Eesti riigi ajaloost, riigikorrast ja riigivormist (0)

�lemv�im- k�rgem v�im; tavaliselt peetakse silmas v��rast �lemv�imu, st olukorda, kus riigi k�rgeimaks valitsejaks on m�ne teise maa kuningas, keiser v�i diktaator . okupatsioon- maa osaline v�i t� ielik h�ivamine v��rriigi relvaj�udude poolt. iseseisvus ehk suver��nsus- riigi s�ltumatus teistest riikidest nii sise- kui ka v�lispoliitikas. muinaseesti ei olnud riik. enne r��tlite saabumist olid eestalsed v�imelised suurteks �hist�� deks , seda n�itavad suured linnavallid. k�lad olid � hinenud kihelkondadeks, mida juhtisid vanemad. kihelkondi oli umbes 40 ja need olid seotud k�mneks maakonnaks, mida juhtisid samuti vanemad. �le-eestiline �histunne-t�i kokku vanemad ja peeti �hiseid koosolekuid ja n�upidamisi. vabaduss�ja ajal �histunne suurenes- �ks s�da ja �ks hing. vabaduss�da l� ppes eestalste kaotusega. v�ga oluline oli p�risorjuse kaotamine 19. sajandi esimesel poolel. sellele lisandus hoogne seltsiliikumine . eestlased �ppisid koosolekut, protokolli ja arveraamatut pidama , magasiaida vilja �le rehnungit pidama ja balloteerima. balloteerima- kuulikeste abil h��letama. 20. sajandi alguseks oli eesti rahvas uueks iseseisvuseks k�ps. 24. veebruar 1918 Eesti sai iseseisvaks-kui bol�evikud pealetungivate saksa v� gede eest p�genesid, kuulutas p��stekomitee rahvaste enesem��ramise �iglusele tuginedes. p�rast pikki vaidlusi otsustati loobuda eeesti NSV iseseisvaks kuulutamise m�ttest ja taastada 1918. aastal rajatud ning 1940. aastal okupeeritud eesti vabariik. 20. augustil 1991- eesti vabariik kuulutati taasiseseisvaks. paberil eksisteerinud eesti vabariik sai taas valitsuse, piirid ja peagi ka oma raha. 28. juuni 1992- �lemn� ukogu ja eesti kongressi valitud p�hiseaduse assamblee koostas uue p�hiseaduse. 7. riigikogu valiti 1992. aastal. eesti riikluse andmed p�rinevad juba muinasajast. eesti vabariik kuulutati v�lja 24. veebr 1918. see riik taastati 20. aug 1991. vabariik- riigivalitsemisvorm, mille puhul k�rgemad riigiv�imuorganid on valitavad v�i need moodustab valitav rahvaesindus. demokraatia-poliitilise korra vorm, kus riiki juhivad rahva valitud esindajad ja k�igil on kodanikuvabadused ja � igused . parlament - valitav rahvaesindus, riigi k� rgeim seadusandlik organ. RIIGI P�HITUNNUSED: TERRITOORIUM riigiv�imule kuuluv maa-ala, sh ka maap �u, �huruum ja territoriaalvesi . ELANIKKOND riigi territooriumil elavad kodanikud ja v�lismaalased, kodakondsuseta isikud. AVALIK V�IM riigi territooriumil valitseb elanikkonda v�imus� steem , mis koosneb seadusandlikust v�imust (parlament), t�idesaatvast v�imust (valitsus) ning kohtuv�imust. Diktatuuririikides avalik v�im puudub. eesti on iseseisev ja s�ltumatu demokraatlik vabariik, kus k�rgeima riigiv�imu kandja on rahvas. eesti iseseisvus ja s�ltumatus on aegumatu ning v��randamatu. eesti riigivorm on vabariik ja riigikord on parlamentaarne demokraatia. riiki kus rahvaesinduse v�im on suur nimetatakse parlamentaarseks; presidentaalne - otse rahva poolt valitud president . eesti vabariigis on olnud nii parlamentaarne (1920.) kui ka presidentaalne riigikord (1930.) eesti riigikord on alates 1992. aastast parlamentaarne. parlamentaarne riigikord-valitsuse moodustab parlament, kellele valitsus peab ka aru andma. presidentaalne riigikord- k�rgem v�im on koondunud parlamendist s�ltumatu presidendi k�tte, kellel on parlamendi k� rval seadusandev v�im ja m�nes riigis ka valitsuse juht.