Eur alus- 1200*800 Fin alus- 1200*1000 Veoste laadimine ja kinnitamine veokile. Veoste kinnitusvahendid. Veoste kinnitamiseks võib kasutada: · sidumisvöösid ( koormarihm). · Kette · Trosse · Tugiposte ja teisi vahendeid. Sidumisvööle peab olema märgitud tema tõmbetugevus ja valmistaja. Sidumisvöö pingutusseade peab olema sama tõmbetugevusega mis sidumisvöögi. Sidumisvööl ei tohi olla rebenemisi. Aluspakk ja küljetoed. - Kasutatakse pikkade materjalide veol, näiteks: palgid, torud, talad. Aluspakud võivad olla kas puidust või metallist. Puitmaterjali veol peab aluspakul olema ülaservas 10mm kõrgune terava äärega metallserv. Aluspaku otstesse kinnituvad küljetoed, mis peavad olema piisavalt tugevad et hoida koormat laiali vajumise eest. Koorem tuleb kinnitada sidumisvööga iga aluspaku vahelt. Kui aluspakkude vahe on üle 2,5m siis tuleb kastuata igas vahes kahte sidumisvööd. Veose sidumine.
piirdutakse üldjuhul ainult tollitõkendite (plommide) terviklikkuse kontrolliga. 9.05.2010 Transport ETV0120 4 2 Rahvusvahelised konventsioonid (1) · ÜRO Rahvusvahelise Autokaubaveolepingu Konventsioon (CMR), sõlmitud Genfis 1956, täiendatud 1978, Eesti ühines 1993 · Käsitleb saatja, vedaja ja kaubasaaja suhteid · Kohaldatakse igasuguse autokaubaveo lepingu suhtes, mida tehakse tasu eest, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise ja kauba üleandmise koht asuvad erinevates riikides, millest vähemalt üks on konventsiooniosaline · Konventsiooni ei kohaldata: vedudele, milliseid sooritatakse kooskõlas rahvusvaheliste postikonventsioonidega surnute veol
Haagi-Visby reeglite (HVR), Hamburgi reeglite (HR), Rotterdami reeglite (RR) ja Kaubandusliku meresõidu seaduse (KMS) sarnaste sätete võrdlus merevedaja vastutuse kohta. Vastused tuua lühidalt koos viidetega vastavale sättele reeglites ja/või seaduses. Sätted HVR HR RR KMS Vedaja peab enne reisi ja reisi Vedaja peab 1. Laeva alguses olema nõuetekohane, et Konventsioon ei ütle Vedaja on kohustatud hoolitsema selle eest, merekõlblikkuse muuta laev merekõlblikuks midagi laeva enne meresõitu, et laev oleks reisi nõue (enne reisi, merekõlblikkuse nõue merereisi alguses ja ajal alustamisel reisi alguses, kogu Artikkel 3 eest
§ 732. Menetluse üldpõhimõtted (1) Pooli tuleb vahekohtumenetluses kohelda võrdsetena. Mõlemale poolele tuleb anda võimalus avaldada oma seisukohta. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestamata ulatuses võivad pooled ise menetluskorras kokku leppida või viidata mõne vahekohtu reglemendile. Pooled ei või kõrvale kalduda käesolevas osas kohustuslikult sätestatust. (3) Kui pooled ei ole menetluskorda kokku leppinud ja seda ei sisalda ka käesolev osa, määrab menetluskorra vahekohus. Vahekohtul on õigus otsustada tõendite esitamise lubatavuse üle, tõendeid uurida ja tõendamise tulemust vabalt hinnata. § 721. Vahekohtu moodustamine (1) Pooled lepivad kokku vahekohtunike arvu. Kokkuleppe puudumise korral lahendavad vaidluse kolm vahekohtunikku. (2) Kui vahekohtu kokkulepe annab vahekohtu moodustamisel ühele poolele
c. Täis- ja osakoormad d. Grupikaup (ka tükikaup, väikesaadetised) – erinevate klientide saadetised, mida veetakse koos samas veovahendis. Arvestuslik kogukaal on alla 2500 kg ja vedu teostatakse ümberlaadimisega e. Pakisaadetised – käsitsilaaditavad saadetised kuni 100 kg f. Pisipakid – vedu toimub lihtsustatud tehnoloogia alusel, tavaliselt ei koostata saatedokumente, vaid kogu info on markeeringul 2. Mõisted: vedaja, veoaeg, veering, marsruut, interval, sagedus, veeremi läbisõit Marsruut – sõiduki teekond vedude teostamisel algpunktist lõpp-punkti. Veoaeg – ajavahemik, mis kulub sõidukil marsruudi läbimiseks. Veoring – lõpetatud liikumise tsükkel marsruudil pöördumisega tagasi algpunkti. Liikluse intervall – ajavahemik ükskõik millises marsruudi punktis kahe üksteisele järgneva sõiduki vahel.
