LIIVALAIA GÜMNAASIUM Eesti Taasiseseisvumine Referaat Nimi: Andero Mardo Tallinn 2006 Rahvarinnete koostöö formaliseerimine 1989. a. mai keskel korraldati Tallinnas ERR Rahvavolikogu, Lätimaa Rahvarinde Duuma ja Leedu Sajudise volikogu täiskogude ühisistungid ehk Balti Assamblee. Selle suurfoorumi eesmärgiks oli Baltimaade suurimate ja mõjukamate rahvaliikumiste ühise poliitika koordineerimine ja rahvaliikumiste demokraatlike taotluste teadvustamine NSV Liidu ja maailma avalikkusele. Assambleel võeti vastu kümmekond dokumenti. Balti rahvaste õiguste
Kokkulepe Genfis -> 89. veebruariks väed ENSV Ülemnõukogu võttis vastu Afganistanist välja; suveräänsusdeklaratsiooni autonoomia Lõpetati kodusõda Nicaraguas; NSVL raames; USA survel järeleandmised inimõiguste NSVL Rahvasaadikute Kongressi küsimustes; valimistel moodustasid Balti liiduvabariikide rahvarinnete kandidaadid ühtse saad.rühma; Poolas ulatuslik streigilaine 1989 Rahvasaadikute Kongressi valmimised 23. august Balti kett Massiline idasakslaste põgenemine polnud päris vabad; 1989 lõpuks toetasid enamik eestlasi- Lääne-Saksamaale (eriti tänu Ungari piiri
pidid ka mõned vanameelsed juhid,aset leidsid ka suuremad interliikumised . Poliitiliseks eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel,loodi kodanike komiteed.1989.aastal võeti vastu keeleseadus,millega eesti keel võeti riigikeeleks, millele järgnes iseseisvuspäeva väljakuulutamine, milleks sai 24.veebruar. Üheks olulisemaks sündmuseks eestlaste taasiseseisvumises oli ka Baltikumide rahvarinnete eestvedamisel 23.augustil korraldatud enneolematu protestiaktsioon , mis kandis nime Balti kett,see oli katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni, pikkuseks oli 600 meetrit ning selles osales ligi 2 miljonit inimest, lisaks eestlastele ka Lätli ja Leedu inimesed. Iseseisvumisele ning omariikluse taastamisele aitas kaasa ka Ülemnõukogu loomine,kuhu põgenesid ka EKP-st lahkunud isikud, Esimeheks valiti Arnold Rüütel ning uueks valitsusjuhiks sai Edgar Savisaar
aasta teiseks pooleks poliitiliseks. Nõuti MRP avalikustamist ja tühistamist. Lääne tähelepanu tõttu ei saanud demonstratsioone keelata. 1988 kevadel loominguliste liitude pleenumid, kus kritiseeriti Baltimaade olukorda. 1988 kevad-suvi laulev revolutsioon, toodi välja sinimustvalge lipp, sajad tuhanded lauluväljakule. Loodi Rahvarinne, kuulutati end suveräänseks, kuid Gorbatsov tühistas selle. 23. august 1989 moodustati rahvarinnete algatustel Balti kett, osales miljoneid. Breznevi doktriin Gorbatsov uskus, et tänu suurenenud vabadusele ei kuku võimusüsteem kokku. Satelliitriikide parteijuhid polnud Gorbatsovi poolt, kartes NSVL lagunemist. Gorbatsov kutsus üles kesk ja ida euroopat muutustele ning loobus 1987 Breznevi doktroonist, andes igale rahvale võimaluse oma tee valida. Kommunismi lagunemine poolas 1988.-1989. ulatuslik streikide laine Poolas, halvas kogu majanduse
jaanuar ESTO-88 Melbourne'is, esmakordselt osavõtjaid ka Eestist 1989 18. jaanuar eesti keel sätestati riigikeeleks 24. veebruar Eesti Vabariigi 71. aastapäev, Pika Hermanni torni heisati sini-must-valge rahvuslipp, algatati Kodanike Komiteede liikumine 25. märts mälestati küüditatuid ja asutati Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liit "Memento" 18. mai võeti vastu otsus Eesti ülemineku kohta isemajandamisele 23. august MRP 50. aastapäev, Balti riikide rahvarinnete organiseeritud inimkett "Balti tee" Tallinnast Vilniusse (600 km, 2 milj inimest) 24. detsember NSV Liidu rahvasaadikute kongress tunnistas MRP salaprotokolli olemasolu, mõistis tehingu hukka ja tunnistas protokolli tühiseks ja kehtetuks algusest peale 1990 24. veebruar 1. märts Eesti Kongressi delegaatide valimised 8. mai ENSV ÜN tunnistas kehtetuks nimetuse Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, ametlikuks nimeks sai taas Eesti Vabariik 15
Rahvusliku sltumatuse Partei(ERSP).Eesmrk-ERSP sihiks oli omariikluse taastamine. 6. Suvernsusdeklaratsioon (aeg, sisu) * 16. novembril 1988,suvernsusdeklaratsiooni vastuvtmine oli oluline samm, millega veel kord kinnitati liiduvabariigi "seaduste limuslikkust Eesti NSV territooriumil" ning deklareeriti, et NSV Liidu keskvimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. 7. Balti kett (aeg, mida kujutas?) * MRP aastapeval, 23 augustil 1989 korraldati Baltikumi rahvarinnete eestvedamisel enneolematu protestiaktsioon:moodustati katkematu inimkett Vilniusest Tallinnani.Balti keti pikkus oli 600 km ja selles osales ligi 2 miljonit inimest,kes nudsid Baltikumile vabadust.Keskvalitsusele oli see aktsioon aga kui punane rtik hrjale. 8. Taasiseseisvumine (aeg) * 20.august 1991. 9. 1992 sndmused- rahareform, phiseadus, parlamendi ja presidendi valimised *RAHAREFORM-majandusreformi phialuseks oli 1992.aasta juunis toimunud
1988. aasta novembris teatas Eesti NSV Ülemnõukogu, et nüüdsest kehtivad NSV Liidu seadused Eestis alles pärast nende ENSV Ülemnõukogus kinnitamist, st Eesti kuulutas ennast suveräänseks, mille all mõisteti tollal autonoomiat NSV Liidu raames. Gorbatsov tühistas selle otsuse, kuid see ei suutnud keskvõimu autoriteeti enam taastada. 1989. aasta NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi valimistel olid Balti liiduvabariikide rahvarinnete kandidaadid partei kandidaatidest edukamad ning nad moodustasid Moskvas kongressil ühtse saadikurühma. Laulva revolutsiooni ideed levisid üle NSV Liidu. Moskva omakorda üritas Baltimaades organiseerida kohalikule muukeelsele elanikkonnale toetuvaid interliikumisi, kuid need ei suutnud iseseisvuslastele tõsist konkurentsi pakkuda. Esialgu ei söandatud Baltimaades nõuda täielikku iseseisvust, 1989. aasta jooksul muutusid aga nõudmised radikaalsemaks. 23
3) Millised olid poliitiliste grupeeringute erimeelsused 1988. aastal? Vastukaaluks Rahvarindele sündis interrinne, mille eesmärk oli ühendada kogu Eestimaa venekeelne kogukond. Kui eestlased st Rahvarinne pööras erilist tähelepanu just rahvuslik-riiklikele ja kultuurilistele väärtustele, siis interrinne hakkas vastukaaluks propageerima üleliidulisi, internatsionaalseid, nõukogulikke ja sotsialistlikke väärtusi. Nende eesmärk oli blokeerida rahvarinnete tegevust ja vabadusliikumist, ka taheti neid mõjutada. Rahvarinne oli Eesti iseseisvumise poolt ning interrinne NSVL poolt. Gorbatšov soovis muuta NSVL põhiseadust nii, et liiduvabariigid ei oleks saanud NL välja astuda. Selle vastu hakkasid kõik teised poliitilised jõud allkirju koguma. ENSV võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni, kuid Moskva seda otsust ei tunnistanud ja tühistas selle. NSV Liidule pakuti ka uut liidulepingut, kuid Gorbatšov seda vastu ei võtnud.
loominguliste liitude juhatuste ühispleenum ja selle eesmärk oli loovliitude osa arutamine NLKP XXVII kongressi otsuste täitmisel ja XIX üleliiduliseks parteikonverentsiks valmistumisel. 12. Rahvarinne- oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, perestroikaaja suurim massiliikumine Eestis. Rahvarinde esialgne eesmärk oli Eesti NSV kui liiduvabariigi suurem iseseisvus NSV Liidu koosseisus, IME ja selle rakendamine. 13. Balti kett- Balti riikide rahvarinnete organiseerimisel moodustati enam kui 600 kilomeetri pikkune inimkett nn Balti kett TallinnRiiaVilnius, milles osales ligikaudu 2 miljonit inimest. 14. Sametrevolutsioon- Tsehhoslovakkias oli 1987. aastast alates toimunud meeleavaldusi, kuid need aeti alati laiali. Berliini müüri langemise järel muutusid väljaastumised sedavõrd ulatuslikuks, et võim oli sunnitud järeleandmisi tegema.
loominguliste liitude juhatuste ühispleenum ja selle eesmärk oli loovliitude osa arutamine NLKP XXVII kongressi otsuste täitmisel ja XIX üleliiduliseks parteikonverentsiks valmistumisel. 12. Rahvarinne- oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, perestroikaaja suurim massiliikumine Eestis. Rahvarinde esialgne eesmärk oli Eesti NSV kui liiduvabariigi suurem iseseisvus NSV Liidu koosseisus, IME ja selle rakendamine. 13. Balti kett- Balti riikide rahvarinnete organiseerimisel moodustati enam kui 600 kilomeetri pikkune inimkett nn Balti kett TallinnRiiaVilnius, milles osales ligikaudu 2 miljonit inimest. 14. Sametrevolutsioon- Tsehhoslovakkias oli 1987. aastast alates toimunud meeleavaldusi, kuid need aeti alati laiali. Berliini müüri langemise järel muutusid väljaastumised sedavõrd ulatuslikuks, et võim oli sunnitud järeleandmisi tegema.
kavandatavale muudatustele, et põlistada nõukogulikku unitaarriiki. Igas liiduvabariigis koguti sadu tuhandeid allkirju Moskva kavatsuste vastu. 1988.aasta novembris toimus Riias esimene Balti rahvaliikumiste konsultatiivkohtumine, et koordineerida oma taktikat tekkinud kriisis. Juba Riia kohtumisel sai selgeks, et sedatüüpi koostööd on hädatarvilik jätkata. Molotov-Ribbentropipaktist ja salaprotokollidest 1988.aasta lõpul ja 1989.aasta algul jätkus kolme Baltimaa rahvarinnete koostöö. Samas tõusid ühiskonnas üha esile 1939.aasta augustis allkirjastatud kurikuulsa Molotovi-Ribbentropi Pakti (MRP) temaatika. Nimetatud pakti salaprotokollid määrasid Eesti, Läti ja Leedu saatuse 1939.aastal, andes kahe suurriigi välisministrite salakokkuleppel need maad NSV Liidu huvisfääri. Juba 1939.aasta sügisel suruti Eestile, Lätile ja seejärel ka Leedule peale NSV Liidu sõjaväebaasid ning 1940.aasta kesksuvel, ajal, mil kogu maailma
(selle avalikustasid endised poliitvangid) 4.slaid · 10.14. juuni öölaulupidudel Tallinnas kogunes isamaaliseid laule laulma ligi 100 000 inimest. Lauluväljakul esitati kõik vähegi eestikeelsed ja eestimeelsed lood. Niivõrd mõjusad rahvaaktsioonid ei jäänud märkamata ka Moskvas · 23. augustil 1989, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval, toimus Balti riikide rahvarinnete ühisaktsioon, mille tulemusena moodustasid umbes 2 miljonit inimest 600 kilomeetri pikkuse inimketi Tallinnast Vilniuseni. Aktsiooni eesmärgiks oli tõmmata tähelepanu tõsiasjale, et kuritegeliku pakti tagajärjed on senimaani jõus ning Balti rahvad on kaotanud iseseisvuse. Balti kett kui unikaalne sündmus lisati 2009. aastal UNESCO maailma mälu registrisse. · 20. augustil oli olukord Eestis muutunud väga ärevaks, sest Nõukogude väeüksused
16. november 1988 - Suveräänsusdeklaratsioon, Eesti NSV Ülemnõukogu poolt vastu võetud dokument, mille deklaratsiooni luges Ülemõukogus ette välisminister Arnold Green. 1989. jaanuar - võeti vastu keeleseadus, millega eesti keelele anti riigikeele staatus. 1989. märts - esimesed mitme kandidaadiga valimised uude kõrgeimasse riigivõimuorganisse - Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi. Balti kett - Baltimaade rahvarinnete korraldatud suur protestiaktsioon 23.augustil 1989.a, katkematu inimkett Tallinnast Vilniusesse, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale eestlaste, lätlaste ja leedulaste vabadusetahet. 1990. veebruar - registreeritud Eesti kodanike poolt valiti uus esinduskogu ehk Eesti Kongress, see moodustas täidesaatva võimuorgani Eesti Komitee. Eesti Kongress - registreeritud Eesti Vabariigi kodanike poolt 1990. aastal valitud esindusorgan. Tunne Kelam - Eesti Komitee esimees. 18
Eestisse avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. Mai keskel toimunud muusikapäevadel alustasid oma võidukäiku Alo Matiiseni viis isamaalist laulu, mis olulisel määral aitasid kaasa rahva ühtekuuluvustunde kujundamisele. Tallinna vanalinnapäevad juuni keskel aga kasvasid üle omapärasteks öölaulupidudeks, kus ligi 100 000 inimest laulsid ööd läbi sinimustvalgete lippude lehvides. 23. augustil toimus Balti kett, mis korraldati Baltikumi rahvarinnete eestvedamisel, selles osales ligi 2 miljonit inimest, kes nõudsid Balti riikidele vabadust. Balti keti aktsioon aitas oluliselt kaasa Eesti, Läti ja Leedu probleemide teadvustamisele maailmas. Lõpuks täitus ka nende kolme rahva kauane unistus. Tänapäeval enam sellist asja naljalt ei näe, et inimesed tulevad kokku, tähistades oma iseseisvust ja tundes ennast ühtse rahvana, on jäänud hoopis vastupidine mulje - kedagi ei huvitagi enam ühtsustunne
