Viljandi Kutseõppekeskus Autoveoseadus Referaat Koostaja: Kevin Mardla Juhendaja: Jaan Mätas Viljandi 2015 Tasuline autovedu Üldsätted (1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse veose tasulise veo korral, mida korraldatakse vedaja omandis oleva või rendile võetud auto või autorongiga, mille registrimass ületab 3500 kilogrammi. (2) Sõitjate tasulist autovedu reguleerib ühistranspordiseadus. Sõitjate tasulist autovedu reguleeritakse ka käesoleva seaduse §-des 21, 27 ja 28 nimetatud juhtudel. Tasulise autoveo tegevusluba ja sõidukikaart
Siim Jaansoo VAKa09 RAHVUSVAHELISE AUTOKAUBAVEOLEPINGU KONVENTSIOON (CMR) PREAMBULA KONVENTSIOONIOSALISED, TUNNISTADES vajadust ühtlustada kaupade rahvusvahelise autoveo lepingu tingimusi, iseäranis sellel veol kasutatavaid dokumente ja vedaja vastutust, LEPPISID KOKKU järgmises: I peatükk KONVENTSIOONI KOHALDAMISALA Artikkel l 1. Käesolevat konventsiooni kohaldatakse igasuguse kauba autoveo lepingu suhtes, mida tehakse tasu eest sõidukiga, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise koht ja kauba üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, millest vähem...
Siim Jaansoo VAKa09 Väljaandja : Teede- ja Sideminister Akti või dokumendi liik : määrus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 16.09.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv Autoveol veose laadimise ja kinnitamise eeskiri Vastu võetud teede- ja sideministri 28. septembri 2000. a määrusega nr 81 (RTL 2000, 106, 1647 ), jõustunud 9.10.2000 Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 29.08.2002 nr 56 (RTL 2002, 102, 1555) 16.09.2002 Määrus kehtestatakse « Autoveoseaduse» (RT I 2000, 54, 346) paragrahvi 23 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Reguleerimisala (1) Käesoleva eeskirjaga kehtestatakse autoveol veoautole ja veoauto haagisele (edaspidi sõiduk) veose...
§1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolevas seaduses sätestatakse riigisisese ja rahvusvahelise autoveo korraldamise alused. (2) Käesolev seadus ei reguleeri kaitsejõudude autoveo korraldust. (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. [RT I 2002, 61, 375 jõust. 1. 08. 2002 ] §2. Mõisted Käesolevas seaduses on kasutatud mõisteid järgmises tähenduses: 1) autovedu - sõitjate või veose kohaletoimetamine selleks ettenähtud ja kehtestatud korras registreeritud sõidukiga. Autovedu hõlmab ka sõitjate või veoseta sõiduki liikumist; 2) tasuline autovedu - sõitjate või veose kohaletoimetamine, mille eest vedaja saab tasu mis tahes vormis; 3) oma kulul korraldatav autovedu - sõitjate või veose kohaletoimetamine, mille eest vedaja tasu ei saa; 4) riigisisene autovedu - sõitjate või veose kohaletoimetamine Eesti piires;
autoveo korraldust.Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Olulised terminid autovedu – sõitja(te) või veose(te) kohaletoimetamine selleks ettenähtud sõidukiga, veosega seotud tühisõit kaasa arvatud tasuline autovedu- sõitja(te) või veose(te) kohaletoimetamine, mille eest saab vedaja mis iganes vormis tasu oma kulul korraldatav autovedu – sõitja(te) või veose(te) kohaletoimetamine, vedaja selle eest tasu ei saa riigisisene autovedu- sõitja(te) või veose(te) Eesti piires kohaletoimetamine vedaja- ühenduse tegevusluba omav ettevõtja või mittetulundusühing kes on kantud äriregistrisse ja/või isik kes on kantud sihtasutuse registrisse Tasuline autovedu Neid sätteid kohaldatakse veose tasulise veo korral, mida vedaja korraldab enda omandis oleva või
