Rahvusvahelise majanduse konspekt (0)

Kõigepealt sellest, mida ma ei küsi – jooniseid ja valemeid teada vaja ei ole.
Millised on kaks peamist rahvusvahelise kaubanduse tekkimise põhjust?
Riikidevaheline kaubavahetus toimub peamiselt kahel põhjusel:

• Riigid on teineteisest erinevad: kliima, maa, kapitaliga varustatus ja tehnoloogia .
  
• Eesmärk saavutada tootmises mastaabiefekt .
  

Mis on alternatiivkulu ?
Alternatiivkulu on majandusteaduse mõiste, mis näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust, sellest alternatiivist loobumise tõttu saamata jäänud tulu loetaksegi majandusteaduses alternatiivkuluks.
Mis on absoluutne eelis?
Riigil on kauba tootmisel absoluutne eelis, kui selle kauba tootmise tööjõuühiku kulu on väiksem kui välisriigis.
Mis on suhteline eelis?
Riigil on suhteline eelis teatud kauba tootmisel kui antud kauba tootmise alternatiivkulu teistes kaupades on väiksem kui teistes riikides.
Kuidas peaks riigid Ricardo mudeli alusel spetsialiseeruma ?
Riigil on kulueelis kõikide selliste kaupade tootmisel, mille puhul suhteline tootlikkus on kõrgem kui suhteline palgatase.
Näiteks, kui w/w* = 3, siis koduriigis toodetakse õunu, banaane ja pirne, samal ajal välisriigis toodetakse virsikuid ja pähkleid.
Mõlemad riigid võidavad spetsialiseerumisest
Mis on Ricardo mudeli puhul riikidevahelise kaubavahetuse põhjuseks?
Ricardo mudel näitab, kuidas erinevused riikide vahel viivad kaubavahetuse ja sellest tuleneva kasuni.
Antud mudelis on tööjõud ainus tootmistegur ja riigid erinevad üksnes tööjõu tootlikkuse poolest eri tööstustes.
Ricardo mudelis ekspordib riik seda kaupa, milles tal on suhteline (vastandina absoluutsele) tööjõu tootlikkuse eelis.
Mis on tootmisvõimaluste kõver?
Majanduse tootmisvõimaluste kõver ( production possibilty frontier – PF) näitab maksimaalset kauba kogust (nt vein), mida saab toota iga antud koguse teise kauba (nt juust) tootmisel (ja vastupidi)
Mis on tarbimisvõimaluste kõver?
Tarbimisvõimaluste kõver väljendab maksimaalset kauba tarbimise kogust, mida riik saaks iga antud koguse teise kauba kohta tarbida.
Miks riigid tegelikus elus ei saa spetsialiseeruda Ricardo mudeli poolt viidatud äärmuslikul moel?
On kolm peamist põhjust, mis spetsialiseerumine ei saa toimuda äärmusteni:

• Tootmistegureid on rohkem kui üks
  
• Riigid võivad teatud põhjustel kaitsta tööstust välise konkurentsi eest
  
• Kaupade ja teenuste transportimine on kulukas
  

Millest sõltub suhteline eelis Heckscheri-Ohlini mudeli puhul?

• Näitab, et suhteline eelis sõltub:
  
  • Riikide suhtelisest tootmisteguritega varustatusest
    
  • Kaupade suhtelisest tootmistegurite mahukusest
    

Nimetatakse ka tootmistegurite proportsioonide teooriaks
Tootmisteguri mahukus
Kahe kauba (kangas ja toiduained) ning kahe tootmissisendi (tööjõud ja maa) korral, on toiduainete tootmine maamahukas, kui iga antud palga ja (maa)rendi suhte juures kasutatav maa-tööjõu suhe on toiduainete tootmises suurem kui kanga tootmises
Stolperi-Samuelssoni teoreem
Kui konstantse tootmistegurite pakkumiste juures kauba suhteline hind suureneb, siis antud kauba tootmisel intensiivselt kasutatavalt tootmistegurilt teenitav nominaalne ja reaalne tulu kasvab, samal ajal kui teiselt tootmistegurilt teenitav nominaalne ja reaalne tulu kahaneb.
Ka vastupidine kehtib
Rybczynski teoreem
Kui tootmisteguri (T või L) pakkumine suureneb, siis antud tootmistegurit intensiivselt kasutava kauba pakkumine suureneb ja teise kauba pakkumine väheneb (iga antud kaupade hindade juures)
Ka vastupidine kehtib
Näide Kui riigis suureneb kasutada oleva maa pakkumine esialgse võrreldes, siis hakkab riik tootma rohkem maamahukaid kaupu ja vähem tööjõumahukaid kaupu.
Milliseid kaupu peaks riik Heckscheri-Ohlini mudeli järgi tootma? (Heckscheri-Ohlini teorrem)
Majandus on suhteliselt efektiivsem tootes selliseid kaupu, mille tootmiseks kasutatakse intensiivselt neid tootmistegureid, millega riik on suhteliselt hästi varustatud.
Kuidas mõjutab kaubavahetus Heckscheri-Ohlini mudeli puhul sissetulekute jaotust?
Tootmistegurite hinna võrdsustumine
Autarkia tingimustes teenib tööjõud koduriigis
vähem kui välisriigis, ja maaomanikud teenivad
koduriigis rohkem kui välisriigis
Tootmistegurite hinna võrdsustumise teoreem:

• rahvusvaheline kaubavahetus viib homogeensetelt tootmisteguritelt teenitavate absoluutsete ja suhteliste tulude täieliku võrdsustumiseni riikide vahel
  
• Viidates sellele, et rahvusvaheline kaubavahetus asendab tootmistegurite rahvusvahelist liikuvust.
  

Miks Heckscheri-Ohlini mudel reaalsete riikide kaubavahetuse struktuuri kirjeldamiseks ei sobi?

• Kolm eeldust, mis on olulised tootmistegurite hindade võrdsustumiseks ja mis reaalses elus ei kehti:
  
  • Mõlemad riigid toodavad mõlemat kaupa
    
  • Mõlemal riigil on sama tehnoloogiline tase
    
  • Kaubavahetuse tulemusena võrdsustuvad kaupade hinnad riikide vahel ( transpordikulud , kaubandustõkked)
    

Mida tähendab mastaabiefekt?

• Mastaabisäästu korral:
  
  • Kasvab toodangumaht proportsionaalselt rohkem kui tootmises kasutatavate sisendite maht.
    
  • Turuosa kasvamisel tootmise keskmine kulu (kulu ühe ühiku kohta) väheneb.
    

Sisemine ja väline mastaabiefekt.

• Mastaabisääst võib olla:
  
  • Väline
    
    • Kulu ühiku kohta sõltub tootmisharu suurusest , mitte tingimata ühe ettevõtte suurusest.
      
    • Tootmisharu koosneb tavaliselt paljudest väiksematest ettevõtetest ja on täielikult konkureeriv.
      
  • Sisemine
    
    • Kulu ühe ühiku kohta sõltub individuaalse ettevõtte suurusest, kuid mitte tingimata tootmisharu suurusest.
      
    • Turu struktuur on mittetäieliku konkurentsiga, kus suurtel ettevõtetel on kulueelis väiksemate ettevõtete ees.
      

Mõlemat tüüpi mastaabisäästud on olulised välis-
kaubanduse ajendid.
Kuidas sõltuvad monopolistliku konkurentsi turul hind ja tootmiskulu ettevõtete arvust?

• Hind, mida tüüpiline ettevõte oma toodangu eest küsib, sõltub antud tootmisharus tegutsevate ettevõtete arvust.
  
  • Mida rohkem ettevõtteid, seda tugevam konkurents ja sellest tulenevalt ka madalam hind.
    
• Monopolistliku konkurentsi mudelis eeldatakse, et ettevõtted võtavad üksteise poolt kehtestatud hinda kui antud suurust
  

Millist kasu saadakse monopolistliku konkurentsi mudeli puhul väliskaubandusest?

• Monopolistliku konkurentsi mudelit võib kasutada näitamaks, et väliskaubandus viib:
  
  • Madalama keskmise hinnani tulenevalt mastaabiefektist
    
  • Laiema kaubavalikuni tulenevalt toodete erisustest
    

Impordi ja ekspordini tootmisharu sees (harusisene kaubavahetus)
Mis on harusisene kaubavahetus? Milliste riikide puhul see olulist rolli mängib?

