osatähtsuse tõstmine, maareform) ja ,,Teataja" radikaalsemad ettepanekud (konstitutsiooniline monarhia ja reformid) d)16. oktoorbri veretöö · Ülevenemaalise üldstreigiga ühinesid ka Tallinna töölised · 16. Oktoobril Uuel turul suur rahvakoosolek · Sõjavägi avas tule demonstrantide pihta- 94 surnut, üle 200 haavatu e)17. oktoobri manifest · Nikolai II lubas kokku kutsuda Riigiduuma- ülevenemaalise rahvaesinduse ja tagada kodanikuvabadused (sh. luua poliitilisi organisatsioone) · ERE (Esti Rahvameelne Eduerakond)- novembris 1905. J.Tõnissoni asustatud esimene legaalne patei Eestis (nõudmisteks konstitutsiooniline monarhia, Eestile enesemääramisõigus, talumaade suurendamine) · ESDTÜ (Eesti Sotsialldemokraatlik Tööliste Ühisus)- P.Speek jt., kelle eesmärgiks oli autonoomne Eesti sotsialistlikul Venemaal · ,,Teataja" ringkonnad ei jõudnud partei loomiseni
Peamiseks tagajärjeks osutus liberaalse riigikorra ja vasakpoolsete jõudude asendumine autoritaarse võimu ning parempoolse reziimiga. Vaikiv ajastu 12märts- 21. juunini 1940: kaitseseisukord,lükati valimised edasi, keelati poliitilised kogunemised. 1., 2. ja 3. Põhiseadus (võrdlev tabel vihikust) I PÕHISEADUS II PÕHISEADUS III PÕHISEADUS Vastuvõtmise aeg 1920 1933 1938 Rahvaesinduse nimi Asutav Kogu Vapsid Rahvuskogu Rahvaesinudse 100 50 120 liikmete arv Rahvaesinduse Rahvahääletus rahvahääletus Ülem- ja alamkoda valimise viis Valitsuse juht Riigivanem Riigivanem Peaminister Riigipea nimetus Riigivanem Riigivanem President
raahvas sai osaleda poliitikas, lubati õpetada koolides emakeeles, vabamaks muutus rahvuskeelne kirjanduse väljaandmine, talupoegadel kaotati maaväljaostumaksud ja vähendati renti, tööliste tööpäeva lühendati ja tõsteti palka. 6.Millised olid 3 olulisemat sündmust 1905.a.rev. ajal Venemaal, põhjenda.? Verine pühapäevvõimud lasid rahumeelse töölisrongkäiku pihta tulistada; 17.okt manifestNikolai II lubas rahvale sõna, koosolekuja ühinemisvabadust ning rahvaesinduse valimisi; Ülestõus Moskvas, rahvas nõudis taas rohkem õigusi ja vabadusi ning see suruti veriselt maha. 7.Mida kujutas endast Stolõpini agraarreform Venemaal?, milline oli selle tähtsus? Talupojad said õiguse kogukonnast välja astuda ja maa eraomandiks kinnitada, toetati ümberasumist Siberisse, et vähendada maapuudust. TähtsusVenemaa põllumajandus arenes. 8.Millal rajati esimene raudtee Eestis?, nimeta 3 raudteede rajamise soodsat tagajärge. 1870.
Kordamine. 1. Eesti iseseisvumine ja taasiseseisvumine. Iseseisvumine 24.02.1918 Taasiseseisvumine 20.08.1991 2. Riigi põhitunnused territoorium, elanikkond, avalik võim. 3. Mis vahe on parlamentaarsel ja presidentaalsel riigikorral ? Parlamentaarne Rahvaesinduse suur võim Presidentaalne Rahva poolt valitud president 4. Mis vahe on antiikdemokraatial ja esindusdemokraatial ? Antiikdemokraatia Inimesed ise otsustavad kõike ja peavad selles osalema. Kõik võivad juhtida. Esindusdemokraatia Rahva valitsemine oma esindajate kaudu. 5. Kuidas kodakondsuse saad ? ( Päikeseõigus ja vereõigus ) Päikeseõigus Mis riigis sünnid, selle kodakondsuse saad ( USA ) Vereõigus Saad selle kodakondsuse, mis vanematel. 6
V seminar: demokraatia Lähtudes Heywoodi 4 peatükist, milline on demokraatia Eestis, mis on selle tunnusjooned? Peamised demokraativormid on: klassikaline demokraatia (tänapäeval otsene demokraatia), kaitslik demokraatia (esindusdemokraatia), arengudemokraatia (osalusdemokraatia) ja rahvademokraatia (kommunism). Demokraatia üldised tunnused on: kehtib võimude lahususe põhimõte, vaba ajakirjandus, mitmeparteilisus, austatakse inim- ja kodanikuõigusi, kodanikuühiskonna olemasolu, usuvabadus ja turumajandus. Eestis ei ole otseselt kindlat demokraatiat välja kujundenud, oleme veel siirdeühiskond, kuna valimisaktiivsus on suhteliselt madal, Eesti kodanikuühiskond pole piisavalt tugev kontrollimaks igapäevaselt võimu ning ametiühingute liikmeskond ja mõju on tagasihoidlik. Sellegi poolest on meil mitmeid demokraatia tunnuseid: meedia ja ajakirjanikud on teadlikud poliitikast ning suudavad juhtida rahva tähelepanu vajaka jäämisel ning Eestis o...
mine damine Saavustus oli Eesti esimene rahvuslik pank Võit linnavolikogu valimistel Hoidis suurest poliitikast eemale Otsis Venemaalt liitlasi 1905. a revolutsiooni põhjused, tagajärjed ja saavutused Peterburis alanud revolutsioon levis kiiresti Eestisse. Nõuti demokraatlike vabaduste kehtestamist ja talurahvale maa andmist. Peale üldstreiki lubas Nikolai II isikuvabadusi ja rahvaesinduse kokkukutsumist. See kutsuti kokku, kuid kokkutulnud ei olnud ühemeelsed. Mõned olid nõus konstitutsioonilise monarhia ja eesti keele kasutusõigusega, teised soovisid demokraatlikku vabariiki. Veel taheti boikoteerida tsaarivalitsuse korraldusi, keelduti maksude maksmisest ja väeteenistusse minekust. Detsebrikuus algas mõisate massiline rüüstamine ja põletamine, kuid selle lõpetasid karistussalgad. Eesti ajalehed suleti, avaliku elu tegelased põgenesid välismaale.
