Parempoolsed ideoloogiad - liberalism *indiviidi vabadus *majanduses – vabaturumajandus, konkurents,avatud turud, minimaalne riigi sekkumine *pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega *igaühe õigus otsustada, kida oma eluga teeb - konservatism *liberalismi vastand *kollektiiv on tähtsam, kui üksikisik(ei tähenda võrdsuse ülistamist) *õhiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele, ja kristlikule moraalile *konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist *mõõdukad maksub, riik sekkub vähe *kaitsevad ettevõtjate huve (suhtuvad tõrjuvalt avatud majandusruumi) *Sotsiaalse heaolu tagamisel peavad konservatiivid esmatähtsaks traditsiooniliste koosluste – suguvõsa, naaberkonna, kirikukoguduse, seltside ja tööandja rolli Vasakpoolsed ideoloogiad *sotsiaaldemokraatia *võrdsus ehk võrdsed võimalused kõigile
Liberalism ja neoliberalism: liberalism peab ülimaks vabaduseks indiviidi vabadust. Riigi peamine roll on vabaduse kindlustamine seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. Majanduses pooldatakse vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võmalus otsustada, millele ta teenitud raha kulutab. Konservatism ja kristlik demokraatia: ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Pooldavad stabiilsust ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme. Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. Konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui ka varanduslikul alusel. Majanduses riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ning mõõdukate maksude poolt. Kaitstakse rahvusliku kapitali ja ettevõtajate huve. Kohusetundlikult tööl käiv inimene peaks teenima piisavalt, et kindlustada nii enda kui ka oma pere toimetulek
Arvamus venestusest Minu arvates oli venestamine Eesti ja üleüldiselt balti riikide jaoks halb. Venestamine lämmatas eestlastes värskelt tärganud rahvusluse. Eestisse tulnud uued venelastest kubernerid olid siinsete elanike rahvuslusele tugevalt vastu. Samuti viidi venestamise käigus läbi halvad koolireformid, mis tõi kaasa - koolide allutamise vene haridusministeeriumile, venekeelse õppetegevuse algklassidest peale, piirati laste suhtlemist emakeeles ning karistati neid selle seda tehes ja õppetukke tuubiti sisust aru saamata pähe. Koolireformidel olid ka väga halvad tagajärjed nt. kirjaoskuse taseme langus, venekeelt mitteoskavad õpetajad jäid töötuks, vallandati ärkamisaega pooldanud koolmeistrid
kohtusüsteemi abil. Majanduses pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid, riigi minimaalset sekkumist. Sotsiaalvaldkonnas-inimese elujärg sõltub inimese enda jõupingutustest. Maksud madalad, inimene otsustab ise, millele kulutab. Sotsiaalliberaalid: vabadus on isiksuse arengu tingimus, aga mitte omaette eesmärk. Pooldavad riigi sekkumist majandusse, peab kujundama sotsiaalpoliitika, mis toetaks igaühe arengut. 2. KONSERVATISM Ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele, kristlikule moraalile, pooldavad stabiilsust. On sotsiaalsete erisuste säilimise poolt. Majanduses riigi sekkumise vastu, eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt. Kaitsevad eelkõige rahvuslikku kapitali, pooldavad vajaduse korral kaitsetolle ja kvoote. Sotsiaalse heaolu tagamisel tähtsad suguvõsa, naabrid, kirikukogudus, seltsid, tööandjad. Tähtsam kui sotsiaalne turvalisus on füüsiline turvalisus ( korrakaitse).
Majanduses vaba turumajandus, konkurents, avatud turud, minimaalne riigi sekkumine Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega, inimestel peab olema võimalus otsustada, kuidas oma raha kulutada Riik ei pea tegelema kulukate sotsiaalprogrammidega, vaid motiveerima inimesi rohkem töötama. Sotsiaal-liberaalid Vabadus on isiksuse arengutingimus Riik peaks majandust reguleerima ja looma igaühe arengut toetava sotsiaalpoliitika konservatism Ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Stabiilsus ja ettevaatlikud reformid Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik Sotsiaalsete erisuste säilitamine ühiskonnas Riigi sekkumise vastu majandusse. Eraomandus, mõõdukad maksud. Kaitsevad rahvusliku kapitali huve, pooldavad kaitsetolle ja kvoote. Riik peaks tegelema inimeste füüsilise ja mittesotsiaalse turvalisusega. Sotsiaalse heaolu tagamisel on esmatähtis traditsiooniliste koosluste roll. Kristlik demokraatia Heaoluriik ja kodanikuühiskond
Natsionalism Natsionalism ehk rahvuslus on ideaalne maailmavaade, kultuurivorm ja sotsiaalne liikumine mis keskendub rahvuslusele. Natsionalistid pooldavad riiki, kus on ainult üks rahvas vastandina paljurahvuslikele riikidele. Rahvuslik eneseteadvus oleneb peamiselt päritolust, keele- ja kultuurikeskkonnast. Iga rahvus püüab oma kultuurikeskkonna kujundada võimalikult süsteemseks, täisväärtuslikult saab rahvus säilitada ja arendada oma ainulaadsust suhtelises endassesuletuses ja eraldatuses. Mina pole selle viimase lause teise poolega absoluutselt nõus, see on arusaadav , et iga rahvus
Ideoloogia on korrastatud ideekogum,mis propageerib kindlaid väärtusi. · Liberalism-toetavad inimese vabadust,propartsionaalset tulumaksu,riigi vähest sekkumist majandusse.(vabaturumajandus) · Sotsiaalliberaalid-majanduspoliitikaga tihedalt seotud.Ei karista rikkaid kõrgemate maksudega,inimesel on võimalus otsustada kuidas raha kulutab. · Konservatis on liberalismi vastand.Nende arvates tugineb ühiskond traditsioonidele,rahvuslusele ja kristlikule moraalile.Konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste süilitamist.On ka majanduses riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt.Konservatiivid kaitsevad rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve.Sotsiaalne heaolu-suguvõsa,naaberkonna tööandja roll. 5. Vasakpoolsed ideoloogiad Enimlevinud sotsiaaldemokraatia. Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus,võrdsed võimalused kõigile.
