Charles Louis de Montesquieu (0)

Tamsalu Gümnaasium
Triinu Eilo
Charles Louis de Montesquieu
Referaat
Juhendaja : Maie Nõmmik
Tamsalu 2013
Sisukord
Charles Louis de Montesquieu 1
Sissejuhatus 3
Võimude lahusus 4
Filosoofia ja teosed 5
„Pärsia kirjad“ 5
Geograafiline keskkonna teooria 6
Montesquieu seisukohad 6
Kasutatud kirjandus 8
Sissejuhatus 3
Võimude lahusus 4
Filosoofia ja teosed 5
„Pärsia kirjad“ 5
Geograafiline keskkonna teooria 5
Montesquieu seisukohad 6
Kasutatud kirjandus 7

Sissejuhatus

Charles Louis de Montesquieu oli Prantsuse valgustusfilosoof, ajaloolane ja kirjanik, kelle peateoseks on “Seaduste vaim”, selle kirjanduse kohaselt jaguneb võim seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Montesquieu sündis 18.jaanuaril 1689. aastal Bordeaux' lähedal mantliaadliku1 perre . Ta omandas väga hea hariduse, süvenedes eriti õigusteadusse. 27-aastase noormehena sai Montesquieu Bordeaux´ parlamendi presidendiks. Olles töötanud sellel töökohal kümme aastat, pani ta ameti maha ja siirdus suurele ringreisile, mille käigus tutvus kolme aasta vältel paljude Euroopa maade ühiskondliku elu ja poliitiliste suhetega. Pärast tagasijõudmist pühendus ta teadusele ja kirjanduslikule tegevusele. Suureks tunnustuseks Montesquieu’le oli tema valimine Prantsuse Akadeemia liikmeks. Montesquieu suri 1755. aastal Pariisis.

Võimude lahusus

1748 . aastal avaldas Montesquieu nüüdseks ajaks kõige kuulsama teose, milleks on „Seaduse vaim“ (pr. k De l'esprit des lois ). Selles analüüsib ta kõikvõimalikke valitsemisvorme, leides, et ideaalne on konstitutsiooniline monarhia . Ta pidas selle eeskujuks Inglismaal kehtivat parlamentaarset korda.
Raamatust tehti kahe aasta jooksul 22 trükki. Raamatus püüdis ta leida vastust küsimusele, milline peab õige riik ja õige valitseja olema, ise rõhutades, et tark riigipea on parem kui rumal ja harimatu ning riigi eesmärgiks olgu tagada inimestele isikuvabadused ja kaitse mis tahes omavoli eest. „Seaduste vaim“ sattus keelatud raamatute nimistusse. Raamat tõlgiti paljudesse Euroopa keeltesse ja see etendas olulist osa riigiteooria kujunemises, hiljem aga mõjutas paljude maade riigikorda (isegi kuni nüüdisajani välja). Montesquieu analüüsis kolme peamist valitsemisvormi, mis tema arvates olid despootia2, monarhia ja vabariik. Ideaalseks riigikorraks pidas Montesquieu konstitutsioonilist monarhiat , vabariik sobivat aga ainult väikese territooriumi puhul.
Kesksel kohal Montesquieu riigiteoorias on võimulahususe idee. Selle kohaselt jaguneb võim seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks, mis peavad olema üksteisest eraldatud ja igaüks teiste olemasoluga piiratud. Tema idee oli luua parlamentaarne monarhia, milles olid eraldatud seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Seadusandlik võim kuulugu parlamendile, täidesaatev võim jäägu kuningale ning kohtuvõim vaid sõltumatutele kohtutele. See takistab ühte võimu omavolitsemast ning kodanike õigused on nõnda paremini kaitstud - seda pidas ta ideaalseks riigikorraks. Esimest korda realiseeriti võimude lahususe põhimõte praktikas Ameerika Ühendriikide 1787. aasta konstitutsioonis.