a. revolutsioon a) Vene-Jaapani sõda (1904-1905) ülemvõimust Kaug-Idas: Venemaa hävitav lüüasaamine kiirenes sisekriisi ülekasvamine revolutsiooniks b) Esimene Vene revolutsioon (1905 1907): Verine Pühapäev (9.jaan. 1905) üle 5000 rahumeelse meeleavaldaja tapmine Talvepalee juures poliitiline üldstreik (okt. 1905) - halvas terve riigi majanduse Nikolai II manifest (17.okt. 1905) lubati demokraatiat ja Riigiduuma - rahvaesinduse kokkukutsumist sotsialistide õhutusel jätkusid rahvarahutused, mis suruti sõjaväe abil maha Duumapoliitika I ja II Riigiduuma saadeti Nikolai II poolt laiali, alles III Riigiduuma (1907) oli keisrile kuulekas ja tegutses ettenähtud 4 aastat
mine damine Saavustus oli Eesti esimene rahvuslik pank Võit linnavolikogu valimistel Hoidis suurest poliitikast eemale Otsis Venemaalt liitlasi 1905. a revolutsiooni põhjused, tagajärjed ja saavutused Peterburis alanud revolutsioon levis kiiresti Eestisse. Nõuti demokraatlike vabaduste kehtestamist ja talurahvale maa andmist. Peale üldstreiki lubas Nikolai II isikuvabadusi ja rahvaesinduse kokkukutsumist. See kutsuti kokku, kuid kokkutulnud ei olnud ühemeelsed. Mõned olid nõus konstitutsioonilise monarhia ja eesti keele kasutusõigusega, teised soovisid demokraatlikku vabariiki. Veel taheti boikoteerida tsaarivalitsuse korraldusi, keelduti maksude maksmisest ja väeteenistusse minekust. Detsebrikuus algas mõisate massiline rüüstamine ja põletamine, kuid selle lõpetasid karistussalgad. Eesti ajalehed suleti, avaliku elu tegelased põgenesid välismaale.
Vabadusliikumise levinumaks vormiks oli rahumeelne palvekirjade saatmine, koosolekute korraldamine ning petitsioonide koostamine. See ei tähendanud, et rahva kõiki eelnimetatud soove oleks rahuldatud, kuid sellest hoolimata neid saadeti pealinna. Eesti ajalehtedes kirjutati protestiavaldusi. Ajaleht "Uudised" nõudis sisuliselt isevalitsuse kukutamist ning selle asendamist demokraatliku vabariigiga. "Teataja" taotles maareformi ja rahvaesinduse kokkukutsumist. Veel astus "Postimees" teravalt välja vägivallatsemise vastu ja hoiatas inimesi Vene revolutsiooniga liitumise eest. Taotleti üldist valimisõigust ja eesti keele kasutusala laiendamist. Üks tähtis sündmus Eesti elus oli 16. oktoobri veresaun Tallinnas, milles hukkus 94 inimest ja viga sai üle 200. Taaskord oli rahva pihta tuli avatud. Võimudelt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavatelt, mille tagajärjel
Väljas, kes soojalt vastu võeti. 1988 aasta suvel kujunes Rahvarindele Eestis vastane Interliikumine, mis ühendas impeeriumimeelseid muulasi. EKP uus juhtkond üritas olla poliitiline tsenter Rahvarinde ja Interliikumise vahel. EKP võttis üle Rahvarinde nõudmised IME-st, kodakondsusseadusest ja keeleseadusest, mis andis eesti keelele Eestis riigikeele staatuse. 1989 aastal viidi NSV Liidus läbi esimesed mitmekandidaadiga valimised uue rahvaesinduse jaoks. Eelnevalt muudeti NSVL konstitutsiooni, mis vähendas liiduvabariikide õigusi. Eestis koguti konsitutsioonimuutuste vastu 900 000 allkirja. 16. novembril kuulutas ENSV Ülemnõukogu välja suveräänsusdeklaratsiooni, millega kuulutati, et Eesti on suveräänne riik. See oli sensatsiooniline kogu maailmas. NL juhtkond keeldus seda akti tunnistamast. Ka teised liiduvabariigid võtsid sellised deklaratsioonid vastu.
AVALIK VIM riigi territooriumil valitseb elanikkonda vimussteem, mis koosneb seadusandlikust vimust (parlament), tidesaatvast vimust (valitsus) ning kohtuvimust. Diktatuuririikides avalik vim puudub. eesti on iseseisev ja sltumatu demokraatlik vabariik, kus krgeima riigivimu kandja on rahvas. eesti iseseisvus ja sltumatus on aegumatu ning vrandamatu. eesti riigivorm on vabariik ja riigikord on parlamentaarne demokraatia. riiki kus rahvaesinduse vim on suur nimetatakse parlamentaarseks; presidentaalne- otse rahva poolt valitud president. eesti vabariigis on olnud nii parlamentaarne (1920.) kui ka presidentaalne riigikord (1930.) eesti riigikord on alates 1992. aastast parlamentaarne. parlamentaarne riigikord-valitsuse moodustab parlament, kellele valitsus peab ka aru andma. presidentaalne riigikord- krgem vim on koondunud parlamendist sltumatu presidendi ktte, kellel on parlamendi krval seadusandev vim ja mnes
1. Millised olid Esimese maailmasõja mõjud Eestile? Eesti sai iseseisvaks, 100 000 eestlast Vene armeesse. Maa laostati jne, toidupuudus, sõdurite tarbeks toid ja riided. Vaesus 2. Kirjelda lühidalt 1917.-1918. aastate sündmuseid Eestis ja Venemaal, Revolutsioon Venemaal ja Eestis. Eesti ala ühendatakse esmakordselt ajaloos üheks autonoomseks kubermanguks. Toimuvad Eesti esimesed tõelise rahvaesinduse (Maapäeva) valimised. Oktoobri lõpus enamlaste riigipööre (Lenin). 24. veebruar Eesti iseseisvaks detsember 1918 Punaarmeele 2/3 Eestist + soome vabatahtlikud jaanuar 1919 punane terror, eestlaste pealetung ( vabastati Narva ja Tartu) aprill 1919 valimised eesti Asutavasse kogusse juuni 1919 Landeswehri sõda oktoober 1919 baltisakslaste võimu kaotus 2. jaaanuar 1920 Tartu rahu 3. Vabadussõja põhjused ja osapooled. Eesti tahtis vabaks saada, jääda eksisteerima.