• Harusisese ja harudevahelise väliskaubanduse peamised erinevused:
  
  • Harudevaheline kaubavahetus peegeldab suhtelist eelist, harusisene kaubavahetus mitte
    
  • Harusisese kaubavahetuse struktuur on etteennustamatu, samas kui harudevahelise kaubavahetuse määrab riikide vahelised erinevused
    
  • Harusisese ja harudevahelise väliskaubanduse suhteline olulisus sõltub sellest, kui sarnaste riikidega on tegemist.
    
• Harusisese kaubavahetuse olulisus:
  
  • Umbes veerandi maailma väliskaubandusest moodustab harusisene kaubavahetus
    
  • Harusisene kaubavahetus on eriti oluline tööstuskaupade ekspordis ja impordis arenenud tööstusriikide vahel.
    
  • Üleilmastumisega kaasneb näiliselt harusisene kaubavahetus
    

Miks on harusisene kaubavahetus oluline?

• Harusisene kaubavahetus lubab riikidel saada kasu lisaks suhtelisele eelisele ka suurematest turgudest
  
• Harusisesest kaubavahetusest tulenev kasu on seda suurem, mida suurem on mastaabisääst ja mida erinevamad on tooted
  
• 
  

Mis on hinnadiskrimineerimine ?

• Praktika, kus erinevatele klientidele kehtestatakse erinevad hinnad
  
• Ettevõtted tegelevad hinnadiskriminatsiooniga, kui mõni turg on teisest hinnatundlikum
  

Mis on dumping ?

• Kõige tavapärasem hinnadiskrimineerimise viis väliskaubanduses
  
• Hinnakujundamise praktika, kus ettevõte kehtestab eksporitavatele kaupadele madalama hinna, kui samadele kaupadele, mida müüakse kodumaisel turul
  

Mis on dumpingu eeldused?

• Dumping võib aset leida üksnes siis, kui kaks alljärgnevat tingimust on täidetud:
  
  • Mittetäielikult konkureerivad tootmisharud
    
  • Segmenteeritud turud
    
• Antud tingimuste korral võib monopolistlik ettevõte leida, et kasulikum oleks kasutada dumpingut
  
• Eeskätt leiab dumping aset eksportturgudel – ettevõtete turuosa kodumaal on reeglina suurem kui välismaal
  

Mis on klaster?
Klastri moodustavad geograafiliselt
kontsentreerunud ja omavahel seotud
firmad, ülikoolid ja teised organisatsioonid ,
mis tegutsevad teatud kindlas valdkonnas
ühe riigi või regiooni piires.
Millised on klastrite kolm peamist tekkepõhjust?

• Kolm peamist põhjust, miks sama haru ettevõtete kontsentreerumine ühte geograafilisse piirkonda on efektiivsem:
  
  • Spetsialiseerunud varustajad/tugiettevõtted
    
  • Tööjõuturu koondumine
    
  • Teadmiste ja oskuste ülekandumine
    

Millised on tootmistegurite liikumise kolm vormi?

• Paljudes tööstusharudes nõuab kaupade ja teenuste tootmine ning uute kaubaartiklite arendamine spetsiifilisi seadmeid/tehnoloogiaid ja/või tugiteenuseid
  
• Individuaalne ettevõte ei moodusta piisavalt suurt turgu tugiettevõtete tegutsemiseks
  

Ettevõtete koondumine ühte piirkonda (Räniorg) loob piisavalt suure turu tugiettevõtete tekkeks

• Tööjõuturu koondumine
  
  • Ettevõtete koondumine paneb aluse spetsiifiliste oskustega tööturu tekkele antud piirkonnas (nt. Hollywood )
    
  • Spetsialiseeritud tööturu teke on kasulik:
    
    • Ettevõtetele (tööjõu nappus on vähem tõenäoline)
      
    • Töötajatele (väiksem tõenäosus töötuks jääda)
      

Mida toob kaasa tööjõu liikumine?
Tööjõu liikumine vähendab koduriigis tööjõu hulka, mille tulemusena reaalpalk kasvab.
Tööjõu liikumine suurendab välisriigis tööjõu hulka, mille tulemusena reaalpalk alaneb .
Milles seisneb perioodidevaheline suhteline eelis?