LG11E Autoveoseaduse analüüs Seaduse eesmärgiks on sätestada riigisiseste ja rahvusvaheliste autovedude normid, lisaks autojuhi ametikoolituse alused. Siia seaduse alla ei kuulu kaitseväe, kaitseliidu ja välisesinduste autovedude korraldus. Eraldi käsitletakse tasuline autovedu, oma kulul korraldatav vedu, riigisisene autovedu, kombineeritud vedu. Seaduses on täpselt punkt punktilt kirjas mida tohib ja mida mitte. Nii nagu seda on igas seaduses. Siinkohal loetlen lühidalt millest kirjutati: 1. Mida iga eraldi autoveoliik täpsemalt tähendab, sellele kehtestatud eeskirjad, mille alusel sõita tohib. 2. Täpsemalt oli kirjas mis alustel väljastatakse tegevusluba, tegevusloa ärakiri, juhitunnistus ja sertifikaadid. 3
II KONTROLLTÖÖ 1. Raudteeveod a. Raudteeveo definitsioon Raudteeveeremiga raudteeinfrastruktuuril reisijate ja/või kaupade vedu, sh oma ja majandusvedu, ning sellega kaasnevate teenuste (kommertsteenused, veduriteenus) osutamine, või ainult veduriteenuse osutamine oma raudteeettevõtja raudteevedu oma tarbeks oma kulul ja majandusvedu raudteeinfrastruktuuriettevõtja või tema poolt renditud veeremi mistahes eesmärgil liikumine raudteel b. Tegevusload Raudtee kaubaveoteenust võib osutada ettevõtja, kellele Konkurentsiamet on andnud (ja millele vastavust on eelnevalt kontrollinud Tehnilise Järelevalve Amet) raudtee kaubaveoteenuse tegevusloa. , kindlustuskohustus Raudteeveoettevõtja võib tegeleda reisijateveoga või kaubaveoga avalikul raudteel, kui tal on kehtivad ohutustunnistuse A ja B osad , veoeeskiri Veoeeskirjas kehtestab ettevõtja tingimused veoste veoks reisijate/kauba või raudteeve...
(laadimis viis jne)) Hinnapakkumise ettevalmistus - Veoviisi valik (kõige soodsam, kiirem ja optimaalsem veoskeem) - Transpordivahendite valik (kauba omapärale vastav veovahend (veose optimaalse mõõdud, teljekoormuste jaotus, turvaline kinnitamine), käsitlemise skeem (ümberlaadimine sadamates)) - Veokulude arvestamine (laadimine/mahalaadimine, autovedu, treileri kasutamise tasu, veoload/saateautod/politsei, liiklusmärkide eemaldus/paigaldus, elektriliinide väljalülitus/liinide tõsted, merevedu, kulu laevapiletitele, võimalikud seisakud/sõidukeelud jne) Hinnapakkumise esitamine - Veoskeemi lühike kirjeldus koos hinnapakkumisega - Tagasisise küsimine - Vajadusel uue soodsama/kiirema veoskeemi pakkumine - Tagasisise küsimine
ehk teisisõnu efektiivne vedude korraldamine. Transpordilogistika ülesanded: · Transpordisüsteemide loomine, marsruutide ja transpordiahelate loomine. · Transpordiprotsesside planeerimine eri transpordiviiside tarvis kombineeritud vedude puhul. · Transpordivahendite planeerimine. · Optimaalsete veomarsruutide määramine. · Kvaliteetse teenuse osutamine ja kontroll selle üle. Erinevate veoviiside võrdlus. 1. Autovedu Eelised: ainuke veoviis millega on vedu võimalik teostada uksest ukseni. Tellimuse täitmine on kiire. Kõige odavam vedu lühikestel teedel. Paindlikus . Terminalide võrgustik on tihe. K: Kõige rohkem keskkonda saastav. Transporditavad kogused on väiksed. 2. Mereveod Eelised: veetavate kaupade kogused on suuremad. Keskkonnasäästlik. Võimalus vedada kaupa erinevate kontinentide vahel. Pikkadel veoteedel on odav. Ei ole liiklusummikuid. Miinused: ei saa kaupu transpordita mööda maad
Logistika peamiseks eesmärgiks on veoste viimine täpselt vajalikul ajal minimaalsete kulutustega tarbijale vajalikku kohta. Veonduse liigid: Raudteetransport Autotransport Jõetransport Torutransport Meretransport Õhutransport Sõitjatevedu ehk reisijatevedu Euroopas- on tihe teedevõrk (mis hõlmab maan-, raud-, vee- kui ka õhuteid). Enamus sõite tehakse autoga Euroopa kaubaveo kirjeldus- 76% moodustab autovedu, 18% raudteevedu ja 6% siseveeteedevedu. Enamus kaubavedusid Eestis tehakse raudteedel. Eesti ja Läti veoskäive on raudteedel suurem, sest nad vahendavad Venemaalt tulevaid suuri kaubakoguseid oma sadamate kaudu mujale maailma. Joonis Transiitveod kaupade läbivedu mingist riigist neid seal töötlemata Gaasi ja naftat transporditakse torudega Nordstream on gaasijuhe, mis sai alguse Venemaalt. See kulgeb piki Läänemerd