kindlustamisele. Riik ei peaks tegelema kulukate sotsiaalprogrammidega, vaid motiveerima inimesi rohkem töötama. Tänapäeval pooldab osa liberaale riigi heaolukohustuste osas mõõdukamat seisukohta. Need sotsiaalliberaalid tõlgendavad vabadust kui isiksuse arengu tingimust, mitte kui omaette eesmärki. Konservatism kujunes välja liberalismi vastandina 18ndal sajandil. Konservatiivide arvates tugineb ühiskond traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Seepärast pooldavad nad stabiilsust ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme. Kuigi kollektiiv (rahvus, kogukond, suguvõsa) on tähtsam kui üksikisik, ei tähenda see sugugi võrdsuse ülistamist. Pigem vastupidi konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui ka varanduslikul alusel. Majanduses on konservatiivid sarnaselt liberaalidele riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt
Imperialism 19. Sajandi lõpul arenes imperialism, maailma arengut mõjutas rahvuslus (riigi kultuuri hoidmine). Tekkisid rahvusriigid (Itaalia, Saksamaa). Alguses peeti kõiki rahvaid võrdseteks. Kuid 19. Sajandi lõpul hakkas arenema šovinism (marurahvuslus), see tähendab peeti oma rahvust teistest paremaks. Tänu rahvuslusele tugevnes ka imperialism — see on suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas, haarates enda alla nii palju kui võimalik kolonaal valdusi. Kolonianistid põhjendasid vallutusi järgmiselt: 1. Inimeste aitamiseks 2. Euroopa eluviisi sisseviimiseks 20. Sajandi alguseks oli maailm jaotatud suurriikide vahel. Asumaadeks ja mõjusfäärideks. Euroopaliku põhimõtte hulka käis ka õigus enese määratlemisele, aga asumaad ei sõltunud sellest
Iseloomulikult vasakpoolsetele usuvad ka nemad, et haridus peab olema kõigile kättesaadav ühishüvis, mistõttu erakoole ja tasulist haridust nad ei propageeri. Sotsiaaldemokraate eristab keskerakondlastest tööhõiveküsimuste tugevam rõhutamine, samas kui Keskerakonna jaoks on esikohal toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine. Paremparteid ei ole ideogloogilise platvormi poolest nii ühtsed. Reformierakond tugineb liberalismile, Isamaliit aga kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele. Isamaliiduga suhteliselt lähedased on konservatiivse Rahvaliidu seisukohad. Rahvaliidu teeb omanäoliseks see, et nad väärtustavad Eesti küla, sealhulgas Eesti põllumajanduse kestmist. Nagu konservatiivide puhul tavaline, ei poolda ka Rahvaliit tingimusteta avatud majandust, vaid näeks meelsamini kodumaise kapitali eelistamist majanduses. Reformierakond seevastu on just avatud turumajanduse poolt. Nende meelest on lauskonkurent kasuks nii Eesti ettevõtlusele kui ka avalikule sektorile
Tööinimeste õiguseid oli jällegi vähendatud, kuid neid oli siiski rohkem kui varasemal aja, enam ei võidud küll streike korraldada, kuid neil olid siiski õigused, mis neid ebaõiglase käitumise eest kaisesid. Suur Prantsuse revolutsioon näitas, et kui rahvas pole millegagi rahul, siis suudab teha palju, et asju paremaks muuta. Rahvas oli kõikvõimas kukutati kuningas, purustati diktatuur ja taandati juhte. Keisririigi ajal, kui valitses Napoleon I, pandi üha enam rõhku rahvuslusele ja selle ühtsusele. Revolutsioon aitas kaasa valgustusideede levikule ja rahvustunde tõusule. Tähtsateks märksõnadeks olid võrdsus vabadus ja vendlus. 1789-1799 oli suur muudatuste aeg ka kiriku ja religiooni jaoks. Kirikult võeti ära mitmed ühiskondlikud funktsioonid, õigused ning varandused. Tunnistati ainult kodanlikku abielu, kirik laulatus jäi aga igaühe enda valida. Ka sündide ja surmade registreerimine ei olnud enam vaimulike töö
vahele, armastusse, mis paneks neid ka sisemiselt kasvama. Poleks ilmselt liialdus öelda, et raamat räägib muuhulgas rahvuslusest. Kristiina Ehin on vist üks väheseid, kes on eestluse teema enda jaoks palju sügavamalt lahti mõtestanud. Tema räägib rahvuslusest, mis on päris elu pärisosa, mis on inimese elu sisemine ja lahutamatu laad ning mil pole muid sihte peale iseendaks olemise. Selline lähenemine rahvuslusele ja kultuuripidevusele ulatub kaugemale ühest rahvusest ja on ühtlasi mõistetav laiemalt kui ühe rahvuse piires. Kristiina räägib rahvuslusest oma juurte äratundmise ja teadvustamise ning loomuliku looduslähedase ja tervendava elukeskkonna tähenduses. Ta soovib, et oskaksime õppida esivanematelt mitte ainult keelt ja kombeid, vaid tarkust. Kohati kõlavad Kristiina Ehini luuletused peaaegu kui rahvaluule või rahvalik veste
· Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territoorimil asuvatele isikutele. 10)Sotsiaaldemokraatlik ideoloogia · keskseks väärtuseks on võrdsus võrdses võimalused kõigile. · Majanduses pooldatakse segamajandust · suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse · tagama igale inimesele väärika elatustaseme 11)Konservatiivne ideoloogia · ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele ja kritlikule moraalile · kollekiiv on tähtsam, kui üksikisik · sostiaalsete erisuste säilitamine · majandus vabaturumajandus, konkurents, avatud turud ja minimaalne riigi sekkumine 12)liberaalne ideoloogia · indiviidi vabadus · majandus vabaturumajandus, konkurents, avatud turud ja minimaalne riigi sekkumine · rikkaid ei karistata kõrgete maksudega · sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga tihedalt seotud