• Perioodidevaheline suhteline eelis
  
  • Eeldame, et koduriigi intertemporaalsed tootmisvõimalused on kaldu suurema tarbimise suunas täna.
    
    • Järelikult koduriik ekspordib tänast tarbimist ja impordib tulevast
      
  • Riigil, kus rahvusvahelise laenamise puudumisel oleks tulevase tarbekaupade tootmise suhteline hind madalam (st reaalne intressimäär kõrgem), on suhteline eelis tootmiseks tulevikus.
    
    • Kõrgem intressimäär tähendab kõrgemat investeeringu tulusust.
      

Miks luuakse mitmerahvuselisi ettevõtteid?

• Kaks elementi, mis selgitavad multinatsionaalsete ettevõtete loomist
  
  • Asukoha motiiv
    
    • Kaupa eelistatakse toota mitmes riigis, tulenevalt:
      
      • Ressurssidest
        
      • Transpordikuludest
        
      • Kaubanduspiirangutest
        
  • Omandamise motiiv
    
    • Kaupa toodetakse erinevates asukohtades pigem sama ettevõtte poolt, kui mitme erineva ettevõtte poolt, kuna sellisel juhul on tegevus kasumlikum.
      
      • Tehnoloogiasiire
        
      • Vertikaalne integratsioon
        

Millised on peamised väliskaubanduspoliitilised instrumendid ?
Väliskaubanduse instrumendid:

Väliskaubanduse piiramine

Hind – Toll , ekspordimaks

Kogus – Impordikvoodid, ekspordi piiramine

Väliskaubanduse laiendamine

Hind – Impordi subsideerimine, Ekspordi subsideerimine

Kogus – Impordi laiendamine
Mis on kaubandustingimused?

• Kaubandustingimused ( terms of trade) on eksporditava kauba suhteline hind väljendatuna imporditavates kaupades
  

Mis on väike majandus?

• Väike majandus on riik, mis ei suuda oma kaubandustingimusi mõjutada, olenemata sellest kui suures mahus ta välismaailmaga kaupleb
  

Millised on kaks tollimaksu liiki?

• Tollimakse võib klassifitseerida kui:
  
  • Spetsiifiline tollimaksumäär
    
    • Tollimaksumäära väljendatakse kaubaühiku (kaalu, mahu vms) kohta kindlaksmääratud summana.
      
      • Näide
        

Spetsiifiline tollimaksumäär 100 kr iga imporditava mobiiltelefoni kohta. Kui mobiiltelefon maksab 1000 kr, siis tolliamet kogub iga telefoni pealt fikseeritud summa 100 kr.

• Väärtuseline tollimaksumäär (ad valorem)
  
  • Mille korral tollimaksumäär väljendatakse protsentuaalse määrana kauba tolliväärtusest
    
    • Näide
      

20%-line tollimaks mobiiltelefonile tähendab, et tolliamet kogub 200 krooni maksu iga mobiiltelefoni pealt
Kuidas mõjutab tollimaks kaupade hinda siseriiklikult ja maailmaturul? Kuidas mõjutab see siseriiklikku heaolu?

• Tollimaks tõstab kauba hinda importivas riigis ja alandab hinda eksportivas riigis
  
• Nende hinnamuutuste tulemusel:
  
  • Tarbijad importivas riigis kaotavad ja eksportivas riigis võidavad
    
  • Tootjad importivas riigis võidavad ja eksportivas riigis kaotavad
    
  • Tollimaksu kehtestava valitsuse maksutulu kasvab
    
• Et mõõta ja võrrelda tulusid ning kulusid, peab defineerima tarbija ja tootja hinnavaru .
  

• Kui kaubandustingimuste paranemine on suurem kui efektiivsuse kadu, siis tollimaksud suurendavad importiva riigi heaolu.
  
  • Väikse majanduse puhul alandab tollimaks importiva riigi heaolu.
    