vaieldamatuks poolte vastastikusel järelandmisel. Pooled loobuvad oma nõuetest ja omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused (Mahl, 2003). Suur osa äritegevuses tehtavatest tehingutest seisneb kauba ostmises ja müümises. Olulisemateks riskideks seejuures on kaupa vedava veoki sattumine liiklusõnnetusse, kauba võimalik hävimine, kahjustumine või kadumine teel müüja laost ostja lattu. Kauba vedaja ja tootja/müüja vahel tehakse üldjuhul käsudndusleping. Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud ( VÕS§619, pt 35 ). Samuti võidakse teenust osutada rakendades heausu meetodit, sel juhul omavahel kirjalikku lepingut ei sõlmita vaid koostöö põhineb usaldusel. Lepingulises koostöös on kirjas see, et
Tegemist on tehnikaga, mis võimaldab lahendada vastuolusid erinevate riikide REÕ normide vahel. Renvoi vormid: a) tagasisaade (ingl k remission) b) edasiviide (ingl k transmission) Renvoi käsitlus sõltub sellest, kuidas lex fori määratleb välisriigi õigust. Eesti seadusandja on viinud välisriigi õiguse õigusteoreetilise määratluse kooskõlla renvoi määratlusega ja need otseselt omavahel ka sidunud (REÕS § 6). Tagasisaade ja edasiviide (1) Kui käesolev seadus näeb ette välisriigi õiguse kohaldamise (edasiviide), kohaldatakse selle riigi rahvusvahelise eraõiguse norme. Kui need näevad ette Eesti õiguse kohaldamise (tagasisaade), kohaldatakse Eesti materiaalõiguse norme. (2) Kui välisriigi õigus näeb ette kolmanda riigi õiguse kohaldamise, siis seda edasiviidet ei arvestata. (3) Kui käesoleva seaduse § 231 või 6. osa 1. peatüki 1. jao sätted näevad ette välisriigi
Veokorraldus ja ekspedeerimisäri SRÜ riikides (loeng IX) Põhjused, miks SRÜ riikidega antud äri tehakse : Tegemist on meie lähiregiooniga • Meil on ajaloolisi sidemeid riikide tasemel • Meil on tihedaid sidemeid üksikisikute tasemel • Eesti kui „sillapea“ Lääne – Euroopa ja SNG vahel • Kriis ja/või revolutsioon on alati võimalus uueks äriks Veotellimuse elukaar: SRÜ riigid vs Eesti • Üldine koostööleping • Tellimus (email, faks) pitsatiga!!! Vajalik originaalallkirjad • Transpordi(liigi) valik, tähtajad jne. • Dokumentide eelkontroll (eeldeklaratsioonid, ekspordideklaratsioonid jne) • Laadimine • Piiriületuse vormistus (tir/transiit) • „Spravka po transportnim rashodam“ – transpordikulude eelteade • Tollivormistus • Laialivedu • Arve + „akt vipolnennih rabot“ + CMR EESTI • Tellimu
hulgast, arvestades õiglast geograafilist jaotust ning põhilisi õigussüsteeme, ning nad tegutsevad iseenda nimel. 3. Komitee liikmed valitakse salajase hääletamise teel osalisriikidest üles seatud kandidaatide hulgast. Iga osalisriik võib nimetada ühe isiku oma kodanike hulgast. 4. Esimesed komitee valimised toimuvad hiljemalt kuue kuu jooksul pärast käesoleva konventsiooni jõustumist ja edaspidi iga kahe aasta tagant. Vähemalt neli kuud enne järjekordseid valimisi pöördub ÜRO peasekretär kirjalikult osalisriikide poole palvega esitada kahe kuu jooksul oma kandidaadid. Seejärel koostab peasekretär kandidaatide nimekirja tähestikulises järjekorras, näidates ühtlasi ära, milline riik on nad nimetanud. Seejärel esitab ta selle nimekirja käesoleva konventsiooni osalisriikidel. 5. Valimised toimuvad peasekretäri poolt kokku kutsutavatel koosolekutel ÜRO peakorteris. Koosolekutel, kus kaks kolmandikku osalisriikide liikmetest moodustavad kvoorumi, osutuvad
