desarmeerimine ehk relvastuse vähendamine, regionaalsed ehk piirkondlikud suhted ja inimõiguste kaitse. · Pärast G ametisse astumist katkestati keskmaarakettide paigaldamine NVL Euroopa osasse ja peatati tuumarelvakatsetused. G lootis meelitada USA-lt lubaduse loobuda tähte sõja programmist. Reagan vedu ei võtnud · G läks järeleandmistele, ta nõustus 1987. Alla kirjutama kokkuleppe kesk-ja lähimaarakkettide likvideerimise kohta. · NSVL lõpetas rahvusvaheliste reformide rahastamise ja toetamise. 1988 kirjutas NSVL Genfis alla kokkulepetele, mille alusel 1989 a veebruariks oma väed Afganistanist ära koristab. · 1988 lõpetati sõda Nicaraguas, lahenesid regionaalsed konfliktid · USA survel tegi G järelandmisi inimõiguste küsimuses. Vabastati poliitvange, lubati NSVL-ist välja rännata lisaks juutidele ka teistel, hõlbustus läbikäimine NSVL ja muu maailma vahel
NSVL JA TEMA MÕJUVÕIMU NÕRGENEMINE Stagnatsiooni süvenemine NSVL-s: Majanduses loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu olukorras, kus tööviljakuse kasv oli tagasihoidlik 1970 oli NSVL maj süst end ammendanud, sellest pääses vaid tohutute naftamaardlate avastamine. Nafta eest saadud raha eest osteti Läänest tarbekaupu ja toiduaineid.. Täisvõimusel töötas vaid sõjatööstus. Võimul püsis endiselt Breznev, kuid tegelik võim oli armeel ja julgeolekuaparaadil. Kaupade puudus e defitsiit muutus püsivaks, nende hankimiseks tuli kasutada tutvusi, vohas nö ,,letialune kaubandus".
Külm sõda sai alguse Berliini blokaadist 1948, mis jaotas Saksamaa pealinna Berliini kaheks. 23. mail 1949. aastal kuulutati kolmes läänepoolses okupatsioonitsoonis välja Saksamaa Liitvabariik (Bundesrepublik Deutschland, BDR; Lääne-Saksamaa) ja 7. oktoobril 1949 idapoolses Saksa Demokraatliku Vabariik (Deutsche Demokratische Republik, DDR). Seda nimetatakse Saksamaa lõhenemiseks. Saksa Demokraatlik Vabariik oli sisuliselt NSVL satelliitriik ja Varssavi pakti läänepoolseim riik. Vastupanukatsed, nagu tööliste ülestõus Ida-Berliinis 17. juunil 1953, suruti maha. Paljud SDV kodanikud põgenesid läände. Seepärast otsustas SDV valitsus ehitada läbi Berliini müüri. Müüri ehitamist alustati 13. augustil 1961. Saksamaa Liitvabariigi esimene kantsler Konrad Adenauer püüdis riiki Lääne-Euroopasse integreerida, arendades laialdast koostööd teiste maadega. 1950 jõustus Marshalli plaan. Kui 1969
on lähedal. USA president Ronald Reagan oli teiselt arvamusel. Ta oli kommunismi vastu võidelnud aastakümneid, olles veendunud, et Lääs ei pea kommunismi levikut mitte ainult piirama, vaid kommunistliku süsteemi kui sellise hävitama. Reagan uskus, et kui NSV Liidule peale sundida tõsine konkurents, siis variseb too kokku. Reagani hoiakud NSV Liidu suhtes kajastusid kõnedes, kus ta kuulutas oma eesmärgiks võitluse ,,kurjuse impeeriumi" vastu ning lubas heita kommunismi ajaloo prügikasti. Samal ajal töötasid Reagani nõunikud presidendi korraldusel välja Ühendriikide uue poliitika alused. Reagani plaani kohaselt pidi USA esiteks takistama NSV Liidu võimutsemist Kesk- ja Ida- Euroopas ning toetama võistlust kommunismi vastu nii mainitud regioonis, NSV Liit majanduslikult nurka suruda, lõigates selleks ära tema sissetulekuallikad loodusvarade nafta ning gaasi müügist ning relvakaubandusest. Kolmandaks pidid Ühendriigid sundima NSV Liidule