Milline on optimaalne tollimaksumäär suure riigi puhul? Väikese riigi puhul?

• Optimaalne tollitariif
  
  • Tollitariif, mis maksimeerib rahvusliku heaolu
    
    • On alati positiivne, kuid väiksem kui väliskaubandust takistav tollitariif (mis elimineerib kaupade impordi)
      
    • On väikse riigi puhul null, sest väike riik ei suuda mõjutada oma väliskaubandustingimusi
      

Mis on ekspordisubsiidium?

• Valitsuse poolt makstav tasu eksportöörile
  
  • Kui valitsus pakub ekspordisubsiidiumeid, siis eksportöörid ekspordivad kaupu seni, kuni koduriigi hind ületab välisriigi hinna subsiidiumi ulatuses.
    
  • Võib olla kas spetsiifiline subsiidium või väärtuseline subsiidium
    

Kuidas mõjutab ekspordisubsiidium kaupade hinda siseriiklikult ja maailmaturul? Siseriiklikku heaolu?

• Ekspordisubsiidium tõstab hindasid eksportivas riigis, samas alandades hindasid importivas riigis
  
• Erinevalt tollimaksust halvendab ekspordisubsiidium kaubandustingimusi (terms of trade).
  
• Ekspordisubsiidiumi korral on kulud suuremad kui tulud.
  

Mis on impordikvoot ?

• Impordikvoot on otsene piirang imporditava kauba kogusele
  
  • Näide:
    

USA-s on kehtestatud impordikvoodid väliriikides toodetud juustule

• Piiranguid rakendatakse tavaliselt läbi indiviidide grupile või ettevõtetele väljastatavate litsentside.
  
  • Näide:
    

Juustu võivad USA-sse importida ainult teatud kaubandusettevõtted

• Mõnel juhul on luba USA-sse müümiseks antud otse eksportiva riigi valitsusele.
  

Kuidas mõjutab impordikvoot kaupade hinda siseriiklikult ja maailmaturul? Siseriiklikku heaolu?

• Impordikvoot tõstab alati imporditava kauba hinda siseturul.
  
• Litsentsiomanikud võivad osta importkaupu ja need edasi müüa kõrgema hinnaga siseriiklikul turul.
  
  • Kasumit, mida impordilitsentsi omanikud teenivad, nimetatakse kvoodirendiks
    

Milline on peamine erinevus impordikvoodi ja tollimaksu vahel?

• Heaolu muutuse võrdlus: impordikvoodid vs tollimaks
  
  • Kvoodi ja tollimaksu erinevus on see, et kvoodi puhul ei saa valitsus maksutulusid
    
  • Impordikvoodi rakendamise kulude ja tulude hindamisel on oluline määrata, kes saab rendid
    
    • Kui õigus müüa siseriiklikul turu on antud eksportiva riigi valitsusele, siis rentide ülekanne välisriiki muudab kvootide rakendamise kulu oluliselt kõrgemaks, kui see oleks tollimaksude korral
      

Millised on neli peamist argumenti vabakaubanduse poolt?

• Neli argumenti vabakaubanduse poolt:
  
  • Majanduslik efektiivsus
    
  • Vabakaubanduse lisatulu
    
  • Renditeenimiseks tehtavad kulutused
    
  • Poliitilised argumendid
    

Millised on kaks peamist argumenti vabakaubanduse vastu? Millised on peamised vastuväited neile?

• Kaubandustingimused kui argument tollitariifide poolt
  
  • Suure riigi (riik, mis suudab mõjutada maailmaturu hinda) puhul alandab tollitariifi rakendamine imporditava kauba maksumust ja toob kaasa kaubandustingimuste paranemise .
    
    • Kaubandustingimuste paranemisest tulenevat kasu peab kõrvutama kuludega (efektiivsuse kadu)
      
  • Kaubandustingimuste paranemisest tulenev kasu võib kaaluda üles tollitariifi rakendamisest tekkinud kulud.
    