Tahtlikult põhjustatud kahju; kahju või kulutused või loovutused. Põhilised muudatused on toimunud: Kaubandusliku meresõidu koodeksi põhiosa tühistamisega, s.h 2 seadust: Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadus Laeva asjaõigusseadus nende alusel hakati laeva kui kvaasi-kinnisasja käsitlema. + vastutuse piiramise konventsiooniga ühinemise seadus + võeti vastu veel vastutuse piiramist käsitlev Ateena konventsioon Kolossoment ehk Bill of lady on non negotiable. 1. Kolossomendile on peale märgitud lasti saaja, kes on kauba tegelik omanik (ostja pank) ja kellele tuleb teatada, laeva kirjeldus, laeva laadimise sadam ja sihtsadam, kauba kirjeldus ja kauba kogus. Oluline on, et kolossomendis peaks olema kirjas ka kauba väärtus. Kolossomendi õigsust eeldatakse (eeldatakse, et sinna kirjutatud kauba väärtus on õige). Kui
Mõisted: 1) ühistransport on tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjatevedu. Ühistransporditeenust osutatakse liiniveo, juhuveo või taksoveo korras. Ühistransporditeenuse osutaja, kes teostab liinivedu 40 000 elanikuga või suuremas omavalitsusüksuses, on elutähtsa teenuse osutaja; 2) vedaja on ühistransporditeenuse osutamiseks tegevusluba omav äriseadustikus nimetatud ja äriregistrisse kantud ettevõtja või seaduse alusel teise registrisse kantud juriidiline isik; 3) ühissõiduk on ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud buss, sõiduauto, tramm, trollibuss, reisirong, rööbasbuss, reisilaev, reisiparvlaev, väikelaev, õhusõiduk või muu mootori jõul liikuv transpordivahend;
5.2. Agendi poolt täiendavate ülesannete täitmine ja tasu eelnimetatu eest lepitakse kokku kirjalikult mõlema poole allkirjadega. 5.3. Käesolevas punktis ja lisas nr.3 sätestamata küsimustes juhinduvad pooled agenditasu maksmisel LS paragrahvist 678 - 682. 54. Agendilepingust tulenevate sissenõutavate nõuete tagamiseks on agendil kinnipidamisõigus vallasasjadele, mida ta agendilepingu alusel valdab, juhindudes LS paragrahvist 685. 6. Lepingu kehtivus. Ülesütlemine. 6.1. Käesolev leping jõustub sõlmimise momendist ning on sõlmitud määramata ajaks. 62. Mõlemal poolel on õigus käesolev leping üles öelda , teatades teisele poolele ülesütlemisest 3 kuud ette. 6.3. Kui agendilepingu ülesütlemise põhjuseks oli teisest poolest tulenev asjaolu, peab teine pool hüvitama lepingu lõpetamisest tekkinud kahju. 6.4. Agendil on õigus lahkumishüvisele ja lepingu lõppemisega tekitatud kahju hüvitamisele vastavalt LS paragrahv 688 sätetele. 7
..................16 Lisa 1......................................................................................................................................................17 KASUTATAVATE LÜHENDITE LOETELU: ADR - "Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo 30. septembri 1957. a Euroopa kokkulepe" (European Agreement concerning the international carriage of dangerous goods by road) ATP - (Agreement of Transportation Perishable) - Kiirestiriknevate toiduainete rahvusvahelise veo ja sellel veol kasutatavate eriveovahendite kokkulepe CEMT - Euroopa Transpordiministrite Konverents ERAA - Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon EEA (EFFA) - Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsioon AL - Autoettevõtete Liit TIR - TIR konventsioonile vastavalt väljatöötatud süsteem tolliprotseduuride kiirendamiseks IRU - Rahvusvaheline Maanteetranspordi Liit ARK Autoregistrikeskus. Aadress Tallinn Mäepealse 19
21.03.2002 (RT I 2002, 32, 190) 18.04.2002 5. 06. 2002 ( RT I 2002, 53, 336) 1. 07. 2002 19 06.2002 (RT I 2002, 61, 375) 1. 08. 2002 19. 06. 2002 ( RT I 2002, 63, 387) 1. 09. 2002 20. 11. 2003 ( RT I 2002, 102, 601) 1. 01. 2003 17. 12. 2003 ( RT I 2003, 88, 591) 1. 01. 2004 14. 04. 2004 ( RT I 2004, 30, 205) 7. 05. 2004 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolevas seaduses sätestatakse riigisisese ja rahvusvahelise autoveo korraldamise alused. (2) Käesolev seadus ei reguleeri kaitsejõudude autoveo korraldust. (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. [RT I 2002, 61, 375 jõust. 1. 08. 2002 ] §2. Mõisted Käesolevas seaduses on kasutatud mõisteid järgmises tähenduses: 1) autovedu - sõitjate või veose kohaletoimetamine selleks ettenähtud ja kehtestatud korras registreeritud sõidukiga