puudub Läänel jõud. 1966 külastas Pr president Moskvat, alguse sai pingelõdvendus. Hakkas arenema Pr-Vene majanduslik ja kultuuriline koostöö NSVL suhted paranesid ka L-Saksamaaga. 1970 sõlmis L-Saksa Poola ja NSVL-ga idalepingud, tunnustades Saksa idapiirina Oder-Neisse jõge. 1972 tunnustas L-Saksa Saksa DV-d, allkirjastati mitmeid koostöölepinguid maj ja kult vallas Brezneviga. USA-s 1969 presidendiks saanud Nixon seadis välispol nurgakiviks heade suhete loomise NSVL ja Hiinaga. Selle tulemusel lahkus USA Vietnamist, normaliseeris suhted Pekingiga, algas pingelõdvendus Euroopas. USA ja NSVL suhete soojenemine: 1972 mais külastas Nixon Moskvat, allkirjastati mitmeid lepinguid, sh ,,NSVL ja USA suhete alused", mis kohustas riigi liidritel korrapäraselt kohtuda.. Neil aastal sõlmiti ligi 50 majandus-, kaubandus-, teadus-, tehnika- ja kultuurialast koostöölepingut. Oluliseks lepinguks oli võidurelvastamist piirav dok
kandidaadiga valimised uude ajalukku laulva revolutsioonina; esindusorganisse Rahvasaadikute Eestis loodi Rahvarinne, peagi ka Lätis ja Kongressi; Leed; Kokkulepe Genfis -> 89. veebruariks väed ENSV Ülemnõukogu võttis vastu Afganistanist välja; suveräänsusdeklaratsiooni autonoomia Lõpetati kodusõda Nicaraguas; NSVL raames; USA survel järeleandmised inimõiguste NSVL Rahvasaadikute Kongressi küsimustes; valimistel moodustasid Balti liiduvabariikide rahvarinnete kandidaadid ühtse saad.rühma; Poolas ulatuslik streigilaine 1989 Rahvasaadikute Kongressi valmimised 23
Sotsialistliku maailmasüsteemi lagunemine Breznevi doktriini lõpp: Uus poliitika pidi andma suurema vabaduse Kesk- ja Ida- Euroopale. Moskva asus mõjutama kohalikke kommunistlikke parteisid, et need asendaksid vanameelsed parteijuhid noorema põlvkonnaga, kes pidanuks kommunistlike doktriinide mainet tõstma. Satelliitriikide parteijuhid polnud perestroikast aga sugugi vaimustatud. Gorbatsov ei lasknud ennast vastasseisust häirida. Gorbatsov soovis Kesk-ja Ida-Euroopasse samasuguseid muudatusi, nagu oli toimunud NSV Liidus. Gorbatsov mõistis hukka Praha kevade lämmatamise 1968a. ja 1987a loobus avalikult Breznevi doktriinist, teatades, et annab igale rahvale võimaluse ise oma tee valida. Kesk- ja Ida-Euroopas tugevneski opositsiooniliikumine. Baltimaade laulev revol. näitas, et NSV Liit on nõrgaks jäänud, kuna ei suuda isegi oma otsesel võimualal korda hoida. See andis Kesk- ja Ida-Euroopa rahvastele märku, et aeg on kommunistlik diktatuurivalitsus kukutada. Kommunistliku
Gorbatsovi tõus NSVLi eesotsa. 1985. aasta märtsis kinnitas NLKP Keskkomitee pleenum partei peasekretäriks Mihhail Gorbatsovi.G. oli veendunud, et NSVL vajab ümberkorraldusi, ning oli valmis neid tegema. Tema eesmärgiks oli käsumajanduse ning impeeriumi päästmine. Gorbatsov uskus kommunistlikesse ideedesse ning oli veendunud, et nii usuvad paljud NSVLis ja sotsialismimaades.See eksiarvamus läks Gorbale kalliks maksma.Nõukogude juhtkond lootis, et nii nagu Hrustsovi sul ajal, õnnestub NSVLI fassaadi mõnevõrra muutes ja kaunistades Läänt petta ning keerulistest olukorrast välja pääseda.Hingetõmbeaja saavutamiseks vajas NSVL pin-
Kõik kommentaarid