täismass ei tohi ületada 3500 kilogrammi; 10. vedu autorongiga, mis koosneb sihtotstarbelisest mootorsõidukist, mis ei ole ette nähtud veoseveoks, ja O1 või O2 kategooria haagisest;’ spordiürituste korraldamiseks või võistlemiseks ette nähtud sõidukite, loomade ja inventari vedu auto või autorongiga, mille täismass ei ületa 6000 kilogrammi - Riigisisene tegevusluba on dokument, mis tõendab selle omaja õigust korraldada riigisisest autovedu tasu eest. - Riigisisese autoveo sõidukikaart on dokument, mis tõendab riigisisese tegevusloa omaja õigust kasutada riigisisese autoveo sõidukikaardile kantud sõidukit riigisisese tegevusloaga lubatud autoveol. - Ühenduse tegevusluba annab õiguse korraldada ka riigisisest autovedu tasu eest ning taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud riigisisese autoveo sõidukikaarti.
(Info on saadud internetist 2008-2009 aasta andmete põhjal) Küsimused lk 72 Transpordi iseloomustus 1) Brasiilias looduslikud tegurid mis soodutavad infrastruktuuri arengut on hea kliima, riigi majanduslik seis on korras, riigil on suuri lennujaamasid ja transport on heas korras. Takistused infrastruktuuri arenguks on transpordist tingitud liiklusummikud, õnnetused, keskonnareostused, maastike rikkumine jne. 2) Riigi sisevedudes on olulistel kohtadel transpordis autovedu ja lennukivedu, sest sisevedudel on kõige mõtekam transportida kaupa autoveoga, sest see on odav, lennukiga veatakse sisevedudel ka, näiteks Brasiilia on suur maa ja lennukiga on seal hea vedada ühest otsast teise kaupa. Rahvusvahelistes vedudes kasutatakse laeva- ja lennukivedu, sest laeva ja lennukiga on kõige sootsam vedada teistesse maadesse kaupa. 3) Brasiilia teedevõrgu tihedus on suhteliselt hõre. Kõige tihedam on see riigi lõuna osas, kus asuvad Sao-Paulo ja Rio de Janeiro
haridust, algharidus on 100% inimestest, keskharidus 82%-l ning kõrgharidus 24%-l. Kõrghariduse protsent on väike, kuna seal asuvad ühed maailma kuulsaimad ülikoolid- Oxford ja Cambridge 10 Transport Suurbritannnias on transport väga kõrgel tasemel, erinevate transpordiliikide peale on mõeldud, olemas on autoliiklus, rongiteed, veeteed, isegi metrood ja Eurotunnel. Sisevedude tegemisel on põhiline ikka autovedu, kuna teed on hästi hooldatud ja neid on palju, samas rongiliiklus on ka tähtis. Rahvusvahelistel vedudel on peamised mereteed ning lennukiveod, kuna see on kõige kasulikum. Autotransport- nagu eelpool mainitud, on teedevõrgustik väga suur ja hästi hooldatud. Riigi lõunaosas on teid rohkem, aga ehitustööd käivad üle terve saare. Kokku on kattega maanteid ja teid 366 000 km. Rongitransport- rongitransport nii arenenud ei ole, kuna teid on kõigest umbes 17 000 km,
Riigis on selleks vajaminevat kapitali, nõudlust kui ka võimalusi ekspertide väljakoolitamiseks. · Millised looduslikud tegurid soodustavad või takistavad transpordi infrastruktuuri arengut? Infrastruktuuri arengut soodustavad suured, laiad ja pikad jõed, midamööda käib ligi pool riigisisesest transpordist. · Millised transpordiliigid on olulised riigi sisevedudes, millised rahvusvahelistes vedudes? Sisevedudes on küllaltki olulisel kohal raudteevedu, autovedu ja jõgedevaheline vedu. Rahvuvahelistes vedudes mängivad suurt rolli lennundus Frankfurt) ja laevandus (nii jõgedel kui merel). · Autotransport Kõige tihedam on teede võrgustik lääne- Saksamaal, Ruhri tööstuspiirkonnas. Samuti ka suuremate linnade ümbruses. · Raudteetransport Saksamaa suuremad rauteed piinevad suuremate linnade vahel. Tänu raudteetranspordile transporditakse erinevaid kaupu Lõuna- ja Kesk-Saksamaa paigust Põhja-Saksamaale, kus edasi