1872 - Asutati Eesti Kirjameeste Selts. 1878 - Viljandis hakkas ilmuma Sakala. PÄTSI JA TÕNISSONI VAATED ( tuleb rääkida pätsist nii palju kui tead ) 1905. AASTA REVOLUTSIOON 1905. aasta revolutsiooni nõuded olid järgmised: 1) demokraatliku vabaduse kehtestamine 2) talurahvale maa andmine 3) emakeelne kooliharidus Sündmuste keskpunktiks oli Tallinn. 16.oktoobril toimus Tallinnas uuel turul suur rahvakoosolek. Tsaari manifestis lubati : 1) isikuvabadust 2) üleriigilise rahvaesinduse kokkukutsumist Detsembri algul tuli Tartus kokku rahvaasemike koosolek. Rahvaasemikud jagunesid kaheks ja nõudsid: 1) eesti keele suurema kasutusõiguse andmist 2) demokraatliku vabariiki Detsembris algas üle kogu maa mõisate süütamine ja põletamine. Mõisate rüüstamise lõpetas karistussalkade saabumine. Majanduslikud ja kultuurilised ettevõtmised pärast 1905. aasta revolutsiooni ! Hoogu sai ühiskondlik liikumine. Masina - ja tarvitajateühistu kaudu hangiti põllutöömasinad jm
enam taluma ebavõrdset kohtlemist. Feodaalkord asendus kapitalistliku korraga. Hakati kaotama kõiki feodaalkohustusi: Talupoegadest said enda kasutuses olevate maade omanikeks. Seisused hakkasid kaduma. Aadlike elulaad polnud enam eeskujuks. Inimesed ei teietanud enam üksteist. Hääbuma hakkas ka rõivamood. Soengud muutusid ja enam ei kantud parukaid. Kehtestati üldine valimisõigus kõigile meestele alates 21. eluaastast. Nüüdsest oli ettenähtud, et rahvaesinduse poolt vastu võetud seadused saadetakse laiali kohalikele rahvakoosolekutele arutamiseks. Minu arvates oli see väga õige samm. Nüüdsest oli inimestel võimalus avalikult oma arvamust. Võib väita, et Suur Prantsuse revolutsioon andis maailmale poliitika. Poliitika sai kõige aluseks. Inimesed olid võrdsed seaduste ees. Kõigil meestel alates 21. eluaastat oli õigus valida. 1793.aasta detsembris võttis Konvent vastu dekreedi usukultuse vabaduse kohta.
enam taluma ebavõrdset kohtlemist. Feodaalkord asendus kapitalistliku korraga. Hakati kaotama kõiki feodaalkohustusi: Talupoegadest said enda kasutuses olevate maade omanikeks. Seisused hakkasid kaduma. Aadlike elulaad polnud enam eeskujuks. Inimesed ei teietanud enam üksteist. Hääbuma hakkas ka rõivamood. Soengud muutusid ja enam ei kantud parukaid. Kehtestati üldine valimisõigus kõigile meestele alates 21. eluaastast. Nüüdsest oli ettenähtud, et rahvaesinduse poolt vastu võetud seadused saadetakse laiali kohalikele rahvakoosolekutele arutamiseks. Minu arvates oli see väga õige samm. Nüüdsest oli inimestel võimalus avalikult oma arvamust. Võib väita, et Suur Prantsuse revolutsioon andis maailmale poliitika. Poliitika sai kõige aluseks. Inimesed olid võrdsed seaduste ees. Kõigil meestel alates 21. eluaastat oli õigus valida. 1793.aasta detsembris võttis Konvent vastu dekreedi usukultuse vabaduse kohta.
a. revolutsioon Eestis Uudiste programm - kõige radikaalsem. · Vajalikuks peeti ülemaalise rahvaesindusorgani valimist · meestele ja naistele võrdse valimisõiguse andmist · ulatuslikku autonoomiat mittevene piirkondadele 1905.a. revolutsioon Eestis Postimees oli vaoshoitum. · astus teravalt välja vägivallatsemise vastu · taotles üldist valimisõigust · eesti keele kasutusala laiendamist 1905.a. revolutsioon Eestis Teataja · taotles otsustavat maareformi · rahvaesinduse kokkukutsumist 1905.a. revolutsioon Eestis · Oktoober- algab üldstreik · 16. Oktoobri veresaun · 17.oktoober 1905.a. ilmus Peterburis tsaari manifest, sellega anti rahvale isikupuutumatus, südametunnistuse-, sõna-, koosolekute-, ja ühingutevabadus. Õigus asutada parteisid. Ülemaaline rahvaasemike koosolek · 27.-29.november Tartus · Kokku 800 saadikut, igast vallast üks peremeeste ja üks maatameeste esindaja, linnade ja seltside esindaja
Absolutism ja parlamentarism Uusaja õpik § 1-2 Absolutismi tunnused • Absoluutne monarhia- piiramatu kuninga võim (pärilik) • Kuningas valitseb riiki - on sisuliselt peaminister - täidesaatev võim • Teeb tähtsamad seadused ja otsused (maksud)- seadusandlik võim • Mõistab kohut tähtsamatel juhtudel ( kohtuvõim) • Juhib sõjaväge ( palgasõdurid) • Kuningas määrab ametisse piirkondade Absolutismi ja parlamentarismi väljakujunemine • 17.-18.sajandil kujunes Euroopas välja kaks täiesti erinevat riigijuhtimise mudelit. • Keskajal tekkisid mitmetes riikides kuninga kõrvale seisuste esinduskogud. • Absolutismi klassikaliseks näiteks kujunes Prantsusmaa, kus monarhid suutsid generaalstaadid alla suruda, nii et neid alates 1614 enam kokku ei kutsutud. • Parlamentaarse riigi näiteks on Inglismaa, kus kuningad valitsesid koos parlamendiga. Absolutism Prantsusmaal • Prantsuse absolutismi alustalad rajas kardinal Richelieu, ...