    • Seega suure riigi jaoks ei pruugi vabakaubandus olla parim võimalik poliitika
      

Vastuväited:

• Väikese riigi puhul ei avalda kaubandustõkked maailmaturuhinnale mõju
  
• Suure riigi puhul toovad kaasa kättemaksuaktsioone
  

• Siseriiklikud turutõrked, kui argument vabakaubanduse vastu
  
  • Tootja ja tarbija hinnavaru – iseäranis esimene – ei mõõda sotsiaalseid kulusid ning tulusid õigesti
    
    • Tarbija ja tootja hinnavaru ignoreerib siseriiklikke turutõrkeid nagu:
      
      • Töötus või alakoormusega töötajad
        
      • Häired kapitali liikumisel teistesse sektoritesse
        
      • Tehnoloogia ülekandumine tootmisharudest, mis on uued või eriti uuenduslikud
        
      • Keskkonna välismõjud
        
  • Tollitariif võib suurendada heaolu, kui tootmisel eksisteerib sotsiaalne piirkasu, mida tootja hinnavaru ei mõõda.
    

Mis on paremuselt teise valiku teooria?

• Riiklik mittesekkumine teatud turule on optimaalne poliitika ainult siis, kui teised turud toimivad tõrgeteta. (Parim valik oleks mittesekkumine)
  
• Kui aga mingi turg ei toimi korralikult, siis valitsuse sekkumine võib sellisel juhul heaolu suurendada.
  
  • Kui näiteks tööjõuturu häireid ei saa kõrvaldada, võib tööjõumahukate harude toetamine aidata täishõivele lähemale
    

Millised on argumendid vabakaubanduse kaitseks turumoonutuste puhul?

• Kaks argumenti vabakaubanduse kaitseks turumoonutuste korral:
  
  • Siseturu moonutusi tuleks korrigeerida sisepoliitiliste meetmetega (alternatiivina välispoliitilistele meetmetele) – ravida tõrget nii otse, kui võimalik
    
    • Näide:
      

Tootmisega seotud turutõrgete puhul on siseriiklik tootmise subsideerimine parem lahendus kui tollitariifi rakendamine – tarbimise moonutus jääks olemata. (autode impordikvoot)

• Turutõrkeid on raske korralikult diagnoosida ja mõõta.
  
  • Näide:
    

Tollimaksu rakendamine tööstusharude kaitseks loob sotsiaalseid tulusid, mis toob kaasa migratsiooni antud sektorisse, mis lõppkokkuvõttes võib põhjustada tööpuuduse suurenemise.
Mis on peamine väliskaubanduspoliitika mõjutaja reaalses elus?

• Reaalses elus mõjutab väliskaubandus-poliitilisi otsuseid olulisel määral nende mõju sissetulekute jaotusele ühiskonnas ja kasule erinevatele huvigruppidele.
  
  • Poliitilised parteid rakendavad poliitikat, mis vastab mediaanhääletaja eelistustele
    
  • Hästi organiseeritud (või väikesed) huvigrupid on sageli võimelised pöörama poliitikat enda huvides ühiskonna enamuse kulul
    

Millised sektorid reeglina riigipoolset kaitset saavad? Miks?

• Missuguseid majandussektoreid kaitstakse?
  
  • Võib välja tuua kaks majandussektorit, mis arenenud riikides olnud valdavalt kaitstud:
    
    • Põllumajandus
      
    • Rõiva- ja tekstiilitööstus
      
      • Tööstusharus on hõivatud oskustöölisi ja sektor on riigiti ka suhteliselt tugeva ametiühingu kaitse all.
        
  • Tulevikus tõenäoliselt mõlema sektori kaitsmine riigi poolt väheneb tänu kaubanduskokkulepetele.
    

GATT. WTO. Peamised erinevused.

• Mille poolest WTO erineb GATT-ist
  
  • GATT oli n-ö eelkokkulepe riikide vahel, samas WTO on täieõiguslik rahvusvaheline organisatsioon
    
  • GATT hõlmas ainult kaupadega kauplemist, kui WTO reeglistikud hõlmavad ka teenustekaubandust (GATS) ja intellektuaalomandi õiguste kaubanduslikke aspekte
    
  • WTO “vaidluste lahendamise” protseduur , mis võimaldab saavutada lahendeid vaidlusalustes küsimustes kiiremini
    

Millised on kolm riikidevahelise vabakaubanduse peamist vormi?

