)

Bioloogia - Paljunemine

Postembrüogenees - lootejärgne areng Interfaas- päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Viljastumine - spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende Mitoos - päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tuumade liitumine. tütarrakkudes. Ontogenees - organismi individuaalne areng. Karüokinees - rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine rakujagunemise (mitoos või meioos) telofaasis. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Embrüogenees - organismi looteline areng (algab viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga

Paljunemine ja areng

→ toitaineterikkad →kaetud kestadega Ovogenees munarakkude areng → ovogeneeside paljunemine lõppeb looteeas. → Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. → moodustub 2 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukkuvad → tsükliline küpsemine → ovulatsioon on küpsenud munaraku vabanemine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Viljastumine ontogenees on organismi inviduaalne areng 3 etappi:  viljastumine – spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine  embrügenees – loote areng  postembürogenees – lootejärgne areng Ovulatsioon → munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse → toimub 14 päeva enne menustratsiooni

Bioloogia paljunemine

Bioloogia paljunemine. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste (kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene) paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y. Tähistatakse 2n= (inimesel) 46. Haploidne kromosoomistik meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugukromosoomides (munarakk, seemnerakk). Tähistatakse n= 23 (inimesel). Eoseline paljunemine mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja sõnajalg taimedel. Vegetatiivne paljunemine mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Generatiivne paljunemine suguline paljunemine, mis toimub sugurakkudel abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristviljastumine). Gameet organ

Paljunemine

5.1 Organismide paljunemine (mittesuguline ja suguline paljunemine) Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Mittesuguline paljunemine uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Katteseemnetaimed annavad järglasi risoomide,mugulate,sibulate,varretükikeste abil. Eoseline paljunemine Toimub eostega e. Spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. N: seened, vetikad, sõnajalgtaimed, sammaltaimed. Vegetatatiivne paljunemine: Vegetatiivne paljunemine võimaldab lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonda. N: Prokarüoodid, seened, algloomad e.protistid, protistid, bakterid, paljud taimeliigid. Pooldumine Bakterid jagunevad 2ks otsepooldumise teel. DNA kahekoristub->sünteesitakse raku keskossa rakumembraanid ja-kestad ning moodustub 2 tütarrakku. Pungumine Pärmirakus DNA kahekordistub->moodu

Organismide paljunemine ja areng

Organismide paljunemine ja areng Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. Paljunemisviiside põhijaotus:  mittesuguline  suguline Mittesuguline paljunemine Kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel. Uus organism pärineb ainult ühest vanemas, seeoga on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Mittesugulist paljunemist jaotatakse:  Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne.) – vanim paljunemisviis, vajab ühte vanemorganismi, lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond, järglased on pärilikelt omadustelt vanematega ühesugused. Pärilik muutlikus on väga väike ja evolutisoon toimub aeglaselt. o POOLDUMINE - DNA kahekordistumine, rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. o PUNGUMINE – (hüdra, pärmseened, käsn) o RISOOMIGA – maaalune juur (orashein, piparmünt) o SIBULAGA – (tulp, sibul, liilia)

Paljunemine

Paljunemine Mitoos - Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoos toimub keharakkudes. - Mitoos jaguneb : - 1) Karüokinees - tuuma jagunemine - 2) Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine - Mõned rakud nagu näiteks mõned närvirakud ja punased verelibled ei jagune. Kromosoomid- Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist. Interfaas Mitoosi faasid: Mitoosi tähtsus: Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Ainuraksete organismide paljunemine Embrüonaalne areng (sügoodi moodustumine) Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Meioos Rakkude jagunemise vorm, mille

Bioloogia kordamisküsimused: paljunemine

munanditeväänilistes seemnetorukestes, spermide esmasteks eellasteks on spermatogoonid, spermi arengut nim. spermatogeneesiks, spermid hakkavad paljunema alles suguküpsuse alguses, valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses, spermide areng kestab mehel kõrge vanuseni, naise munarakud valmivad munasarjades, munaraku eellased on ovogoonid, munaraku arengut nim. ovogeneesiks, ovogoonide paljunemine lõpeb juba looteeas, munarakkude hävimine ei too uusi munarakke asemel. 20. Ontogenees - diferentseerumine ja morfogenees on ontogeneesi etapid. 21. Viljastumine spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liiumine, naisel toimub viljastumine munajuha laineneud osas (mehe sperm viljastab munaraku). 22. Ovulatsiooni toimumine - ovulatsiooni käigus, mis toimub üks kord koos, on üks munarakk võimeline viljastuma, kui see viljastumine õnnestub tuleb järglane. 23. Viljastumisvõimeline võib munarakk olla kuni 36 tundi peale ovulatsiooni, seemnerakk 72 tundi

Paljunemine

kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Jaguneb: karüokinees(tuuma jagunemine), tsütokinees(tsütoplasma jagunemine) · Embrüogenees Organismi looteline areng. Algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünnimomendiga(elussündijatel), koorumisega(lindudel) või idu moodustamisega seemnes(taimedes) · Postembrüogenees · Viljastumine vanemorganismide sugurakkude ühinemine ehk gameetide tuumade ühinemine. · Ontogenees Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim. tema individuaalseks arenguks e. ontogeneesiks. · Ovogenees Munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. · Spermatogenees Seemneraku areng spertagoonist küpse spermini. · Folliikul Munarakku ümbritsev ja toitev põieke. · Kollakeha On folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus väljunud. Sügoot Viljastunud munarakk.