eesti taasiseseisvumise väljakuulutamine - NSV Liidu impeeriumi lagunemine, MRPAEG- MRP avalikustamise eesti grupp- räägiti välja MRP- protokollide sisud. 1987. aasta alguses loodi poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei- pöörati tähelepanu eestlase jaoks oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele. 1988. aastal korraldati suurüritus ''Eestimaa Laul'', sellest kujunes enneolematu meeleavaldus. Balti kett oli Baltikumi rahvarinnete eestvedamisel korraldatud protestiaktsioon- nõuti baltiriikide vabadust. IME- isemajandav eesti majanduslik eraldumine NSV Liidust. Kaubandus kohalikule juhtimisele, oma raha kehtestamine. Käsumajandussüsteemi lammutamine. 3 suunda iseseisvumisel : · kodanike komitee ja Eesti kongress: liider Tunne Kelam- Eesti iseseisvumine · rahvarinne perestroika kaitseks- Eesti autonoomia uuenenud NSV
1988 kevadel toimus Baltimaades loominguliste liitude pleenumid, kritiseeriti Balti olukorda 1988 sai Eestist alguse laulev revolutsioon. Toodi välja eesti lipp. Juunis koguneti lauluväljakule, kus lauldi ja nõuti Eestile vabadust. Aprillis 1988 loodi Eestis erinevid spositsioonirühmitusi koondav Rahvarinne, peagi ka Lätis ja Leedus (Sajudise). 1988 nov kuulutas Eesti end suveräänseks. Gorbatsov tühistas selle otsuse. 1989 NSVL Rahvasaadikute Kongressi valimistel olid Balti riikide rahvarinnete kandidaadid edukad nind moodustasid Moskva kongreasil ühtse saadikurühma. 23 aug 1989 moodustati rahvarinnete algatusel läbi balrimaade ulatuv inimkett, kus osales miljoneid inimesi. 1989 lõpuks toetas enamik baltimaalasi iseseisvuse taastamist. SOTSIALISTLIKU MAAILMASÜSTEEMI LAGUNEMINE Breznevi doktriini lõpp: Gorbatsov kutsus Kesk- ja Ida-Euroopat üles samasugustele muudatustele nagu oli NSVL-s. 1987 loobus avalikult
Lauluväljakul Rahvarinde poolt korraldatud suurüritusega ,,Eestimaa laul". Kõlasid jälle vanad isamaalised laulud, mis 19. sajandilgi ja mitmed uuedki ("Eestlane olen ja eestlaseks jään", "Ärkamise aeg", "Ei ole üksi ükski maa"). 24. veebruaril 1988 tähistati Eesti NSV-s esmakordselt Eesti Vabariigi aastapäeva. 1989. aasta 24. veebruaril koos päikesega tõusis sini-must-valge lipp Pika Hermanni torni. Edasi tuli juba 1989.a. Molotov-Ribbentropi Pakti aastapäeval Baltikumi rahvarinnete eestvedamisel Balti kett, 1990 Eesti Kongress ja üleminekuperiood. 20. aug. 1991.a., taganttõugatuna NSV Liidus toimunud riigipöördekatsest, taastati Eesti riiklik iseseisvus. 20. saj. ärkamisaeg algas venestamise pärast. 20. saj. ärkamisaeg oli eestimeelne. 20.saj. rahvusliku liikumise eesmärk oli omariiklus, taasiseseisvus. Igasuguste vahenditega püüti meelde tuletada, et me olime olnud iseseisev riik. ,,Nõukogude inimestest" sai avalikel üritustel ,,eestlane"
Nendel (RR-i poolt organiseeritud) üritustel:kasutati juba massiliselt kevadel EMS-i poolt esmakordselt avalikult välja toodud rahvuslippe ,lauldi paljusid varem keelatud rahvuslikke laule, kutsuti esimest korda rahvast üles omariikluse taastamisele. 1989 aasta alguses kuulutas Eesti NSV Ülemnõukogu:eesti keele riigikeeleks (keeleseadus), 24.veebruar iseseisvuspäevaks, senine ENSV lipp asendati sini-must-valge rahvuslipuga. 1989 23.august- Balti kett: Balti liiduvabariikide rahvarinnete poolt organiseeritud protestiaktsioon, milles osales ~600 kilomeetrises inimketis ~2 miljonit inimest. Üritusel nõuti MRP salaprotokolli avalikustamist ja selle tagajärgede likvideerimist; omariiklust Balti liiduvabariikidele. Tegemist oli oma aja kohta ennekuulmatu üritusega, mis leidis laia vastukaja ka välismaal ja aitas teadvustada Baltikumi probleeme kogu maailmale. 1990 veebruar- Eesti Kongressi valimised: selle taga olid iseseisvusliikumise radikaalne
Samuti deklareeriti, et ENSV ja NSVL keskvõimu suhete aluseks pidi saama liiduleping. Moskva vastus oli eitav ja Ülemnõukogu otsused tühistati, kuid Eestis seda ei aktsepteeritud. Moskvas kaaluti ka Eesti juhtkonna väljavahetamist, kuid kuna liiduvabariigi juhtidele kuulus nüüd suure hulga rahva poolehoid, siis sellest loobuti. Rahva poliitiline aktiivsus järjest tõusis. 23. augustil 1989 toimus Balti liiduvabariikide rahvarinnete poolt organiseeritud protestiaktsioon balti kett, milles osales 600 kilomeetrises inimketis ligikaudu 2 miljonit inimest. Üritusel nõuti MRP salaprotokolli avalikustamist ja omariiklust Balti liiduvabariikidele. Erimeelsused poliitikas Impeeriumimeelsed jõud töötasid Eesti omariikluse ideele ägedalt vastu. Protesteeriti keeleseaduse vastu, korraldati streike ja nõuti Kirde- Eesti muutmist autonoomseks oblastiks. Moskva toetas nende tegemisi majandusblokaadiga