Liiklusregistri Büroos. Liiniveol kasutatavad bussid peavad olema valmistajatehases projekteeritud, ehitatud ja kohandatud sõitjateveoks, sobima liini teenindamiseks ning vastama sõitjate mugavust ja ohutust tagavatele nõuetele. Bussid peavad vastama sõidukite tehnojärelevalve eeskirja nõuetele ning olema läbinud sõidukite korralise tehnoülevaatuse. Bussid peavad olema vedaja omandis või kasutuslepingu alusel vedaja kasutuses. 2.4 Busside reisijatesalongid peavad olema varustatud töökorras sundventilatsioonisüsteemi ja kütteseadmetega (salongi kütmiseks jahedal aastaajal) ning ehitatud kasutamiseks põhjamaade karmides ilmastikuoludes. Külmadel ilmadel ei tohi busside reisijatesalongi temperatuur olla madalam kui +10 kraadi liini algpeatuses, mõõdetuna istekoha kõrguselt. 2
„lennutranspordi“ teenuse“väärtust 10. Nimetage lennutranspordi kaubaveo kasvutegurid ja takistused. Kasvutegurid: - ekspordi edendamine, - uued kaubandussuhted, - just in time mõiste, - riikliku vahelesegamise vähendamine, - uued kaubad. Takistused: - keskkonnaalased eeskirjad, - juurdepääsu puudumine lennuväljale, - õli ja kütuse hinnad ning saadavus, - terrorism ja relvastatud konfiktid. 11. Varssavi konventsioon vs Chicago konventsioon. Varssavi konventsioon (koostatud 12. oktoobril 1929. a. Varssavis) on rahvusvaheliste õhuvedude reeglite ühtlustamise konventsioon. Konventsiooni rakendatakse inimeste, pagasi või kauba rahvusvahelise veo suhtes, mida teostatakse õhusõidukiga tasu eest ja ka tasuta, kui teostatakse lennuettevõtte õhusõidukiga. Chicago: 1944 aastal kogunesid viiekümne riigi esindajad konverentsil Chicagos, et kehtestada rahvusvahelised ning ühtsed lennundusreeglid ning standartid. Konverentsi lõpus 7ndal detsembirl
Dokument: ÜRO (Viini) konventsioon kaupade rahvusvahelise müügi lepingute kohta 1. Milline dokument on ja millega tegeleb Viini Konventsioon? ÜRO konventsioon kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (üldkasutatav lühend CISG) on rahvusvaheline leping, mis pakub ühtlustatud müügireegleid ning on siduv riikidele, mis moodustavad kaks kolmandikku kogu maailmakaubandusest. Leping allkirjastati Viinis 11. aprillil 1980. aastal ning seetõttu viidatakse sellele mõnikord kui Viini konventsioonile, kuid on oluline seda mitte segi ajada muude Viinis alla kirjutatud lepingutega. Leping jõustus 1. jaanuaril 1988 peale 10 riigi poolt
1.MIS ON LOGISTIKA?.......................................................................... 7 2.MIS ON HANKELOGISTIKA?................................................................ 7 3.MIS ON JAOTUSLOGISTIKA?............................................................... 7 4.MIS ON TARNELAHEL?....................................................................... 7 5.MIS ON LOGISTIKA MISSIOON?.......................................................... 7 6. KIRJELDA KOGUKULUDE KONTSEPTSIOONI LOGISTIKAS?.................... 8 7.KIRJELDA KULUDE KOMPROMISSI LOGISTIKAS?................................... 8 8.MIS ON SUBOPTIMEERIMISE EHK LOKAALSE OPTIMEERIMISE VÄLTIMINE?......................................................................................... 8 9.MIS ON FRAGMENTEERITUS?............................................................. 8 10.MIS ON INTERDISTSIPLINAARSUS?................................................... 8 11.KUI SUUR ON TARNEAHELA ULATUS?..............
