Imperialismiajastu ja ühiskond (0)

Imperialismiajastu ja ühiskond – 19.sajandi lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. 19.sajandi teisel poolel tõstis suuremaste rahvaste pead švoinism e. Marurahvuslus. Imperialismile – suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim. Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. 20.sajandi alguseks oligi peaegu kogumaailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks. Norra rahumeelne erladumine Rootsist 1905.aastal. 1914.aastal elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades. 1909. Aastal Inglismaal 45 miljonit inimest, tema kolooniates aga üle 7 korrda rohkem, s.o 349 miljonit inimest. Aafrikas tekkinud riikidest suutis 1914.aastaks iseseisvuse säilitada vaid Etioopia, millele võib erandikuna lisada Libeeria. Kõige dramaatiliseks kokkupõrkeks Aafrikas oli Inglise-Buuri sõda 1899-1902. Euroopaliku hariduse saanud hindud, kes lõid 1896.aastal oma organisatsiooni India Rahvuskongressi, mis seadis eesmärgiks saavutada Indiale otsustusõigus siseküsimustes. Pöördelised sündmused toimusid Hiinas (boksertie ülestõus 1900). 20 sajandi algul käivitas Henry Ford oma autotehases esimesed konveierid , millega ühe auto tootmisaeg lühenes mitmelt päevalt 12 tunnile. 1900. Aastal tegi Saksamaal esimese lennu Ferdinand Zeppelini õhulaev.
Maailmamajandus 20.saj.- Kaupade ja teenust hulk ehk sisemajanduse kogutoodang ühe inimese kohta üle kahe korra. Turusuhted muutusid järjest tähtsamaks. Raudteede võrgu tihenemine, kaubandusfirmade areng. Maailm globaliseerus: rahandusasutused ja kaubandusfirmas kasvasid, tööstus muutus järjest rahvusvahelisemas. Saksa kompanii BASF ja aastaks 1900 andis Saksamaa 90% maailma värvitoodangust. Tänu uutele tööstusharudele hakkas Saksa eksport kiiresti kasvama. Majanduse ebaühtlane areng tekitas suurriikide vahel pingeid, mis viisid kriisideni. Uue klassi – proletariaadi ehk palgatööliskonna, mis hakkas järjest energilisemalt oma õigusi suurendama. Palgatöölised olid saanud jõukamaks, elujärg lähenes keskklassi omale. 19.sajandi keskel olid revolutsioonilised sotsialistid ning Karl Marx kuulutanud klassivastuolude teravnemist.
Revonistis kes leidsid , et Marxi õpetus on vananenud ja et seda tuleb parandada ehk revideerida, ning kelle meelest oli sotsialismi võimalik jõuda ka järk-järguliste reformidega. Teiseks Vene enamlased , kes oli Vladimir Uljanovi eestvedamisel Vene sotsiaaldemokraadid kui ka Bulgaaria sotsiaaldemokraadid, enamlaste arvates oli ainus tee sotsialismile vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. Kolmandaks tsentristlik suund eesotsas Karl Kautskyga, kes püüdis kahe eelnimetatud suuna vahel keskteed otsida ja keda enamlased selle eest teravalt ründasid. Anarhistid , kelle arvates tuli kodanik kord küll kukutada ning klassivastuolud likvideerida , kuid kes ei pooldanud mingit diktatuuri, ka mitte proletariaadi oma, ning kes lootsid oma eesmärgis saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele.
Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul – 1879 . Aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel, 1882.aastal ühines nendega Itaalia. See nn. Kolmikliit tekitas teistes Euroopa riikides rahtust. Noor Saksa keiser Wilhem 2 valas õli tulle, loobudes kergekäeliselt riigikantsler Otto von Bismarcki poolt Venemaaga sõlmitud nn edasikindlustuslepingust. 1893. Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid liidulepingu, millega kohustusid kallaletungi korral teineteisele appi ruttama .
1904 . aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaal alla kokkuleppe ametliku nimega ehk Antant. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus kohustus abistama Prantsusmaad.
1907. aastal kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfäärid Aasias. Oma osa sõjaka meeleolu tekkel etendas sõjatehnika areng ning võidurelvastumine. Kolmikliidu intsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa. Saksamaa toetus oli eluliselt oluline Austria-Ungarile. Kolmikliidu nõrgemaiks lüliks oli sinna mõnevõrra juhuslikult sattunud Itaalia.
Atandi võtmerigiks oli Prantsusmaa, kes soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning saada tagasi Elsassi ja Lotringit. Venemaa ei soovinud Saksamaa hegemootniat Euroopas, kuid tema peamine vaenlane oli siiski Türgi. Antandi kolmas osapool Inglismaa polnud andnud oma liitlasele lubadust, et ta Saksamaa rünnaku puhul nende poolel sõtta astub . Esimene märk Ameerika imperialismist oli Ameerika-Hispaania sõda 1898 . Aastal. Järgenvalt asusid Ühendriigid Ladina-Ameerika teostama nn kahuripaatide diplomaatiat, millega nõuti, et sealsed sagedased riigipöörded ei tooks kaasa USA valitsuse või kodanikega sõlmitud lepingute tühistamist. 1912. Aastal kuulutasidki Serbia , Bulgaaria ja Makedoonia Türgile sõja. 20- sajandi alguseks oli Venemaal läbi teinud kiire majandusliku arengu. Peterburis troonis keskaegse isevalitseja võimuga keiser. 1894. Aastast alates oli selleks loomult heatahtlik , kuid tahtejõuetu Nikolai 2, kelle alamaid demokraatlike vabaduste puudumine järjest rohkem häirima hakkas. Vene-Jaapni sõjas 1904-1905 sai Venemaa aga raskelt lüüa. Kaotus Jaapanile soodustas 1905.aasta revolutsiooni puhkemist. 1905.aasta oktroobis halvas ülevenemaaline streik elu kogu maal ja tsaarivalitsusel tuli järele anda. 17. Oktoobri manifestis lubas Nikolai 2 rahvale sõna, koosoleku- ja ühinemisvabadust ning rahvaesinduse – Riigiduuma – valimisi. Algas erakondade moodustamine. Venemaal reforme, asus teostama peaministes Pjotr Stolõpin. Kõige olulisem oli agraareform, mille eesmärk oli vene maaelu ümber kujundada, et tekiksid iseseisvad talud . 19.sajandi lõpul asusid Vene võimud Soome autonoomiat aga otsustavalt piirama. Soome saadeti uus kindralkubener, kindral Nikolai Bobrikov. Nikolai 2 15. Veebruaril 1899. Aastal välja vebruarimanifesti, mis tühistas enamiku Soome senistest privileegidest. Alalhoidlikud vana- soomlased üritasid Venemaad rahustada, noor-soomlased aga hakkasid organiseerima vastupanu. 16. Juunil 1904.aastal tulistas üks aktivist Eugen Schauman Helsingis Bobrikovi, kes järgmisel suri, laskija tapis iseenda.
Eesti- sotsiaaldemokraatiale lähedase suuna ideoloogiks oli kirjanik Janis Rainis . Eestis oli 19.sajandi viimastel aastatel mõjukaimaks rahvuslikuks tegelaseks tõsnud Jaan Tõnisson, kelle poolt Tartus välja antava ajaelehe Postimees ümber oli koondunud suurem hulk tollaseid rahvuslasi. 20. Sajandi algul jõudis eestlus ka Tallinna, kus advokaat Konstantin Päts asus 1901. Aastal välja andma ajalehte Teataja . Eestu ühiskond jagunes majandusmeesteks ja aatemeesteks. Eestis aina suurema mõjuvõimu sotsiaaldemokraatia . Läti Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei asutati juba 1904. Aastal. 1904. Aastal saavutas eesti-vene blokk võidu Tallinnas, mis tegelikult tähendas eestlaste võimuletulekut oma maa suurimas linnas. 1904. Aastal sundis Nikolai 2 loa leedukeelse kirjasõna väljaandmiseks ja kasutamiseks, püüdes sel teel vaigistada järjest tugevnevat rahulolematust .
Eestis asutati novembris Jaan Tõnissoni algatusel Eesti Rahvameelne Eduerakond, mis oli liberaal demokraatlik reformipartei. Lätiks kui ka Eestis koku ülemaalised rahvaesindajate nõupidamised. Tsaarivõimud vastasid sõjaseisukorra väljakuulutamise ning karistussalkade sinna saatmisega. Eestis asutati agaralt kasutama emakeelsete erakoolide asutamise võimalust. Esimesena avas 1906.aastal uksed Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium Tartus. Vanemuise uue maja avamine Tartus ning Estonia teatrimaja valimine Tallinnas. 1906.aastal rajatud Läti Põllumeeste Selts, millel oli 106 osakonda ülekogu Läti.
Kultuur- Theodor Herzl sionistliku liikumise, mis hakkas koondama juute ja taaselustama heebrea keelt juutide ühiskeelena. 1900.aastal jõudis Saksa füüsik Max Planck otsusele, et energiallikad ei kiirga energiat mitte pideva joa, vaid pakettide või portsjonite kaupa. 1905. Aastal avaldas juudi soost Sveitsi patendiametnik Albert Einstein kolm artiklik, milles ta esitas oma kuulsa erirelatviisusteooria.