3) Millised olid poliitiliste grupeeringute erimeelsused 1988. aastal? Vastukaaluks Rahvarindele sündis interrinne, mille eesmärk oli ühendada kogu Eestimaa venekeelne kogukond. Kui eestlased st Rahvarinne pööras erilist tähelepanu just rahvuslik- riiklikele ja kultuurilistele väärtustele, siis interrinne hakkas vastukaaluks propageerima üleliidulisi, internatsionaalseid, nõukogulikke ja sotsialistlikke väärtusi. Nende eesmärk oli blokeerida rahvarinnete tegevust ja vabadusliikumist, ka taheti neid mõjutada. Rahvarinne oli Eesti iseseisvumise poolt ning interrinne NSVL poolt. Gorbatšov soovis muuta NSVL põhiseadust nii, et liiduvabariigid ei oleks saanud NL välja astuda. Selle vastu hakkasid kõik teised poliitilised jõud allkirju koguma. ENSV võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni, kuid Moskva seda otsust ei tunnistanud ja tühistas selle. NSV Liidule pakuti ka uut liidulepingut, kuid Gorbatšov seda vastu ei võtnud.
• 1988.a juuni-nimetati Vaino Väljaste uueks parteijuhiks • 17. juuni 1988-tähistas rahvas vüitu Tallinna lauluväljakul Rahvarinde korraldatud hiigelmeeleavaldusel, mis kujunes surveavalduseks uuele juhtkonnale:seista Moskvas Eesti huvide eest. • Nädal hiljem andis Eesti NSV Ülemnõukogu sinimustvalgele lipule rahvuslipu staatuse • 1988. september-korraldati Rahvarinde eestvedamisel lauluväljakul Eestimaa Laul. • Balti kett-Baltimaade rahvarinnete korraldatud suurprotestiaktsioon 23.08.1989. a, katkematu inimkett Tallinnast Vilniusse, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale eestlaste, lätlaste ja leedulaste vabadustahet. • Uuenenud juhtkonnaga EKP üritas toetada vabariigi isemajandamise ideid, rahvuslippu ja eesti keele kuulutamist riigikeeleks. • 1988. a suvel-moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine, IL) ning sügisel Töökollektiivide
ja Leedus analoogilisene Sajudise liikumine.1988. a. Novemrbis teatas Eesti NSV ülemnõukogu, et nüüdsest kehtivad NSVLi seadused Eestis alles pärast nende ENSV Ülemnõukogus kinnitamist, st. Eesti kuulutas ennast suveräänseks, millel all mõisteti tollal autonoomiat NSVLi raames. Esial- gu ei söandatud Baltimaades nõuda täielikku iseseisvust, 1989. aasta jooksul muutusid aga nõud- mised radikaalsemaks. 23.08.1989 moodustati rahvarinnete algatustel läbi Baltimaade ulatuv inimkett, kus osales miljoneid vabadust nõudvaid inimesi. Berliini müüri langemine. Poolas, Ungaris ja NSVLis alanud muudatused jõudsid Ida-Saksamaale väikese hilinemisega. 9.11.1989 tungisid meeleavaldajad Berliini müüri juurde. Võimud ei julgenud sekkuda ning rahvas murdis sellest Euroopa eralduste ja külma sõja sümbolist läbi.Piirivalve vaatas toimunut jõuetult pealt, mistõttu kümned tuhanded inimesed pääsesid Lääne-Berliini
lauluväljakul toimunud suursündmused. Nendel üritustel kasutati juba massiliselt avalikult välja toodud rahvuslippe, lauldi paljusi varem keelatud rahvuslikke laule, toetati sõnavõttudes Gorbatsovi reformipoliitikat ning esimest korda kutsuti üles omariikluse taastamisele. Kujunesid välja selged poliitilised suunad: radikaalid(rahvuslased) mõõdukad( alalhoidlikud) ja impeeriumimeelsed. 1989 a. Balti kett - Balti liiduvabariikide rahvarinnete poolt oragniseeritud protestiaktsioon; osalejaid kuni 600 kilomeetrises inimketis kuni 2 miljonti. Üritusel nõuti MRP avalikustamist, selle tagajärgede likvideerimist, omariiklust Balti liiduvabariikidele. Tegemist oli oma aja kohta ennekuulmatu üritusega, mis leidis laia vastukaja ka välismaal ja aitas teadvustada Baltikumi probleeme kogu maailmale. 1990 a. valiti Eesti Kongress ja toimusid Eesti NSV Ülemnõukogude valimised. 1991 a
Märtsis sai Keskkomitee partei peasekretäriks M. Gorbatsov* 1986 - Aprill Tsernobõl 1987 M. G nõustus allakirjutama kokkuleppe kesk- ja lähimaaakettide likvideerimise kohta. Fosforiidikampaania, Breznev loobub doktriinist* 23.08.1987 Nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide avalikustamist ning tühistamist* 16.11.1988 - Võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon* 1989 - Juuni, Taevase Rahu väljaku veresaun. Valimistel saavutab Solidaarsus täieliku võidu* 23.08.1989 Rahvarinnete algaustel moodustati läbi Baltimaade ulatuv inimkett* 9.11.1989 Meeleavaldajad tungisid Berliiniu müüri juurde. Rahvas murdis Euroopa eraldatuse ja külma sõja sümbolist läbi* 1990 Mais, riigipöördekatsed Eestis ja Lätis* 11.03.1990 - Leedu kuulutab end iseseisvaks* 3.10.1990 Saksamaa taasühines* 1991 - NSV Liidu lagunemine, Jeltsini kätte* 13.01.1991 - Veresaun Vilnius teletorni juures* 17.01.1991 Kõrbetorm: Algavad õhurünnakud* 28.02.1991 Kõrbetormi vaherahu* 19
Sellest osavõttu ei suhtutud ühtemoodi.Rahvuslikud jõud leidsid ,et valimistel osalemine pole mõtekas ning seda tehes tunnistatakse Eesti kuulumist seaduspäraselt Nõukogude Liidu koosseisu.Aktiivsel lülitusid valimiskampaaniasse ka Moskva-meelsed ringkonnad,kes lootsid üleliidulist tribüüni ära kasutada oma seisukohtade propageerimiseks ning toetuse leidmiseks.Kokku valiti Eesti rahvasaadikute kongressile 47 saadikut. *23.august 1989.a-Balti kett-kett korraldati Baltikumi rahvarinnete eestvedamisel.Balti keti pikkus oli 600 km ja selles osales ligi 2 miljonit inimest,kes nõudsid Baltikumile vabadust.Balti keti aktsioon aitas oluliselt kaasa Eesti,Läti,Leedu probleemide teadvustamisele maailmas,keskvalitsusele oli see aktsioon aga kui punane rätik härjale. IME majandusprogramm: *1987.aastal kuulutati välja ulatuslik majandusreformi kava, mille eesmärk oli sotsialistliku plaanimajanduse igakülgne täiustamine .Kuid põhjalikku murrangut majanduselus ei olnud