Rahvaliit (ERL) asutati 2000. aasta juunis kolme erakonna poolt: *Eesti Maaliit (EML, asutatud 1917.a, taasasutatud 1991.a); *Eesti Pensionäride ja Perede Erakond (EPPE, asutatud 1991.a); * Eesti Maarahva Erakond (EME, asutatud 1994.a, aastal 1999 muutis nime Eestimaa Rahvaliiduks). 2002. aastal ühines Rahvaliiduga erakond Uus Eesti. Erakonna ideoloogia Rahvaliit toetub : 1. mõõdukale rahvuslusele 2. konservatismile 3. esindab eeskätt põllumajandustootjate huve Nende veendumust mööda peaks riik säilitama: 1. oma rolli strateegilistes majandussektorites 2. kontrollima väliskaubandust 3. ajama jõulist maksupoliitikat (astmeline tulumaks, regionaalsed maksusoodustused, aktsiisid ja luksuskaupade täiendav maksustamine). Sotsiaalpoliitikas on nende ideaaliks mandriEuroopa sotsiaaldialoogi ja
· individualism KONSERVATISM · min riigi sekkumine · sotsiaalsete erisuste säilitamine · mõõdukad aksud · kollektiiv tähtsam kui üksikisik · kaitseb rahvusliku kapitali ja · tugineb traditsioonidele, rahvuslusele, ettevõtja huve kristlikule moraalile KRISTLIK · suurem tähelepanu heaoluriigile · suurem tähelepanu DEMOKRAATIA · sots. Turumajandus kodanikuühiskonnas majanduses sotsiaalsfääris SOTS
lahendamist tasakaalustatud arengu võtmes. Keskkonnaga seonduv on järjest enam päevakorral sotsiaalses mõttes, eeskätt inimese tervise ja heaolu tagatisena. Keskerakond näeb Eesti keskkonna tervise tulevikku mahepõllumajanduse, loodushoidliku eluviisi, alternatiiveenergeetika ja keskkonnahariduse arendamises. Isamaa ja Res Publica liit: Isamaa ja Res Publica Liidu maailmavaade on parempoolne ehk konservatiivne erakond. Konservatiivide arvates tugineb ühiskond traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Seepärast pooldavad nad stabiilsust ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme. Konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui ka varanduslikul alusel. Isamaa ja Res Publika Liit pooldab turumajandust, vaba ettevõtlust ja algatusvõimelist ühiskonda. Toetavad avatud majandust ning kohtlevad kapitali võrdselt. Ei eristata välis- ja sisekapitali, kuigi konservatiivid eelistavad traditsiooniliselt omakapitali. Parim
-riigil on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia 13. Iseloomusta tähtsamaid ideoloogiaid (liberalism, konservatism)? Liberalism -ülimaks väärtuseks indiviidi vabadus -riigi peamine roll vabaduse kindlustamine sõltumatu kohtusüsteemi abil -pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turge ja minimaalset riigi sekkumist -rikkaid on ebaõiglane karistada kõrgemate maksudega Konservatism -ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile -üksikisik pole tähtis -pooldab sotsiaalsete erisuste säilitamist -riigi sekkumise vastu -kaitsevad rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve -rahvuslus on oluline 14. Mis on segamajandus? Majanduskorraldus, mille puhul eksiasteerivad nii riiklikud, munitsipaal- kui ka eraettevõtted. 15. Mis on kosmopoliit? Maailmakodanik, kes ei seo end kindlalt mõne rahvuse või riigiga, pigem
konservatism ja kristlik demokraatia. Liberalism- peab ülimaks väärtueks indiviidi vabadust, majanduses pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist, sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga seotud, pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega, inimesele peab jääma võimalus otsustada, millele ta raha kulutab. Konservatism kujunes välja liberalismi vastandina, nende arvates tugineb ühiskond traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile, pooldavad stabiilsust ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme, kollektiiv on tähtsam kui üksikisik, pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist, majanduses on nad riigi sekkumise vastu ning eraomandse ja mõõdukate maksude poolt, kaitsevad rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve, sotsiaalse heaolu tagamisel peavad nad esmatähtsaks traditsiooniliste koosluste- suguvõsa, naaberkonna, kirikukoguduse, seltside ja tööandja rolli.
ja minimaalset riigi sekkumist. Sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga tihedalt seotud. Lähtutakse heaolu tagamisel samuti vabaduse, konkurentsi ja individualismi põhimõtetest. Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võimalus otsustada. Sotsiaalliberaalid tõlgendavad vabadust kui isiksuse arengu tingimust, mitte kui omaette eesmärki. Konservatismis tugineb ühiskond traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. Pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist. Majanduses on konservatiivid sarnaselt liberaalidele riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt. Kaitsevad rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve. Sotsiaalse heaolu tagamisel esmatähtis traditsiooniline kooslus- suguvõsa, naaberkonna, kirikukoguduse, seltside ja tööandja roll. Pehmem haru on kristlik demokraatia.