• Võimalused vabaks kauplemiseks:
  
  • Vabakaubandusala – võimaldab selle liikmete vahel vabakaubandust, kuid igal liikmesriigil on oma poliitika mitte-liikmete suhtes (nt NAFTA ).
    
  • Tolliliit – võimaldab selle liikmete vahel vabakaubandust, sealhulgas rakendatakse ühtset poliitikat mitte-liikmete suhtes
    
  • Ühisturg on tolliliit koos vaba tootmistegurite liikumisega (nt tööjõud, kapital ) liikmesriikide vahel (nt Euroopa Liit)
    

Millised on kaks peamist väliskaubanduspoliitika vormi arenevates riikides?
Mis on lapsekingade majandusharu argument? Millised probleemid sellega seonduvad?

• Lapsekingades majandusharu argument
  
  • Arenevatel riikidel on potentsiaalne suhteline eelis tööstuskaupade tootmisel. Potentsiaali realiseerimiseks võivad riigid kasutada ajutiselt protektsionismi.
    
  • Selle argumendi järgi on industrialiseerimise käimalükkamiseks mõistlik kasutada ajutiste meetmetena tollitariife või impordikvoote
    
    • Näiteks
      

USA ja Saksamaa rakendasid 19. saj. kõrgeid tollitariife tööstuskaupadele; Jaapan rakendas ulatuslikke impordikontrolle kuni 1970-ndate aastateni.

• Lapsekingades majandusharu argumendiga seotud probleemid
  
  • Ei ole mõistlik üritada liikuda täna tööstusharudesse, mis omavad suhtelist eelist tulevikus
    
    • Näiteks
      

1980-ndatel aastatel sai Lõuna-Koreast autode eksportija , samas 1960-ndatel aastatel nappis riigis veel vajalikku kapitali ja oskustööjõudu.

• Tööstussektori kaitsmine ei too olulist kasu, va juhul kui protektsionistlikud meetmed aitavad muuta tootmisharu konkurentsivõimelisemaks
  
  • Näiteks
    

Pakistan ja India on mitukümmend aastat kaitsnud oma tööstust, iseäranis rasketööstusharusid. Märkimisväärne ekspordikasv on saavutatud aga hoopis kergetööstussektoris, tekstiilitööstuses.

• Turutõrgete argument lapsekingades tootmisharude kaitsmisel
  
  • Kaks liiki turutõrkeid:
    
    • Ebatäiuslikud kapitaliturud
      
      • Kui areneval riigil puudub vajalik finantssüsteem ( finantsinstitutsioonid ), mis võimaldaks traditsiooniliste sektorite (nagu põllumajandus) sääste kasutada investeeringute finantseerimisel uutes tootmisharudes, siis jääb uute tootmisharude kasv piiratuks. Täpsemalt, sõltuvaks nendes tegutsevate firmade võimest kohe kasumit teenida.
        
    • Sotsiaalse kasu argument
      
      • Uute tootmisharude ettevõtted loovad sotsiaalset kasu, mida neile ei hüvitata (nt ettevõtte käivitamise või uute tehnoloogiate kohalikele oludele kohandamisega seotud kulud)
        
      • Samas saavad nad omandiõiguse vaid oma toodetele , mitte aga kogu teabele või tekitatud uutele turgudele
        

Mis on importi asendav industrialiseerimine ? Miks see ei toiminud ?

• Tööstuse arendamine läbi protektsionismi
  
  • Importi asendav industrialiseerimine
    
    • Strateegia siseriikliku tööstuse ergutamiseks läbi tööstuskaupade impordi piiramise
      
      • Paljud arenevad riigid on strateegiat kasutanud
        
  • Kas importi asendav industrialiseerimine on majanduskasvu kiirendanud?
    
    • Palju majandusteadlasi on kriitilised impordi asendamise strateegia tulemuste suhtes, väites, et see on seotud kõrgete kuludega ja ebaefektiivse tootmisega
      
• Impordi asendamisega seotud probleemid
  
  • Paljudes riikides, kus on impordi asendamise poliitikat rakendati, ei ole täheldatud kiiremat konvergentsi arenenud riikidega
    
    • Näiteks
      

20-aastase majandusplaani (1950-ndatest kuni 1970-ndateni) täitmise ajal kasvas India SKP elaniku kohta ainult mõne protsendi.

