milles lubas olla parem keiser. 8. Stolõpini reformid. 1906. aastal sai Venemaa uueks peaministriks Pjotr Stolõpin(1862-1911). Tema esmane eesmärk oli vene küla ümberkujundamine, et murda senine külakogukondlik korraldus maal. Ta andis välja seaduse, millega talupojad võisid vabalt külakogukonnast lahkuda. Maapuuduse leevendamiseks hakkas valitsus soodustama talupoegade ümberasumist riigi äärealadele, eriti Siberisse. 9. Mis on Rahvuslik liikumine? Rahvusliku rõhutamise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine. 10.Rahvusliku liikumise eeldused. · Pärisorjuse kaotamine 50 aastat tagasi(1816/1819) · talud · oma haritlaskond · keiser AleksanderII liberaalne poliitika · tülid baltisakslaste ja vene keskvõimu vahel 11.Vallaseadus ja selle sisu. 1866. aastal võeti vastu vallaseadus. Uues vallaseaduses valisid talupremehed volikogu + ametimehed. Valla eesotsas seisis vallavanem
$34 Rahvuslik ärkamine Eestis Rahvusliku liikumise eeldused Eestis algas rahvuslik ärkamine 19. sajandi keskpaigas, kui enamik inimesi oli sündinud vabana. Talupojad hakasid ostma maid päriseks, mis muutis nad oma maa täielikeks peremeesteks. Eestlastel oli kujunenud ka oma haritlaskond, kes tahtsid kasvatada eelkõige rahuvuslikku eneseteadvust. Ka poliitiline olustik oli ärkamiseks väga soodne. Eriti tulid kasuks Vene keisrivõimu ja baltisakslaste vahelised hõõrumised, kus kumbki pool püüdis rahvast enda poole meelitada. Tehes suuri järelandmisi.
2) demokraatliku vabariiki Detsembris algas üle kogu maa mõisate süütamine ja põletamine. Mõisate rüüstamise lõpetas karistussalkade saabumine. Majanduslikud ja kultuurilised ettevõtmised pärast 1905. aasta revolutsiooni ! Hoogu sai ühiskondlik liikumine. Masina - ja tarvitajateühistu kaudu hangiti põllutöömasinad jm tööstuskaupa. Hakati rajama piimaühistuid. Maaparandusühistute liikmed kuivendasid üheskoos suuri soostunud alasid. Avati esimene Eesti esimene rahvuslik pank. Avati Miina Härma Gümnaasium. VENESTAMINE 1881. tõusis troonile Aleksander III . Algasid poliitilised ümberkorraldused. Ametisse määrati vene ametnikud. Kogu asjaajamine valla tasandil muudeti vene keelseks. Kõik kes kellel venekeel nappis vallandati vallakohtadelt. Vallavalitsused ja - kohtud seati nüüd vene maalt tulnud komissari järelvalve alla. RAUDTEEDE EHITAMINE Esimene Eesti raudtee valmis aastal 1870. ja see ühendas Peterburi Paldiski jäävaba sadamaga.
Rahvuslik ärkamine Eestis Rahvuslik liikumine- eestlaste rahvusliku ärkamise ja eneseteadvuse tõusu periood, mille käigus: hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena, tõusis huvi oma maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu, hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest, nõuti võrdseid õiguseid baltisakslastega. Rahvusliku liikumise kujunemiseks Eestis oli loonud eeldused: eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest (1816 / 1819), sunnismaisuse tühistamine, talupoegade majandusliku olukorra paranemine, talude päriseksostmine, koolivõrgu laienemine ja eestlaste haridustaseme kasv, talurahva omavalitsuste kujunemine, kus saadi poliitilise töö kogemusi. 1870- Tartus Eesti Üliõpilaste Selts 1866- Uus vallaseadus, vabastas talurahva mõisnike eestkostest
olulisemaid rahvuslikke ettevõtmisi 1870 aastatel. JAKOBSON- Eestlaste majanduslik olukord peab paranema, tuleb saavutada sakslastega võrdsed poliitilised õigused. Kostööd tuleks teha venelastega. ETTEVÕTMISED- Hakkas välja andma ajalehte Sakala, osales põllumeeste seltside töös, pidas isamaakõne Vanemuise seltsis, valiti eestikirjameeste seltsi presidendiks, rajas näidistalu. Millal toimus Eestis I üldlaulupidu ja mis oli selle tähtsus Esimene Eesti üldlaulupidu toimus 1869 aastal.Selle tähtsus oli Esmakordselt tulid eestlased üle kogu maa kokku, algas traditsioon mis kestab siiani, hakati looma tohkem laulukoore ja puhkpilliorkestreid, arenes Eesti muusika Millega tegeleb EKMS EKMS tegeles eestikeelse kirjasõna väljaandmisega, eriti tähtsad olid kooliõpikud. Miks loodi Aleksandrikooli kommitee. Kirjelda selle tegevust
KEILA GÜMNAASIUM 8c klass Juhan Rahvuslik ärkamine Eestis Referaat Juhendaja: õp Keila 2009 SISUKORD 1. Rahvuslik ärkamineRahvahariduse edenemine 4 2. Johann Voldemar Jannsen 5 3. Jakob Hurt 5 4. Carl Robert Jakobson 6 5. Erakondade teke ja 1905. aasta revolutsioon 6 6. Karistussalk 1905. aasta revolutsioonisündmuste ajal Eestis 7 2 SISSEJUHATUS Eestis algas 19
· üldise silmaringi laiendamine, · kutseoskuste omandamise soodustamine. Rahvuslike ideede levitamisel mängisid olulist rolli rahvakooliõpetajad ja erinevad seltsid. Estofiilid baltisakslastest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke seltse (Õpetatud Eesti Selts; Eestimaa Kirjanduslik Ühing) Rahvusliku liikumise suunad: 1) rahvuslik liikumine eestimeelne suund Jakob Hurt oma kesktee, üheõiguslus. 2) venemeelne suund Carl Robert Jakobson; koostöö venelastega. 3) Saksameelne suund Johann Voldemar Jannsen; koostöö sakslastega. Rahvusliku liikumise keskusteks kujunesid Tartu, Peterburi(Johann Köler) ja Viljandimaa. Seal tegutsesid aktiivsed juhid, kes rahvusliku liikumise eesmärke üritasid ellu viia. 19.sajandil elas 40 000-60 000 eestlast Peterburis (edukad eestlased läksid sinna ja said seal
eeskostest.Talurahvas valis ise valla volikogu ja ametimehed.Eestlased õppisid ja harjusid endale esindajaid valima, koosolekuid pidama ja kohut mõistma.Nõnda omandati kogemused, mis võimaldas hiljem oma riiki juhtida. 18. 1868. Jakobsoni isamaakõne Vanemuise seltsis. 19.1869. Eesti esimene üldlaulupidu.See oli esimene kord kui eestlased said üle kogu maa kokku. Esinesid ainult meeeskoorid ja pasunakoorid. 20.1870. Valmis esimene raudtee Eestis, mis ühendas Peterburgi, Narvat, Rakveret ja Tallinna kaudu Paldiski jäävaba sadamaga. Rajati Tartus Eest Üliõpilaste Selts.Seltsi värvid olid sinine, must ja valge, mis muutusid peagi rahvusvärvideks. 21. 1872. Asutati Eesti Kirjameeste Selts, kuhu koondusid eesti soost haritlaste kõrval ka ärksama vaimuga taluperemehi.Seltsi põhiidee oli eestikeelse kirjasüna väljaandmine, eriti tähtsad olid kooliõpikud. 22.1878
Kõik kommentaarid