Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Muistsed Eesti pühapaigad Claire Teder 10B
EESTI LOODUSLIKUD PÜHAPAIGAD Kristina Markii MIS ON PÜHAPAIK Eestis leidub sadu põliseid hiiekohti ja tuhandeid kive, allikaid, puid, saari ja muid looduslikke kohti. Me nimetame neid looduslikeks pühapaikadeks. Need pühapaigad on loodus loonud. Inimene üksnes hoiab ja kasutab neid ettevaatlikult. Rahvapärimuse põhjal on looduslikud pühapaigad pälvinud meie kui põlise loodusrahva sügavat ja sooja poolehoidu ning austust. Püha tähistab midagi erilist, haruldast, väärtuslikku, salapärast, vägevat ja ühtlasi ohtlikku. Püha paiga ja ajaga on sageli seotud jumalad, haldjad ja esivanemad. PÜHAD JÄRVED Maarahvas on väheseid rahvaid maailmas, kelle pärimuses on järved rännanud. Ja mõnigi sellistest järvedest on püha. Eestis on teada kümmekond Pühajärve. Virumaal asuv Mustjärv ehk Pühajärv lendas oma
Eesti looduslikud pühapaigad Looduslikest pühapaikadest kõnelevad teabeallikad Looduslikud pühapaigad: Mitmekesised: olemuselt, väärtustelt, teabeallikate poolest Interdistsiplinaarne teema Uurimisseis ebaühtlane, uurimisvõimalusi on väga erinevaid, oleneb, kuhu keegi oma fookuse seab. Et terviklikult uurida, tuleb erinevat päritolu teave koondada ja süstematiseerida Uurimistööde käik: Olemasoleva teabe koondamine Süsteemne lähteteave on õnnestunud välitööde eelduseks. Erinevat päritolu allikad täiendavad üksteist.
Siinkohal väärib märkimist briti antropoloog Edward Burnett Tylor 1871 aastal ilmunud teoses esitatud väide, mille kohaselt esineb mingil määral animismi kõigis maailma usundites (kaasaarvatud ristiusus). Looduse ning ümbritseva maailma hingestatusega tuli animismi puhul ka see kaasa, et hingestatud objektidel oli oma üleloomulik vägi. Muistsete eestlaste jaoks olid kõige pühamad kohad hiied ehk looduslikud pühapaigad. Hiiede all peeti peamiselt silmas pühasid puudesalusid, aga leidus ka teisi pühapaiku, milleks võisid olla allikad, kivid, jõed või põlispuud. Mõningase üllatusena olid eestlased 12. sajandi lõpul veel ühed vähesed Euroopa rahvastest, kes ei olnud ristiusustatud, kuid seda ei kestnud kauaks. 13. sajandi vabadusvõitluses kaotasid eestlased ristisõdijatele ning ka Eestis hakati looma kiriklikku võimustruktuuri. See loomulikult ei tähenda, et
söömine armulaud Pühakoda, olulisemad tempel, klooster, Buddhaga mosee, Meka, Kaaba kirik, Rooma, Jeruusalemm kirik kirik pühapaigad seotud kohad Põhja- Indias tempel Sümbol 8- osaline ratas noorkuu ja täht rist rist rist Vaimulikud laamad-mungad, n. dalai- mulla jt. paavst-kardinal-piiskop- patriarh-metropoliit- peapiiskop-piiskop-praost,
8. Huvitavat * Anindiljakva keelt on peetud üheks kõige keerulisema grammatikaga Austraalia keeleks. * 2008. aastal läbi viidud uuringus selgus, et sealsetel elanikel on sünnipärane võime arvutada, omamata kindlaid sõnu numbrite jaoks. Kuigi anindiljakva keeles olid traditsiooniliselt terminid numbrite väljendamiseks kuni kahekümneni, ei ole need enam nooremate kõnelejate seas tuntud. * Ürgsed elanikud austavad väga oma kultuuritraditsioone ja loodust, nende jaoks on pühapaigad olulised spirituaalsed kohad. Turistidel palutakse seda arvesse võtta ja nimetatud paikadest koguni eemale hoida. Samuti on kultuurilistel põhjustel mõndadesse piirkondadesse sisenemine keelatud; küll aga on olemas kindlad puhkealad, mis on spetsiaalselt mõeldud avalikuks kasutamiseks. · Tõeliselt informatiivne video Groote Eylandti asukate elust (kuidas lapsi koolis õpetatakse jne). · Helisalvestis Anindiljakva keele hääldusest.
