Iisaku Gümnaasium HARIDUSEST EESTIS NÕUKOGUDE VÕIMU AJAL Uurimuslik töö tasemeeksamina Koostas: Anu Järvepera Juhendas: Karin Voist Iisaku 2009 1 Sisukord 2 1. Sissejuhatus.......................................................................................................... ....4 2. Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid).............................................5 3. Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend.........
ette ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks viima läbi uue töökeskkonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud ja töövahendeid või tehnoloogiat on uuendatud; teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest teavitama alaealist ja alla 15-aastase alaealise seaduslikku esindajat alaealise tööga seotud riskidest ning tema ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõudest korraldama töötajate tervise kontrollimise, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad ning kandma sellega seotud kulud tagama kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse. Esmaabivahendeid
· Teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal. · Täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi. · Osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel. Õigused: · Nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid. · Saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale. · Tõsise, ähvardava või vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohtlikult alalt; Tööandja kohustused ja õigused Kohustused: · Kindlustab töötajale kokkulepitud töö ning annab selgeid ja õigeaegseid korraldusi. · Maksab töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal.
Kapitalirent on rent, mille puhul kõik olulised vara omandiõigusega seotud riskid ja hüved lähevad rendileandjalt üle rentnikule. Omandiõigus võib, kuid ei pruugi lõppkokkuvõttes rentnikule üle minna. Rentnik kajastab rendi jõustumisel kapitalirendi oma bilansis renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rentnik arvutab renditavalt varalt amortisatsiooni, lähtudes ettevõttes sama tüüpi varade osas rakendatavatest tavalistest amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrent on rent, mis ei ole kapitalirent. Rentnik ei arvesta varalt amortisatsiooni ja kajastab kasutusrendi maksed rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna, sõltumata sellest, millal rendimaksed tegelikult toimuvad. Käibemaksu arvestus Käibemaksuseaduse seisukohalt ei oma määravat tähtsust renditehingu raamatupidamislik kajastamine, mis tuleneb Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud Rendiarvestuse juhendist.
Isikukaitsevahendid · Hoitakse täpselt määratletud kohas, mitte kapis ega ruumis, kus on kemikaalid · Kontrollitakse ja puhastatakse võimalusel enne ja igal juhul pärast iga kasutust · Defektsed vahendid asendatakse enne järgmist kasutust, isikukaitsevahendil on kasutusaeg · Isikukaitsevalikul tuleb lähtuda kasutatavast kemikaalist Tööandja kohustused · Peab teavitama kemikaalidest tingitud võimalikest ohtudest tervisele · Kokkupuute ärahoidmiseks rakendatavatest ettevaatusabinõudest · Hügieeninõuetest · Kaitsevahendite ja riietuse kandmisest ja kasutamisest · Avariiolukorras tegutsemisest Töötaja kohustused · Peab teadma, milliste kemikaalidega ta hakkab töötama · Tundma ohumärgistust · Teostama töid vastavalt kemikaalide kasutamise ohutusjuhendile ja kemikaalide ohutuskaartidele · Kontrollima, et töö lõpetamisel kõik kemikaalide nõude korgid oleksid suletud,
3. Protsessor kirjutab uued olekud väljundkaardile. Väljundklemmid muutuvad uueks olekuks. Täitur (ingl., actuator) on automaatjuhtimissüsteemi osa, mis võimendab ja muudab juhttoime juhitavale protsessile vastuvõetavaks. Kontrolleri väljundplokist väljastatakse informatsioon väljunditele, milleks on täiturid. Nende abil toimub protsessi juhtimine. Tehniliselt koosneb täitur mitmetest seadmetest, nt. ajamitest ning nendele rakendatavatest elementidest. Ajam (ingl. , drive) on töömasina või -mehhanismi käivitav seade, mis koosneb energiaallikast, ülekandeseadmest ja juhtimisseadmest. Ajamite tüübid: mehaaniline ajam elektriajam (elektrimootor, elektromagnet jne) hüdroajam (silinder, mootor) pneumoajam (silinder, mootor) kombineeritud ajam Alalisvoolumootor https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ejs_Open_Source_Direct_Current_Electrical_Mo
