KT evolutsioon Kordamisküsimused (0)

KT evolutsioon Kordamisküsimused.
1 Loomariigi klassid : imetajad , linnud, kalad , roomajad , kahepaiksed
2. Kuidas inimtegevus võib soodustada uute liikide teket.
Uute teede või suuremate rajatiste ehitamise tulemusena võivad populatsioonid olla üksteisest eraldatud. Selle tulemusena toimuvad muudatused. Näiteks ei lase kiirteed tigudel liikuda ühest piirkonnast teise.Aja jooksul kujunevad eraldatud populatsioonid geneetiliselt erinevateks.
Olelusvõitluse tulemusena kas liigid surevad välja või muutuvad uute tingimustega, nii tekivadki uued liigid.
3. Võrrelge kohanemist ja kohastumist
* Kohanemine on organismi individuaalne sobitumine elukeskkonna tingimustega tema mittepärilike tunnuste tõttu ja see võib olla pöörduv.
* Kohastumine on organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel( populatsioonil,liigil). Kohastumine on bioevolutsiooni peamine protsess. Kohastumine on pöördumatu.
Kohastumine on organism ehituse ja talituse pöördumatu pärilik muutumine, kohanemine aga on organism ehituse ja talituse pöörduv mittepärilik muutumine. Näiteks kohanemisega on tegu, kui punaste vereliblede arv suureneb, et tulla toime kõrgmäestikus (madal hapnikutase), kui tulla jälle normaalse kõrguse peale,siis algne olukord taastub . Kohastumised on pöördumatud protsessid, näites kõrbetaimedel on vee saamiseks sügavale tungiv juurestik.
4. Esitage üks selgitus , kuidas liikide massiline väljasuremine võib mõjutada edaspidist evolutsiooni käiku . -
5.Populatsiooni liigid ja arvukuse muutused
Populatsiooni moodustavad ühisel territooriumil elavad ühe ja sama liigi isendid. Ühte populatsiooni kuuluvate isendite arvukust reguleerivad sisefaktorid ( konkurents , migratsioon) ja välisfaktorid (haigustekitajad, kisklus ).Suletud ja avatud populatsioon sõltub, kuidas populatsiooni kuuluvad liigid paarituvad. Populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendie arv. Populatsiooni tihedus näitabpopulatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. Mida suurem on tihedus, seda pingelisem on populatsiooni konkurents. Populatsiooni muutused on stabiilne (ajas muutumatu), kasvav (sündimussuurem kui suremine ), kahanev (sündivusväiksem kui suremus ). Kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimumast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus.
6. hulkraksete tekkimine
Hulkraksed tekkisid, kui rakukogumikus arenes rakkudevaheline tööjaotus nii kaugele, et rakud ei saanud enam üksteiseta hakkama. Esimesed hulkraksed loomad olid käsnad . Esimeste hulkraksete loomarühmade puhul olitegemist kehavälise viljastumisega,hiljem arenes kehasisene viljastumine.
Kambriumiajastul tekisid esimesed keelikloomad.Seejärel arenesid kiiresti selgrootud loomad. Devoni ajastul hakkasid maismaad asustama uued eluvormid, näiteks kahepaiksed, kivisöeajastul ilmusid roomajad.Permi ajastul suurenes paljasseemnetaimede osatähtsus, uueks struktuuriks olid seemed. Keskaegkonna ajastul ilmusid esimesed algelised imetajad, samuti dinosaurused . Juuraajastu oli roomajate hiilgeaeg, ühest roomajate harust arenesid välja linnud. Kriidiajastul toimus õistaimede levik ja surid välja dinosaurused. Imetajate kiire evolutsioon toimus uusaegkonnas.
7. Loodusliku valiku vormid ja tagajärjed
Looduslik valik seisneb isendite erinevas ellujäämises ja paljunemises. Selle põhjuseks on organismide geneetilised erinevused ja ressursside piiratus.
Vormid: stabiliseeruv ehk säiliv valik- see soosib keskmiste tunnustega isendeid,
suunav valik- see soosib keskmisest erinevate tunnustega isendeid. Sellise valiku puhul muutub populatsiooni genofond ja varem harva esinenud tunnused saavad populatsioonis valdavaks.
Lõhestav valik- see soosib populatsiooni äärmuslikke tunnuseid.Selle tulemusena jaotub populatsioon kaheks või enamaks alampopulatsiooniks, mis erinevad mingi tunnuse poolest oluliselt.
8. Millistel tingimustel jääb uus liik püsima?
Nendeks eeldusteks on arvukuse tõus, levila laienemine, geograafiline eraldatus ja ristumisbarjääri teke.
9. Mis näitab, et tekkinud on uus liik?
Kui on tekkinud uus ühine geenifond ja elutingimused on sarnased, selle tuelmusena on samaliigi isenditel ka sarnased tunnused, milel järgi on neid võimalik eristada.
10. eelised
Suudavad paremini kohastunud tingimustes hakkama saada.
11. Mõisted: Paleontoloogia (paleontology)- teadusharu ,mis uurib ammu elanud organismide kivistisi või tegutsemisjälgi eesmärgiga teha kindlaks nende ehitus,areng, sugulussuhted ja eluviisid . Fossiilid ehk kivistised (fossils)- ammustel aegadel elanud organismide jäänused. homoloogilise elundid (homologous structures )- eri liikide elundid,millel on sarnane ehitus,kuid võib olla erinev funktsioon. Vestiigiumid ehk mandunud elundid - oma esialgse ülesande kaotanud elundid, mis teistel sarnase ehitusega liikidel võivad olla välja arenenud ja funktsioneerivad (inimestel nt tarkusehambad, pimesoole ussripik ) biogeneetiline reegel – kõikide selgroogsete varane looteline areng on sarnane. Olelusvõitlus – võitlus ressursside pärast (toit, pesapaik) . populatsioon ehk asurond( population)-rühm ühe liigi isendeid,kes elavad koos samal ajal samas kohas ning suudavad omavahel saada paljunemisvõimelisi järglasi. Hübriid – erinevatest organismidest ristumise teel saadud uus järglane (nt. Muul – hobuse ja eesli järglane). looduslik valik– paremini kohastunud isendite eelispaljunemine ja ellujäämine. Liik – looduslik organismiderühm, kelle isendid võivad omavahel ristuda ning kellel on oma leviala . geograafiline liigiteke – ühe liigi jagunemine kaheks või enamaks geograafilise isolatsiooni tõttu(mandrite triiv). bioloogiline isolatsioon (reproductive isolation)- populatsioonide eraldatus, mis tuleneb ristumisbarjäärist; võib olla ajaline, käitumislik või mehaaniline . endeemsed liigid - eraldatud piirkondades elavad loomaliigid, keda ei kohta kusagil mujal maakeral (mandrist kaugel saartel elavad liigid, laiade jääliustikega üksteisest eraldatud või mägedega ümbritsetud orgudes) geenitriiv (genetic drift )-geeni alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades. Geenisiire - geneetilise materjali kandumine ühest populatsioonist teise . mutatsioonid (mutation)-päranduv geneetilise informatsiooni muutus. Täiustumine ehk Progress – mite senisest keerukama ehitusega ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng. Mitmekesistumine – rajaja liigi lahknemine paljudeks liikideks. lihtsustumine – on vastupidine protsess evolutsioonilisele täiustumisele. See on tüüpiline parasiitidele. Näiteks paeluss, kellel kõik elundkonnad kadunud või tohutult lihtsustunud.