Vene impeerium XX sajandi algul, Eluolu suure sõja ajal (0)

Vene impeerium XX sajandi algul
1.Millised vastuolud iseloomustasid tooleaegset Venemaad?
20 sajandi alguseks oli Venemaa läbi teinud kiire majandusliku arengu, kuid teiste suurriikidega võrreldes oli ta endiselt mahajäänud ja vastuoluline impeerium, mille täiesti moodsas eurooplaikus pealinnas Peterburis troonis keiser . Riigi rahvusvahelise posotsiooni tugevdamiseks ja sisepingete maandamiseks üritas Venemaa jätkata oma traditsioonilist agressiivset välispoliitikat.
2.Millised olid Vene-Jaapani sõja põhjused , tulemused ja tagajärjed?
Nii Venemaa kui ja Jaapan püüdlesid ülemvõimu poole Hiinas ja see viis sõjalise konfliktini. Esimest korda uues ajaloos sai Euroopa suurriik lüüa mitte-Euroopa riigi käest. Venamaa sai lüüa ja kaotus soodustas 1905. Aasta revolutsiooni puhkemist. Järgenesid rahutused ja oktoobris halvas ülevenemaaline streik elu kogu maal ja tsaarivalitusel tuli järele anda.
3.Miks anti välja 17. Oktoobri manifest ja milline oli selle sisu?
Antigi välja sest toimusid rahvarahutused ja valitustel tuli järele anda. Selles manifestis lubas Nikolai II rahvale sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadust ning rahvaesinduse- Riigiduuma - valimisi. Selle tagajärjel algas erakondade moodustamine.
4.Miks suutis tsaarivalitsus 1905. A. Revolutsiooni järel püsima jääda?
Detsembris toimunud ülestõus Moskvas suruti maha ja sellej’ rgnesid vastuhakud sõjaväed. Sellest olenemata jäi siiski enamik armeest tsaarivõimule ustavaks ja see võimaldasgi revolutsiooni 1906 aasta jooksul sammhaaval summutada ja konservatiivse poliitika juurde tagasi pöörduda.
5.Kes oli P. Stolõpin ja milline oli tema roll Vene ajaloos?
P.Stopõlin oli Venemaa peaminister , kes asus teostama reforme, mida Venemaa vajas, et jõuda järgi teistele suurriikidele. Kõige olulisem oli agraarreform , mille eesmärk oli vene maaelu ümber kujundada. Reform tekitas palju segadust . Pingeid riigis suurendas ka see, et Stopõlin pöördus tagasi jöiga venestamispoliitika juurde. 1911. A. Mõrvati ta segastel ajaoludel.
7.Millised oli Baltimaade sarnasused ja eripärad?
Baltimaad arenesid 20. Sajandi algul kiiresti. Rahvaarv kasvad, tööstuse areng suurendas järsult linnaelanike osatähtsust. Kuid ka maapiirkonnad arenesid kiiresti. Leedus seevastu oli majanduse areng aeglasem . Tööstus ei suutnud seal vastu võtta maalt tulevaid inimesi. Rahuvslike ideede levik üha uutesse kihtidesse ja põlvkondadesse tõi kaasa rahvusliku liikumise jagunemise erinevateks suundadeks , hiljem erakondadeks. Lätis tekkis juba 19. Sajandi lõpul traditsioonilise rahvusluse kõrvale nn uus vool, mis kritiseeris vanema põlvkonna rahvuslaste ükskõiksust sotsiaalsete probleemide lahendamist. Selle sotsiaaldemokraatiale lähedase suuna ideoloogiks oli kirjanik Janis Rainis , kes osales aktiivselt uut mõtteviisi esindava Dienas Lapa väljaandmisel. Eestis oli 19. Sajandi viimastel aastatel mõjukaimaks rahvuslikuks tegelaseks tõusnud Jaan Tõnisson, kelle poolt Tartus välja antava ajalehe Postimees ümber oli koondunud suurem hulk tollaseid rahvuslasi. 20. Sajandi algul jõudis eestlus ka Tallinna. Nii jagunes Eesti ühiskond majandusneesteks ja aatemeesteks. Uue mõtteviisina omandas sajandi algul Lätis ja Erestis aina suurema mõjuvõimu sotsiaaldemokraatia .