pingeid ja väljapääsmatu rahandusliku olukorra ja need viisid Generaalstaatide kokkukukkumiseni ja tänu sellele algas ka revolutsioon rahva poolt bastille vallutamisega 2.Miks tekkis ühiskondlik kriis Prantsusmaal? Rahvas polnud rahul ebavõrdsete õigustega . 3.Miks tekkis majanduskriis Prantsusmaal? *kuningas elas luksuslikult, vaatamata sellele, et riigis oli raha puudus. *seisustel olid ebavõrdsed seisused. 4.Kuidas muutus rahvaesinduse nimetus ja koosseis revolutsiooni eel? Esialgu Generaal staadid, siis 3 seisus lahkus ja nimetas end ragvuskoguks sellega liitusid mõned aadlikud ja nimetasid end asendavaks koguks. 5.Millal ja mis sündmusega algas SPR? Algas 14. juulil 1789 a, Bastille vallutamisega. 6.Milliseid ümberkorraldusi tegi Asutav Kogu? * võttis vastu esimese põhiseaduse *kaotati ees õigused *võrtsustati maksu maksmised 7.Millal võeti vastu I põhiseadus? Millised olid peamised ideed (riigikord, võimujaotus)
Enne kui selleks jõuti reaalseid samma astuda, toimus 1917. aasa oktoobirs enamlaste võimupööre. Enamlaste toetus oli suur nii sõdurite aga ka rahvamasside hulgas ja see kasvas kiiresti. 24 oktoobril haarasid enamlased võimu ka Tallinnas eesotsas Viktor Kingissepa ja Ivan Rabtsinskiga. Kui võim oli üle võetud ka Petrograds, alustasid enamlased kogu Eestis tegelikku võimu ülevõtmist. 15. novembril kuulutas Eesti Maapäev end kõrgemaks võimuks kuni uue rahvaesinduse valimisteni. Maapäeva otsused tunnistati sellega seadusteks. Maapäev koosolek saateti küll laiali aga otsused olid selleks ajaks juba tehtud. Enamlased ajasid laiali ka protestimeeleavaldused mujal Eestis ning iseseisvus idee vedaja Jaan Tõnisson saadeti välismaale pagendusse. Eesti iseseisvus mõte hakkas üha suuremat toetust leidma, sellega liitusid ka mõned vasakpoolsed erakonnad. 1918. aasta algul võeti salanõupidamisel vastu otsus Eesti iseseisvuse esimesel võimalusel
Sooviti rahu, leiba ja maad. Nikolai2. Autonoomia: märtsis 1917tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja esitati ajutisele valitsusele kinnitamiseks, olulise seaduse võib anda venemaa asutav kogu. 26.03 hiiglaslik deomonstratsioon.30.03 ilmus ajutise valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Ühendati Eestimaa kubermang ja liivimaakubermang ühtseks. Maanõukogu-esimese Eesti parlamentaarse rahvaesinduse valimised. Maavalitsus- Jaan Raamot hiljem Päts. Hakati looma rahvusväeosi. Maa riigistati, eesti asutav kogu arreteeriti. Oktoobri revolutsioon: 27okt võttis enamlane Viktor Kingisepp võimu Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, eesotas Jaan Anvelt, otsustamisõigus oli piiratud. 1918- jaanuaris loodi sidemed suurriikidega ja Lääne-Euroopasse saadeti delegatsioon. 18. veebr. algas saksa pealetung(venelased, sakslased). 19
karistada, tapalavale või vangi saata. Vastandina absolutistlikule monarhiale hakkas aga aegamisi esile nihkuma parlamentlik monarhia koos poliitiliste erakondadega. Parlamentarismi teerajajaks oli Inglismaa, kus parlament oli kujunenud juba keskajal, kuid võitlus parlamentarismi ümber nõudis veel minu sajandit. Mõneti paralleelselt heitlusega parlamentarismi eest kulges paljudes maades võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks. Kui nõuti põhiseadust, taotleti tavaliselt ka rahvaesinduse kokkukutsumist või selle võimupiiride laiendamist. Võitlus konstitutsiooni eest lahvatas eriti võimsalt esile revolutsioonides, mis kujunesid uusaegsele poliitilisele võitlusele lausa eriomaseks. Millal lõppes uusaeg? Ka sellele küsimusele pole ühest vastust, sarnaselt uusaja alguse dateerimisega. Ühe võimaliku variandina on selle piiriks Esimene maailma sõda.
konstruktiivseid lahendusi, kuidas Prantsusmaad ja selle riigiaparaati ümber kujundada. Võimu Jaotus Louis XIV ajal oli poliitiline võim koondunud põhiliselt Versailles`s asuvasse kuninga õukonda.Prantsusmaal ei olnud mingit tõhusamalt tegutsevat esindusorganit, sest generaalstaadid olid viimati koos käinud aastal 1614.Oma sõna seaduses oli öelda parlamentidel, aga need kujutasid enesest eeskätt juristidest koosnevaid privilegeeritud kogusid, millel ei olnud rahvaesinduse funktsiooni.Prantsusmaa oli ikka veel privilegeeritud kihtide riik.Suures ulatuses poliitilisest võimust ilma jäänud aadelkond teenis õukonnas ja sõjaväe ning kiriku kõrgemates ringkondades.Aadlikud olid vabastatud ka maksudest.Paljud neist nõudsid ikka veel talupoegadelt feodaalmakse ja muude kohustuste täitmist, ehkki- pärisorjus oli üldiselt kaotatud.Kirik oli riigi käepikendusena ikka veel privilegeeritud seisundis.Paljude hugenottide väljasaatmine, mis
koolides emakeeles, vabamaks muutus rahvuskeelne kirjanduse väljaandmine, talupoegadel kaotati maaväljaostumaksud ja vähendati renti, tööliste tööpäeva lühendati ja tõsteti palka. 6. Millised olid sinu arvates 3 olulisemat sündmust 1905. a. rev. ajal Venemaal? Põhjenda oma arvamust. Verine pühapäevvõimud lasid rahumeelse töölisrongkäiku pihta tulistada; 17.okt manifest Nikolai II lubas rahvale sõna, koosolekuja ühinemisvabadust ning rahvaesinduse valimisi; Ülestõus Moskvas, rahvas nõudis taas rohkem õigusi ja vabadusi ning see suruti veriselt maha. 7. Mida kujutas endast Stolõpini agraarreform Venemaal? milline oli selle tähtsus? Talupojad said õiguse kogukonnast välja astuda ja maa eraomandiks kinnitada, toetati ümberasumist Siberisse, et vähendada maapuudust. TähtsusVenemaa põllumajandus arenes. 8. Millal rajati esimene raudtee Eestis? nim vähemalt 3 raudteede rajamise soodsat
Enamlaste riigipööre ja ümberkorraldused : toimus Eestis 27.okt. · riigistatakse kogu maa ja ettevõtted * maad ei jaotata talupoegadele, tehakse kommuunid *Kirik lahutati riigist 28 nov. tuli Toompeale kokku kubermangu nõukogu- Jaan Tõnisson oli põhi kõneleja, aga enamlased sundisid ta maalt lahkuma. 1917 hakkasid Nõukogude Venemaa ja Saksamaa rahukõnelused. Maapäev ja selle laialiajamine : Mai lõpul toimusid Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse valimised. Maanõukogu seadis ametisse Maavalitsuse- juhtis K. Päts. Eesti keel kuulutati ametlikuks asjaajamiskeeleks ja tehti ettevalmistusi üleminekuks eestikeelsele kooliharidusele. Samal ajal hakati looma Eesti rahvusväeosi. Sellega püüti saavutada mitut eesmärki : kergendada eestlaste sõjaväeteenistust, koondada nad kodumaale, tugevdada kaitset Saksa võimaliku pealetungi vastu jne. Maanõukogu 15. nov
kodusõja toimumist Eestis ning varjata NV agressioon EV vastu. Landeswehr- 4. Sündmused sh kuidas olid need mõjutatud 1. maailmasõjas ja Venemaal toimunust: 4.1. autonoomia saamine ja sellega kaasnenud muutused; Eesti poliitikud kasutasid ära autonoomia taotlemiseks Venemaa demokratiseerimist. Muutused: 1. Eestimaa kubermang + Liivimaa kubermangu Eesti osa liideti ühtseks rahvuskubermanguks e. Eestimaa kubermanguks eesotsas Jaan Poskaga. 2. Toimusid Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse Maanõukogu/Maapäeva valimised. 3. Maapäev seadis ametisse täidesaatvat võimu teostava maavalitsuse. 4. Hakati looma eesti rahvus väeosi. 5. Ametlikuks asjaajamise keeleks sai eesti keel. 4.2. suund omariiklusele; 4.3. Maapäeva otsus kõrgeimast võimust; 4.4. EV väljakuulutamine; 4.5. Saksa okupatsioon ja okupatsioonivõimude poliitika; 18. veebruaril alanud Saksa üldpealetung osutus ülimalt edukaks, sest Vene vägede riismed polnud suutelised avaldama vastupanu. Juba 25
jpg 1905 aasta revolutsioon 9. jaanuaril Verine pühapäev http://www.mingyuen.edu.hk/history/russia_revolution/6_1905_2.htm http://commons.wikimedia.org/wiki/File:BloodySunday1905.jpg http://www.infolizer.com/?title=bloody+sunday+1905+images Järgnesid rahutused. Oktoobris üldstreik. http://placeholdermedia.com/projects/59revolutions/imageinfo.php 17. oktoobri manifest sõna, koosoleku ja ühinemisvabadus rahvaesinduse Riigiduuma valimised algas erakondade moodustamine Detsembris Moskvas ülestõus, lisaks vastuhakud sõjaväes. 1906 aasta jooksul revolutsioon suruti järkjärgult maha. Pjotr Stolõpini reformid 19071911 Olulisim agraarreform eesmärk, et tekiksid iseseisvad talud. Külakogukond lammutati, talupoeg sai õiguse sellest välja astuda ja maa eraomandiks kinnistada. 1911 Stolõpin mõrvati.