NATURALISATSIOON - mittesünnijärgne kodakondsuse omandamine. Ideoloogiad: liberaalne, sotsiaaldemokraatlik, konservatiivne, roheline ideoloogia jne LIBERAALNE SOTS. DEM. KONSERVATIIVNE ROHELINE *Ülim väärtus indiviidi *Keskseks väärtuseks *Tugineb traditsioonidele, *Väärtustab vabadus. võrdsus võrdsed rahvuslusele ja kristlikule keskkonnakaitset. *Majanduses pooldavad võimaluse kõigile. moraalile. *Majanduse vabaturumajandust. *Ühiskond peab tagama *Pooldavad stabiilsuse ja detsentraliseeritus, toodete *Heaolu tagamisel lähtutakse igale liikmele inimõigused. ettevaatlikke, järkjärgulisi taaskasutus jms vabaduse, konkurentsi ja *Majanduses pooldavad reforme
Repressioonid võimuvastaste suhtes ei andnud ka soovitud tulemust, tagajärjed olid oodatule hoopis vastupidised, 1959 aastal alustas oposisatsioon organiseeritudrelvavõitlust riigi võimu vastu. 1960 aasta lõpul loodud L-Vietnami Rahvusliku Vabastus Rinne mille etteotsa said kommunistid, kuulutas oma eesmärgiks valitsuse kustutamise ning P-Vietnamiga ühinemise. Vabastus rinde pooldajaid hakati nimetama vietkongideks, vastukaaluks kommunistide ideele otsustas Saigooni juhtkond teha panuse rahvuslusele, Põha Lõuna vahelist sõda mõisteti kui sõda kommunismi ja natsiolismi vahel. P-Vietnami reziimi toetas N-Liit, L-Vietnami aga USA. Ameerika Ühendriikide huvi selle regiooni vastu iseloomustas president Eisenhoure Doomino Teooria ühe Hindo-Hiina riigi kaotamine tooks kaasa ka teiste alade loovutamise. Ameeriklaste jaoks oli L-Vietnam tugi baasiks kagu aasias 1954-1961 tegi USA panuse Saigoonia armee relvastamisele ja sõdurite väljaõppele. L-Vietnami relvajõude juhtusid 2700
põhjal,varasemast olulisemaks on muutunud valitsemine ja selle kaudu omna nõudmiste realiseerimine poliitikas. Eesti erakondae asetus vasakparempoolsuse skaalalvasakparteid:eesti sotsiaaldemokraatlik erakond,eestimaa keskerakond.pooldavad astmelsit tulumaksu ja eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära alandamist.usuvad,et haridus peab olema kõigile kättesaadav ühisüvis.Paremparteid pole nii ühtsed,reformikas tugineb liberalismile,isamaaliit kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele,suht lähedane ka konservatiivne Rahvaliit,mille teeb eriliseks see,et nad väärtustavad eesti küla.ei poolda tingimusteta avatud majandust,reformikad on aga selle poolt just. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad: Survegrupi ja erakonna erinevusederakond püüab oma eesmärke saavutada valimiste tulemusel võimule pääsedes ja valitsuses olles neid ellu viies,survegrupp taotle aga valitsuse või poliitikute mõjutamist väljastpoolt,ilma ise võimul olemata
Nii ei vasta sotsiaalliberaalide ideaalile sugugi töötu, kel pole kohustust minna ei tööle ega tööturuametisse, kuid kel pole oma vabadusega ka midagi peale hakata. Sellest tulenevalt peaks riik ikkagi majandust reguleerima ja looma sotsiaalpoliitika, mis toetaks igaühe arengut. Konservatism kujunes välja liberalismi vastandina 18ndal sajandil. Konservatiivide arvates tugineb ühiskond traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Seepärast pooldavad nad stabiilsust ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme. Kuigi kollektiiv (rahvus, kogukond, suguvõsa) on tähtsam kui üksikisik, ei tähenda see sugugi võrdsuse ülistamist. Pigem vastupidi konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui ka varanduslikul alusel. Majanduses on konservatiivid sarnaselt liberaalidele riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt
10.2011 Postmodernism modernismi kriis Piazza d'Italia (Charles Willard Moore, August Perez, 1974--78) Sydney ooperiteater (1973) 16 17.10.2011 Modernism mööblikujunduses De Stijl uus stiil peab keskenduma rahvusvahelisusele mitte rahvuslusele (I MS mõju) Põhitoonid: punake, kollane, sinine, must, valge, hall. Puna-sinine tool (Gerrit Rietveld 1971--23) 17 17.10.2011 Piet Mondrian Puhvetkapp (1919) loobumine suletud konstruktsioonist 18 17.10.2011
teostatakse,inimesed, kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks,kirjalikud õigusnormid. PAREMPOOLSED IDEOLOOGIAD:levinuimad on liberalism(ülim väärtus on indiviidi vabadus,majanduses pooldavad vabaturumajandust,konkurentsi,avatud turgusi ja minimaalsed riigi sekkumist,sots nõudmised on maj.poliitikaga seotud,taotletakse ikka vabadust,konkurentsi,individualismi)konservatism(kujunes välja libearismi vastandina,nende arvates tugineb ühiskond traditsioonidele,rahvuslusele ja kristlikule moraalile,pooldavad stabiilsust,ettevaatlikke ja järkjärgulisi reforme,kollektiiv(rahvus)on tähtsam kui üksikisik,pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist,maj-s on nad riigi sekkumise vastu ning eraomandyse ja mõõdukate maksude poolt,kaitsevad eeskätt rahvuskiku kapitali ja ettevõtjate huve),kristlik demokraatia(pöörab tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale,turumajandus põhjustab liiga suurt majanduslikku ebavõrdsust ning riigi ja
*Majanduses vabaturumajandus *Konkurents avatud turud ja minimaalne riigi sekkumine *Pole õiglane karistada rikkamaid kõrgete maksudega. Inimestel peab olema võimalus otsustada, kuidas raha kulutada. *Riik ei peaks tegelema kulukate sotsiaalprogrammidega, vaid motiveerima inimesi rohkem töötama. SOTSIAAL-LIBERAALID *Vabadus on isiksuse arengu tingimus *Riik peab majandust reguleerima ja looma igaühe arengut toetava sotsiaal-poliitika. KONSERVATISM *Ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. *Stabiilsus ja ettevaatlikud reformid. *Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. *Sotsiaalsete erinevuste säilitamine ühiskonnas. *Riigi sekkumise vastu majandusse *eraomandus, mõõdukad maksud. *Konservatiivid kaitsevad rahvusliku kapitali huve: kaitsetollide ja kvootide pooldamine. *Sotsiaalse heaolu tagamisel on esmatähtis traditsiooniliste koosluste roll. *Riik peaks tegelema inimeste füüsilise ja mittesotsiaalse turvalisusega. KRISTLIK DEMOKRAATIA
Miks kujunesid diktatuurid? Kuna rahva elu-olu oli halb ning demagoogid lubasid selle paranemist ning majanduslikku õitsengut, demokraatia oli kriisis, oldi pettutud Versailles' süsteemis. Valijate hulk oli kasvanud, erakondi oli palju koalitsioonivalitsused (puudus valimiskünnis), valitsuskriisid, võimuvõitlus, vastuolud põlisrahvaste ning teiste rahvaste vahel. Lubati taastada rahvusvahline positsioon, rahvahulgad poliitikasse ning rõhuti rahvuslusele. Diktatuurid: autoritaarne ja totalitaarne. Diktatuur on plaanimajanduslik riigikord, kus riiki juhib üks partei, võim on koondatud ühele isikule ning puudub võimude lahusus. Seadused juhti ei piira, see on piiramatu, jõule toetuv kord. Totalitaarne diktatuur isikukultus, kontrollib eraelu. Tunnused: Võim kontrollib kõiki ühiskonnaelu valdkondi ning totalitaarses diktatuuris ka eraelu. Tootmine teenib võimu huve ehk riik kontrollib majandust.
