Nõukogude okupatsioon Eestis (0)

Nõukogude okupatsioon eestis

1.slaid

• Eestilt võeti osa ida poolsetest maadest ja liideti Venemaaga, kuid püüti arvestada rahvustega ning selle tulemusena Venemaale liidetud aladel elasid peamiselt venelased .
  
• Võrust sai ENSV ajutine pealinn, kuni 25. sepembril valitsusorganid äsja "vabastatud" Tallinna ümber kolit. 7. septembril 1944 tühistasid ENSV valitsejad aga kõik Saksa okupatsiooni aegsed seadused Eesti alal, sealhulgas ka need, mis pärinesid Eesti Vabariigi ajast.
  
• Punaarmee oli Tallinna vallutanud 22. septembril. Pika Hermanni tornist rebiti alla sinimustvalge lipp .
  

• 1945 15. augustil algas küüditamine mille käigus küüditati Eestist väga palju inimesi
  
  -Küüditati üle neljasaja saksalase, sisuliselt kõik kes olid veel eestisse jäänud.
  -Samal ajal jälitati halastamatult ka kõiki eestlasi, keda süüdistati koostöös sakslastega, mõni aasta hiljem aga juba ka briti ja ameerika imperialistidega.
  
• 1949. aasta alguseks koostati üksikasjalikud kavad küüditamise läbiviimiseks: kokku plaaniti välja saata 7570 perekonda, kokku 22 326 inimest, reservi määrati veel 1906 peret (juhuks, kui kõiki esmanimekirjas olnud peresid ei õnnestu tabada). Samuti komplekteeriti vajalik küüdutajate kaader ning transpordivahendid.
  
  -25. märtsi varahommikul algas suurim massiküüditamine Eestis, mis kestis kuni 27. märtsini ja mille käigus viidi Siberisse 20 702 inimest, neist 20,8% mehed, 49,4% naised ja 29,8% lapsed.
  -Umbes 3000 inimest hukkus Siberis. Paljud inimesed suutsid siiski ka küüditamisest pääseda, varjates end kodust eemal. Pärast aktsiooni lõppemist järelesaatmisi ei teostatud.
  

• Programmist suur osa kulus mõistagi kommunistliku propaganda peale, kusjuures seda ei tehtud mitte ainult eestlastele, vaid eetrisse anti ka soomekeelseid saateid, mis pidid Lõuna-Soomes soovitud mõju avaldama eriti seetõttu, et Soomes oma televisiooni veel polnud. ETV-s polnud mitte ainult propagandasaated, suure populaarsuse saavutasid näiteks ETV lastesaated ja spordisaated.
  
• ENSV-s läbi viima äärmiselt intensiivset venestuspropagandat: kõik eestlased pidid "teise emakeelena" ära õppima vene keele, samas kui venelastelt ja teistelt sisserännanutelt eesti keele õpet ei nõutud. muulaste sisseränd jätkus, tekkis peagi oht, et eestlased muutuvad vähemusrahvuseks omal maal.
  
• 1. oktoobril toimusid noorterahutused Nõukogude venestuspoliitika vastu Tallinna kesklinnas. Neid sündmusi püüdis Nõukogude võim igati maha vaikida ja moonutada. 28. oktoobril otsustas aga 40 Eesti haritlast ja avaliku elu tegelast koostada "40 kirja" all kuulsaks saanud dokumendi, milles nad protesteerisid samuti Nõukogude venestuspoliitika vastu ja avaldasid muret Eesti rahva tuleviku pärast. Kiri saadeti küll nii "Rahva Häälele", "Peavdale" kui ka "Sovetskaja Estonijale", kuid võimud keelasid seda avaldada. Siiski levis teave kirjast nii käsikirjaliselt kui ka välisraadio kaudu. Paraku ei toonud ei noorterahutused ega 40 kiri kaasa koheseid muutusi Nõukogude süsteemis, kuid näitasid, et rahvas oli venestuspoliitikale selgelt vastu.
  
• Toimus Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamine Tallinnas Hirvepargis miitingul, kus räägiti pakti olemusest, suurem osa seal viibinud rahvast sai esmakordselt teada pakti olemasolust. Ametlik ajakirjandus kujutas miitingut aga väikse kokkusaaminea, kus olevat häbitult Nõukogude võimu mustatud ja neid kuulanud vaid üksikud " uudishimulikud ". Tegelikult oli Hirvepargi miiting oluliseks sammuks Eesti iseseisvumisliikumise teel. (selle avalikustasid endised poliitvangid)
  

• 10.–14. juuni – öölaulupidudel Tallinnas kogunes isamaaliseid laule laulma ligi 100 000 inimest. Lauluväljakul esitati kõik vähegi eestikeelsed ja eestimeelsed lood. Niivõrd mõjusad rahvaaktsioonid ei jäänud märkamata ka Moskvas
  
• 23. augustil 1989, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval, toimus Balti riikide rahvarinnete ühisaktsioon, mille tulemusena moodustasid umbes 2 miljonit inimest 600 kilomeetri pikkuse inimketi Tallinnast Vilniuseni. Aktsiooni eesmärgiks oli tõmmata tähelepanu tõsiasjale, et kuritegeliku pakti tagajärjed on senimaani jõus ning Balti rahvad on kaotanud iseseisvuse. Balti kett kui unikaalne sündmus lisati 2009. aastal UNESCO maailma mälu registrisse .
  
• 20. augustil oli olukord Eestis muutunud väga ärevaks, sest Nõukogude väeüksused valmistusid Tallinnas üle võtma strateegilise tähtsusega asutusi , kardeti ka Ülemnõukogu laialiajamist. Seetõttu otsustasid Eesti rahvusradikaalid ja Ülemnõukogu oma erimeelsused lõplikult kõrvale heita ning koostasid vaid ühe päeva jooksul mõlemat poolt rahuldava deklaratsiooni Eesti iseseisvuse taastamisest, mis Ülemnõukogus ka vastu võeti.
  Esimesena tunnustas meie iseseisvust Island (22. augustil), samuti saadi kiire tunnustus Leedult (22. augustil) ja Lätilt (23. augustil). 24. augustil tunnustas Eesti iseseisvust ka Jeltsini juhitud Venemaa, 6. septembril oli sunnitud sama tegema aga ka Nõukogude Liit, mis tunnustas Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust. 17. septembril võeti Balti riigid ka ÜRO koosseisu, millega oli neile rahvusvaheline tunnustus lõplikult tagatud.