2) mootorsõiduki registreerimistunnistus või selle ärakiri; 3) mootorsõiduki kasutusleping, selle ärakiri või osapoolte kinnitatud väljavõte nimetatud lepingust, kui taotleja ei ole sõiduki omanik või kasutaja sõiduki registreerimistunnistuse alusel. Lepingu kinnitatud väljavõtte esitamise korral peavad sellele olema kantud lepingupoolte nimed, lepingu sõlmimise kuupäev ja kehtivusaeg ning sõiduki registreerimisnumber. Rahvusvahelisel autoveol vajalik veoluba (1) Rahvusvahelist autovedu korraldaval vedajal peab olema veose siht- ja transiitriigi veoluba (edaspidi veoluba), kui rahvusvaheliste kokkulepetega ei ole sätestatud teisiti. (2) Veoluba annab vedajale õiguse rahvusvaheliseks autoveoks Eesti ja veoloal märgitud riigi vahel, läbi selle riigi territooriumi või veoloal märgitud riigi ja kolmanda riigi vahel. (3) Veoloa andmisel ja kasutamisel lähtutakse rahvusvahelistest kokkulepetest. Veoloa taotlemise ja andmise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister
Briti autotööstus sai alguse kui Frederick Simms ja Gottlieb Daimler disainisid sisepõlemismootori. Asutati firma The Daimler Motor Syndicate. 1967 Morris Mini-Minor Lotus Exige Jaaguar XF Teenindus Transport Suurbritannnias on transport väga kõrgel tasemel, erinevate transpordiliikide peale on mõeldud, olemas on autoliiklus, rongiteed, veeteed, isegi metrood ja Eurotunnel. Sisevedude tegemisel on põhiline ikka autovedu, kuna teed on hästi hooldatud ja neid on palju, samas rongiliiklus on ka tähtis. Rahvusvahelistel vedudel on peamised mereteed ning lennukiveod, kuna see on kõige kasulikum. Autotransport- nagu eelpool mainitud, on teedevõrgustik väga suur ja hästi hooldatud. Riigi lõunaosas on teid rohkem, aga ehitustööd käivad üle terve saare. Kokku on kattega maanteid ja teid 366 000 km. Rongitransport- rongitransport nii arenenud ei ole, kuna teid on kõigest umbes 17 000 km, kuid
kemikaali koguse liikumist ettevõttes selle soetamisest kuni töötlemiseni, väljastamiseni või kahjutustamiseni. (3) Teavitamisele kuuluva kemikaali importimis- või käitlemisõigus tekib, kui Terviseamet on: [RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010] 1) andnud importijale üle teabe importimise lubatavuse kohta; 2) kinnitanud esitatud teabe nõuetekohasust. (3^1) Kui kemikaali käitleja tegevuse hulka kuulub ohtliku kemikaali autovedu, raudteevedu, siseveeteede vedu või sellega seotud ohtlike kemikaalide pakkimine, laadimine, täitmine või mahalaadimine, peab käitleja määrama ohutusnõuniku, kes vastutab sellise tegevusega inimestele, varale või keskkonnale kaasnevate ohtude ärahoidmise eest ja tunneb ohutust tagavaid tegevusi ja protseduure. Ohutusnõunik peab läbima ohutusnõuniku koolituskursuse ja sooritama vastava eksami. (4) [Kehtetu - RT I, 30.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud kemikaalide arvestus peab näitama iga kemikaali koguse liikumist ettevõttes selle soetamisest kuni töötlemiseni, väljastamiseni või kahjutustamiseni. (3) Teavitamisele kuuluva kemikaali importimis- või käitlemisõigus tekib, kui Kemikaalide Teabekeskus on: 1) andnud importijale üle teabe importimise lubatavuse kohta; 2) kinnitanud esitatud teabe nõuetekohasust. (31) Kui kemikaali käitleja tegevuse hulka kuulub ohtliku kemikaali autovedu, raudteevedu, siseveeteede vedu või sellega seotud ohtlike kemikaalide pakkimine, laadimine, täitmine või mahalaadimine, peab käitleja määrama ohutusnõuniku, kes vastutab sellise tegevusega inimestele, varale või keskkonnale kaasnevate ohtude ärahoidmise eest ja tunneb ohutust tagavaid tegevusi ja protseduure. Ohutusnõunik peab läbima ohutusnõuniku koolituskursuse ja sooritama vastava eksami.