Liberalism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust (USA, Suurbritannia). Majanduses pooldavad nad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Liberaalide sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga tihedalt seotud. Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Konservatism kujunes välja liberalismi vastandina 18. sajandil (Saksamaa, Prantsusmaa). Nende arvates tugineb ühiskond traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Seepärast pooldavad nad stabiilsust ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme. Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. Konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui varanduslikul alusel. Majanduses on nad riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt. Nad kaitsevad eeskätt rahvusliku kapitali ja ettevõtja huve. Kristlik demokraatia on konservatismi pehmem haru, pöörab rohkem tähelepanu heaoluriigile ja
*Tähtis kollektiivi heaolu. *Majanduses pooldatakse segamajandust. *Leiavad, et riik peaks sekkuma majandusse. *Nt. Sotsiaaldemokraadid, sotsialism, kommunism. Ideoloogiad LIBERALISM KONSERVATISM SOTSIAALDEM. KOLMAS TEE *Ülim väärtus indiviidi *Tugineb traditsioonidele, *Keskseks väärtuseks *Heaoluriik peab muutuma vabadus. rahvuslusele ja kristlikule võrdsus võrdsed võimaluse paindlikumaks ja *Majanduses pooldavad moraalile. kõigile. konkurentsivõimelisemaks vabaturumajandust, *Pooldavad stabiilsuse ja *Ühiskond peab tagama ning nõudma iniviidilt konkurentsi, avatud turgusid ettevaatlikke, järkjärgulisi igale liikmele inimõigused. suuremat panustamist.
ning esitab oma väärtushinnagutest lähtuva ühiskonnakäsitluse) : PAREMPOOLSED: Liberalism - indiviidi vabadus. Üksikisiku huvid on võrreldes kollektiivi või riigihuvidega alati esiplaanil. Tähtsal kohal ka inimõigused ja vastastikune sallivus. Madal maksukoormus, vabaturumajandus, iga inimene vastutab ise oma sotsiaalse turvalisuse eest, sotsiaalabi on suunatud just väga raskes seisus olevatele inimestele. Konservatism Ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Areng peab olema stabiilne ning reforme tuleb ellu viia järk-järgult. Kollektiiv on tähtsam kui indiviid. Sotsiaalse eristuse säilitamine, majanduses ei toetata riigi liigset sekkumist, sotsiaal heaolu peavad tagama perekond ja suguvõsa, riik peaks pigem tegelema füüsilise turvalisuse tagamisega, suur rõhk on pandud kohtusüsteemi ja sisejulgeolekuasutuste arendamisele. VASAKPOOLSED:
Tõnissoni pooldajaid hakati nimetama aatemeesteks, sest nad uskusid, et eestlaste rahvuslik eneseväärikuse tõus on võimalik just kultuuri ja hariduse edendamise kaudu. Nemad moodustasid nn mõõduka tiiva. 1901. aastal tekkis Tõnissonile konkurent samuti õigusteadust õppinud Konstantin Pätsi (1874-1956) näol, kes hakkas Tallinnas toimetama ajalehte "Teataja". Tema pooldajaid hakati nimetama radikaalideks, sest nad pöörasid tähelepanu mitte niivõrd rahvuslusele kui majanduse arengu vajalikkusele. Nemad moodustasi nn radikaalse tiiva. Kumbki pool ei pooldanud venestamist ja neil mõlemal oli üks eesmärk: eestlaste esiletõus omal maal. Vahe oli lihtsalt selles, et nad nägid selleks erinevaid teid. Võitluse käigus toimus lähenemine, kuid kunagi ei saadud nii lähedasteks, et oleks võinud toimuda liitumine. Kahe mehe vaated olid lihtsalt nõnda erinevad. Mõlemad
Eesti Sotsiaaldemokraadid rõhutavad tugevamini tööhõiveküsimustele ja Keskerakonna jaoks on esikohal toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine. Paremparteide hulka kuuluvad Reformierakond ja Isamaaliit. Reformierakond tugineb liberalismile, on avatud turumajanduse poolt. Nende meelest on konkurent kasuks Eesti ettevõtlusele kui ka avalikule sektorile. Isamaaliit tugineb kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele. Isamaaliidule suhteliselt lähedased on Rahvaliidu seisukohad, keda nimetatakse konservatiivseks erakonnaks. Rahvaliidu teeb omanäoliseks see, et nad väärtustavad Eesti küla ja Eesti põllumajanduse kestmist. Ei poolda tingimusteta avatud majandust, vaid näeks meelsamini kodumaise kapitali eelistamist majanduses. Res Publicat on üpris raske millegagi siduda. Enda nõudmiste poolest on nad
Ometigi mitte oma rahvale vaid majandusliku heaolu ihkamise või poliitilist identiteeti säilitama kutsuvate plakatite paatoslikus laadis. Kristiina Ehin on vist üks väheseid, kes on eestluse teema enda jaoks palju sügavamalt lahti mõtestanud. Tema räägib rahvuslusest, mis on päris elu pärisosa, mis on inimese elu sisemine ja lahutamatu laad ning mil pole muid sihte peale iseendaks olemise. Selline lähenemine rahvuslusele ja kultuuripidevusele ulatub kaugemale ühest rahvusest ja on ühtlasi mõistetav laiemalt kui ühe rahvuse piires. Kristiina räägib rahvuslusest oma juurte äratundmise ja teadvustamise ning loomuliku looduslähedase ja tervendava elukeskkonna tähenduses. Ta soovib, et oskaksime õppida esivanematelt mitte ainult keelt ja kombeid, vaid tarkust. Kõige Eesti-kesksem ja kõige pärimuslikum osa "Luigeluulinnast" on teine neljandik.