8.Tabeli analüüs (lk 20)
a)järeldused USA ja Venemaa majanduse ja eluolu kohta.
Üldiselt oli USA Venemaast ees pea igas kategoorias. Rahvaarvult on küll Venemaa alati ees olnud, see eest suremus selles riigis oli kordades suurem USAs. Majanduse poole pealt oli USA Venemaast vägagi arenenum. Raudteid oli rohkem. Põllumajanduslikke saaudis oli miljonites tonnides rohkem, kui Venemaal. Ka rahvatulu oli oluliselt suurem USAs kui Venemaal.
b)Miks oli arengutempo erinev?
USA oli läänemaailma suur tööstusriik, kus oli vaba voli ise majandada, mis tõenäoliselt võimaldasgi sellist majanduslikku arengut. Venemaa seevastu oli sotsialistlik riik, kus majandus oli suuresti riigikontrolli all, rahval puudus võimalus ise majandada ja see pidurdasgi majanduslikku arengut. Teatavasti sõltub ju rahva areg ja kasv majandusest ja inimeste majanduslikust heaolust. Ja sellest ka Venemaa mahajäämine kõigis muudes valdkondades.
Eluolu suure sõja ajal
1.Loetlege muutus, mida Esimene maailmasõda tõi kaasa majanduses, ühiskondlikus ja inimeste igapäeva elus.
Tekkis üldine töökohustus, toidupuudus ja hakkasid levima epideemiad. Mõned riigi varisesid üldse kokku. Sõda tekitas tüdimust ja pahameelt, kiirelt hakkas kasvama deserteerumine rindelt. Naised lahutati oma meestest ja see aitas kaasa naiste iseseisvumisele ja võrdsete õiguste saavutamisele . Senine liberaalne maailmapilt varises kokku. Riigi osa majanduses suurenes järsult. Majanduselu hakati reguleerima, riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast. Riigi kätte läks ka kontroll ressursside jaotamise üle. Ühiskonnas levisid vasakpoolsed vaated.
2.Millised uued relvaliigid töötati välja Esimese maailmasõja käigus? Kuivõrd osati neid kasutada?
Täiesti uue relvana võeti maailmasõjas kasutusele tankid . Esimesed tankid, mida kasutas USA, tekitasid vastastes täieliku paanika, aga liitlased ei osanud seda ära kasutada, sakslased toibusid kiiresti ja õppisid neid soomushiiglasi kiiresti purustama . Sakslased leidsid , et need relvad on mõttetud ja ei hakanud ise tanke tootma . See eest liitlased täiendasid oma tanki varusid pidevalt ja see tagas neile Saksa vägede ees suure eelise
3. Millised traditsioonilised väärtused sattusid Esimese maailmasõja ajal kriisi?
Seninetraditisooniline peremudel sattus kriisi, sest mehed eraldati ju oma perekonnast ja naistel tuli hakata tööl käima, et peret ülal pidada. Ühiskonnas vähenes ka religiooni mõju.
4.Analüüsige naiste rolli muutumist Esimese maailmasõja ajal. Kas pidada neid muuutusi positiivseks või negatiivseks?
Pere eest hoolitsemise kõrval tuli naistel ära teha ka need tööd, mida tegid varem mehed. Suur hulk naisi läks tööle tehastesse ja kaevandustesse, aga nad sai tunduvalt vähem palka kui mehed. Kõik see aitas kaasa naiste iseseisvumisele ja võrdsete õiguste saavutamisele. Need muutused olid kindlasti positiivsed.