Luksemburgis kehtib raskeveokitele nädalalõpu ja ööaja sõidukeeld. Nädalalõpu sõidukeeld tavaliselt laupäeval kl. 7-st kuni pühapäeval 24-ni. Eesti transpordipoliitika arengusuundi vt Transpordi Arengukava. Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium 2006. http://www.mkm.ee Transpordiliigid 1. Autoveod Monopoolne transpordilük lühimaa vedudel. Keskmise pikkusega ja pikkadel distantsidel kasutatakse süs, kui veetava kauba laadi, lüklusvõrgu või muude põhjuste tõttu on autovedu ainuke või kõige soodsam veoliik. Väga paindlik, lubades uksest-ukseni vedusid. Väga sageli kasutatakse Euroopasisestel vedudel. 97% Euroopas kuni 500 km kaugusele transporditavatest veomahtudest veetakse autodega. 1) korje-ja laialiveod (jaotuskeskusest/ternünalist kliendini ja vastupidi): kaubapartiid tavaliselt väikesed, tegemist veoahelate alguse või lõpuga, autoga tehakse oluline osa kulleri-ja kürvedudest 1) multimodaalne transport
kemikaali koguse liikumist ettevõttes selle soetamisest kuni töötlemiseni, väljastamiseni või kahjutustamiseni. (3) Teavitamisele kuuluva kemikaali importimis- või käitlemisõigus tekib, kui Terviseamet on: [RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010] 1) andnud importijale üle teabe importimise lubatavuse kohta; 2) kinnitanud esitatud teabe nõuetekohasust. (31) Kui kemikaali käitleja tegevuse hulka kuulub ohtliku kemikaali autovedu, raudteevedu, siseveeteede vedu või sellega seotud ohtlike kemikaalide pakkimine, laadimine, täitmine või mahalaadimine, peab käitleja määrama ohutusnõuniku, kes vastutab sellise tegevusega inimestele, varale või keskkonnale kaasnevate ohtude ärahoidmise eest ja tunneb ohutust tagavaid tegevusi ja protseduure. Ohutusnõunik peab läbima ohutusnõuniku koolituskursuse ja sooritama vastava eksami. (4) [Kehtetu - RT I, 30.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
kemikaali koguse liikumist ettevõttes selle soetamisest kuni töötlemiseni, väljastamiseni või kahjutustamiseni. (3) Teavitamisele kuuluva kemikaali importimis- või käitlemisõigus tekib, kui Terviseamet on: [RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010] 1) andnud importijale üle teabe importimise lubatavuse kohta; 2) kinnitanud esitatud teabe nõuetekohasust. (31) Kui kemikaali käitleja tegevuse hulka kuulub ohtliku kemikaali autovedu, raudteevedu, siseveeteede vedu või sellega seotud ohtlike kemikaalide pakkimine, laadimine, täitmine või mahalaadimine, peab käitleja määrama ohutusnõuniku, kes vastutab sellise tegevusega inimestele, varale või keskkonnale kaasnevate ohtude ärahoidmise eest ja tunneb ohutust tagavaid tegevusi ja protseduure. Ohutusnõunik peab läbima ohutusnõuniku koolituskursuse ja sooritama vastava eksami.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