mis saab homsest päevast. Eesti majandustaset arvestades ei tea me iial, mis võib meid homme ees oodata." "Eesti riik jääb püsima ainult siis, kui me teda kaitseme ja hoiame ning oma lastele koduselt tuttavaks teeme," kirjutas Peep Leppik 16.02. ÕpL-is ja esitas küsimuse: "Mida teha, meie rahvus on ohus!" See küsimus vaevab ka mind. Mil viisil Eesti rahvast, ajalugu, loodust ja kultuuri kasvavale põlvkonnale lähemale tuua ja tutvustada? Venelaste kohalolekust hoopis suuremat ohtu rahvuslusele näen ma selles, kui hakkavad murenema egalitaarsed ja demokraatlikud hoiakud. Karta tuleks kihistumist, ennast taastootvate suletud eliitide väljakujunemist. Eesti ühiskonda on algusest peale iseloomustanud suhteliselt suur sotsiaalne mobiilsus see, et saunas sündinu võis saada ministriks või professoriks. Kui aga kooliharidus muutub meil tasuliseks ja eliitkoolidesse võetakse lapsi selle järgi, kui rikkad vanemad neil on, siis kaobki üks armsamaid eestluse aateid.
Vasakparteide hulka kuuluvad Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Eestimaa keskerakond. Mõlemad pooldava astmelist tulumaksu ja eluliselt vajalike kaupade (toiduained, energia, kommunaalteenused) käibemaksumäära alandamist. Haridus peab olema kõigile kättesaadav ühishüvis. Sotsiaaldemokraadid rõhutavad tööhõiveküsimusi, keskerakonnal esikohal toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine. Paremparteid. Reformierakond tugineb liberalismile, IRL aga kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele. Rahvaliit väärtustab Eesti küla, sh Eesti põllumajanduse kestmist, nagu konservatiividele omane, ei poolda Rahvaliit tingimusteta avatud majandust, vaid näeks meelsamini kodumaise kapitali eelistamist majanduses. Reformierakond on avatud turumajanduse poolt Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised Esindavad avalikku tähtsust omavaid huve, püüavad mõjutada poliitikat, pakuvad alternatiive, kasvatavad liidreid ja hoiavad ühikonna pluralismi Survegurpi ja erakonna erinevused.
Vasakparteid Eestis Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond Eestimaa Keskerakond Mõlemad pooldavad astmelist tulumaksu ja eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära alandamist. Haridus peab olema kõigile kättesaadav ühishüvis. ESE- tööhõive küsimuse tugevam rõhutamine EK toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine Paremparteid Eestis Reformierakond tugineb liberalismile Isamaaliit kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele Rahvaliit sarnaneb Isamaaliidule Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad Survegrupp taotleb valitsuse või poliitikute mõjutamist väljaspoolt, ilma ise võimul olemata. Suregrupp keskendub mingile ühele valdkonnale või probleemile. Enamiku survegruppidel on oma kindel liikmeskond, kuid esineb ka erandeid. Survegruppide ja erakondade erinevused: ERAKOND SURVEGRUPP
käibemaksumäära alandamist. Haridus peab olema kõigile ühtviisi kättesaadav. · SDE rõhutab tugevamini tööhõiveküsimust, Keskerakonna jaoks on esikohal toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine. · Reformierakond tugineb liberalismile, on avatud turumajanduse poolt. Lauskonkurents on kasuks nii Eesti ettevõtlusele kui ka avalikule sektorile. · Isamaaliit tugineb kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele. · Rahvaliidu seisukohad on sarnased Isamaaliidule, aga nad väärtustavad Eesti küla, sh Eesti põllumajanduse kestmist. 4)Eesti Vabariik kui unitaarriik, KOV Eestis "Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus."(Pt.2) Ühtne-e ühtsus- e unitaarriik-ühtse tugeva keskvõimuga riik. 1995.a haldusjaotuse seadusega on EV haldusjaotuse üksusteks: maakond(15), vald(193) ,linn(33).
