Eestlaste taasiseseisvumine (1)

Eesti taasiseseisvumise ajal juhtus palju erinevaid sündmusi. Eestlased kasutasid ära Nõukogude liidu nõrkust ning oma kavalust. Taasiseseisvumise käigus toimus palju rahva maasimeeleavaldusi ning massiorganisatsioone, selleks ,et taastada oma riigi iseseisvus.
1986.aastal tahtsid venelased rajada Eestisse uued fosforiidikaevandused, see tekitas eestlastes protesti ning tahet kaitsta oma maad ning selle territooriumit. Järgmisel aastal toimuski fosforiidikampaania ,mis suurendas eestlaste ühtekuuluvustunnet. Samal aastal leidsid aset ka paljud massimeeleavaldused. Tallinna Hirvepargi poliitilisel meeleavaldusel paljastati kogu tõde Hitleri-Stalini sobingust, sellel sündmusel oli suur tähtsus organiseerimisel ja politiseerumisel, selle najal loodigi Eesti esimene demokraatlikele põhimõtetele toetuv massiorganisatsioon Eesti Muinsuskaitse Selts.
1988.aastal toodi esimest korda rahva ette muinsuskaitsepäevadel Eesti sinimustvalge lipp, see oli suur samm rahvale, kes soovis ülekõige saada iseseisvaks ning vabaks võõrvõimu alt.Rahvuslik tõusulaine kulmineerus ka lauluväljakul suurüritusega „ Eestimaa laul“. Sel aastal toimus ka ühiskonna politiseerumine ja omariikluse taastamine.Selleks loodi esimene Eesti poliitiline erakond, mis kandis nime Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, mille eestvedajaks oli Lagle Parek. I Rahvarinde kongressil võeti vastu liikumise üldprogramm, harta ja resolutsioonid ning lisaks sõlmiti liiduleping .Selle kõige survel hakkas EKP Rahvarinde seisukohti, soovi rahvuslipu ja riigikeele väljakuulutamist omaksvõtma, lahkuma pidid ka mõned vanameelsed juhid,aset leidsid ka suuremad interliikumised .
Poliitiliseks eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel,loodi kodanike komiteed.1989.aastal võeti vastu keeleseadus,millega eesti keel võeti riigikeeleks, millele järgnes iseseisvuspäeva väljakuulutamine, milleks sai 24.veebruar.
Üheks olulisemaks sündmuseks eestlaste taasiseseisvumises oli ka Baltikumide rahvarinnete eestvedamisel 23.augustil korraldatud enneolematu protestiaktsioon , mis kandis nime Balti kett,see oli katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni, pikkuseks oli 600 meetrit ning selles osales ligi 2 miljonit inimest, lisaks eestlastele ka Lätli ja Leedu inimesed.
Iseseisvumisele ning omariikluse taastamisele aitas kaasa ka Ülemnõukogu loomine,kuhu põgenesid ka EKP-st lahkunud isikud, Esimeheks valiti Arnold Rüütel ning uueks valitsusjuhiks sai Edgar Savisaar.Ülemnõukogu vüttis vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest ning kuulutas välja ka üleminekuperioodi. Taastati Eesti Vabariigi nimetus ning lõpetati NSV sümbolite kasutamine ja kehtivaks kuulutati vaid Eesti enda seadused.
Ülemnõukogus langetati otsus referendumi korraldamise suhtes,selle tagajärjel leiti,et Eesti ja teised Balti riigid soovivad iseseisvumise taastamist ning liidulepingu läbirääkimiste eesmärk said olla nüüd vaid Eesti iseseisvumise taastamine.Mihhail Gorbatšovi ja NSVL kavad ning plaanid ei läinud läbi ja Eesti kuulutati taas iseseivaks 20.08.1991 .
Kokkuvõte? Oli nii juhuste ärakasutamine kui ka määramatu protsess ajalooliselt,