2. kontrollitakse ja puhastatakse võimalusel enne ja igal juhul pärast iga kasutust; 3. defektsed vahendid asendatakse enne järgmist kasutust, isikukaitsevahendil on kasutusaeg · Isikukaitsevalikul tuleb lähtuda kasutatavast kemikaalist · Tööandja peab töötajaid teavitama ja koolitama. · Kemikaalidest tingitud võimalikest ohtudest tervisele. · Kokkupuute ärahoidmiseks rakendatavatest ettevaatusabinõudest. · Hügieeninõuetest 9 Allan Part Keemilised ohutegurid ja kuidas kaitsta · Kaitsevahendite ja riietuse kandmisest ja kasutamisest. · Avariiolukorras tegutsemisest 6. Kemikaalidega töötamisel peab töötaja:
10. Kui suure töötajate arvuga ettevõttes peab moodustama töökeskkonnanõukogu? Töökeskkonnanõukogu tuleb moodustada ettevõttes, kus on 50 või enam töötajat. 11. Millise juhendamise peab töötaja saama tööle asudes? Uuele töötajale tuleb läbi viia sissejuhatav juhendamine töökeskkonnaspetsialisti poolt, ning tagada esma- ja täiendjuhendamisega, et töötaja oleks teadlik temale mõjuvatest ohuteguritest, nende kahjuliku mõju avaldumise vältimiseks rakendatavatest meetmetest ja muust infost, mis tagab töötajale tema tervise säilimise ja ohutuse oma tööd tehes. 12. Mis on isikukaitsevahendite valimise aluseks? Isikukaitsevahend on kandja seljas, peas, jalas või käes kantav või kantav vahend, mis on konstrueeritud ja valmistatud kandja kaitsmiseks tema elu ja tervist ohustava teguri eest. Isikukaitsevahendeid kasutatakse alles siis, kui muul moel ei ole võimalik töötaja elu ja tervist piisavalt kaitsta
on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele, kui õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud või kui töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise; 6) teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest; 7) tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud. 8) määrama ettevõttes esmaabi andmiseks töötajad 9) tagama kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse. 10) tema nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alaliselt teisele tööle või kergendama ajutiselt tema töötingimusi
Sealjuures tuleb arvestada, et alal, mille asustustihedus on alla 500 elaniku ühel km2, oleks vähemalt üks pakendi tagasivõtmise koht kohaliku omavalitsuse territooriumil Pakendijäätmete kogumis süsteemid Pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtu- ja taaskasutuskohustuse täitmiseks on kõik Euroopa Liidu liikmesriigid rakendanud pakendiettevõtjate asutatud taaskasutusorganisatsiooni hallatavaid pakendi ja pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutussüsteeme. Sõltuvalt rakendatavatest majandusmeetmetest (pakendiaktsiis, tagasivõtukohustus või tagatisraha) ja kogutavatest pakendiliikidest võib eristada kaht tüüpi kogumissüsteeme: 1. konteinerkogumissüsteem 2. tagatisrahasüsteem joogipakendi kogumiseks Kuna nende süsteemide toimimispõhimõtted ja tihti ka kogutavad pakendiliigid on erinevad, siis üldjuhul korraldavad nende kogumissüsteemide toimimist erinevad taaskasutusorganisatsioonid Jäätmete sorteerimine
· kontrollitakse ja puhastatakse võimalusel enne ja igal juhul pärast iga kasutust · defektsed vahendid asendatakse enne järgmist kasutust, isikukaitsevahendil on kasutusaeg · Isikukaitsevalikul tuleb lähtuda kasutatavast kemikaalist 3.2. TÖÖANDJA KOHUSTUSED Tööandja peab töötajaid teavitama ja koolitama: · Kemikaalidest tingitud võimalikest ohtudest tervisele · Kokkupuute ärahoidmiseks rakendatavatest ettevaatusabinõudest · Hügieeninõuetest · Kaitsevahendite ja riietuse kandmisest ja kasutamisest · Avariiolukorras tegutsemisest 3.3. TÖÖTAJA KOHUSTUSED Kemikaalidega töötamise peab töötaja: · Teadma,milliste kemikaalidega ta hakkab töötama (ohtlikud, kahjulikud, mürgised, söövitavad jne) 9 · Tundma ohumärgistust
Korraldama uue töökeskonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud. Tagama et ohualal töötab ainult asjakohase erijuhendamise või eriväljaõppe saanud töötaja või tööd tehakse sellise töötaja järelvalve all. Teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonna nõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest. Töötaja seisukohalt aitab riskianalüüs saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tööinspektori ettekirjutusest tööandjale. Selle kaudu on õigus keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonna volinikule. 3
· Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all. Töötaja õigused: · nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid; · saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale; · tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohualalt; · keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule;
ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele, kui õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud või kui töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise. 6.Teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest. Ka korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud. 7.Korraldama seadustes või õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud. 8.Määrama ettevõttes esmaabi andmiseks töötajad, võttes arvesse ettevõtte suurust ja jagunemist struktuuriüksusteks, ning korraldama neile oma kulul väljaõppe
uuendatud, kui on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele, kui õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud või kui töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise; [jõust. 1.03.2007] 6) töötajaid teavitamine ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest; 7) tervisekontrolli korraldamine töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud.(Jõustus 1.07.2009) 8) ettevõttes esmaabi andmiseks töötajate määramine; [jõust. 1.03.2007] 9) kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse tagamine; 10) töötaja viimine tema nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või
inimese tervisele, kui õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud või kui töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise; [jõust. 1.03.2007] 6) töötajaid teavitamine ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest; 7) tervisekontrolli korraldamine töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud.(Jõustus 1.07.2009) 8) ettevõttes esmaabi andmiseks töötajate määramine; [jõust. 1.03.2007] 9) kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse tagamine;
Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises- või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõiju all. Ohtusnõuete rikkumise korral kannab töötaja vastutust töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse alusel. Töötajal on õigus: nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid; - saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale; - tõsise, ähvardava või vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohtlikult alalt; - keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule;
sest tarneahelas on vaja tuvastada ja jälgida saadetisi eraldi. Pakenditele trükitud markeeringud ja kleebitud etiketid annavad teada, kuidas tuleb pakendeid käsitseda. Pakenditele lisatud tooteartiklid hõlbustavad kaupade tellimist, käsitsemist ja ladustamist. Markeeringute ülesanne on hõlbustada kauba tuvastamist, selle käsitsemist ning jälgimist vedamise ja ladustamise ajal. Osa markeeringuid sisaldavad vajalikku veoprotsessi infot, osa tooteinfot. Sõltuvalt rakendatavatest majandusmeetmetest ja kogutavatest pakendiliikidest võib eristada kaht tüüpi pakendi kogumissüsteeme konteiner kogumissüsteem ja tagatisrahasüsteem joogipakendi kogumiseks. Tagatisraha on ühe müügiühiku hinnale lisatud pakendit väärtustav tasu pakendi eest, mis tagastatakse ostjale tühja pakendi tagastamisel müügikohta. Tagatisrahasüsteemi peamiseks eeliseks loetakse pakendite ja pakendijäätmete väga kõrget tagastusprotsenti (kuni 90%)
töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes 2)igal aastal töökeskkonna sisekontrolli korralduse läbi vaatamine; 4)töökeskkonna riskianalüüsi alusel kirjaliku tegevuskava koostamine töötajate terviseriski vältimiseks ning selleks vajalike vahendite eraldamine; 6)töötajaid teavitamine ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest;7) tervisekontrolli korraldamine töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud.8)ettevõttes esmaabi andmiseks töötajate määramine; 9)kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse tagamine;10)töötaja viimine tema nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alaliselt teisele tööle;11)töötajale isikukaitsevahendite andmine oma kulul. 4
6) töötaja, kes tööülesande täitmiseks kasutab köisi, peab olema läbinud väljaõppe ja ohutusalase juhendamise vastavalt § 1 lõikele 6, mis hõlmab ka päästetoimingute läbiviimist köite abil. 6. Pikselöögist ohustatud töövahend peab olema varustatud elektrilaenguid maandava süsteemiga. 4h 1. Tööandja on kohustatud õnnetusohu tekkimise korral teatama ohust ja rakendatavatest abinõudest võimalikult kiiresti kõigile töötajatele, kes võivad ohtu sattuda. 2. Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes, keda tööandja on volitanud täitma töötervishoiu ja tööohutusalaseid ülesandeid. Tööandja määrab töökeskkonnaspetsialisti oma töötajate hulgast või pädeva isiku puudumisel võtma tööle väljastpoolt ettevõtet.