seadusandlust enesele sobilikus suunas. · nüüd kehtestati ühe partei diktatuur - parlamenti enam kokku ei kutsutud või ainult selleks, et kinnitada diktaatori otsuseid või kuulata tema kõnesid. Diktatuurid jaotatakse: Totalitaarsed Autoritaarsed 1 ühe ideoloogia järjekindel järgimine puudub kindel ideoloogia, võib rääkida meelsusest, rõhuvad rahvuslusele 2 totaalne revolutsioon st et reaktsioon, reform või piiratud revolutsioon ümberkorraldused tehakse kõikides st et ümberkorraldused ühiskonnas ei ole ühiskonna valdkondades kõikehõlmavad 3 varasemate seadustamisvormide varasemate seadustamisvormide säilitamine hävitamine (N: monarhia või kirik)
- riigilt saavad sotsiaalabi vaid väga vaesed, puuetega inimesed - avalikkuse kontrollile allutatud konstitutsiooniline valitsemine, ametnikkonna volituste piiramine, tugev kodanikuühiskond - internatsionalistid, kosmopoliidid pooldatakse kõikvõimalikku rahvusvahelist koostööd (nt. eurointegratsioon) KONSERVATISM parempoolne poliitliine ideoloogia, mis väärtustab traditsioone ja varandusliku kihistumise säilitamist. Põhiseisukohad: - ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. - pooldatakse stabiilseid ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme - peale rahvuse ja religiooni peavad säilima ka vanad traditsioonilised ühiskonnaklassid kollektiiv (rahvus, kogukond, suguvõsa) on tähtsam kui üksikisik - pooldatakse sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui ka varanduslikul alusel - majanduses ollakse riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt - kaitstakse eeskätt rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve.
Küsitlustulemuste põhjal saame väita, et EL-i pooldajaid on teistest märgatavalt enam nõus sellega, et EL-is sees on Eestil ja selle elanikel turvalisem ja parem kui väljas ning et ka muulaste olukord paraneks. Samuti on EL-i pooldajad teistest vähem nõus liitumist mittesoodustavate asjaoludetähtsustamisega ning kardavad teistest vähem migratsiooni negatiivset mõju. Kuigi nii EL-i pooldajad kui ka neutraalset suhtujad ei hinda liitumise mõju rahvuslusele ja maaelule keskmiselt ei positiivseks ega negatiivseks, eristub see selgelt EL-i vastaste kartusest, et liitumine võiks avaldada ka antud vallas negatiivset mõju. Selgus tendents, et mida vähem on inimene huvitatud on, seda enam kaldub ta arvama, et liitumine toob kaasa pigem negatiivseid tagajärgi nii eestlastele kui ka Eesis elavatele muulastele ning et Eestil ei ole kasulik EL-i astuda või vähemalt astumisega kiirustada. EURO KASUTUSELEVÕTU MÕJUD EESTILE
Rahvusvahelistele suhetele iseloomulikud jooned Euroopas imperialism - suurriikide taotlus laiendada oma territooriumi või mõjusfääri Hiina oli jaotatud erinevate Euroopa riikide vahel mõjusfäärideks Kuninganna Victoria valitseb 64 aastat - Victoria ajastu Rahvuslusele toetuv imperialism meie rahvusele peab siin maailmas kuuluma kindel positsioon rahvuslusele vaimseks toiduks on teadmine, et oma riik on võimas Püüd laiendada enda mõjuvälja maailmas Õigustust leiti Euroopa tsivilisatsiooni ülimuslikkuses vallutus = progress vallutust võeti kui hädaliste aitamist, põhimõte oli et väiksed riigid ise ei ole võimelised suureks saama ja siis nö `aidati' neid Kolooniad ka väikeriikidel enne kui Kongo sai Belgia riigi omaks, oli varem Belgia kuninga ainuvaldus Maailma kontrollib sisuliselt kaheksa riiki
Mihkel Veske ja Ado Reinvald. Proosakirjanikest tuleks esile tõsta Juhan Kunderit ja Eduard Bornhöhed. Viimane kirjutas juba tema eluajal äärmiselt laia populaarsuse võitnud "Tasuja". Kunsti alal on üheks teerajajaks Johann Köler, keda peetakse realistliku maalikunsti rajajaks. Tema oli ka eestlaste palvekirjade edastajaks tsaarile. Kujuritest on tollest ajast tähtsamateks August Weizenberg ja Amandus Adamson. Sajandivahetuseks on inimeste arv, kes aitasid kaasa eesti rahvuslusele ja keda tuleks seoses rahvusliku liikumisega esile tõsta, kasvanud märkimisväärseks. Tekkis tugev, avalik poliitiline diskussioon Eesti ja eestlaste olukorra ja tuleviku üle. Üsna selgelt ja üheselt oli rahvusliku liikumise põhiideeks eesti rahvusidentiteedi kujundamine. Teisalt tähendas see laialdast liikumist balti-saksa mõisnike võimu ja kiriku vaimse surve vastu elik pärisorjusliku korra igandite hävitamine.
Inimese võimaluse saada arstiabi ja haridust määrab suuresti tema rahakoti paksus. Liberaalne heaolumudel seab raskesse olukorda madalapalgalised ja töötud, kuid edukatele pakub see võimalusi oma elatustaseme kindlustamiseks. Riik annab sotsiaalabi ainult vaestele ja pensionieas inimestele, lastetoetus ja sünnitoetus USA-s puuduvad. Konservatism- kujunes välja liberalismi vastandina 18. sajandil. Nende arvates ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele, ja kristlikule moraalile. Pooldavad stabiilsust, järkjärgulisi reforme. Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. st ei tähenda, et nad pooldavad võrdsust, vaid just sotsiaalsete erisuste säilitamist. Majanduses ei poolda samuti riigi sekkumist ning on mõõdukate maksude poolt. Riik peaks tegelema pigem füüsilise kui sotsiaalse turvalisusega. Sotsiaalset heaolu tagavad suguvõsa, naabruskond, kirikukogudus, seltsid, tööandja
tagamine. võrdsus Ühiskonna Maksimaalne Tuginevad Radikaalne Kodanikul pole areng tegevusvabadus ühiskonna ühiskonna ainult õigused, vaid kindlustatud traditsioonidel käsitlus mis ka kohustused; e, rahvuslusele nõuab demokraatiat pole ja kristlikule majanduse võimalik moraalile riigistamist ning kindlustada rikkuse võrdset passiivse jaotamist kodanikkonna abil inimeste vahel
või indiviidi arengut. Sotsiaalpoliitika lähtub sellest, et riik ei peaks looma kulukaid sotsprogramme vaid motiveerima inimesi töötama. Igaüks on oma õnne sepp. Sotsiaalliberaalid tõlgendavad vabadust kui tingimust, mitte kui eraldi eesmärki ning näevad riigi rollina majanduse reguleerimisest ja sotsiaalpoliitika loomist kujul, mis toetaks igaühe arengut. Konservatism on liberalismi vastand, ühisk tugineb traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Pooldavad stabiilsust ja vaid järkjärgulisi reforme. Kollektiiv (rahvus, suguvõsa, kogukond jne) on tähtsam kui indiviid. Pooldavad siiski sotsiaalsete erisuste säilitamist. Majanduses riigi sekkumise vastu, kaitsevad eelkõige rahvuslikku kapitali. Pooldavad eraomandit ja möödukaid makse. Peavad olulisemaks pigem füüsilist kui sotsiaalset turvalisust; viimase peab tagama perekond.