Selliste vedude loetelu kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. Tasulise autoveo tegevusloa taotlejale ja selle omanikule esitatavad nõuded (1) Tegevusloa taotleja ja selle omaniku majandusseisund peab vastama käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud nõuetele. (2) Tegevusloa omaniku registreeritud tegevusala peab olema autoveoteenuse osutamine või seda hõlmav muu veondustegevus. (3) Tegevusloa taotleja või selle omanik peab määrama vedude eest vastutava isiku, kes korraldab vedaja veoteenuste osutamist ja vastab käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud nõuetele. Vedaja võib määrata mitu vedude eest vastutavat isikut. Vedude eest vastutav isik võib olla ka füüsilisest isikust vedaja ise. (31) Vedude eest vastutava isiku vahetumise korral peab tegevusloa omanik määrama uue vastutava isiku ja teavitama sellest tegevusloa andjat 30 kalendripäeva jooksul, esitades ühtlasi käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud dokumendid isiku
Arstilt saab kahjutasu nõuda diagnoosi- ja ravivigade eest, samuti patsiendi teavitamata jätmise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest. 2.7.9. Veoleping Kaubaveo- ja reisijaveolepingu tingimused sätestab kehtiv õigus küllaltki erinevalt. Autoveo all mõistetakse sõitjate või veose kohaletoimetamist selleks ettenähtud ja kehtestatud korras registreeritud sõidukiga. 16 a. Kaubaveoleping Selle lepinguga kohustub vedaja saatja ees vedama veost sihtkohta ning andma selle üle saajale. Saatja kohustub selle eest maksma vedajale veotasu (VÕS § 774 lg 1). Kaubaveolepingus sätestatut ei kohaldata veose vedamisel merel. Veolepingu sõlmimist ja tingimusi tõendab saatja poolt allakirjutatud veokiri, mille peab saatja nõudmisel allkirjastama ka vedaja. Saatja peab veose pakkima selliselt, et see oleks kaitstud kaotsimineku ja kahjustumise eest, vajaduse korral ka tähistama
arvatud kaubaveoga seotud transpordivahendi veo ja sellise veo korraldamise teenust, ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenuseid. Kui veoteenus osutatakse täielikult välisriigis, deklareeritakse teenused 0% maksumääraga. 4. VEOKIRI Vedaja võib saatjalt nõuda veokirja väljastamist, mis sisaldab järgmisi andmeid: · veokirja väljastamise koht ja kuupäev; · saatja nimi ja aadress; · vedaja nimi ja aadress; · vedaja poolt veose vastuvõtmise koht ja kuupäev; · saaja nimi ja aadress ning kontaktaadress vedaja jaoks; · saajale veose üleandmiseks ettenähtud koht; · veose ja pakendi liigi kirjeldus, ohtliku veose puhul tähistus vastavalt selle veose suhtes kehtestatud · nõudmistele, nende nõudmiste puudumisel aga üldiselt tunnustatud tähistus; · veoseühikute arv, tähistused ja numbrid;
1. Sissejuhatus TIR-transiidisüsteemi loomisega tehti algust varsti pärast II maailmasõda. Süsteem loodi eelkõige selleks, et anda tollidele ning riikidele, mida kaup transiidina läbib, piisavad garantiid maksude laekumise kohta, kui kaup peaks mingil põhjusel sattuma tarbija kätte nii, et riigimaksud jäävad tasumata. Samuti oli süsteemi üheks eesmärgiks piiridel toimuva tollikontrolli aja lühendamine ja formaalsuste lihtsustamine, et kergendada vedaja tööd ja tagada kaupade kiire liikumine. Tuli saavutada harmooniline tasakaal üheltpoolt tollivõimude nõuete ja teiselt poolt veokorraldajate vajaduste vahel. Esimene TIR-lepe sõlmiti 1949.a. mõnede Euroopa riikide vahel. Kuna see lepe näitas elujõudu, siis võttis ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) Sisemaatranspordi Komitee 1959.a. vastu TIR-konventsiooni, mis jõustus 1960.a. Seoses uute veotehnoloogiate kasutuselevõtmisega ja vajadusega laiendada