riigid, välja arvatud Venemaa. USA- s kehtestas konstitutsioon presidendivõimu, Euroopas aga tõi selle kehtestamine kaasa konstitutsioonilise monarhia. Konstitutsiooniline monarhia on riigivalitsemisvorm, kus monarhi võimu ulatus on määratud konstitutsiooniga. Parlamendi roll Põhiseaduse kehtestamine ei pruukinud tähendada autoritaarse riigikorra kaotamist. Paljud põhiseadused olid pelgalt valitseja välja antud armuaktid, mitte rahvaesinduse väljatöötatud seadused. Valitseja võimu tasakaalustamisel oli võtmeroll parlamendil, mille võim jäi aga enamikus riikides piiratuks. 19. sajandi esimesel poolel oli Euroopas ainukeseks tõeliselt parlamentaalseks kuningriigiks Suurbritania. 1848. aasta revolutsioonidega püüti parlamentaarset riigikorda kehtestada ka Saksamaal, kuid see kukkus läbi. Esimese maailmasõja alguseks 1914 oli Euroopas vaid mõni üksik riik, kus valitsuse moodustas
Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Ette otsa astus kubermangukomissaar Jaan Poska. Nõuandvaks organiks kubermangukomissari juures sai demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Ajutine Maanõukogu, täidesaatvaks asutuseks aga Maavalitsus. Võim anti eestlastest maakonnakomissaride ja miilitsaülemate kätte. Mai lõpul toimusid Maanõukogu(Maapäev) Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse valimised. Maanõukogu seadis ametisse täidesaatvat võimu teostava Maavalitsuse. Esialgu juhtis seda Jaan Raamot, hiljem Konstatin Päts. Eesti keel ametlikuks asjaajamiskeeleks. Hakati looma Eesti rahvusväeosi. oktoobripööre 1917 a tekkis eestis hulk erakondi(sotsialistlikud ja rahvuslikud). Rahvuslust eitaval seisukohal olid eesti poliitikutest ainult enamlased. Enamlaste siht: vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua kogu
loodud Eesti rahva riikliku endamääramise kustumatul õigusel, mis on rajatud õiglusele, seadusele ja vabadusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis jääb rahvavalitsuslikul alusel valitsetavaks vabariigiks, kus kõrgeim võim on rahva käes, ja mida juhib valitav riigipea tema poolt ametisse kutsutava valitsuse ning kahekojalise rahvaesinduse tasakaalustatud koostööl, volitas rahvahääletusega kokku kutsuma Rahvuskogu, kes samal rahvahääletusel antud ülesande täitmiseks võttis vastu järgmise Põhiseaduse: Põhiseaduse eesmärk? Üks põhiseaduse eesmärkiest on arendada riiki ja järgmistele põlvedele teha riigis elamine paremaks. Teine eesmärk on säilitada iseseisvust ja säilitada rahvus ja kultuur. Kolmas eesmärk on inimeste vabadus ja vältida väärkohtlemist.
käest. Venamaa sai lüüa ja kaotus soodustas 1905. Aasta revolutsiooni puhkemist. Järgenesid rahutused ja oktoobris halvas ülevenemaaline streik elu kogu maal ja tsaarivalitusel tuli järele anda. 3.Miks anti välja 17. Oktoobri manifest ja milline oli selle sisu? Antigi välja sest toimusid rahvarahutused ja valitustel tuli järele anda. Selles manifestis lubas Nikolai II rahvale sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadust ning rahvaesinduse- Riigiduuma- valimisi. Selle tagajärjel algas erakondade moodustamine. 4.Miks suutis tsaarivalitsus 1905. A. Revolutsiooni järel püsima jääda? Detsembris toimunud ülestõus Moskvas suruti maha ja sellej'rgnesid vastuhakud sõjaväed. Sellest olenemata jäi siiski enamik armeest tsaarivõimule ustavaks ja see võimaldasgi revolutsiooni 1906 aasta jooksul sammhaaval summutada ja konservatiivse poliitika juurde tagasi pöörduda. 5.Kes oli P
talurahvale maa andmine ja eeslaste poliitiliste õiguste laiendamine. Revolutsioonisündmuste keskpaigaks oli mõistagi Tallinn. Linnas olid koosolekud ja rongkäigud keelatud(peeti surnuaedades, liivakarjäärides jms). 16.oktoobril.1905 toimus Uuel turul suur rahvakoosolek. Ilus sõjavägi, tapeti ligi sadakond inimest, palju oli haavatuid ja vigastatuid. Järgmise päeva tsaari manmifestis lubati: isikuvabadust ja üleriigilise rahvaesinduse kokkukutsumist. Viimase korraldas ära Jaan Tõnisson, kes kutsus kokku rahvaasemike koosoleku. Kokkutulnud jagunesid kaheks: mõõdukad(soovisid konstitutsioonilist monarhiat ja eesti keele suuremat kasutusõigust) ja käremeelsed(nõuti demokraatliku vabariiki, tsaarivalitsuse boikoteerimist, keelduti maksude maksmisest ja väeteenistusest). Detsembris algas üle kogu maa mõisate rüüstamine ja põletamine(eestvedajad oli
üle eestikeelsele asjaajamisele, Esimese MS rinne jõudis Eestisse sügisel- saksa väed hõivasid saaremaa, hiiumaa ja muhu. Oktoobripööre- 26.okt teostasid enamlased ehk bolsevikud eesotsas Leniniga riigipöörde Petrogradis ja haarasid võimu. Kõrgeimaks valitsus organiks sai Eestimaa Nõukogu Täitevkomitee (Anvelt), kuid tegelikult oli kaksikvõim, sest eksisteeris edasi ka Maapäev. 15.nov kuulutas Maapäev end kõrgemaks võimuks kuni uue rahvaesinduse valimisteni. Oma volitused anti edasi Maapäeva Vanematekogule. Valiti Asutav Kogu, kuid enamlased ajasid selle laiali. Kiiresti kujunes välja ühe partei diktatuur. Algasid majandusreformid, eesotsas pankade riigistamisega. Kogu maa kuulutati riigi omandiks, mõisnike maavaldused konfiskeeriti, kuid maad ei antud kehvikutele, vaid mõisatest püüti moodustada sotsialistlikke suurmajandeid mõisamoonakatest koosevate komiteede juhtimisel. Iseseisvumine- Maanõukogu otsususes (15