on töökeskkonna riskianalüüs. 7. Väljaõpe ja juhendamine Tööandja peab koostama ja kinnitama ohutusjuhendid tehtavate tööde ja kasutatavate töövahendite kohta ning neid töötajatele tutvustama. Uuele töötajale tuleb läbi viia sissejuhatav juhendamine töökeskkonnaspetsialisti poolt, ning tagada esma- ja täiendjuhendamisega, et töötaja oleks teadlik temale mõjuvatest ohuteguritest, nende kahjuliku mõju avaldumise vältimiseks rakendatavatest meetmetest ja muust infost, mis tagab töötajale tema tervise säilimise ja ohutuse oma tööd tehes. 8. Tervisekontroll Tööandja peab korraldama tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töölaad, samuti ööajal töötajatele. Konkreetsele töötajale mõjuvad töökeskkonna ohutegurid ja töölaad tulevad välja riskianalüüsi käigus. Tervisekontrolliga seotud kulud kannab tööandja. 9
järgmiseid põlvkondi tänu ebasõbralikule keskkonna kasutamisele ees ootab. Õhk on saastatud ning see mõjutab raskesti inimese tervist. 4 PAKENDIJÄÄTMETE KOGUMIS SÜSTEEMID Pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtu- ja taaskasutuskohustuse täitmiseks on kõik Euroopa Liidu liikmesriigid rakendanud pakendiettevõtjate asutatud taaskasutusorganisatsiooni hallatavaid pakendi ja pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutussüsteeme. Sõltuvalt rakendatavatest majandusmeetmetest (pakendiaktsiis, tagasivõtukohustus või tagatisraha) ja kogutavatest pakendiliikidest võib eristada kaht tüüpi kogumissüsteeme: 1. konteinerkogumissüsteem 2. tagatisrahasüsteem joogipakendi kogumiseks Kuna nende süsteemide toimimispõhimõtted ja tihti ka kogutavad pakendiliigid on erinevad, siis üldjuhul korraldavad nende kogumissüsteemide toimimist erinevad taaskasutusorganisatsioonid. Värviline klaas, s.o. pruun, roheline, valge, asetatakse kõigepealt
psühhotroopse aine olulise mõju all. Ohutusnõuete rikkumise korral kannab töötaja vastutust töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse alusel. Töötajal on õigus: - nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid; - saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale; - tõsise, ähvardava või vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohtlikult alalt; - keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule;
· töötajad töötervishoiu- ja tööohutuse alaselt juhendatud. VÄLJAÕPE JA JUHENDAMINE Tööandja peab koostama ja kinnitama ohutusjuhendid tehtavate tööde ja kasutatavate töövahendite kohta ning neid töötajatele tutvustama. Uuele töötajale tuleb läbi viia sissejuhatav juhendamine töökeskkonnaspetsialisti poolt, ning tagada esma- ja täiendjuhendamisega, et töötaja oleks teadlik temale mõjuvatest ohuteguritest, nende kahjuliku mõju avaldumise vältimiseks rakendatavatest meetmetest ja muust infost, mis tagab töötajale tema tervise säilimise ja ohutuse oma tööd tehes. TERVISEKONTROLL Tervisekontrollile eelneb ettevõtte töökeskkonna riskianalüüs. Riskianalüüsi käigus tuleb täpsustada, millistele töötajatele ja millise sagedusega on vaja korraldada tervisekontrolli. Töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu
- kasutama töövahendeid ja ohtlikke kemikaale nõuetekohaselt - hoiduma omavoliliselt lahti ühendamast, muutmast või eemaldamast töövahenditele või ehitistele paigaldatud ohutusseadiseid ja kasutama neid seadiseid nõuetekohaselt Õigused: - nõudma tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid - saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõuetest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale - tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohualalt - keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või tesite isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohustuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule
VÄLJAÕPE JA JUHENDAMINE Tööandja peab koostama ja kinnitama ohutusjuhendid tehtavate tööde ja kasutatavate töövahendite kohta ning neid töötajatele tutvustama. Uuele töötajale tuleb läbi viia sissejuhatav juhendamine töökeskkonnaspetsialisti poolt, ning tagada esma- ja täiendjuhendamisega, et töötaja oleks teadlik temale mõjuvatest ohuteguritest, nende kahjuliku mõju avaldumise 4 vältimiseks rakendatavatest meetmetest ja muust infost, mis tagab töötajale tema tervise säilimise ja ohutuse oma tööd tehes. ISIKUKAITSEVAHENDID Isikukaitsevahend on kandja seljas, peas, jalas või käes kantav või kantav vahend, mis on konstrueeritud ja valmistatud kandja kaitsmiseks tema elu ja tervist ohustava teguri eest. Isikukaitsevahendeid kasutatakse alles siis, kui muul moel ei ole võimalik töötaja elu ja tervist piisavalt kaitsta. Isikukaitsevahendite valimise aluseks on töökeskkonna riskianalüüs
eriväljaõppe saanud töötaja või tööd tehakse sellise töötaja järelevalve all; 5.2) teavitama alaealist ja alla 15-aastase alaealise seaduslikku esindajat alaealise tööga seotud riskidest ning tema ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõudest; 6) teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest; 6.1) rakendama töötaja tervisekahjustuse vältimiseks ja töökeskkonna ohutegurite mõju neutraliseerimiseks töö- ja kollektiivlepingutes sätestatud abinõusid; 6.2) korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud; 7) korraldama seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna
mikroorganismid kontsentreeritumalt. Looduslikud veekogud Eesti veekogud on mõjutatud elukondlikust, toiduaine- ja kergetööstusest ning põllumajandusest pärinevast hajureostusest tulevatest toitainetest. Põhja- ja Kirde-Eestis lisandub suurtööstuse heitvee mõju, mis ohustab tõsiselt rannikumerd. Veekogude seisund sõltub otseselt reovee puhastamise tõhususest ja põllumajanduses rakendatavatest kaitsemeetmetest. Viimasel aastakümnel on Eestis toimunud olulised muutused. Majanduse 6 langus, muutused tööstuse korraldamisel ja olmes tarbitava vee osas on kaasa toonud veekeskkonnale avalduva surve vähenemise. See on soodsalt mõjunud nii jõgedele, järvedele kui merele. Veekogude majandamise korraldamise lihtsustamiseks liigitatakse veekogud vastavalt veekvaliteedile. Jõgede ja järvede liigitamise aluseks on Euroopa Liidu Veepoliitika
loengus ära); Müra 85db päevane norm 12.Töötajate tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe. Mis etappides kulgeb, mis on sisu, kes teostab ja millega lõpeb?; Sissejuhataval juhendamisel annab organisatsiooni töökeskkonnaspetsialist uuele töötajale esmase ülevaate. Esma- ja täiendjuhendamisega tagatakse, et töötaja oleks teadlik temale mõjuvatest ohuteguritest, nende kahjuliku mõju avaldumise vältimiseks rakendatavatest meetmetest ja muust infost, mis tagab tööd tehes tema tervise säilimise ja ohutuse. Viib läbi tööandja poolt määratud isik kes töötab samal töökohal 13. Mis on tööõnnetuste uurimise eesmärgid? Tööõnnetustest teatamise kord, tööõnnetuse uurimise tähtajad. Tööõnnetuse uurimise eesmärk on välja selgitada tööõnnetuse asjaolud ja põhjused ning kindlaks määrata abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks
saanud töötaja või tööd tehakse sellise töötaja järelevalve all;• 5.2) teavitama alaealist ja alla 15-aastase alaealise seaduslikku esindajat alaealise tööga seotud riskidest ning tema ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõudest; 6) teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest; 6¹) rakendama töötaja tervisekahjustuse vältimiseks ja käesoleva seaduse §-des 6-9 loetletud töökeskkonna ohutegurite mõju neutraliseerimiseks töö- ja kollektiivlepingutes sätestatud abinõusid; •6²) korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud; 7) korraldama tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud.