Turuga seotud faktorid e. Transpordiliigi sisene ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase f. Turgude asukoht g. Antud riigi või maa valitsuse transpordipoliitika h. Vedude balansseeritus i. Vedude perioodilisus j. Siseriiklik või rahvusvaheline transport Klienditeeninduse tegurid k. usaldus kliendisuhetes l. turu ulatus – võime osutada „uksest ukseni“ teenust m. üldisemalt – vedaja võime osutada lisateenuseid n. kaupade kahjustamise ja kaotsimineku ulatus veoprotsessis 3. Transpordiharu terminid (transport : isiklik transport, avalik transport, ühistransport, kohalik (kabotaaž-) ja rahvusvaheline vedu; transpordiharu; transpordisüsteem (s.h. transpordisüsteemi ühtsus) Isiklik transport- Transport isiklikus kasutuses olevate liiklusvahenditega, mis ei ole üldsusele kasutamiseks.
ühiseeskirjade kohta. See seadus ei reguleeri kaitseväe, Kaitseliidu ning välisesinduste sõidukite autoveo korraldust.Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Olulised terminid autovedu – sõitja(te) või veose(te) kohaletoimetamine selleks ettenähtud sõidukiga, veosega seotud tühisõit kaasa arvatud tasuline autovedu- sõitja(te) või veose(te) kohaletoimetamine, mille eest saab vedaja mis iganes vormis tasu oma kulul korraldatav autovedu – sõitja(te) või veose(te) kohaletoimetamine, vedaja selle eest tasu ei saa riigisisene autovedu- sõitja(te) või veose(te) Eesti piires kohaletoimetamine vedaja- ühenduse tegevusluba omav ettevõtja või mittetulundusühing kes on kantud äriregistrisse ja/või isik kes on kantud sihtasutuse registrisse Tasuline autovedu Neid sätteid kohaldatakse veose tasulise veo korral, mida vedaja korraldab enda omandis oleva või
huve, vältida ebaausat konkurentsi ja aidata kaasa oma valdkonna õigusaktide väljatöötamisele ning sellealase info levikule. ELEA Juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus mittetulundusühing Eesmärk: esindada ja kaitsta liikmete ühiseid tööalaseid huvisid vältida ebaausat konkurentsi aidata kaasa ekspedeerimisalaste õigusaktide väljatöötamisele ja sellealase info levikule ELEA Juhatus 7liikmeline 2 aastaks Peasekretär Katrin Raie Ühinemine Ekspedeerijate Assotsiatsioonide Rahvusvahelise Föderatsiooniga FIATA ekspedeerijate ja nende klientide omavahelisi suhteid sätestavate ELEA Üldtingimuste sisseviimine Eestis. Üldtingimused jõustusid 1.07.1995.a. Need on analoogsed Põhjamaade Ekspedeerijate Liidu Üldtingimustega NSAB 85 ELEA võeti FIATA liikmeks vastu 4.10.1995.a. FIATAsse kuulumine annab ELEAle ligipääsu
15. Veokorraldaja võimalused kulude vähendamiseks. - Lülita logistika organisatsiooni tervikstrateegiasse - Kasuta informatsiooni jõudu - Tähtsusta inimressursse -Arenda partnerlussuhteid -Mõõda ja jälgi logistilist tegevust -Hoia finatsküljel silmapeal -Väldi vigu ja püüa neid parandada. 16. Osapoolte kohutused ja vastused kauba üleandmisel veoks 17. Mida tuleb kontrollida kauba vastuvõtmisel ja kuidas fikseerida kõrvalekalded - Vedaja peab kontrollima kauba välist seisundit: kas pakend on olemas ja piisav antud liiki kauaba pakendamisel: kas markeering on olemas ja piisav: kas kaup on kahjustatud jne. - Märkustele tuleb võtta ka vastava kliendi või terminalitöötaja allkiri. - Märkimata puudused mis ei ole märgitud, vastutab vedaja selle ees ainuõigselt. 18. Veoturg- Veoste valdajate ja vedajate, veopakkumiste ning veoste pakkumiste turg.
4) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine; 5) abinõude rakendamist või täiendavat uurimist nõudvate keskkonnamuutuste väljaselgitamine; 6) saasteainete kauglevi jälgimine ja rahvusvaheliste lepingute alusel võrdlusuuringute tegemine; 7) keskkonnaseisundit iseloomustavate näitajate süsteemi arendamine ja täiendamine; 8) lähteandmete saamine programmide, planeeringute ja arengukavade koostamiseks. Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus: (1) Käesolev seadus määratleb keskkonnaohuga tegevuse ja sätestab sellest tegevusest tuleneva saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise alused, et ära hoida inimtegevusest tulenevat kahjulikku mõju keskkonnale või seda vähendada. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Keskkonnakompleksloa andmise menetlusele kohaldatakse avatud menetluse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
õiglast geograafilist jaotust ning põhilisi õigussüsteeme, ning nad tegutsevad iseenda nimel. 3. Komitee liikmed valitakse salajase hääletamise teel osalisriikidest üles seatud kandidaatide hulgast. Iga osalisriik võib nimetada ühe isiku oma kodanike hulgast. 4. Esimesed komitee valimised toimuvad hiljemalt kuue kuu jooksul pärast käesoleva konventsiooni jõustumist ja edaspidi iga kahe aasta tagant. Vähemalt neli kuud enne järjekordseid valimisi pöördub ÜRO peasekretär kirjalikult osalisriikide poole palvega esitada kahe kuu jooksul oma kandidaadid. Seejärel koostab peasekretär kandidaatide nimekirja tähestikulises järjekorras, näidates ühtlasi ära, milline riik on nad nimetanud. Seejärel esitab ta selle nimekirja käesoleva konventsiooni osalisriikidel. 5. Valimised toimuvad peasekretäri poolt kokku kutsutavatel koosolekutel ÜRO peakorteris. Koosolekutel, kus kaks kolmandikku osalisriikide liikmetest moodustavad kvoorumi, osutuvad
teisele, kelle kasutada olevad kaubavood samast regioonist on tunduvalt suuremad. Ilmselt oleks selline “keegi teine” samal alal tegutsev ning samast tehasest kaupu tarniv konkurent, kellega kauba toomisel koopereeruda. Samas võib selline koostöö lõpptulemusena hoopis kahjulikumaks osutuda kui algul pealtnäha paistab; seda enam, et konkurent on ikkagi konkurent. Kui eelmine variant on lõplikult ära langenud, võib ka leida vedaja firma, kellel on olemas auto antud regioonis ning piisavalt kaubaruumi haagises, et kaup ära mahuks. Sellise firma ning auto leidmine on väga töömahukas toiming, arvestades tõsiasja, et Eestis on üle 1700 rahvusvaheliste autovedude litsentsi omavat firmat (ERAA, november 2012). Siinkohal ilmnebki ekspediitorfirma eelis: transporditellijal on palju lihtsam helistada ekspediitorfirma ekspediitorile ning tellida vedu tema käest, sest ekspediitor omab head ülevaadet autodest, mis
jms kohta on kättesaadav kõigile ja põhimõtteliselt võib iga soovija liinilaeva teenuseid kasutada. Laevaliini kliendil ei ole võimalik muuta laeva marsruuti, väljumis- või saabumisaega ning muid liinitingimusi talle sobivaks, mistõttu on liinilaevandusel teatud ühistranspordi tunnused. Samas saavad liini püsikliendid kasutada soodustariife, soodsamaid maksetingimusi ja muid eeliseid. Kui tramplaevanduses on veolepingu vormiks tšarter, mis määrab ka kõik vedaja ja kauba saatja äriõiguslikud suhted, siis liinilaevanduses on peamiseks veolepingu vormiks liinikonossement (liner bill of lading), mille ülesanne on määrata liiniveo tingimused ja vedaja ning kaubasaatja vastutus. Liinioperaator võib kasutada laevaliini teenindamisel talle kuuluvaid või prahitud laevu. Viimasel juhul võetakse laevad tavaliselt kasutusse ajaprahtimise põhimõtte alusel. Selleks on võimalik kasutada kolme liiki ajatšarterit:
laevaregistrisse. Prahiraha lepinguga määratud veotasu Mereveoleping peab sisaldama: 1. Lepingupoolte nimed 2. Prahiraha suurus 3. Laeva ja kauba kirjeldus 4. Laadimis- ja saabumiskoha nimed. Poolte soovil lisaandmed. Mereveolepingu kaks põhiliiki: 1. Prahileping ehk tsarterveoleping 2. Liinikonossement ehk meresaatekiri. Ajutised, asendusveolepingud: 1. Tellimuskiri (liinivedudel) 2. Kaikiri (liini ja tramp) 3. Kinnituskiri (tramplaevandus) Kaikirja saadab vedaja - Kaikiri kujutab endast dokumenti, kus on kirjeldatud pakutava veo tingimused, mis saadetakse laiali lähiümbruses asuvatele potentsiaalsetele kaubasaatjatele. Kinnituskiri - prahimaakler, kes vahendab laeva prahtimist, fikseerib lõplikult edukalt lõppenud läbirääkimiste tulemused ehk tulevase prahilepingu põhitingimused ja saadab teisele poolele elektrooniliste sidevahendite (teleks, faks, tänapäeval reeglina e-mail) abil. Tellimuskirja saadab alati kaubasaatja või tema esindaja
b. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) · Loodi 1995. aastal Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppega (General Agreement on Tariffs and Trade, GATT) ühinenud riikide baasil · Reguleerib riikide omavahelist kaubandust · 164 liiget (2016) · Peakorter Genfis c. Maailma Tolliorganisatsioon (WCO) · Asutatud 1952 kui Tollikoostöö Nõukogu, praegune nimi alates 1994, liikmed 180 tolliadministratsiooni, peakorter Brüsselis Rahvusvaheline konventsioon kaupade kirjeldamise ja kodeerimise kohta (HS Convention) Tolliprotseduuride lihtsustamise ja harmoniseerimise konventsioon (Kyoto konventsioon, 1974, 1999 ) Rahvusvaheline konventsioon tolliprotseduuride lihtsustamiseks ja kooskõlastamiseks (RKC, 1982) ATA-konventsioon ja ajutise impordi konventsioon (Customs Convention on the ATA Carnet for the Temporary Admission of Goods, 1961, Istanbuli konventsioon 1990)
See ei vii aga terviklikult parimate lahendusteni, kuna parimad lahendused allüksuste tasandil hakkavad teineteisele vastu töötama. Näide: Näide subotpimeerimise vältimise kohta Madalaimate transpordikulude tagaajamine ei pruugi olla kõige targem lahendus, kui selleks tuleb veoseid täiendavalt pakkida. Fragmenteeritus- Logistikaga seotud tegevusvaldkondi ja kululiike vaadeldakse eraldi (sissetulev transport, vedaja valik, hankimine, klienditeenindus, väljuv transport jne) kui igaüks ajab oma jonni. Näide: Ostuosakond keskendub usaldusväärsemate tarnijate leidmisele, laos minimeeritakse tegevuskulusid, transpordis säästetakse kütust aga turundus rõhub toodete kättesaadavusele. Laos hoitakse kokku ja säästetakse tooraine varude vähendamise pealt, aga kriisi korral peab ostuosakond tegema kiirtellimusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