1.E Parlament Martin Schulz president 751 liikmeid/üles:1.näidata kätte poliitilised suunad ja teha poliit.algatusi rahvaesinduse moraalse jõuga 2.kontrollida EK tegevust 3. kontrollida eelarve üle, va kohustus.väljaminekud 2. E Ülemkogu(Brüssel) Donald Tusk eesistuja,ametiaeg 2,5a ELi liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, E Kom. president, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.Üles:määratleda Euroopa Liidu üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. 3. EL Nõukogu(Brüssel) Liikmed:Valitsuse ministrid igast ELi liikmesriigist, vastavalt arutamisele kuuluvale poliitikavaldkonnale
1894. Aastast alates oli selleks loomult heatahtlik, kuid tahtejõuetu Nikolai 2, kelle alamaid demokraatlike vabaduste puudumine järjest rohkem häirima hakkas. Vene-Jaapni sõjas 1904-1905 sai Venemaa aga raskelt lüüa. Kaotus Jaapanile soodustas 1905.aasta revolutsiooni puhkemist. 1905.aasta oktroobis halvas ülevenemaaline streik elu kogu maal ja tsaarivalitsusel tuli järele anda. 17. Oktoobri manifestis lubas Nikolai 2 rahvale sõna, koosoleku- ja ühinemisvabadust ning rahvaesinduse Riigiduuma valimisi. Algas erakondade moodustamine. Venemaal reforme, asus teostama peaministes Pjotr Stolõpin. Kõige olulisem oli agraareform, mille eesmärk oli vene maaelu ümber kujundada, et tekiksid iseseisvad talud. 19.sajandi lõpul asusid Vene võimud Soome autonoomiat aga otsustavalt piirama. Soome saadeti uus kindralkubener, kindral Nikolai Bobrikov. Nikolai 2 15. Veebruaril 1899. Aastal välja vebruarimanifesti, mis tühistas enamiku Soome senistest privileegidest
olulisem nõue oli eestlaste majandusliku olukorra paranemine. 1905. aastal toimus revolutsioon, mis sai alguse Peterburis ning levis ka kiiresti Baltikumis. Selles revolutsioonis nõuti talurahvale maa andmist ning demokraatlike vabaduste kehtestamist. Oktoobris kuulutati välja üldstreik, kust võtsid osa enamus töölisi ning 16 oktoobril toimus Uuel turul suur rahvakoosolek. Kuid siis ilmus kohale sõjavägi, kes avas tule rahva pihta. Manifestis lubas tsaar Nikolai II üleriigilise rahvaesinduse kokkukutsumist ning isikuvabadusi. Jaan Tõnisson kutsus kokku Tartus rahvaasemike koosoleku, kuhu saadeti linna- ja valla saadikud. Detsembris hakati rüüstama ja põletama mõisaid ning selle käigus rüüstati umbes 150 mõisa hoonet kogumaal. Mõisate hävitamisele tegi lõpu karistussalkade saabumine ning nende ohvriteks langes 328 inimest. Eesti avaliku elu tegelased põgenesid kuskile. Kokkuvõte raamatust Vene tsaaride kroonika
Autonoomia- sisemine omavalitsus ehk osaline iseseisvus mis antakse keskvalitsuse poolt mõnele riigi osale vastava õigusaktiga. 30. märts 1917 andis ajutine valitsus eestile autonoomia vastava määrusega. Autonoomiaga kaasnenud muudatused (ühtlasi uued poliitilised eeldused) 1) Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu Eesti osa liideti ühtseks rahvuskubermanguks = Eestimaa kubermanguks eesotsas kubermangukomissari Jaan Poskaga. 2-5) leidke ise lk 22 30. märtsil 1) Toimusid esimesed rahvaesinduse maanõukogu ehk maapäeva valimised (62 liiget). 2) Maapäev seadis ametisse täidesaatvat võimu teostanud maavalitsuse. 3) Asjaajamise keeleks kuulutati eesti keel. 4) Hakati looma rahvusväeosi, mis koondati eesti diviisiks eesotsas Juhan Laidoneriga. ? Suund omariiklusele Võeti 1917 aasta sügisel (J. Tõnisson lk 26). See oli tingitud saksa vägede edukast pealetungist septembris- oktoobris 1917, millega sakslased okupeerisid riia ja Lääne-Eesti saared
liidendamine oma riigi külge. Pärast. Nõukogude liidu represiivasutused- Punaarmee- maavägede ametlik nimetus Küüditamine- sunniviisiline ümberasustamine Majanduse natsionaliseerimine- inimeste omandid ( loomad, maad) muutuvad riigiomandiks. Isikud Jaan Tõnisson- tähtis rahvuslik riigitegelane Päts- Maavalitsuse juht. Kuulus päästekomitee koosseissu. Jaan poska- avas Eesti kubermangu komissar, Toompea lossis Eesti Maapäeva, esimese Eesti rahvaesinduse. Esti vabadussõjalaste propaganda juht- Johan Laidoner- kolonel, sõjavägede ülemjuhataja. Andres larka- vabadussõjalaste keskliit liikumise eesotsas olija. Hjalmar mäe- vabadusõjalaste liidus (1933) propagandajuht Johannes Lauristin-kommunistliku liikumise aktivist Johannes semper- Eestimaa Kommunistliku partei liige 1940 Johannes vares-barbarus- Eestimaa kommunistliku pareti liige 1940 Andrei ždanov- juhendas juunipööret ja eesti okupeerimist 1940
Enne 1914. aastat oli Venemaa tagurlik autokraatlik riik, kuid samas ka kiiresti arenev maa. Tema rahvastiku kasvu määr oli sama kõrge kui "Aasia tiigritel" 1960.–1970. aastatel. Ta oli Euroopa peamine toiduteraviljaeksportöör ning alanud industrialiseerimise käigus osutus ka masinate ja tehnika importijaks ennenägematus ulatuses. Venemaal arenesid enne sõda tsiviilühiskonnale iseloomulikud institutsioonid ja kinnistusid põhimõtted õigusriigist ning rahvaesinduse kaudu valitsemisest. Ilma sõjata oleks Venemaa võinud areneda kaasaegseks demokraatlikuks riigiks, kuid selle asemel hävis vana kord ja riigipöördega tulid võimule enamlased. Nõukogude kommunism nõudis vene rahvalt ja tegelikult kogu maailmalt kohutavat lõivu ning selle selle igandid on veel praegugi valulikult nähtavad Vladimir Putini korrumpeerunud ja autoritaarse režiimi näol. Maailmasõda hävitas alternatiivsed võimalused Euroopa poliitiliseks arenguks.
tasandil läbi lõikama võimaliku nõukoguliku järjepidevuse tekke. Loodud põhiseaduslikud institutsioonid moodustasid avaliku võimu ning põhiseadus välistas selle, et mõnel võimuharul või institutsioonil tekiks ülimuslikkus teiste ees- see tähistas kindlat kurssi demokraatliku õigusriigi suunas. Võimude lahususe põhimõte oli formaalselt rakendunud. Kui põhiseadus rakendus, loodi alus õigusriigi tekkeks. Õigusriik on tänu põhiseadusele pöördumatu väärtus. Riigikogu kui rahvaesinduse roll on pidevalt vähenenud, võimukeskus on koondunud Vabariigi Valitsuse kätte. Kuid kui võim ei taha rahvast kuulata ja kaugeneb rahvast, saab ta selle eest järgmistel valimistel karistada. Parlamentaalse demokraatia eelduseks on see, et rahva esinduskogus on võimalikult proportsionaalselt esindatud kogu rahvas oma maailmavaateliste erisustega. Seetõttu tuleb ka riigi ja ühiskonna suhetes esile tõsta erakondi, kelle peamine eesmärk on osaleda riigielu
tervishoius, edusammud koolihariduses. iseloomulikud jooned valitsemises: uusaja algust iseloomustas absolutistlik monarhia (kuninga piiramatu võim); parlamentarismi teerajajaks oli Inglismaa, kuid ka seal nõudis võitlus parlamendi ümber mitu sajandit; võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks (nõuti põhiseadust ning tavaliselt ka rahvaesinduse kokkukutsumist või selle võimupiiride laiendamist), selle tagajärjel võisid puhkeda ka revolutsioonid. uusaja erinevus keskajast: väärtustatakse inimest (humanism, renessanss), mitte Jumalat nagu keskajal. Usuline ideoloogia vajub tahaplaanile, teadus ja kultuur teevad läbi suure arengu. 2. Valgustus Preisimaal Friedrich Wilhelm (1713-1740): lõi tohutu sõjaväe; hakati nõudma
Tallinnas 24. veebruaril 1918 iseseisvaks kuulutatud Eesti Vabariik sai õieti funktsioneerima hakata pärast Vabadussõda (28. nov 1918 2. veebr 1920 Tartu rahu), kui 15. Juunil 1920 võttis Asutav Kogu vastu põhiseaduse, mis tolleaegses Euroopas paistis silma oma demokraatlikkusega: valitsemisvorm oli parlamentaarne ning kõrgeim suverään oli rahvas. Samas võis esmalt edumeelselt inimesekeskses demokraatias leida ka varjukülgi, nimelt oli rahvaesinduse parlamendi kätte kogunenud suur võim, mis polnud tasakaalus valitsuse omaga, samuti leidsid parlamenti tee suhteliselt paljud erakonnad. See kõik viis vähemusvalitsuste ning valitsuse-parlamendi vaheliste lahkhelide tõttu tihedate valitsuskriisideni (20-ndatel oli valitsuste keskmine eluiga 11 kuud). Teatud mõttes on nende kriiside taga valitsuse ja parlamendi vahel puuduv tasakaalustav jõud riigipea, president, kuna valitsusjuht (riigivanem) täitis ka esindusfunktsiooni
hakati mõne aja pärast põletama mõisaid. Sellel järgnesid loomulikult karistussalgad, kes tegutsesid väga jõhkralt. Nad lasid tihtipeale maha süütuid inimesi ja seda ka ilma kohtuotsuseta. Paljud ajalehed suleti, teiste seas ka "Uudised" ja "Teataja". Keelustati sotsialistlikud organisatsioonid. Kokku mõisteti surma ligi 500 inimest, rohkem kui 700 pandi vangi või saadeti asumisele. ELU PÄRAST REVOLUTSIOONI Tsaar Nikolai II andis loa kutsuda kokku üleriigiline rahvaesinduse Riigiduuma, mille tegevusele olid küll juba algul suured piirangud ette seatud. Nimelt ei saanud nad ühtegi tsaari poolt varem tehtud otsust muuta. Selle liige oli ka Jaan Tõnisson. Tema pööras suurt tähelepanu haridusele ja suutis välja võidelda loa eestikeelseks õppetööks kahel esimesel õppeaastal. Rahvas moodustas mitmesuguseid ühistuid ja põllumeeste seltse. Seda kõike raha kokkuhoiu eesmärgil. Võideldi välja luba asutada
monarhia ja reformid) d) 16. oktoobri veretöö: · ülevenemaalise üldstreigiga ühinesid ka Tallinna töölised · 16.oktoobril Uuel turul suur rahvakoosolek · sõjavägi avas tule demonstrantide pihta 94 surnut, üle 200 haavatu e) 17. oktoobri manifest: · Nikolai II lubas kokku kutsuda Riigiduuma ülevenemaalise rahvaesinduse ja tagada kodanikuvabadused (sh. luua poliitilisi organisatsioone) · ERE (Eesti Rahvameelne Eduerakond) - novembris 1905 J. Tõnissoni asutatud esimene legaalne partei Eestis (nõudmisteks konstitutsiooniline monarhia, Eestile enesemääramisõigus, talumaade suurendamine) · ESDTÜ (Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus) P.Speek jt., kelle eesmärgiks oli autonoomne Eesti sotsialistlikul Venemaal · "Teataja" ringkonnad ei jõudnud partei loomiseni
Vajadus valitsuse avalikkussuhete järele: 2 · demokraatlik valitsus peab kodanikele andma infot oma tegevust efektiivne valitsuse juhtimine vajab kodanike aktiivset osalemist ja toetust · Kommunikatsioon parlamendis 6.7.2 Eesmärk: Kodanike poliitiliste õiguste elluviimine osaluse võimaldamisega seadusandlikus protsessis ning rahvaesinduse tegevuse läbipaistvuse ja avaliku vastutuse tagamine. Kommunikatsiooni keerukus: · kõneisikute paljusus parlamendi struktuuri mitmetasandilisus ühiskonna gruppide vastandlikud soovid avalikkuse kriitiline hoiak riigivõimu toimimise suhtes · Kommunikatsioon KOVis 6.7.3 Sihtrühmad: · kohalikud elanikud ehk valijad Valitsusasutused, meedia, ettevõtted, investorid, turistid Eesmärgid:
Sajandisse: · 20 saj alguseks on läbitud kiire maj areng, kuid jäädakse teistest suurriikidest endiselt maha · 1894 saab keisriks keskaegse isevalitsejavõimuga Nikolai II, kelle alamaid häirib dem vabaduste puudumine · Jätkatakse trad agresiivset välispol · Vene-jaapani sõda 1904-1905, vene saab raskelt lüüa · Kaotus soodustab 1905 rev puhkemist · 17. Okt manifestis lubas Nikolai II rahvale sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadust ning rahvaesinduse -Riigiduuma- valimisi. Algas erakondade moodustamine · Dets moskva ülestõus järgnesid vastuhakud sõjaväes · Kergenes talup ja tööliste olukord, nõrgenes rahvuslik rõhumine ja laienesid pol õigused · Stolõpini reformid, agraarreform-üksiktalude moodustumine läks siiski vaevaliselt · Taas levisid rev meeleolud, tugevnes rahvuslik liikumine Soome Venemaa koosseisus: · 19
*Mõisamaad ei jagatud talupoegadele vaid hakati rajama ühismajandeid ehk kommuune *Kirik lahutati riigist ja kool kirikust, mõnedest kirikutest tehti ''punased'' rahvamajad *Konflikt teiste parteidega (maalt väljasaatmised, ajalehtede sulgemised) *Linna- ja valla omavalitsuse asemele Töörahva saadikute nõukogud *Kohtute asemele revolutsioonilised tribunaalid *Eestit nähti Venemaa osana November 1917 *15. November Maanõukogu otsusega kuulutas end kõrgemaks võimuks kuni uue rahvaesinduse valimiseni - Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu (et saaks asutava Eesti riigi, protesteerisid kommunistide vastu) -Maanõukogu otsused tunnistati seniks seadusteks. See oli Eesti riikluse teke (de jure/enamlased ajasid koosoleku laiali) -> Vanematekogu *Eesti diplomaatilised delegatsioonid välisriikides *1918 katkestavad enamlased Asutava Kogu valimised *Jäädakse lootma Saksamaa pealetungile Iseseisvuse väljakuulutamine
1904-1905 sai Venemaa raskelt lüüa, kaotus Jaapanile soodustas 1905.revolutsiooni puhkemist, mis algas Verise pühapäevaga 9.jaanuaril, mil võimud lasid Peterburis rahumeelse töölisrongkäigu pihta tule avada, järgnesid rahutused, 1905 oktoobris halvas ülemaaline streik elu kogu maal ja tsaarivalitsusel tuli järele anda.16.10-vere valamine Tallinna uuel turul 17.oktoobri manifestis lubas Nikolai 2 rahvale sõna,- koosoleku ja ühinemisvabadust ning rahvaesinduse- Riigiduuma- valimisi, erakondade moodustamine.Detsembris toimus uus revolutisoon mis uuesti maha suruti, kergenes talupoegade olukord, nõrgenes rahvuslik suhtumine ja laienesid poliitilised õigused. Pjotr Stolõpin-asus teostama reforme Venemaal, kõige olulisem oli agraarreform, mille eesmärk oli vene maaelu ümber kujundada, et tekiksid iseseisvad talud, senine külakogukond lammutati:talupoeg sai õiguse sellest välja astuda ja maa eraomandiks kinnistada, hiljem pöördus
Venemaa jätkas agressiivse välispoliitikaga mis viis kokkupõrkeni Kagu-Aasias, algas Vene-Jaapani sõda(1904-1905) mille Venemaa kaotas. Kaotus Jaapanile soodustas 1905.a revolutsooni puhkemist, mis algas Verise pühapäevaga 9.jaanuar, mil võimud avasid tule Peterburis toimuvale rahumeelsele töölisrongkäigu pihta. Mitmed rahutused viisid 17. Oktoobri manifestini, milles Nikolai II lubas rahvale sõna-, koosoleku-, ja ühinemisvabadust ning rahvaesinduse Riigiduuma valimisi. Algas erakondade moodustamine. Ülestõusud ja mässud ei lõppenud. Nõrgenes rahvuslik rõhumine, laienesid poliiitlised õigused, kergenesid talupoegade ja tööliste olukord ning tehti samm konstitutsioonilise monarhia suunas. Valiti ebademokraatliku valimisseaduse alusel Riigiduuma, mille volitused olid üsna piiratud, kuid et teistele suurriikidele järgi jõuda, asus peaminister Pjotr Stolõpin teostama reforme, eeskätt agraarreformi
teravasse vastasseisu Serbia ja tema seljataga seisva V.ga. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus VENEMAA JÕUAB 20.SAJANDISSE Kaug-Idas viis V. traditsiooniline agressiivsus välispoliitikas kokkupõrkeni Jap-ga. V.-Jap-i sõjas 1904-1905.a sai V. raskelt lüüa. Kaotus Jap-le soodustas 1905.a revolutsiooni puhkemist, millele järgnesid rahutused. 17.oktoobri manifestis lubas Nikolai II rahvale sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadust ning rahvaesinduse Riigiduuma valimisi, aga sellega polnud revolutsioon lõppenud. Ülestõus toimus Moskvas, mis veriselt maha suruti. Kergenes nii talupoegade kui ka tööliste olukord, nõrgenes rahvuslik rõhumine ja laienesid poliitilised õigused. V. reformidest kõige olulisem oli agraarreform, mille eesmärk oli vene maaelu ümber korraldada, et tekiksid iseseisvad talud. SOOME VENEMAA KOOSSEISUS Soome saadeti kindral Nikolai Bobrikov. Tema ettepanekul andis Nikolai II 15.veeb.1899
paemurrus, liivakarjäärides. Oktoobris kuulutati Tallinnas välja üldstreik, milles võtsid osa töölised, raudteelased, telegraafitöölised ja postitöölised. 16. oktoobril kogunes Uuele turule suur rahvakoosolek, kuhu ootamatule ilmus sõjavägi, kes avas rahva pihta hoiatamata tule. Ligi sadakond inimest sai surma, veelgi rohkem haavata. Järgmisel päeval andis NikolaiII manifesti, milles lubas isikuvabadusi ning üleriigilise rahvaesinduse kokkukutsumist. Jaan Tõnissoni algatusel tuli detsembri algul Tartus kokku rahvaasemike koosolek(mõõdukad eestikeelne haridus, konstitutsioonilne monarhia; radikaalid vabariik, riigivõimu boikoteerimine, relvade jagamine). Revolutsioonilise meeleolu tõus viis detsembris mõisate rüüstamise ja põletamiseni kogu maal. Ühtkokku laastati või hävitati Eestis ligi 150 maisahoonet.
annaabi.ee 