• Miks importi asendav industrialiseerimine ei toiminud?
  
  • Kujunemisjärgus majandusharude argument ei olnud alati põhjendatud
    
• Impordi asendamise tagajärjel
  
  • Suurenes olulisel efektiivne protektsiooni määr
    
  • Mastaabisääst vähenes
    
  • Sissetulekute ebavõrdsus ja tööpuudus suurenes
    

Mis on duaalmajandus? Mis seda põhjustab?

• Paljusid arenevaid riike iseloomustab majanduslik kahesus ( dualism )
  
  • Kõrgete sissetulekutega, kapitalimahukas tööstussektor eksisteerib koos madalate sissetulekutega traditsioonilise sektoriga.
    
• Dualism on seotud väliskaubanduspoliitikaga kahel põhjusel:
  
  • Dualism on tõenäoliselt märk sellest, et turud ei toimi korrektselt (turutõrgete argument vabakaubandusest kõrvale kaldumiseks).
    
  • Duaalmajanduse teket soodustab impordi asendamise poliitika.
    
• Duaalmajanduse sümptomid
  
  • Majanduslik areng jaotub ebavõrdselt ja tingib duaalmajanduse tekke, mille osadeks on modernne majandussektor ja traditsiooniline sektor.
    
    • Kõrgem kogutoodang töötaja kohta tööstussektoris
      
    • Kõrgemad palgad modernses sektoris
      
    • Kapitalitulu on sageli modernses sektoris madalam
      
    • Tööstussektor kapitalimahukam
      
    • Püsivalt kõrge töötus (eriti linnades)
      

Mis on strateegilise kaubavahenduse teooria?

• Barbara Spencer ja James Brander tulid 1980-ndail välja väitega, et täieliku konkurentsi puudumine võiks olla valitsuse sekkumist õigustav turuhäire
  
• Mitmes sektoris on vaid väike hulk firmasid
  
• Konkurentsi puudumise tõttu on võimalik teenida ülemääraseid kasumeid
  
• Tekib rahvusvaheline konkurents, kes need kasumid endale saab
  
• Sellisel juhul võiks valitsus muuta mängureegleid, et tuua need kasumid kodumaiste firmade taskusse
  

Millist kaht turutõrget tuuakse väliskaubanduspoliitilise sekkumise põhjenduseks?
Probleemid subsideeritava valikuga

• Ka kõrgtehnoloogiaettevõte ei tegele ainult teabe loomisega
  
  • Järelikult ei tohiks lihtsalt subsideerida “kõrgtehnoloogiaettevõtteid” – milleks subsideerida kapitali või abitööjõudu?
    
• Teadus- ja arendustegevuse subsideerimine:
  
  • Laiemat tõlgendust saab kurjalt ära kasutada
    
  • Kitsam piiraks toetuse suurfirmadega
    

Millised probleemid kaasnevad väliskaubanduspoliitilise sekkumisega turutõrgete puhul?
Miks on arenevad riigid vastu tööstandardite kehtestamisele kaubavahetuslepingutes?

• Arenevad riigid on aga reeglina töötingimiste reguleerimisele vastu
  
  • Kardetakse tööstandardite rakendamist protektsionistliku meetmena:
    
    • Arenenud riikide poliitikud võivad kehtestada tingimused, mida arenevatel maadel võimatu täita
      
    • Iseäranis kardetakse seda, et tööstandardeid võiks kasutada kohtuasjade algatamiseks välisfirmade vastu
      

Mis ei pruugi majanduskasv tähendada alati keskkonnakahju suurenemist?

• Samas ei saa väita, et majanduskasv, mis suurendab nii tootmist kui tarbimist, viiks automaatselt suurema keskkonnakahjuni
  
  • Rikkuse suurenemine muudab nii tarbimisharjumusi kui ka tööstuse koosseisu
    
  • Rikkuse suurenemine kipub kasvatama ka poliitilisi nõudmisi elukeskkonna kvaliteedi tõstmiseks