100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-02-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
26 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Nohikud
Õppematerjali autor
KEEMILISED OHUTEGURID TOIDUAINETÖÖSTUSES Referaat Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1. MÕISTED................................................................................................................4 2. KEEMILISED OHUTEGURID.................................................................................4 2.1. TÖÖKESKKONNA KEEMILISI OHUTEGUREID ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD................................................4 2.2. ÕIGUSAKTID............................................................................................5 2.3. KEMIKAALIDE MÕJU TÖÖTAJATE TERVISELE...............................5 2.4. KEMIKAALIDE RISKIDE HINDAMINE...............................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Allan Part 011MT KEEMILISED OHUTEGURID JA KUIDAS KAITSTA Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Allan Part Keemilised ohutegurid ja kuidas kaitsta Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. ÕIGUSAKTID...............................................................................................................4 1.1 SEONDUVAD SEADUSED.............................................................................4 2
töötervishoiuarsti määratud ajavahemiku järel, kuid vähemalt üks kord kolme aasta jooksul ning alaealise töötaja puhul vähemalt üks kord aastas. Tervisekontrollitulemusedkannabtöötervishoiuarst tervisekontrolli kaardile. Tervisekontrolli tulemuste alusel esitab töötervishoiuarst tööandjale otsuse lehel ettepanekud: - töökeskkonna parandamiseks ; - töökorralduse muutmiseks ; - töötaja taastusravi/rehabilitatsiooni soovitused 9. Töökeskkonna ohutegurid: teatud ohutegurite kategooriasse kuuluvus, kuidas mõjutab töötaja tervist, mida peab ette võtma terviseriskide vältimiseks; Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; (2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja - niiskus, kõrge või madal õhurõhk (3) masinate ja seadmete liikuvad või
käesolevale seadusele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused; 2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral parandama abinõud muutunud olukorrale; 3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske (rasedad ja rinnaga toitvad töötajad ning alaealised ja puudega töötajad) nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat;
nimetus ja rahvusvaheliselt tunnustatud kood ja ÜRO number, ohuklass ja Chemical Abstracts Service'i (CAS) number või European Community (EC) number; 5. käideldava ohtliku kemikaali ohuklass, ohukategooria ja ohulaused, ohtliku toote allklass 6. käideldava ohtliku kemikaali suurim võimalik kogus käitises või ohtlikus tootes olevate ohtlike ainete summaarne kogus 7. käideldava ohtliku kemikaali füüsikalised ja keemilised omadused, füüsikaline olek ning tuleohu korral leektäpp; 8. käitise lähiümbruse kirjeldus, kõik objektid ja tegurid, mis võivad põhjustada õnnetust või raskendada ettevõttest lähtuva õnnetuse tagajärgi või põhjustada doominoefekti 9. käitise tegevus või kavandatud tegevus; 10. teabelehe koostanud isiku nimi, ametikoht, kontaktandmed, allkiri ja koostamise kuupäev. 7
sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. (3) Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe korra kehtestab sotsiaalminister oma määrusega. 2. peatükk TÖÖKESKKOND § 3. Üldnõuded (1) Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. (2) Töökeskkonnas toimivad tehnilised, füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. (3) Töökeskkonna füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste ohutegurite parameetrid peavad vastama piirnormidele. (4) Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (5) Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei saa vältida ega piirata tehniliste ühiskaitsevahenditega või
4) tehnilised rikked (vead ja häired seadmetes, seadmete kulumine, praakseadmete teadmatu kasutamine jne); 5) välised tegurid (piirkonna looduslikud ja geograafilised iseärasused, ilmastikunähtused, asustustihedus jne); 6) sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid (nt elektriliinide vargused). §9. Võimalike õnnetuste tagajärgede hindamine (1) Riskianalüüsis kirjeldatakse õnnetuse kõiki võimalikke tagajärgi. (2) Tagajärgede hindamiseks on tarvis analüüsida õnnetuse mõju ja sellest tulenevalt selgitada, kas õnnetuse tagajärjed on lokaalsed või ohustavad need laiemat ümbruskonda. (4) Riskianalüüsi käigus kaardistatakse riskiallikad ja nende poolt ohustatud alad. (5) Õnnetuse tagajärjed liigitatakse ohustatud objekti alusel nelja valdkonda, sõltuvalt sellest, kas õnnetusest tingitud kahju on tekitatud: 1) elule ja tervisele; 2) elutähtsate valdkondade toimimisele; 3) keskkonnale; 4) varale.
Tegemist on laserkiirgusega, lained on ühes faasis ega haju. 5. Missuguse kategooria optilise kiirguse seade on kõige ohtlikum? I kategooria on ohutut, II kategooria oma on veidi ohtlik (CD-mängija), III kategooria oma on ohtlik ning IV kategooria kõige ohlikum (meditsiinilised seadmed). 6. Mis on isotoop? Elemendi teisend millel on samasugune prootonite arv kuid teine neutronite arv. Neil on samasugused v sarnased keemilised omadused. 7. Mis eristab ioniseerivat ja mitteioniseerivat kiirgust? Ioniseerivl kiirgusel on suurem läbivusvõime, on võimeline esile kutsuma bioloogilist ja keemilist mõju. Mitteioniseeriv kiirgus ei lõhu keemilisi sidemeid. 8. Mida väljendab poolestusaeg? Aeg, mille jooksul pooled radioaktiivse nukliidi tuumadest lagunevad e aeg mille jookusl aine aktiivsus väheneb poole võrra. Poolestusajad varieeruvad 10-14 aastast kuni 1017 aastani. 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid