50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
29 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kelli mets
Õppematerjali autor
Varustuse kohalevedu nõudis palju aega. Venemaa alahindas Jaapani sõjalist võimsust. Juba sõja algul märgati, et soldatitel on väga palju kõhuhaavu. Peagi selgus, et põhjus peitus sõjaväevormis: mustad püksid, valge jakk. Need kaks värvi kohtusid just kõhu peal ja muutsid just kõhu heaks sihtmärgiks. Ka valge vormimüts peas oli heaks sihtmärgiks. Samas jaapanlased kandsid khakivärvi mundrit, see tähendab, et kaitsevärvuse saladus oli juba teada, kuid millegipärast Vene väes seda ei arvestatud. Mõttetuna tundus ka mõõk. Jalaväeohvitser pidi seda alati kaasas kandma. Rahuajal oli keelatud mõõka teritada õnnetusjuhtumite vältimiseks. Sõjaajal ei raiunud ükski jalaväelane ühtki jaapanlast mõõgaga surnuks. Mõõk töllerdas jalgade vahel ja 1 takistas sopkadel liikumist. (Soovijad võivad täpsemalt lugeda: A. Ignatjev. Viiskümmend aastat rivis I, II Tln 1959). Vene-Jaapani sõjas osales ka umbes 1000 eestlast. 1905-1907. aasta revolutsioon.
19. saj alguseks alistas Venemaa Gruusia, Osseetia, Põhja-Azerbaidzaani ja Abhaasia, Gruusia alad ühendati eraldi kubermangudeks. Sõjad türgi ning iraaniga olid venemaale edukad ning kindlustasid veelgi impeeriumi positsioone vallutatud aladel. Kaasnes vägivaldne venestamis-ja kolooniapoliitika, mis tõi kaasa rahva visa vastupanuliikumise. Põhja-Kaukaasia mägirahvad alustasid oma vaimulike (müriidide) eestvedamisel Vene impeeriumi vastu püha sõda. Vastupanu keskusteks Tsetseenia ja Dagestani alad, kus loodi teokraatlik riik- imamaat. 1834 mägilaste riigi esiotsa usujuht Samil, kes suutis esialgu takistada tsaariarmee pealetungi ja vene võimu lõplikku kehtestamist Põhja-Kaukaasias. Venemaa pidas sõda 30 aastat ning suutis Samili vastupanu murda alles 1864. Koloniaalpoliitika ja venestamine Vene impeeriumi koloniaalpoliitika ei olnud võidetud ja alistatud rahvaste suhtes
Kui Jannsen andis eestlastele nime, siis Jakobson andis neile ühtäkki ajaloo pealegi sellise, mida rahvas pool-aimamisi tundis. Jakobsoni teemakäsitluses peitusid tulevaste tülide idud. Esiteks ei olnud tema kompromissitu vaen mõisnike vastu päriselt meeltmööda Jannsenile. Ta küll avaldas "Eesti Postimehes" Jakobsoni juhtkirju ja ammu ei saanud tal midagi olla selle vastu, kui viimane propageeris truualamlikkust Vene keisrile, kuid loomult oli Jannsen alkoholik ega soovinud sakslastega tervalt tülli minna. Eestlaste endi jõust sakslaste ülemvõimu murdmiseks ei piisanud. I üldlaulupidu 1869. aastal kroonis Johann Voldemar Jannsen oma elutööd Eesti ajaloo ühe tähtsündmusega, milleks oli I üldlaulupidu. Laulupidusid oli sajandi keskpaiku hakatud korraldama Saksamaal. Sealt võtsid selle üle baltisakslased. 1857. aastal toimus Tallinnas ja 1861. aastal Riias baltisaksa laulupidu.
1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel
Venemaa alla sattumise võimalus soomlastele vastumeelne variant usulistel ja kultuurilistel põhjustel: · Venemaa ajalooline pärisvaenlane. · Soome talurahvas Rootsi riigi ja kuningatruu 1788-90 sõja ajal (Venemaa sunnismaisuse kartmine) Norra (kooslus Taaniga 400 aastat): Norra sotsiaalne struktuur erines Taani omast: talurahvas sõltumatu, aadlit vähe, tugev kodanlus ja norrakate iseteadvus kasvas 18. sajandil. Norrakate ajalooline pärisvaenlane oli Rootsi. Rootsi oli 17.sajandil liitnud oma koosseisu Norra maakondi ja Karl XII soovis kompenseerida Soome ja Baltikumi kaotuse Norra vallutamisega (1718) aga ebaõnnestus. 1772 sai Norra liitmisest Rootsi koosseisu Rootsi välispoliitiline eesmärk, kuna norralased ei olnud selles huvitatud. Rootsi otsis Venemaa diplomaatilist tuge aga ebaõnnestus. Norra-Soome küsimuse uus kontekst Taani-Venemaa liidu uuendamine 1773
Eesti ajalugu VI Eesti maast ja rahvast Lauri Vahtre Eesti kultuuriajalugu Lühike vabadussõja ajalugu. August Raksmaa 2007 v 2008 kirjutatud raamatu kv 3-4 lk 03.09.2008 Karjahärm: Venestamine Eestis... Ida ja lääne vahel ... Väino Sirk: Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed: 1850-1917, 1997 19.saj lõpp: 1881 Aleksander III võimule venestamine vene keel kuulutati koolides õppekeeleks, väga paljude maakoolide õpetajate väljavahetamine, keeletaseme langus; samuti kuulutati vene keel ametlikuks asjaajamiskeeleks; surve Luteri kirikule, hakati propageerima õigeusku 3 rahvusliku liikumise langus, kooliõpetajate ja vallaametnike lahkumine tähendas ühtlasi ka rahvusliku liikumise langust eriti maapiirkondades tsensuuri tugevdamine eesti ajakirjanduse üle mitmete juhtivate tegelaste lahkumine (J.Hurt, Jakobson, Kreutzwald)
Raudu oli võimalik töödelda peaaegu kõikjal, seega jäeti varasemalt kindlustatud kohad valdavalt maha. Alepõllunduse levik uutele maadele, suuremate kogukondade hajumine. Muinasühiskond - Rauaaja alguseks oli ühiskond hakanud kihistuma (matusekommete erinevus). Rooma rauaajal(50-450 pKr) hakati surnuid matma maapealsetesse kalmetesse, mis olid Eestis ja Põhja-Lätis tarandkalmed, Leedus ja Lõuna-Lätis kivikääpad. 7. Sajandil levisid Leedus ja seejärel ka põhja suunas uued matmiskombed: laibamatus, alates 9.saj põletusmatus. Latgalid matsid nooremal rauaajal (800-1200) mehi peaga ida poole, kaasas kirves ja kaks oda ja naisi peaga lääne suunas. Leedulastel komme hobuste rituaalne matmine pärast nende omaniku surma. - Rooma ajaloolane Tacitus mainis aastal 98 pKr kirjutatud teoses ,,Germania" esimesena balti hõime, tõenäoliselt preislasi, kelle kohta kasutas väljendit Aestii. Tema
UK säilitas vaid kontrolli Tseiloni ja Trinidadi üle. Pr.maa nõustus väed välja viima Kirkuriigst ja Napoli kuningriigist. Rahu ei püsinud kaua, juba 18.mai 1803 kuulutas UK uuesti Pr.maale sõja. Luneville rahu- 1801 Austria ja Prantsuse vahel Kolmas koalitsioon (Ulmi lahing, Austerlitzi lahing, Pressburgi rahu, Trafalgari lahing). 1803-1806, sõjas alistasid Prantsusmaa ja selle tütariigid Nap I juhtimisel Ausria, Portugali, Vene ja teiste liidu. UK oli samtu Pr.maaga sõjas pärasat jätkuvat vaenutegevust seoses Amiensi rahu murdmisega ja jäi ainsaks riigiks pärast Pressburgi rahu, kes veel Prantsusmaaga sõdis. Ulmi lahing- 15.okt ründasid Ney väed edukalt Michelsbergi laagreid ja 16.okt hakkasid prants.Ulmi ennast pommitama. 17.okt sõlmis Nap esinedaja Segur Mackinga kokkuleppe, milles austrlased nõustusid alistuma 25.oktroobil, kui selleks ajaks abi ei tule. Mack nõustus juba varem, 20.okt alistuma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid