Tootmisvõimaluste kõvera iseloomustus: - Vasakult paremale allapoole langev. Põhjus: ressursside piiratus, ressursse suunatakse ümber. Kui kapitalkaupade toodangut suurendatakse, tuleb tarbekaupade toodangut vähendada. - On nõgus koordinaatide alguspunkti suhtes. Et toota rohkem juurde ühte kaupa, tuleb loobuda aina suuremast hulgast teisest kaubast. - Kuju seondub alternatiivkuluga. Kui on kasvava alternatiivkuluga tegemist, on nõgus. Kui alternatiivkulu on konstatne, siis on tootmiskõver sirgjoon. Tootmisvõimaluste kõver iseloomustab graafiliselt ressursside nappust ehk piiratust, toodete valitavaid koguseid ja alternatiivkulu. Punkt F on tarbijatele kättesaamatu, kuna puuduvad vajalikud ressursid.Punkti F jõuab ühiskond siis, kui suureneb tootmise efektiivsus Punkt E on tarbijatele kättesaadav, aga on ebaefektiivne, kuna ressursse pole efektiivselt kasutatud. Liikudes punktist B punkti A on 10 leiva alternatiivkulu 1 relv. VALIKUD:
E-mail [email protected] Tootmisvõimaluste kõver Igas riigis on teatud hulk ressursse, mida ühendades/kasutades on võimalik toota teatud kogus erinevaid kaupu. Siin on mõned eeldused: Toimub efektiivne tootmine, tootmistegurid on täielikult hõivatud. Ressursid on fikseeritud, kaupade pakkumine on kindel nii koguselt, kui kvaliteedilt ning vaatlusperioodi jooksul seda muuta ei saa. Tehnoloogia on fikseeritud, see areneda ei saa. Kui tootmiskõver on ,,nõgus", siis see on nõgus kordinaatide alguspunkti (0 punkti) suhtes (reaalselt näeb välja, nagu kumer graafik). Selline tootmiskõver ,,ütleb", et kui saada teatud kogus kaupa juurde, siis tuleb loobuda aina enam teistest kaupadest. Et pidevalt ühte ühikut juurde saada, siis loobumiskulu pidevalt kasvab. See kõver võib olla ka sirge (loobumiskulu kasv on samaväärne igas punktis). Kui vaatame nt tarbeesemete-tootmisvahendite tootmiskõverat, siis kui
kaupu, mille tootmisel suhteliselt intensiivselt kasutatakse antud riigis nappe tootmistegureid. Rybczynski teoreem - maailmaturu muutumatute hindade tingimustes toob ühe tootmisteguri pakkumise kasv riigis kaasa selle riigi toodangu kasvu valdkondades, kus kasutatakse intensiivselt antud ressurssi. Näiteks, kui mingis riigis suureneb kapitalivaru esialgse situatsiooniga võrreldes, hakkab ta tootma rohkem kapitalimahukaid kaupu ja vähem töömahukaid kaupu - tulemusena muutub tema tootmiskõver. Heckscher-Ohlin-Samuelsoni teoreem e. tootmistegurite hindade võrdsustumise teoreem: kui kehtivad kõik H-O mudeli eeldused, siis viib rahvusvaheline kaubavahetus tootmistegurite hindade ühtlustumiseni erinevates riikides. Selle teoreemi kohaselt toob kaubavahetus palgataseme languse neis riikides, kus ta enne oli kõrge ja palgataseme tõusu seal, kus ta enne oli madal. Teoreem kehtib muidugi vaid siis, kui kõik H-O mudeli eeldused on täidetud. Eriti
kaupu, mille tootmisel suhteliselt intensiivselt kasutatakse antud riigis nappe tootmistegureid. Rybczynski teoreem - maailmaturu muutumatute hindade tingimustes toob ühe tootmisteguri pakkumise kasv riigis kaasa selle riigi toodangu kasvu valdkondades, kus kasutatakse intensiivselt antud ressurssi. Näiteks, kui mingis riigis suureneb kapitalivaru esialgse situatsiooniga võrreldes, hakkab ta tootma rohkem kapitalimahukaid kaupu ja vähem töömahukaid kaupu - tulemusena muutub tema tootmiskõver. Heckscher-Ohlin-Samuelsoni teoreem e. tootmistegurite hindade võrd- sustumise teoreem: kui kehtivad kõik H-O mudeli eeldused, siis viib rahvusvaheline kaubavahetus tootmistegurite hindade ühtlustumiseni erinevates riikides. Selle teoreemi kohaselt toob kaubavahetus palgataseme languse neis riikides, kus ta enne oli kõrge ja palgataseme tõusu seal, kus ta enne oli madal. Teoreem kehtib muidugi vaid siis, kui kõik H-O mudeli eeldused on täidetud. Eriti oluline on kaubandustõkete
annaabi.ee 