Filosoofia ja teosed

„Pärsia kirjad“

Charles Montesquieu esimene ühiskondlik-poliitiline teos oli 1721. aastal ilmunud „Pärsia kirjad“, milles satiiriline suhtumine Prantsuse absolutistlikku korda ja ühiskondlikku ellu on edasi antud kahe pärslase naiivsena tunduva arutelu kaudu.
Selles raamatus tõi ta kaasaegsesse Euroopasse rändama kaks noormeest Idast, ning jälgides eurooplaste harjumuspärast maailma nende pilguga, võõrast vaatepunktist, lõi vaimuka ühiskonnakriitilise panoraami. Ta suhestas Ida ja Läänet, võrdles nende ühiskonda ja kultuuri, seejuures kumbagi idealiseerimata.
„Pärsia kirjad“ on oma kaasaja valupunkte puudutav satiiriline kiriromaan – Montesquieu kohandas seni eeskätt psühholoogilistes teostes kasutatud epistolaarse vormi ühiskonnavaatlusele. See kirjanduslik võte viis tsensori segadusse ja äratas lugejate huvi. Romaan põhineb kirjaniku enda päevikul. „Pärsia kirju“ on nimetatud filosoofilise romaani kui uue žanri alusepanijaks. Seal pole peamine mitte karakterite kujutamine, vaid autori ideede kirjanduslik esitamine.
Kaugelt tulnud rikkale pärslasele Usbekile ja ta sõbrale Ricale, kes on teoses autori ideede ruuporiks, tunduvad paljud eurooplaste, sealhulgas prantslaste üsna veidrad kombed. Eriti naeruväärselt mõjuvad tühine ja ülespuhutud õukonnaelu, moemaania ning teadusega eputamine. Noormehed vastandavad seda kõike Idad loomulikkusele.

Geograafiline keskkonna teooria

Ühiskonna arengut käsitledes esitas Montesquieu geograafilise keskkonna teooria, mille kohaselt ühiskond sõltub seda ümbritsevatest geograafilistest oludest - eeskätt kliimast , aga ka pinnavormidest. Ta väitis, et külm teeb inimese tugevaks , aktiivseks, sihikindlaks ja teotahteliseks. Kuumus seevastu muudab inimese laisaks ja ükskõikseks.
Pinnaehituse mõju lahates arvas Montesquieu, et mäed sünnitavad vabadusearmastust, tasandikud despootiat3. Montesquieu pooldas tervest mõistusest lähtuvatest liberaalset ühiskonnakorda, mis soodustaks inimese vaimset ja kõlbelist arengut, ning eelistas Lääne avatust ja tsiviliseeritust Ida suletusele ja despootiale. Ta uskus, et vabaduse vaim ja läänemaine kultuur kuuluvad kokku, seda juba alates Vana-Kreeka demokraatlikust valitsemisviisist, mille mandumist ja hääbumist ta kahetses.

Montesquieu seisukohad

Ta arvas, et väikese pindalaga riik sobib vabariigiks, suurem nõuab monarhiat ja väga suur despootiat, mida ta pidas s valitsemisviisidest kõige halvemaks.
Montesquieu arvates oli riigil kõige parem viis rikastuda läbi kaubanduse. Naaberriikide vallutamine võib küll ajutiselt tagada rahavoo, aga pikapeale muutuvad sõjaväe ülal pidamise kulutused väga suureks, siis pole see väga otstarbekas. Väärismetallide kaevandamine koloniaalmaades toob varem või hiljem kaasa üldise inflatsiooni4, mille tagajärjel suurenevad kaevandamise kulud ning see omakorda vähendab saaduste väärtust.
Olles veendunud usu kahjulikkuses, vastandas Montesquieu sellele teaduse. Samas arvas ta, et usk on rahvale vajalik kõlbluse hoidmiseks.

Kasutatud kirjandus

Eesti Entsüklopeedia 6

http://et.wikipedia.org/wiki/Charles_de_Montesquieu

http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/valgustusideoloogia_evelin.ht m

Uusaeg III (11.kl ajalooõpik)
1 kodanluse seast aadliseisusesse tõstetu
2 absolutistlik monarhia
3 isevalitsuslik võim
4 katteta paberraha väljalaskmine