Emotsionaalne külg, mis omandab moekultusliku olemuse. 19. sajandi keskel tundus liberalism vanamoelisena ja etnokeskne liberalism oli uudne. - samal ajal, 19. saj. keskpaigas, algabki rahvusluse ja vasakpoolsuse paralleelne levimine läbi samade kanalite. Mõlemal juhul radikaliseerimine. - 19.saj. lõpus muutub rahvuslus riiklikuks ideoloogiaks – natsionalismiks: Euroopa riikide riiklikud ideoloogiad tuginevad rahvuslusele; sotsioloogide ja demograafide vaatevinklist on põhjuseks massiühiskonna nähtuste väljakujunemine ja selle aktiviseeruva ühiskonnaga järjest rohkem toime tulema. * ühiskonna ‘stabiliseerija’ - sõnum, mille puhul kokkupõrge marksismi (ühtsuse rõhutaja) ja äärmusvasakpoolsega. Natsionalism vajas seletust, miks ta peab olema rahulik ja stabiilne. 19. sajandi lõpu idee- väline oht. Selle tõrjumiseks peab olema ühtsus, koonduma rahvuskehandi ümber
Sõltumatuid kanalid on sunnitud sulgema või müüma oma aktsiad Kremli kontrolli all olevatele ettevõtetele. Rahvusvahelise õiguskaitseorganisatsiooni ,,Piirideta reporterid" 2007. aasta aruandes on Venemaa sõnavabaduselt 169 riigi seas 149. kohal. Populaarne meetod on ka juhtkonna asendamine isikutega, kes järgivad riigi ja valitsuse poliitikat ning ei kritiseeri valitsust. Teised riigikontrolli meetodid on kontroll fianantsressursside, majandusliku surve , üleskutse rahvuslusele ja muude ähvarduste kaudu. Vabadus 2008 aasta anmete põhjal on Freedom House leidnud, et Venemaa EI OLE vaba riik. Poliitiline vabadus on 6 ja tsiviilvabadus 5 palli 10st. Samuti tõdetakse, et Venemaa võimud "lömastavad" demokraatiat, seda näitavad 2008. aasta detsembrikuused valimised. Korrupstioon valitsuses ja äris on läbiv nähtus, Putini poliitika on selles küsimuses nõrgaks jäänud, pigem näib ,et korruptsiooni vastane poliitika on pigem suunatud kriitikutele ja
kui omaette eesmärki. On oluline et inimestel oleks oma vabadust võimalik mõistlikult millegi jaoks kasutada. Sellest tulenevalt peaks riik ikkagi majandust reguleerima ja looma sotsiaalpoliitikat, mis toetaks inimese arengut. Riik peab aitama luua töökohti. 3) Konservatism kujunes välja liberalismi vastandina 18. sajandil. Neneda arvates tugineb ühiskond traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Seepärast pooldavad nad stabiilsust ja ettevaatlike järkjärgulisi reforme. Kuigi kollktiiv(rahvus,kogukond,suguvõsa) on tähtsam kui üksikisik, ei tähenda see sugugi võrdsuse ülistamist. Pigem vastupidi. Konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist, nii rahvuslikult kui varanduslikul alusel. Majanduses on konservatiivid sarnaselt liberaalidega riigi sekkumise vastu. Ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt
kõrgeid makse ja riiklikku toetust laialdastele elsnikekihtidele. Tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas. (Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid) Tsentristid laveerivad parem- ja vasakpoolsete ideede vahel. Mittepoliitiline ideoloogia on ideoloogia, mis pole seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega. Nt budism, feminism, sürrealism jne. Konservatism (IRL, Rahvaliit) · Ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele, kristlikule moraalile · Aeglased reformid · Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik · Pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui varanduslikul alusel · Riik ei peaks majandusse sekkuma · Pooldavad eraomandust ja mõõdukaid makse · Kaitsevad rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve · Sotsiaalse heaolu peavad tagama perekond, kirik, suguvõsa, tööandja Liberalism (tsentristid, Reformierakond) · Toetab isikuvabadust · Kiired reformid
kõrgeid makse ja riiklikku toetust laialdastele elsnikekihtidele. Tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas. (Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid) Tsentristid laveerivad parem- ja vasakpoolsete ideede vahel. Mittepoliitiline ideoloogia on ideoloogia, mis pole seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega. Nt budism, feminism, sürrealism jne. Konservatism (IRL, Rahvaliit) Ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele, kristlikule moraalile Aeglased reformid Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik Pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui varanduslikul alusel Riik ei peaks majandusse sekkuma Pooldavad eraomandust ja mõõdukaid makse Kaitsevad rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve Sotsiaalse heaolu peavad tagama perekond, kirik, suguvõsa, tööandja Liberalism (tsentristid, Reformierakond) Toetab isikuvabadust
annaabi.ee 