tööülesannetega, tööohutuse ja tuleohutuse nõuetega. Tööandja peab koostama ja kinnitama ohutusjuhendid tehtavate tööde ja kasutatavate töövahendite kohta ning neid töötajatele tutvustama. Uuele töötajale tuleb läbi viia sissejuhatav juhendamine töökeskkonnaspetsialisti poolt, ning tagada esma- ja täiendjuhendamisega, et töötaja oleks teadlik temale mõjuvatest ohuteguritest, nende kahjuliku mõju avaldumise vältimiseks rakendatavatest meetmetest ja muust infost, mis tagab töötajale tema tervise säilimise ja ohutuse oma tööd tehes. Esmajuhendamisel töökohal tutvustatakse töötajale: 7.2.1. ettevõttes koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendeid tehtava töö või kasutatavate seadmete, masinate, tööriistade, veokite ja muude töövahendite kohta 7.2.2. töökeskkonna ohutegureid ja vajalike isikukaitsevahendite kasutamist 7.2.3. ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja -võtteid 7.2.4
•Töötajate tervisekontroll toimub vähemalt 3 aasta järel või lühema intervalliga, kui töötervishoiuarst on seda oma otsuses märkinud. Uued töötajad suunatakse tervisekontrolli kuu aja jooksul tööle asumise hetkest. teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest; ??? 8. Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus. Määrus (Töötajate tervisekontrolli kord RTL 2003,56,816) kehtestab tervisekontrolli korra töötajatele, kelle tervist mõjutavad või võivad mõjutada töökeskkonna ohutegurid või töö laad. See tehakse kindlaks töökeskkonna riskianalüüsi põhjal.
seeläbi suurendada tööhõivet. Suurt tähelepanu pööratakse teenuste kättesaadavuse ja nende kvaliteedi parandamisele. Lisaks traditsioonilistele tööturuteenustele nagu tööturukoolitus, tööpraktika, tööharjutus, on programmis võimalik osaleda tööklubis, karjääriinfotoas, saada individuaalse töölerakendamise teenust ja mitut liiki nõustamist. Teenustest saavad osa vaid need töötud, kes on ennast Töötukassas töötuna registreerinud. Mõned näited Eestis rakendatavatest tööturuteenustest: · Palgatoetus - Palgatoetuse eesmärk on toetada kaua tööta olnud inimeste töölesaamist, vähendades nende värbamiskulusid. Palgatoetust makstakse tööandjale, kes võtab tööle vähemalt kuus kuud töötukassas arvel olnud töötu. 16 24 aastase töötu saab palgatoetusega tööle võtta, kui ta on olnud töötuna arvel järjest vähemalt kolm kuud.
(4) Töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalased kohustused ei vabasta tööandjat asjaomasest vastutusest. (5) Töötajal on õigus: 1) nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid; 2) saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale; 3) tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohualalt; 4) keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule;
ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks; 5) korraldama uue töökeskkonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud ja töövahendeid või tehnoloogiat on uuendatud; 6) teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest; 61) rakendama töötaja tervisekahjustuse vältimiseks ja käesoleva seaduse §-des 6-9 loetletud töökeskkonna ohutegurite mõju neutraliseerimiseks töö- ja kollektiivlepingutes sätestatud abinõusid; 62) korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud; 7) korraldama käesolevas või muudes seadustes või nende alusel kehtestatud
vähendamiseks; 5) viima läbi uue töökeskkonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud ja töövahendeid või tehnoloogiat on uuendatud; 6) teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest; 61) rakendama töötaja tervisekahjustuse vältimiseks ja käesoleva seaduse paragrahvides 6-9 loetletud töökeskkonna ohutegurite mõju neutraliseerimiseks töö- ja kollektiivlepingutes sätestatud abinõusid; 7) korraldama töötajate tervise kontrollimise ja muude töötervishoiuteenuste osutamise kas ettevõtte töötervishoiuteenistuse kaudu või töötervishoiuteenistuse või töötervishoiuarstiga sõlmitud lepingu alusel ning kandma sellega seotud kulud;
a. tagama, et ohualal töötab ainult asjakohase erijuhendamise või eriväljaõppe saanud töötaja või tööd tehakse sellise töötaja järelevalve all; b. teavitama alaealist ja alla 15-aastase alaealise seaduslikku esindajat alaealise tööga seotud riskidest ning tema ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõudest; 6. teavitama töötajaid ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest; a. rakendama töötaja tervisekahjustuse vältimiseks ja TTO seaduse §-des 69 loetletud (füüsikalised, keemilised, bioloogilised ja füsioloogilised ohutegurid) töökeskkonna ohutegurite mõju neutraliseerimiseks töö- ja kollektiivlepingutes sätestatud abinõusid; b. korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud; 7
novembrikuusse. Talvine madalveeperiood kestab jaanuarist märtsini. Talvise ja suvise miinimumäravoolu suurus on peaaegu võrdne. Eesti veekogud on mõjutatud elukondlikust, toiduaine- ja kergetööstusest ning põllumajandusest pärinevast hajureostusest tulevatest toitainetest. Põhja- ja Kirde-Eestis lisandub suurtööstuse heitvee mõju, mis ohustab tõsiselt rannikumerd. Veekogude seisund sõltub otseselt reovee puhastamise tõhususest ja põllumajanduses rakendatavatest kaitsemeetmetest. Viimasel aastakümnel on Eestis toimunud olulised muutused. Majanduse langus, muutused tööstuse korraldamisel ja olmes tarbitava vee osas on kaasa toonud veekeskkonnale avalduva surve vähenemise (ITK). See on soodsalt mõjunud nii jõgedele, järvedele kui merele. Veekogude majandamise korraldamise lihtsustamiseks on otstarbekas liigitada veekogud vastavalt veekvaliteedile. Jõgede ja järvede liigitamise aluseks on Euroopa Liidu
[jõust. 1.03.2007] 5.2) teavitama alaealist ja alla 15-aastase alaealise seaduslikku esindajat alaealise tööga seotud riskidest ning tema ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõudest; [jõust. 1.03.2007] 6) teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest 6.1) rakendama töötaja tervisekahjustuse vältimiseks ja töökeskkonna ohutegurite mõju neutraliseerimiseks töö- ja kollektiivlepingutes sätestatud abinõusid; 6.2) korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud; 7) korraldama tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud
1.03.2007] • 9) hoiduma omavoliliselt lahti ühendamast, muutmast või eemaldamast töövahenditele või ehitistele paigaldatud ohutusseadiseid ja kasutama neid seadiseid nõuetekohaselt. [jõust. 1.03.2007] (5) Töötajal on õigus: • 1) nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid; • 2) saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;(5) Töötajal on õigus: • 3) tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohualalt; [jõust. 1.03.2007] • 4) keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja
psühhotroopse aine olulise mõju all. Ohutusnõuete rikkumise korral kannab töötaja vastutust töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse alusel. Töötajal on õigus: - nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid; - saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale; - tõsise, ähvardava või vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohtlikult alalt; - keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule;
psühhotroopse aine olulise mõju all. Ohutusnõuete rikkumise korral kannab töötaja vastutust töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse alusel. Töötajal on õigus: - nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid; - saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale; - tõsise, ähvardava või vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohtlikult alalt; - keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule;
psühhotroopse aine olulise mõju all. Ohutusnõuete rikkumise korral kannab töötaja vastutust töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse alusel. Töötajal on õigus: - nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid; - saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale; - tõsise, ähvardava või vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohtlikult alalt; - keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule;
psühhotroopse aine olulise mõju all. Ohutusnõuete rikkumise korral kannab töötaja vastutust töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse alusel. Töötajal on õigus: - nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid; - saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale; - tõsise, ähvardava või vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohtlikult alalt; - keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule;
ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks viima läbi uue töökeskkonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud ja töövahendeid või tehnoloogiat on uuendatud; teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest; teavitama alaealist ja alla 15-aastase alaealise seaduslikku esindajat alaealise tööga seotud riskidest ning tema ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõudest; korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud korraldama töötajate tervise kontrollimise, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad ning kandma sellega seotud kulud;
või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest ning kõikidest kaitsesüsteemide puudustest; (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §14 lg1) Töötaja õigused: 1)nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid; 2) saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale; 3) tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohualalt; 4) keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule;
Tööõnnetuste ennetamine ja riskianalüüs Tööandja peab koostama ja kinnitama ohutusjuhendid tehtavate tööde ja kasutatavate töövahendite kohta ning neid töötajatele tutvustama. Uuele töötajale tuleb läbi viia sissejuhatav juhendamine töökeskkonnaspetsialisti poolt, ning tagada esma- ja täiendjuhendamisega, et töötaja oleks teadlik temale mõjuvatest ohuteguritest, nende kahjuliku mõju avaldumise vältimiseks rakendatavatest meetmetest ja muust infost, mis tagab töötajale tema tervise säilimise ja ohutuse oma tööd tehes. Väga oluline on, et töötaja teaks, milliseid töökaitsevahendeid kasuteda vastavalt olukorrale. Paha ei tee infoplakatid erinevate töökohtade juures, mis teavitavad ohtudest ja tuletavad meelde töökaitsevahendite kasutamist. Enne uue seadme ja tööriista kasutusele võttu tuleks selgitada kaasnevaid riske ja ohte.
riskianalüüsi põhjal. Ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaanis sisaldub järgmine teave: 1) käitises päästetöö algamise ja koordineerimise ning Päästeameti, Tehnilise Järelevalve Ameti ja kohaliku omavalitsuse üksusega sidepidamise eest vastutava isiku nimi või ametikoht, ja kontaktandmed; 2) ettevõtte tegevusala, töötajate arv, ohuala suurus, mille peab esitama asendiplaanil, ning inimeste ligikaudne arv ohualas; 3) ülevaade ja kirjeldus rakendatavatest meetmetest mis tahes võimaliku ja suurõnnetuse käivitumise seisukohalt olulise olukorra või sündmuse kontrollimiseks ja tagajärgede piiramiseks. Ülevaade sisaldab ka kasutuses kaitsevahendite ja ressursside loetelu; 4) kasutatavad abinõud õnnetuse mõjupiirkonnas olevatele inimestele ohu vähendamiseks, varajase hoiatuse süsteemi kirjeldus ja juhised ohuolukorras käitumiseks; 5) Häirekeskuse, Tehnilise Järelevalve Ameti ja kohaliku omavalitsuse üksuse teavitamine õnnetusest
sellise töötaja järelevalve all; 52) teavitama alaealist ja alla 15aastase alaealise seaduslikku esindajat alaealise tööga seotud riskidest ning tema ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõudest; 6) teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest; 61) rakendama töötaja tervisekahjustuse vältimiseks ja käesoleva seaduse §des 69 loetletud töökeskkonna ohutegurite mõju neutraliseerimiseks töö ja kollektiivlepingutes sätestatud abinõusid; 62) korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud; 7) korraldama käesolevas või muudes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras
ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks; 5) viima läbi uue töökeskkonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud ja töövahendeid või tehnoloogiat on uuendatud; 6) teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest; 7) korraldama töötajate tervise kontrollimise ja muude töötervishoiuteenuste osutamise kas ettevõtte töötervishoiuteenistuse kaudu või töötervishoiuteenistuse või töötervishoiuarstiga sõlmitud lepingu alusel ning kandma sellega seotud kulud; 8) määrama ettevõttes esmaabi andmiseks töötajad ja korraldama neile tööandja kulul väljaõppe. Mitme allüksuse või vahetustega töö korral peab igas allüksuses või vahetuses olema kohal vähemalt
annaabi.ee 