Laagri Kool Uurimustöö Balti kett Koostaja: Kati Jürisoo Juhendaja: Külli Hansson 2006 Balti ketti algplaan Rahvarinnete Balti Assamblee oli oma deklaratsioonide, resolutsioonide ja pöördumisega andnud küll tugeva signaali, kuid Moskvast, Rahvasaadikute Kongressilt said nad MRP asjus siiski veel poolikuid vastuseid. MRP 50. aastapäev, aga lähenes. Kui Edgar Savisaar ja Marju Lauristin Moskvast tagasi tulid ja taas eestseisuse tegevusse lülitusid, hakkasid nad üha sagedamini arutama, kuidas leedulaste ja lätlastega aastapäeva tähistada. Balti ketti idee pakkus välja Edgar Savisaar
Rahvuslased (radikaalid): Mõõdukad (alalhoidlikud): Impeeriumimeelsed jõud: MRP AEG, EMS, ERSP RR, EKP (KK) IR, TKÜN 1. Olulisemad sündmused 1989-1991: 1989 aasta alguses kuulutas Eesti NSV Ülemnõukogu: - eesti keele riigikeeleks (keeleseadus) - 24.veebruar iseseisvuspäevaks - senine ENSV lipp asendati sini-must-valge rahvuslipuga. 1989 23.august- Balti kett: Balti liiduvabariikide rahvarinnete poolt organiseeritud protestiaktsioon, milles osales ~600 kilomeetrises inimketis ~2 miljonit inimest. Üritusel nõuti MRP salaprotokolli avalikustamist ja selle tagajärgede likvideerimist; omariiklust Balti liiduvabariikidele. Tegemist oli oma aja kohta ennekuulmatu üritusega, mis leidis laia vastukaja ka välismaal ja aitas teadvustada Baltikumi probleeme kogu maailmale. 1990 veebruar- Eesti Kongressi valimised: selle taga olid iseseisvusliikumise radikaalne suund, kes oli 1989 aastal
1988 kevadel toimus Baltimaades loominguliste liitude pleenumid, kritiseeriti Balti olukorda 1988 sai Eestist alguse laulev revolutsioon. Toodi välja eesti lipp. Juunis koguneti lauluväljakule, kus lauldi ja nõuti Eestile vabadust. Aprillis 1988 loodi Eestis erinevid spositsioonirühmitusi koondav Rahvarinne, peagi ka Lätis ja Leedus (Sajudise). 1988 nov kuulutas Eesti end suveräänseks. Gorbatsov tühistas selle otsuse. 1989 NSVL Rahvasaadikute Kongressi valimistel olid Balti riikide rahvarinnete kandidaadid edukad nind moodustasid Moskva kongreasil ühtse saadikurühma. 23 aug 1989 moodustati rahvarinnete algatusel läbi balrimaade ulatuv inimkett, kus osales miljoneid inimesi. 1989 lõpuks toetas enamik baltimaalasi iseseisvuse taastamist. SOTSIALISTLIKU MAAILMASÜSTEEMI LAGUNEMINE Breznevi doktriini lõpp: Gorbatsov kutsus Kesk- ja Ida-Euroopat üles samasugustele muudatustele nagu oli NSVL-s. 1987 loobus
vabadustahet, solidaarsust ja otsustavust võidelda kätte kaotatud iseseisvus. See äratas maailmas suurt tähelepanu ja aitas kaasa Balti riikide vabanemispüüdluste teadvustamisele. Balti keti algatasid ja korraldasid Leedu Sąjūdis, Läti Tautas Fronte ja Eesti Rahvarinne. Eestis aitas organiseerimisel oluliselt kaasa Eesti Muinsuskaitse Selts. Ametlik otsus inimketi korraldamiseks võeti vastu Pärnus 15. juulil 1989 Eesti, Läti ja Leedu rahvarinnete koordinatsiooniorgani Balti Nõukogu esimesel koosolekul. Inimketi sõnumi otsingul otsustati jääda sõna "Vabadus!" (läti "Brīvība!", leedu "Laisve!") juurde ja aktsiooni nimetuseks määrata "Balti tee". Kolme Baltimaad hõlmanud massimeeleavaldusega loodeti ühtlasi raputada NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi MRP-komisjoni, mille tegevus oli seni kulgenud loiult. 26. augustil 1989 tegi NLKP Keskkomitee avalduse "Olukorrast Nõukogude Balti vabariikides",
ning 24. veebruar sai iseseisvuspäevaks. Iseseisvuspäeval heisati sinimustvalge Tallinnas Pika Hermanni tornis. Kohal oli tuhandeid inimesi meeleolu ja pilt oli meeliülendav. 6 Rahvuslikud jõud algatasid kodanike komiteede liikumise, mis muutus peagi massiliseks kodanikualgatuseks. Eesmärgiks oli taastada Eesti iseseisvus juriidilise järjepidevuse alusel. Sidemed Riia ja Vilniusega muutusid üha tihedamaks. Mais toimus Tallinnas Rahvarinnete Balti Assamblee. Pärast ärevat suve tuli päevakorda ühise suurürituse korraldamine. Sellega taheti kogu maailmale ja Moskvale näidata, et Balti rahvastel on oma vabaduse eest võitlemisega tõsi taga ja sellest ei kavatseta loobuda. 2. Balti kett 2.1. Idee Juunis hakkas RR üha tihedamini arutama läheneva MRP 50. aastapäeva "tähistamise" võimalusi. Seekord taheti kaasata ka lätlased ja leedulased. Kolme Balti riiki läbiva inimketi idee väljapakkujaks oli Edgar Savisaar
Balti kett Eesti ja teiste Balti riikide saadikute eesmärk oli saavutada võimalikult kiiresti selle salasobingu hukkamõistmine Nõukogude Liidu kõrgeima seadusandliku võimuorgani poolt veel enne Molotovi-Ribbentropi pakti 50.aastapäeva. Moskva ei olnud sellest huvitatud ning õigusliku hinnangu andmine Hitleri-Stalini salasobingule venis. Moskva venitamistaktikale vastasid Balti riigid võimsa protestiaktsiooniga. MRP aastapäeval, 23.aug 1989 korraldati Baltikumi rahvarinnete eestvedamisel enneolematu protestiaktsioon: moodustati katkematu inimkett Vilniusest Tallinnani. Balti keti pikkus oli 600km ja selles osales ligi 2mln inimest, kes nõudsid Baltikumile vabadust. Balti keti aktsioon aitas oluliselt kaasa Eesti, Läti ja Leedu probleemide teadvustamisele maailmas, keskvalitsusele oli see aktsioon aga kui punane rätik härjale. Moskva eitav suhtumine liiduvabariikide õiguste laiendamisse tugevdas
ning 24. veebruar sai iseseisvuspäevaks. Iseseisvuspäeval heisati sinimustvalge Tallinnas Pika Hermanni tornis. [1, lk 146] Kohal oli tuhandeid inimesi meeleolu ja pilt oli meeliülendav. [2, lk 48] Rahvuslikud jõud algatasid kodanike komiteede liikumise, mis muutus peagi massiliseks kodanikualgatuseks. Eesmärgiks oli taastada Eesti iseseisvus juriidilise järjepidevuse alusel. [1, lk 146] Sidemed Riia ja Vilniusega muutusid üha tihedamaks. [2, lk 51] Mais toimus Tallinnas Rahvarinnete Balti Assamblee. [2, lk 54] Pärast ärevat suve tuli päevakorda ühise suurürituse korraldamine. Sellega taheti kogu maailmale ja Moskvale näidata, et Balti rahvastel on oma vabaduse eest võitlemisega tõsi taga ja sellest ei kavatseta loobuda. 2. Balti kett 2.1. Idee Juunis hakkas RR üha tihedamini arutama läheneva MRP 50. aastapäeva "tähistamise" võimalusi. Seekord taheti kaasata ka lätlased ja leedulased.
4 1988.a kevad-suvel sai alguse laulev revolutsioon. Eesti kommunistliku partei ebapopulaarse juhi Karl Vaino vahetas välja Vaino Väljas. 4.5 Eestis levis laulev revolutsioon Läti ja siis Leetu. Aprillis 1988 loodi Eestis erinevaid opositsioonirühmitusi koondav Rahvarinne, mis jätkas tegevust ka Lätis ja Leedus. 1988.a novembris kuulutas Eesti ennast suveräänseks. G tühistas selle otsuse, ent keskvõimu autoriteeti ei suutnud taastada. 4.6 23. august 1989 moodustati rahvarinnete algatusel Baltikett, kus osales mln-eid vabadust nõudvaid inimesi. 1989.a lõpuks oli enamik eestlasi-lätlasti-leedulasi asunud toetama iseseisvuse taastamist.
I Balti Assamblee. 18.mai ENSV Ülemnõukogu võtab vastu otsused üleminekust isemajandamisele ja nõudest MRP kehtetuks tunnistamist allakirjutamise hetkest alates. Juuli-august Rahutused tulenevalt ENSV Ülemnõukogu aina rohkem muulasi kõrvale tõrjuvast poliitikast. Peamised streikijad on IL, sõjaveteranid ja töölisettevõtted. 23.august MRP 50.aastapäev. Balti riikide rahvarinnete ettevõtmisel moodustatakse kogu maailma hämmastav nn.,,Balti kett" ligikaudu 2 miljonist inimest koosnev 600 km pikkune inimkett Tallinn-Riia-Vilnius teel. 27.august NLKP Keskkomitee ähvardav avaldus olukorrast Balti riikides. 13.september Eesti, Läti ja Leedu tippjuhid on Moskvas Gorbatsovi jutul. 12.november ENSV Ülemnõukogu tunnistab NSVL-i poliitika 1940.ndast aastast
ka Lätti ning Leetu ( Sajudis). · 1988 nov teatas Eesti NSV ülemnõukogu, et nüüdsest kehtivad NSVL seadused Eestis alles pärast nende ENSV Ülemnõukogus kinnitamist, st Eesti kuulutas end suveräänseks autonoomia NSVL raames. · Moskva üritas Baltimaades organiseerida kohalikule muukeelsele elanikkonnale toetuvaid interliikumisi, kuid need ei suutnud iseseisvulastele konkurentsi pakkuda. · 23.aug 1989 moodustati rahvarinnete algatusel läbi Baltimaade ulatuv inimkett, kus osales miljoneid vabadust nõudvaid inimesi. · Eestis tekkis kodanike komiteede liikumine, mis asus registreerima 1940. A okupeeritud ja juriidiliselt edasi kestva EV kodanikke ning ette valmistama nende esinduskogu Eesti Kongressi kokkukutsumist. §46. SOTSIALISTLIKU MAAILMASÜSTEEMI LAGUNEMINE I Breznevi doktriini lõpp · Uus poliitika pidi andma suurema vabaduse Kesk-ja Ida-Euroopale. Moskva asus
1985 Mihhail Gorbatsov saab NLKP peasekretäriks, perestroika algus 1986 Gorbatsovi ja Reagani tippkohtumine 1986 1987 Fosforiidikampaania, mis äratab Eestimaa 1987 1994 Afganistaanist vägede väljatoomine 1987 Hirvepargi meeleavaldus Tallinnas 26. september 1987 Ajalehes ,,Edasi" esitatakse Isemajandava Eesti idee 12. detsember 1987 Luuakse Eesti Muinsuskaitse Selts 1988 Rahvarinnete loomine Eestis, Lätis ja Leedus 1988 Tartu rahu ja Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine 1988 Algab Rahvarinde loomine 1988 Tartu muinsuskaitsepäevadel tuuakse esimest korda avalikkuse ette sinimustvalged rahvusvävid juuni 1988 Lõpeb K. Vaino valitsemisaeg ja Lauluväljakul toimub Rahvarinde massimiiting juuli 1988 Vastukaaluks Rahvarindele luuakse Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine
märtsil toimusid Ülemnõukogu esimesed peaaegu 3 http://et.wikipedia.org/wiki/MRP-AEG 4 lisa 2 7 demokraatlikud valimised, mida viimati oli nähtud pool sajandit tagasi. Absoluutset ülekaalu seal Rahvarinne ei saavutanud, kuid liikumise nimekirjas kandideerinud said 45 kohta 105-st. Ka valitsus moodustati põhiliselt Rahvarinde inimestest. 23. augustil 1989(MRP 50. aastapäev) oli Balti riikide rahvarinnete tähentund. Nimelt organiseeriti selleks kuupäevaks inimkett läbi kolme Balti riigi5, et näidata oma Molotovi-Ribbentropi pakti vastasust. Seal osales inimesi umbes 2 millionit ja käest kinnihidvate inimeste rivi oli rohkem, kui 600 kilomeetrit pikk ning on hiljem tunnistatud ka Guinessi rekordi vääriliseks. 1987-1988 toimus palju sündmusi, mille eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine, neid kõiki kokku nimetatakse Laulvaks Revolutsiooniks.
aasta märtsis korraldasid kolme Balti riigi juhid ennetava referendumi, mille tulemiustest selgus, et elanikkonna suurem osa pooldab iseseisvuse taastamist. Eestis toetas iseseisvumist ka ligikaudu teiste rahvuste esindajatest. Referendumi tulemused välistasid liidulepingu, keskvõimuga läbirääkimiste eesmärgiks sai olla vaid iseseisvuse taastamine. 5. Miks ja millal korraldati Balti kett? Mida see endast kujutas? (lk 111) Balti kett korraldati 1989. aasta 23. augustil Balitkumi rahvarinnete poolt Moskvale surve avaldamiseks. See kujutas endast seda, et moodustati 660 km ja 2 miljonist inimesest koosnev katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni. See aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil. 1989. aasta lõpul tunnistati Moskva lõpuks 1939. aasta salaprotokollide olemasolu ning mõisteti need õigustühisteks. 6. Millised tähtsamad sündmused toimusid Eestis 1991.a.? Kuidas taastati Eesti iseseisvus? (lk 112, 113) 1991
Baltimaades. 1988. aasta kevad-suvel said Eestist alguse sündmused, mis on ajalukku läinud laulva revolutsiooni nime all. Juuni algul kogunesid sajad tuhanded inimesed Tallinnas lauluväljakule, kus ühiselt lauldi ning nõuti Eestile vabadust. Aprill 1988 loodi Eestis erinevaid opositsioonirühmitusi koondav Rahvarinne. 1988 kuulutas Eesti ennast suveräänseks, ehk oli autonoomne NSV Liidu raames. 23. august 1989 moodustati rahvarinnete algatusel läbi Baltimaade ulatus inimkett, kus osales miljoneid. Sotsialistliku maailmasüsteemi lagunemine Hakati asendama vanameelseid parteijuhte noorema põlvkonnaga, kes oleks pidanud kommunistlike doktriinide mainet tõstma. Gorbatsov mõistis hukka Praha kevade lämmatamise 1986. aastal ja loobus 1987. aastal avalikult Breznevi doktriinist. Esimese hoobi sai kommunistlik süsteem Poolas. 1988-1989. aastal tabas Poolat ulatuslik streikide laine, mis halvas kogu majanduse
1988. aasta novembris teatas Eesti NSV Ülemnõukogu, et nüüdsest kehtivad NSV Liidu seadused Eestis alles pärast nende ENSV Ülemnõukogus kinnitamist, st Eesti kuulutas ennast suveräänseks, mille all mõisteti tollal autonoomiat NSV Liidu raames. Gorbatsov tühistas selle otsuse, kuid see ei suutnud keskvõimu autoriteeti enam taastada. 1989. aasta NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi valimistel olid Balti liiduvabariikide rahvarinnete kandidaadid partei kandidaatidest edukamad ning nad moodustasid Moskvas kongressil ühtse saadikurühma. Laulva revolutsiooni ideed levisid üle NSV Liidu. Moskva omakorda üritas Baltimaades organiseerida kohalikule muukeelsele elanikkonnale toetuvaid interliikumisi, kuid need ei suutnud iseseisvuslastele tõsist konkurentsi pakkuda. Esialgu ei söandanud Baltimaades nõuda täielikku iseseisvust, 1989. aasta jooksul muutusid aga nõudmised radikaalsemaks. 23
1988 aprill – Eestis erinevaid opositsioonirühmitusi koondav Rahvarinne, peagi Lätis Rahvarinne ja Leedus Sajudise liikumine 1988. a nov – Eesti NSV Ülemnõukogu teatas, et nüüdsest kehtivad NSVL seadused pärast nende ENSV Ülemnõukogu kinnitamist, Eesti kuulutas end suveräänseks, mille all mõisteti autonoomiat → Gorbatšov tühistas, kuid see ei suutnud enam autoriteeti taastada 1989. a NSVL Rahvasaadikute Kongressi valimistel rahvarinnete kandidaadid partei omadest edukamad, moodustas Moskvas ühtse saadikurühma laulva revo ideed üle NSVL, Moskva aga üritas organiseerida kohalikule muukeelsele elanikkonnale toetuvaid interliikumisi, kuid ei pakkunud konkurentsi 23. aug 1989 – Balti kett Eestis tekkis kodanike komiteede liikumine, asus registreerima 1940. a okupeeritud ja juriidiliselt edasi kestva EV kodanikke ja valmistama ette nende esinduskogu Eesti Kongressi kokkukutsumist
Avalikult võis tegutseda ka Leedu Vabadusliiga. - Gorbatsovi põhiseaduse muutmine, millega taheti luua presidentaalne süsteem. Eesti Ülemnõukogu reageeris selles 16.nov 1988 suveräänsusdeklratsiooniga, mille järgi liiduvabariigi seadused muutusid üleliidulistest tähtsamaks. See võeti vastu ka muudes liiduvabariikides, mis nõrgestas oluliselt NSV Liitu, eriti kui 1990 juunis kuulutas Boriss Jeltsini juhtimisel suveräänsuse välja Vene NFSV. - Rahvarinnete ülekaalukas võit 1989.aasta märtsis. 1989.aasta mais tuli Rahvarinnete saadikute algatusel kokku esimest korda Balti Assamblee, mõnevõrra hiljem asutati Balti Ministrite Nõukogu. Balti Assamblee korraldas enam kui 600- kilomeetrise inimketi (Balti kett) Tallinast läbi Riia Vilniusse: 23.augustil 1989, M-R pakti viiekümnendal aastapäeval, kus ligemale 2 miljonit inimest ühendasid oma käed. - Kommunstlik reziim varises kokku 1989
valitsusjuhiks kinnitas Ülemnõukogu Edgar Savisaare. *Tollane ENSV Ülemnõukogu mõistis MRP hukka. *Eestist valitud saadikutel õnnestus MRP küsimus lülitada ka uue perestroikaaegse kõrgema võimuorgani, NSVL Rahvasaadikute Kongressi, päevakorda. Selle jaoks loodi seal eraldi komisjon, kus hinnangu andmine Hitleri-Stalini salasobingule Moskvas venis. *MRP aastapäeval, 23. augustil 1989 korraldati Baltikumi rahvarinnete eestvedamisel inimkett Vilniusest Tallinnani. Balti keti pikkus oli 600 km ja selles osales 2 miljonit inimest, kes kõik nõudsid vabadust. *Moskvas kardeti natsionalistliku hüsteeriat ja 1989. a. lõpus NSVL Rahvasaadikute Kongress tunnistas MRP salaprotokollide olemasolu ja tühistas need. *1990 varakevadel valitud uus Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest, millega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega.
massiliseks kodanikualgatuseks. Selle eesmärk oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel. Kõigepealt tuli aga selle eesmärgi elluviimiseks registreerida EV kodanikud omaaegse kodakonsusseaduse alusel. Registreeritud kodanikud pidid valima endale esindusorgani Eesti Kongressi. 1989. aasta märtsis toimusid üle kogu Nõukogude Liidu rahvasaadikute kongressi valimised. MRP aastapäeval 23. augustil 1989 korraldati Baltikumi rahvarinnete eestvedamisel enneolematu protestiaktsioon: moodustati katkematu inimkett Vilniusest Tallinnani. Balti keti pikkus oli 600km ja selles osales ligi 2mln inimest, kes nõudsid Baltikumile vabadust. *IME 1987. aastal kuulutati välja NSVL majandusreform. Eesti NSV-s reformiti majandust samamoodi nagu NSV Liidus. Kuid Eesti eripäraks oli see, et Moskvast sõltumatult töötati välja Isemajandava Eesti (IME) kontseptsioon. IME aluseks oli 26. septembril 1987. aastal
27. juuli seaduste toime, mis võivad takistada IME elluviimist. ENSV ÜN-i istungjärk jätkus: 194 poolthäälega kiideti heaks kohalike nõukogude 9. august valimise seadus. Protestiks uue valimisseaduse vastu organiseeriti u 20 Tallinna ettevõttes tööseisak; 10. august bussijuhtidele toodi abi teistest Eesti linnadest. 19. august Streigid olid peatatud. MRP 50. aastapäev, Balti riikide rahvarinnete organiseeritud inimkett „Balti tee” 23. august Tallinnast Vilniuseni (üle 600 km, 2 mln inimest). 27. august NLKP KK ähvardav avaldus „Olukorrast Nõukogude Balti vabariikides". 15. NSV Liidu interliikujate solidaarsusmarss jõudis Tallinna. september ENSV ÜN-i XIII istungjärgul otsustati, et 10. detsembri kohalike nõukogude 5. oktoober valimistel aktiivse valimise tsensust ei rakendata.
taas eestlaste rahvuslipuks. · Septembris 1988 toimus lauluväljakul Rahvarinde korraldatud suurüritus ,,Eestimaa laul" sellest kujunes enneolematu ulatusega rahvuslik massimeeleavaldus. · 16. novembril 1988 kuulutas ENSV Ülemnõukogu Eesti seadused Eestis NSV Liidu omade suhtes ülimuslikeks. Ajalukku läks see suveräänsusdeklaratsioonina. · MRP aastapäeval, 23. augustil 1989 korraldati Baltikumi rahvarinnete eestvedamisel enneolematu protestiaktsioon: moodustati katkematu inimkett Vilniusest Tallinnani 19 Balti kett, mille pikkus oli 600 km ja milles osales ligi 2 miljonit inimest, kes nõudsid Baltikumile vabadust. Aktsioon aitas oluliselt kaasa Eesti, Läti ja Leedu probleemide teadvustamisele maailmas. · 1989. aasta lõpus tunnistas NSV Liidu rahvasaadikute kongress MRP salaprotokollide
16.11.1988 - Ülemnõukogu võtab vastu suveräänsusdeklaratsiooni. Eesti oli esimene liiduvabariik, kus selline dokument vastu võeti. 1988 aastal avati Valgjärvel saatemast - eesti kõrgeim ehitis, 347,34 m. 1989 - Nõukogude Liidus toimusid esimesed mitmekandidaadilised valimised. 1989 jaanuar - Eestikeel muudeti Eesti ainukeseks riigikeeleks. Rahvuspühaks kuulutati 24. veebruar. 24.02.1989 - Pikka Hermani torni tõmmati Sini-Must-Valge lipp. Mai - kohtusid kolme baltiriigi rahvarinnete esindajad. 23.08.1989 - 600km, 2 miljonit inimest - Baltikett. 1989 lõpp - Nõukogude Liidu Rahvasaadikute kongress kuulutas MRP kehtetuks. Eestis ja Lätis algasid kodanikekomitede liikumised. Lätis ja Leedus võeti vastu suveräänsus deklaratsioonid. Nõukogude Liidu Ülemnõukogus võeti vastu seadus baltiriikide isemajandamise tunnustamisest. 01.01.1990 - avati Eesti Pank. 1990 - Gorbatsohv saab presidendiks. Kadus NLKP juhtiv osa ühiskonnast. Venemaa võttis vastu
annaabi.ee 