kadusid, koormised suurenesid, tekkis linnakodanike seltskond. Linnades jäid samaks turukohad, raadid, linnalised asulad, mis asusid kaubateede ristumiskohtadel. Tekkisid gildid, käsitööliste tsunftid, külad asendusid linnadega (sellel ajal oli 9 linna), suurem osa elanikest olid sakslased. Usuga seoses käidi endiselt hiiepuude juures annetamas, ohverdamas. Esivanemad uskusid endiselt loodusesse ning hingedesse. Samaks jäid muistsed pühapaigad, animistlik maailmavaade ehk kõik, mis meid ümbritseb on hingestatud, samaks jäi ka rahvakalendri tähistamine. Kuid tekkisid laibamatused, hiiekohtadesse ehitati kirikud, oluliseks sai preester, kirikukeel oli ladina keel, lapsi ristiti, kadusid eestinimed (Malle, Jüri jne), asemele tulid kristlikud nimed (Elisabeth, Joosep, Johannes). Kultuuris ei muutunud elutingimused, ehitati endiselt rehielamuid, ilma korstnata, tehti palju
Püha päev on laupäev. Kultushoone on sünagog. Jumalakäsitlus: inimene on jumala loodu ja on vastutav, Inimese kohustus on täita jumala seadust. Inimesekäsitlus : Jumal on õiglane kohtunik ja halastav isa. Islam 622 p.Kr. noorim. Animistlik, monoteistlik jumal on Allah. Asub põhja-Aafrika Araabia poolsaar Eesaasia India keskaasia. Allahi järglane on prohvet Muhhamed(sündis Mekas, orb kaameliajaja. Moslem jumala tahtele alistunu. Koraan (nagu uus testament ) suura, 114 ptk. Pühapaigad on mosee, minaretid(tornid kust anti märku 5x päevas) Palveta- takes meka suunas.5tugisambad 1Üks jumal Allah. 2Palmused 5x päevas. Reedel on tähtsaim palvetamine(püha päev). Imaam koguduse vaimne juht. 3Almuste andmine 4Paastumine 5Palverännak Mekasse. Kristlus 10käsku: 1sul ei tohi olla teisi jumalaid. 2ei tohi mu nime asjata kasutada. 3pühapäev on hingamispäev 4austa vanemaid 5ei tapa 6ei varasta 7ei riku abielu 8ei valeta 9ei himusta oma ligimese koda 10him ligi. Naist
kadusid, koormised suurenesid, tekkis linnakodanike seltskond. Linnades jäid samaks turukohad, raadid, linnalised asulad, mis asusid kaubateede ristumiskohtadel. Tekkisid gildid, käsitööliste tsunftid, külad asendusid linnadega (sellel ajal oli 9 linna), suurem osa elanikest olid sakslased. Usuga seoses käidi endiselt hiiepuude juures annetamas, ohverdamas. Esivanemad uskusid endiselt loodusesse ning hingedesse. Samaks jäid muistsed pühapaigad, animistlik maailmavaade ehk kõik, mis meid ümbritseb on hingestatud, samaks jäi ka rahvakalendri tähistamine. Kuid tekkisid laibamatused, hiiekohtadesse ehitati kirikud, oluliseks sai preester, kirikukeel oli ladina keel, lapsi ristiti, kadusid eestinimed (Malle, Jüri jne), asemele tulid kristlikud nimed (Elisabeth, Joosep, Johannes). Kultuuris ei muutunud elutingimused, ehitati endiselt rehielamuid, ilma korstnata, tehti palju
teostes, kujutades inimest ühekorraga nii loomuliku kui ka idealiseerituna. Paljud skulptuurid ja maalid vaasidel kujutavad müütidest tuntud jumalaid ja kangelasi ning on loodud selleks, et tänada jumalaid eelnenud hea õnne eest ja säilitada nende poolehoidu ka tulevikus. Mitmed Kreeka templid olid spetsiaalselt ehitatud mahutama suuri jumalatele pühendatud kujusid. Näiteks Erechtheion on tempel Ateena akropolil, mis on pühendatud nii Athenale ja Poseidonile. Seal on pühapaigad kohtades, kus Poseidon olevat löönud oma kolmhargi maasse, tekitades nõnda sinna soolaveeallika ja kuhu Athena olevat istutanud oliivipuu, kui ta viimaks Ateena Poseidoni käest endale võitis. Vana-Kreekas välja kujunenud mõtteviisi, mis keskendas inimkonna universumi keskmeks, on hakatud kutsuma ,,Kreeka imeks". Maailm muutus humaanseks inimene muutus vabaks hirmust kõikvõimsa teadmatuse ees. Selle idee sünniga muutus maailm ratsionaalseks.
....................lk 2 I. Hera asend Olümposel ning ta järeltulijad...................................lk3-4 1. Hera asend Olümposel...........................................................lk 3 2. Hera lapsed............................................................................lk 3-4 II. Hera iseloom ja olemus ning sellega seonduvad müüdid...........lk 4-5 1. Tüliõun...................................................................................lk 4-5 III. Hera pühapaigad ja sümbolid.....................................................lk 5-6 1. Templid................................................................................... lk 5-6 2. Heraga seostuvad sümbolid.....................................................lk 6 IV. Pildid..........................................................................................lk 7 . 2 I
Taludes kus kasvatati vilja saatis suur edu sest vili tõusis tarbekuselt suurele kohale. Siiakanti asus elama rohkelt saksa rahvast, tekkis juurde linnu ja linnades tekkis raad ning käsitöö ühendid koondusid kokku tsunftideks, mille raames korraldati väljaõpet, kaitsti tugu kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti. Arvan, et tsunft oli üks vajalikeimaid koosseise tol ajal kuna turul hakkas valitsema kord ja kauplejate vahel võrdsus. Usu ja kirikuelus jäid endiselt samaks muistsed pühapaigad, säilis animistlik maailmavaade ja tähistati varasemale ajale kohaselt kalendri tähtpäevi. Liivimaa ristisõja tagajärjel toimus usuvaldkonnas reformatsijoon ja tekkisid naiskloostrid, mis ajapikku muutusid äärmiselt vajalikeks hooldusasutusteks. Usulised hakkasid järgima ristiusu kombeid ja tavasid. Matmisrituaalides hakkas kehtima laipmatus ning hiiekohtadesse ehitati kirikud. Usulised hakkasid käima ohvriallikatel ja hakkasid ohverdama. Samuti asus kirikus tegutsema preester,
Ostromiri ja Izjaslavi sõjaretk Harjumaale, Saarlaste sõjakäik Ölandile, , tähtis roll Läänemere kaubateede arengus 7. Muinasusund • Ristiusk 12 saj lõpp-13 saj • laibamatused • Loodususund – usk looduse jumalaatesse ja nendele ohverdamine • Allikate veel ravimisvägi • Ravitseja võimed – käte pealepanemine, sajatused, loitsud • Maagia ja nõiakunst (targad ja nõiad) • Ennustamine • Surnute ja hingede uskumused • Pühapaigad – hiied, pühapuud – tamm, pärn, kask • Suurim ohverdus – inimohverdamine, veel – nahk,hõbe, kihvad jne.
kuritarvitavast küljest. Eduard Petiska on enda müüditõlgenduses kirjutanud, et ,,Jumalanna Aphrodite hüljatud templites kudusid ämblikud võrke, ohvrialtaritel oli tuhk ammugi ära jahtunud ja mitte keegi ei toonud uusi ohvreid." Sellest võib järeldada, et Aphrodite austajad tavatsesid talle ohverdada. Kuid me ei saa kindlad olla, millist liiki ohvreid jumalannale toodi. Arvestades, et ,,ohvrialtarite tuhk oli jahtunud", võib järeldada, et Aphrodite pühapaigad asusid mägede otsas, sest arheoloogilistel väljakaevamistel pole mäetipupühamutest ohvriloomade konte leitud, kuid selle-eest on avastatud tuleasemed, mis on olnud osa seal korraldatavatest riitustest. Teistes pühades paikades (nt koobastes või saludes) on aga tuvastatud vereohvri jälgi ning leitud ohvriloomade luid. Vihjeid sellele, et Aphroditet austati mäetipupühamus, võib samast müüdist leida veel
püüda hästi läbi saada. Raske on öelda, kui suurel määral võis juba enne vallutust eestlaste seas olla levinud ristiusu ideoloogia elemente ning milline oli nende mõju eestlaste vaimsele maailmavaatele. Kindlasti polnud ristiusk meie esivanematele enam päris tundmatu. On üsna tõenäoline, et eestlaste naabermaadega tõid kaasa ka teatavaid muutusi ideoloogias. 13. saj alguses ristiusustati Eesti ala vägivaldselt võõrvallutuste läbi. Vanad pühapaigad sageli hävitati ning maa kattus kirikute ja kabelitega. Ometi jäi ristiusk eestlastele pikaks ajaks võõraks. Endiselt leidsid paljude vanadele kultuspaikadele ehitatud kabelite juures aset poolpaganlikud riietused ja ohvritoimingud. Viimaste aastate arheoloogilised uurimistööd on näidanud, et vähemalt 13. saj keskpaigani oli kombeks asetada surnutele hauda kaasa rikkalikult panuseid. Nii maeti naised sageli piduriides koos arvukate ehetega, mehed aga täies relvastuses.
. . . . . . . . . . . . . . . . 315 Maakirikud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 318 Kloostrid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 325 Kabelid ja pühapaigad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 328 Matusepaigad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 329 Linnused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . .
Jumalust ei kogetud kauge ja kättesaamatuna, vaid iga isikliku ja avaliku elu tähtsat silmapilku iseloomustas kontakt jumalatega. 2) Kreeka religioon oli dogmadeta ja kirikuta. Polnud ühtset kirikut, sealne religioon oli seotud mütoloogiliste pärimustega. Jumalad ja inimesed olid samal tähtsusel. 3) Kreekakeelne sõna hieros – püha – seondub ilmselt indoeuroopa tüvega, mis märgib tugevust. Tajuti üleloomulikke jõude. Ehitati templeid, kujunesid pühapaigad, sh kangelaste hauad (seotud Mükeene päritolu matusepaikadega, mida peeti perekonna või kogukonna heaolu tagatiseks). 2. Mis oli müsteerium, miks hakati neid korraldama? Müsteeriumid olid laiema üldsuse eest varjatud jumalateenistused. Neid korraldati ebamäärase surmajärgsuse leevendamiseks. Saadi oma austatud jumalaga eriti lähedaseks ja peale surma võis loota paremat saatust. 3
Pidi kaasa võtma oma sõjasalga. Esimese kutse peale. Pidi oma senjööri päästma. Ei tohtinud reeta teda. Õigus oli kasutada maaala talupoegadega. Valdemar-Eriku lääniõiguse ajalooline tähtsus. - Taani kuningas. Kehtestab feodaalkorra eestis. tõi läänikorra eestisse. tema sõjavägi koosnes vasallidest. jüriöö ülestõus tekkis sellepärast, et erik andis maad vasallidele. Usuliste teadmiste tase talupoegade seas. - kahvausund: ristiusk+muinasusund+pühakud, paganlikud kombed ja pühapaigad; põletamatused 13.s kaovad. 15 s kristlikud nimed, 16.s nimetatakse talupoegi veel VASTRISTITUTEKS. Katsed vaimulikkonna haridustaseme tõstmiseks. - Johannes IV Kievel- kirikuõpetaja, üritab muuta preestrite haritust. + eesti keel. teenistus ladina keele. Hariduse tase keskajal Eestis. - Hariduse tase oli madal, sest ei olnud häid koole ja puudus õpetajaid. Raha ei olnud õppimiseks, rikastel koduõpe. kloostrite piires olid koolid, talupojad kirjaoskamatud.
Iseseisvateks riikideks said Iraak, Süüria, Liibanon, Palestiina ja Jordaania. Nende maade iseseisvumine tõi kaasa LähisIda konflikti. Koos teiste maadega pidi iseseisvaks saama ka Palestiina. Selle maa elanikkonna moodustasid muhameedlastest araablased, kuid 19. saj lõpust alates hakkasid sinna saabuma juudid kogu maailmast. Juutide sinoistlik liikumine kutsus oma rahvus ja usukaaslasi ümber asuma esivanemate maale, sinna, kus vanaajal oli Iisraeli riik ning kus asusid juutide pühapaigad. Juudi asunikud kuulutasid, et neil on õigus luua Palestiinasse oma Iisraeli riik, ent kohtasid araablaste vastuseisu, kuna samal alal asuvad ka muhameedlaste ja kristlaste pühapaigad. Britid eraldasid Palestiinast Jordaania ning andsid sellele iseisesvuse. Algas sõda juutide ja Palestiina araablaste vahel. 11.1947 otsustas ÜRO jagada Palestiina kaheks, araabia ja juudi riigiks. See andis aga sõjale uue hoo ning araablaste poolel sekkusid
Tänu sellele ei olnud vaja end kaitsta, samuti näitas see inimese ja looduse lahutumatust. VAARAO piiramatu võimuga valitseja. Tema isik ja võim olid jumalikud. MAAT maailmakord, mis toimis siis kui vaarao oli suutnud ühendada ülem ja alamegiptuse. Tähtsad olid õigus, tõde, harmoonia. NOOMID maakonnad NOMARH noomide asevalitsejad, viisid kohapeal ellu vaarao korraldusi, kogusid makse, korraldasid ehitustöid, värbasid vajadusel sõjaväe. TEMPLID peamised pühapaigad. SKARABEUS egiptlaste püha mardikas, kelle sõnnikupalli veeretamine meenutas neile päikese päevast teekonda, sümboliseeris Ra'd tõusva päikesena MASTABA VanaEgipuse aegne tähtsate egiptlaste lubjakivist laotud längseinte ja lameda katusega hauaehitis, mille maapealne osa on piklik kamber. Maapealse kambri all asub hauakamber sarkofaagiga. SADUFF vanaegiptlaste leiutis vee liigutamiseks, tänapäeva mõistes pump PEREKOND
Hallstatti kultuur (kalmistu-uurija: Johann Georg Ramsauer); (pealuu ja kelder) Austria La-Tene kultuur – 500 eKr; Eelrooma rauaaeg Läänemeremaades. Rooma impeeriumi kultuuriline mõju põhjapoolsele Euroopale. Rooma rauaaeg Eestis. Eelrooma rauaaeg 50 – 450 pKr kivikirstkalmed (P-Eesti, Saaremaa), lohukivid (P-Eesti), tarandkalmed (P-EE, Saaremaa), ringvallid, Eelrooma rauaaegsed asulad: Avaasulad Mäepealsed asulad Varased ringvallid: a) ringvallid või pühapaigad? (Kaali, Võhma, Pidula) b) ringvallid kui linnused? (Massu, Päälda, Lipa) c) poolringvallid – neemiklinnused? (Keava Võnnumägi, Jägala, Muuksi) Keskmise rauaaja muistised Läänemeremaades. Keskmine rauaaeg Eestis: 450 – 800 pKr Rahvasterännuaeg ja eelviikingiaeg) Otepää linnamägi, Neemiklinnus ~ Rõuge linnus, Alatskivi „Kalevipoja säng“, Pöide maalinn. Kivikalmed, laevkalmed, maahaudadega põletusmatused, kääpad. Proosa kalme, Lepna kalmistu, Salme leiud (Salme laev,
1208-1227 toimunud ristiusustamist. Oli ristiusu ning rahvuslikkude uskumuste segu. vaimolendid ja looduse hingestatus *usuti, et on olemas palju nähtamatuid olendeid- haldjaid, vaime ning väiksemaid jumalaid ja jumalusi. *usuti, eti inimene sai teispoolsusega sidet lüüa nii palvetamisega,kui ohverdamisega *rahvausundis läbis arusaam väest- määratlemata energiast, mida sai kasutada ja suunata ning mis avaldus nii kiriku kui ka looduse kaudu. pühapaigad *pühapaigad asusid looduses- hiied, pühad puud, kivid allikad ja ohvrimäed- sinna viidi ande ja oodai abi. *looduslikkude pühapaikade seas oli lihtsalt ravipaiku ja ka tugevama väega kohti. elu pärast surma *surm ei tähendanud elu lõppu: elu jätkus teises ilmas, kust lahkunud said omakseid ja järeletulijaid aidata. Kalm oli ka suhtlemispaik *ristiusu ajal võisisd teispoolsuskujutlemad olla vastuolulised: usuti, et surnu elab hauas või teises
20 aasta ja see rajati u 2500 a e. Kr). Püramiid on laotud u 2 300 00 kivipangast, millest üks kaalub üle kahe ja poole tonni. Teisele kohale suuruselt jääb Chephreni püramiid (kõrgus 143m) ja kolmandale Mykerinose püramiid (u 66 m kõrgune). Nende püramiidide hauakambreid ei rajatud enam maapõue, nagu astmikpüramiidide puhul, vaid juba püramiidide sisse. Cheopsi püramiidis on kolm hauakambrit. Hauakambritel olid valeuksed, mis kaunistati palvete ja nimedega. Need olid ka pühapaigad, kuhu inimesed tõid ohvriande surnutele. Tänaseks on kõigi nende tippudest kive alla veerenud, mistõttu nad on oma esialgsest kõrgusest mõni meeter madalamad. Püramiidide ehituslikud mõõtmed on väga täpsed. Kivipaneelid suure püramiidi välisküljel on nii tihedalt üksteise kõrval, et nende ühenduskohtadest ei mahu juuksekarvgi läbi. Püramiidide kõrvale püstitati suur kivikuju - sfinks. Sfinksil on inimese pea, mõistuse sümbol ja lõvi keha, jõu sümbol.
Igale asjale ning nähtusele üritatakse leida materiaalne väärtus. Inimesed on unustanud, et igale asjale ei ole võimalik hinda määrata, sest ka vaimne väärtus on väärtus. Tänapäeva majandusinimesed aga ei väärtusta vaimseid väärtusi. Nende jaoks on kõik asjad, mis ei too otsest kasumit sisse, väärtusetud. Seega, kui oleks see nende teha, hävitaks nad arvatavasti kõik Eesti kaitsealad ja muud nö pühapaigad. Leian, et tänapäeva ühiskond peaks inimesi kasvatama niimoodi, et väärtustataks ka vaimseid väärtusi. Looduses ringi käies naudiksid inimesed puhtust ja ilu enda ümber ning ei mõtleks ainult sellest, kuidas näiteks metsa maha müüa või loomade elupaiku hävitada. Muidugi saab riik selle heaks palju teha ning praeguseks hetkeks on olukord juba paranenud. Toetades rohelist majandust ning erinevaid loodusprojekte, on võimalik muuta inimeste arusaamu
(Tema tööks ka antiikaja suurim kivisild üle Doonau. Saatuslikuks sai talle kahjuks uus keiser Hadrianus, kes oli ka ise suur arhitekt ja käskis võistleja tappa.) Suuruselt küündis foorum peaaegu Ateena Akropolini. Siin paiknesid linna avalikud asutused ja pühapaigad. Pedantlik kord ja range sümmeetria eelistamine, mis torkab silma rooma elumajades, tuleb Traianuse foorumis nähtavale hiiglaslikult suurendatuna. Foorumi planeerimisel ei arvestanud ehitajad mingil määral maastiku profiili- see ehitati mäkke, kuna linnas polnud enam ruumi. Lahtist ruudukujulist õue (suurus u 280 * 200 meetrit), kuhu pääses läbi Traianuse triumfikaare, ümbritses portikus (sammaseeskoda) ja kaks müüridega lahutatud poolsõõrikujulist ekseedrit (istumispingiga ruumi)
Väge oli teatud objektides, paikades ja taevas.Võis olla ka sõnades, nende abil sai loisida, nõiduda, haigusi ravida. 3. Targad? Vastus. Targad olid inimesed, kes oskasi sõnade abil loitsida, nõiduda ja haigusi ravida. Neil pidi olema eriline vägi. Nad tundsid tavaliselt paremini loodust ja oskasid selles olevaid jõude nö suunata. Tundsid hästi ravimtaimi, panid tähele elunähtusi ja võisid seetõttu üsna täpselt ennustada. 4. Kuidas tekkisid pühapaigad? Vastus.Väge polnud kõikal ülepalju. Kindlasti üks väe olemasolu põhjuseks, miks mõningaid kive, allikaid ja puid hakati pühaks pidama, teisi väliselt isegi efektsemaid aga mitte. 5. Hing? Vastus. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda, ringi liikuda ja asuda vahel isegi teise olendi sisse. Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. Arvati et hing jätkab elu uues kodus, hiies või kalmistul. 6
..............................5 1.1 Keltide geograafiline pärinemine........................................................................5 1.2 Keltide iseloomustus...........................................................................................6 1.3 Sugudevaheline võrdsus keltidel.........................................................................7 2. Keldi religioon........................................................................................................8 2.1 Pühapaigad..........................................................................................................8 2.2 Druiidid.................................................................................................................9 2.3 Keldi jumalused...................................................................................................11 2.4 Kristluse tulek......................................................................................................12 3
Religioonist on aga väljakasvanud veel palju kunsti liike. Näiteks draama, inimtunnete ja suhete väljendus laval, kasvas arvatavasti välja müütide ja legendide esitamisest. Esimesed näidendid esitati jumal Dionysose auks. Kuid kui rääkida religiooni rollist kunstis, mis on kultuuri osa, siis ei saa rääkimata jätta ka arhitektuurist, mis on omaette kunsti liik. Peaaegu kõigil religioonidel on omad monumendid või pühapaigad, kus preestrid viivad läbi oma rituaale ja spirituaalseid toiminguid ning kus usklikud saavad palvetada ning oma jumalalt abi paluda. Sageli saabki piirkonnas valdvast religioonist aimu, kui vaadata tänavapilti. Igale religioonile on omased ehitised. Näiteks on budistliku arhitektuuri vanim ja levinum ehitusvorm stuupa (Buddha mälestusmärgid). Nii samuti on Islamil mosee koos minarettidega. Religioon aga mõjutab sageli arhitektuuri kujunemist. Näiteks need samused stuupad
2018) Joonis 2. Eenetsi tähestik (s.a) 6 2.4 Usund Eenetsite usund sisaldab samanistlike jooni. Eenetsid usuvad, et maailma lõid Nga Biomo, Dja Minju ja Djuba Nga. Usutakse, et nad annavad inimestele jahisaagi. Alumises ilmas elavad kurjad vaimud ja sinna lähevad ka surnute hinged, kelle on saatnud sinna samaan oma teiste vaimude abil vastavate rituaalidega. Eenetsitel on pühapaigad, kus ohverdatakse jumalatele. Eenetsid, kes elavad veel põlise eluviisi järgi juhinduvad eenetsite traditsioonilisest usundilistest, ideedest ja ohverdavad kohaperemeestele-vaimudele. Kuid enamik eenetsite sidemed traditsioonilise eluviisiga on katkenud. Seega on muutunud ka nende religioossed kujutelmad ja praktikad. (Vallikivi, 2018) 3. Nganassaanid 3.1 Nimetused Nganasaanide enesenimetus on nganassa(n), sageli kujul ngano nganassan. Osad
Kõigepealt rajati Pandzabis väikeriike, mis ühendati hiljem maharaadza Ranjit Sighil Punjabi sikhide kuningriik. Ranjit Sighi kuulutas ennast 1801. Aastal maharaadzaks. Kuningriik lagunes 1839. aastal pärast tema surma ning langes inglaste võimu alla aastaks 1849. 1873. aastal asutati Singh Saba liikumine , mille eesmärk oli elavdada sikhide usku ning seista vastu teiste uskude misjonäridele, 1925. aastal said sikhid enda valdusesse pühapaigad ning gurdvara`d. 1947. Aastal, kui India vabanes Suurbritannia võimu alt , oli lootus rahule. Hindustani poolsaar jagati India ja Pakistani vahel. Sikhid asusid mõlema riigi vahel ja soovisid oma riiki, Khalistani - saada. kuid mõlemad riigid ei soovinud sikhidele iseseisvust anda Punjabis alanud närvilise migratsiooni käigus hindud ja sikhid India territooriumile, moslemid Pakistani hukkus veresaunades ligi miljon inimest. Tänapäeva Pakistani rahvastikust moodustavad
Kirjalik kultuur/teadvus Orienteeritus tulevikule (ended, ennustused) Orienteeritud minevikku põhjus/tagajärg seoste vastu huvi, kroonikad, ajaloohuvi Vajadus oluliste asjade taasesituse järele (rituaalid jne, taasluuakse olulist infot) Vajadus tähtsate asjade üleskirjutamise järele Mälu abivahendid on kaemuslikud inimeste loodud kui looduslikud pühapaigad, kalender, toimingud, esemed, laulud...) Mälu abivahendiks kiri ja selle arengud (trükikunst) keskendub protsessile ja mitte sündmustele kui üksikjuhtumitele Keskendub olulisele (ainulaadsele) Mütoloogiline maailmapilt Religioosne/teaduslik maailmapilt Tsükliline ajatunnetus Lineaarne ajatunnetus 5. Rahvaluule suulises ja kirjalikus kultuuris. Rahvaluule Eesti külaühiskonnas ja tänapäeval. Suuline kultuuritüüp Kirjalik kultuuritüüp Elustiil paikne Liikumine vähene (ei kohta uut,
.............................................................13 2 Sissejuhatus Oma referaadis käsitlen lähemalt Vana-Egiptust. Kõige suurem huvi on mul kultuuri ja religiooni kohta. Olen teadlik paljude teiste kultuuride jumalatega ning oma referaadis tahan ma saada selgeks ka Egiptuse jumalad ja muud usuga seonduvad rituaalid ning pühapaigad vms. Uurin veel ka kultuuri peamiselt kunsti ja arhitektuuri ja veel ka teadust, kirjandust ja teaduse kohta. 3 1 Religioon Vanade egiptlaste elus oli usul väga tähtis koht. Nad austasid sadu jumalaid. Päikesejumalat Rad austati kõikjal üle maa pidustustel, mis kestsid üle kuu, ajal, kui põllumaa oli üle ujutatud ja talupojad ei saanud töötada
rooma foorum maailmaarhitektuuri ajaloos tähtsaks arenguastmeks. Traianuse foorum: Selle arhitektiks oli tolleaegne kuulsaim meister: Apollodores Damaskusest. Apollodores oli pärit Süüriast ja oli keiser Traianuse õuearhitekt. (Tema tööks ka antiikaja suurim kivisild üle Doonau. Saatuslikuks sai talle kahjuks uus keiser Hadrianus, kes oli ka ise suur arhitekt ja käskis võistleja tappa.) Suuruselt küündis foorum peaaegu Ateena Akropolini. Siin paiknesid linna avalikud asutused ja pühapaigad. Pedantlik kord ja range sümmeetria eelistamine, mis torkab silma rooma elumajades, tuleb Traianuse foorumis nähtavale hiiglaslikult suurendatuna. Foorumi planeerimisel ei arvestanud ehitajad mingil määral maastiku profiili- see ehitati mäkke, kuna linnas polnud enam ruumi. Lahtist ruudukujulist õue (suurus u 280 * 200 meetrit), kuhu pääses läbi Traianuse triumfikaare, ümbritses portikus (sammaseeskoda) ja kaks müüridega lahutatud poolsõõrikujulist ekseedrit (istumispingiga ruumi)
sajandist Illustratsioon 5. Kristlikus arhitektuuris võeti samuti väga palju roomlastelt üle. Arhitektid kasutasid kirikute kavandamisel traditsioonilisi võtteid – nii sai ehitada odavamalt ja lihtsamalt. Ehituskunstis kasutati väga erinevaid stiile. Ühtset kirikutüüpi varakristlastel välja ei kujunenud. 4. sajandi esimesel poolel pandi alus hilisemale kirikuehituse traditsioonile. Selle perioodi ehitistest said eeskujud hilisematele. Kuigi monumendid, pühapaigad ja kirikud olid välisilmelt väga erinevad, täitsid nad sama eesmärki. Eesmärk oli pühapaikade, palverännakute sihtpunktide loomine. Samasugust, kultuslikku funktsiooni täitsid Rooma valitsejate mausoleumid. (Lassus 1966) Ka see näitab, kuidas püüti ühtaegu juurutada Jumala- ja riigikuulekust. Portree ja ikoonid Esimestel sajanditel kehtis kristlaste hulgas pildikeeld. Aja jooksul see kadus. Pildikeeld lähtus ohust, et pildist kui sellisest võib saada kultusobjekt ja usklikud
3. kogemuslik ja emotsionaalne (inimene omandab mitte ainult elu jooksul, mitte ainult kasvatuse läbi, vaid see mida ta saab ka eelmiste põlvkondade käest 4. müüdiline ja narratiivne 5. eetline ja legaalne (eetiline kuidas käituda, legaalne kas need käitumisreeglid on ka seadustena fikseeritud) 6. sotsiaalne ja institutsionaalne (enamikes maaima religioonides on oma kesksne organisatsioon, kirik) 7. materiaalne ( religioosne kunst, hooned, pühapaigad) Mircea Eliade, 1987: Religioonile iseloomulike sruktuuride kategooriaid on kaheksa: 1. traditsionalism igas religioonis on seal olemasolevad arusaama,dkombed, eetika,moraal, õpetus tagasiviidavad väga kaugetele allikatele. Religooni algusaeg, elu, 2. müüt ja sümbol ( müüdid seletused. Teaduseeelne maailmaseletus. Müüdil on seletusefunktsioon aga ka sümbolifunktsioon. Tavakeel ei võimalda küsimusele anda
eetika alus: 1) Armasta jumalat kogu oma hingest, südamest ja jõust/väest; 2) Armasta oma kaasinimest nagu iseennast. Peasuunad on: 1) Protestantlik (nt. Luterlik); 2) Rooma-Katolik; 3) Kreeka-Katoliklikust arenenud Õigeusk (nt. Vene Õigeusk); 4) Vabakirikud (nt. Nelipühad); 5) Satanistid; 6) Atheistid. Jumalateenistuse komponendid: palvetamine; pühakirja jutlus; laul; sakramendid. Kõige pühamad kohad kuhu on Jeruusalem, Istanbul ja Rooma. Lisaks silmaringi küsimused sümbolid, pühapaigad, isikud, eritoimingud jne. Sümboolika: 1) Kalakuju tulenes ..... (sellest tulenes lause Iesous Christos Theou Yios Soter ehk Jeesus Kristus, jumala poeg, päästja); 2) Ladina Rist tulenes sellest, et Roomas oli rist hukkamisvahend (inimene suri lämbumissurma), millega hukati ka Jeesus rist on selline märk mis piavat eemale hoidma kõik kurja; 3) Kreeka Rist (+) sümboliseeris nelja põhilist elementi; 4) Antoniuse rist (T) ; 5)
4 Wilendorfi veenuse kujuke. Asteekide ja inkademaa Kesk Ameerikas , peamiseltpraeguse Mehhiko ja Guetemaalaalal ning Andide keskosas, mis hõlmab tänapäeval suure osa Peruust Boliivia mägismaast ,oli kujunenud polüteistliku religiooniga kõrg kultuur. Mõlemas piirkonnas oli religioon kahetasandiline. Lihtrahval olid omad pühapaigad,ohverdamis rituaalid , kuid peale selle oli riigireligioon oma organisatsiooni, templite ja süsteemselt arendatud teoloogiaga. Kesk Ameerika Olmeegid - 1200 1500 eKr. Elas Mehhiko lahe ääres rahvas keda teadlased hakkasid nimetama Olmeteekideks. Nad ehitasid kultukeskuseid , mis kujutasid endast hoolikalt kavandatud templi kogukondi. Olmeteekide religioonis oli kesksel kohal ilmselt Jaaguari kultus.On
,,Arstiteaduste kaanon". Araabia kirjanduse muinasjutukogu ,,Tuhat ja üks ööd" on kirjanduse tähtteos. Araablaste kaudu on tundma õpitud kompassi, püssirohtu, araabia numbreid jne. Ristisõjad Kuigi kristlik õpetus keelas tappa, tapeti ometigi palju inimesi. Mittekristlaste tapmist õigustasid nii mõnedki rahvad. Peale türklaste vallutusi Väike-Aasias ja Jeruusalemmas suhtusid muhameedlased Euroopast tulnud palveränduritesse mitte nii leebelt ja usaldavalt. Sest ristiusu pühapaigad olid neile suletud. Türklaste sissetungid olid ärevaks teinud ka Bütsantsi valitsejad. Sõjalise abi saamiseks pöördus üks Bütsantsi valitsejatest läänekiriku poole. Sellajal valitses läänekirikut paavstUrbanus 2. 1095. aastal pidas Urbanus kõne, kus kutsus kõiki prantslaseid türklaste vastu võitlema ja vabastama Kristuse hauda. Esimene ristisõda(1096-1099) Paavsti üleskutsel liikusid tuhanded saksa ja prantsuse talupojad pühale maale, et leida paremat elujärge nii
(esimesed portreeskulptuurid?) Matmisviis: surnutele pandi kaasa varemate surnute modelleeritud kolbad, eriti laste haudades Kellpeekrite kultuuri keraamika geomeetriline ornament. Kultuurid hakkavad eristuma keraamika kujundamise järgi (Naise iidol-anum, Vidra, Rumeenia) Materialide mitmekesistumine (Karu, merevaik, Taani) Megaliitehitised Euroopas Neoliitikum ja pronksiaeg Malta nroliitilised templid u 5200-2300 e.Kr (Mnajdra) Hagar Qim Ovaalsed teineteisele järgnevad struktuurid, pühapaigad ja templid, astronoomilised struktuurid, on arvestatud päikese ja kuu sisse paistmisega. Kivid Menhirid- peamiselt prantsusmaal aga ka mujal maailmas seinevad püstised kivid (Champ-Dolen) Viljakusega seotud fallilised sümbolid (?) St. Sernin-sur-Rance menhir naise figuuriga 121,8 cm megaliithos- väga suur (mega) kivi. Megaliitiline struktuur e. ehitatud väga suurtest kividest. Men-an-Tol; Cornwall, Inglismaa- kaks pulka ja auk (initsatsiooniriitus- täiskasvanuks saamise või
kirjakultuuri eristumine. Suuline kultuur / teadvus Kirjalik kultuur /teadvus keskendub protsessile ja mitte sündmustele kui üksikjuhtumitele vajadus oluliste asjade korduva taasesituse järele (näiteks rituaalid, tseremooniad, kombetäitmised), mille käigus meenutatakse ja kinnitatakse ning taasluuakse olulist teavet mälu abivahendid on kaemuslikud, nii looduses olemasolevad kui ka inimeste loodud esemelised või vaimsed küllalt keerulised sümbolid (pühapaigad, kalender, toimingud, esemed, laulud, fotod jms) mälu abivahendeid iseloomustab kaemuslikkus (pulmakommete täitmine kui kirjaliku dokumendi analoog; riietus kui staatust näitav märk) huvi ennete vastu (ettemääratus), seega tulevikku suunatus (mis saab olema). (Näit Mats Traadi romaani "Puud olid, puud olid hellad velled" algus viitab just sündmuste ettemääratusele ja nende sündmuste äraaimamisele ennete kaudu: "Et see võis nii minna, seda ei aimanud keegi
Kastikord Indias on kastikord ehk süsteem, kus inimesed jagunevad 1) Braahmanid preestrid; 2) Ksatrijad sõjamehed; 3) Vaisjad käsitöölised, pankurid, kaupmehed; 4) Suudrad muud väiksed olevused. 1.-3. pärinesid aarialastest, 4. ei pärinenud. Väljaspool kastisüsteemi on puutumatud, keda ei tohigi puutuda, sest nad on roojalased. Kastisüsteemi kõige all on need, kes pesid puutumatute pesu. Lisaks silmaringi küsimused sümbolid, pühapaigad, isikud, eritoimingud jne. Selgita 4 üllast tõde (budism) 1. Kogu inimese elu on kannatus 2. Kannatusest on võimalik vabaneda, leides selle põhjuse 3. Kannatuse põhjused on soovid ja ihad 4. Vabanemisele viib õilis kaheksaosaline tee 8-astmeline tee nirvaanasse (budism) 1. Õige vaade - 4 tõe mõistmine. 2. Õige kavatsus mõtted, mis on vabad julmustest, himudest ja pahatahtlikusest. 3
Kr). Püramiid on laotud u 2 300 00 kivipangast, millest üks kaalub üle kahe ja poole tonni. Teisele kohale suuruselt jääb Chephreni püramiid (kõrgus 143m) ja kolmandale Mykerinose püramiid (u 66 m kõrgune). Nende püramiidide hauakambreid ei rajatud enam maapõue, nagu astmikpüramiidide puhul, vaid juba püramiidide sisse. Cheopsi püramiidis on kolm hauakambrit. Hauakambritel olid valeuksed, mis kaunistati palvete ja nimedega. Need olid ka pühapaigad, kuhu inimesed tõid ohvriande surnutele. Tänaseks on kõigi nende tippudest kive alla veerenud, mistõttu nad on oma esialgsest kõrgusest mõni meeter madalamad. Püramiidide ehituslikud mõõtmed on väga täpsed. Kivipaneelid suure püramiidi välisküljel on nii tihedalt üksteise kõrval, et nende ühenduskohtadest ei mahu juuksekarvgi läbi. Püramiidide kõrvale püstitati suur kivikuju sfinks. Sfinksil on inimese pea, mõistuse sümbol ja lõvi keha, jõu sümbol
rändurile nii palju võimalusi. Eelkõige peaks Indoneesia olema huvitav loodusesõpradele. Sukeldumisest-snorgeldamisest kuni vulkaanide ja vihmametsa, orangutangide ja komodo draakoniteni nägemist ja tegemist jätkub. Peamine probleem on aga see, et lühike turistiviisa ei võimalda enamust sellest nautida. Indoneesia on olnud tuntud reisisihtkohti juba sajandeid. Esimesed reaalsed turismi mõtted tulenevad 14. Sajandist. Suures tähtsuses olid sellel ajal templid ja pühapaigad. Tehti palverännakuid Balile ja Jaavale. Indoneesia turism hakkas tõsiselt arenema, kui loodi esimene turismiarenduskeskus(1927) ja avaldati raamat sealsest turismist. Reisiti enamasti kruiisilaevadega ja turistide arv tõusis üle 100%. Kõige külastatumad kohad on Jakarta, Yogyagarta Jaavas, Bromo mägi Bromo- Tengger-Semeru rahvuspargis, maailma suurim vulkaanijärv Toba, Bali, surfiparadiis Lambok, kultuuriline saar Sulawesi, sukeldumisparadiis Raja Ampat, UNESCO-s Komodo rahvuspark.
Orienteeritus tulevikule (ended, ennustused) Orienteeritud minevikku põhjus/tagajärg seoste vastu huvi, kroonikad, ajaloohuvi Vajadus oluliste asjade taasesituse järele Vajadus tähtsate asjade üleskirjutamise järele (rituaalid jne, taasluuakse olulist infot) Mälu abivahendid on kaemuslikud inimeste Mälu abivahendiks kiri ja selle arengud loodud kui looduslikud pühapaigad, kalender, (trükikunst) toimingud, esemed, laulud...) keskendub protsessile ja mitte sündmustele kui Keskendub olulisele (ainulaadsele) üksikjuhtumitele Mütoloogiline maailmapilt Religioosne/teaduslik maailmapilt Tsükliline ajatunnetus Lineaarne ajatunnetus 5. Rahvaluule suulises ja kirjalikus kultuuris. Rahvaluule Eesti külaühiskonnas ja tänapäeval.
ja kaubitsemiskeskused, teisalt poliitilise- ja ühiskondliku elu keskused. Oppidiumid mängivad olulist rolli sõdades roomlastega. Oppidiumite kaitserajatised olid väga tugevad. Eelrooma rauaaeg Eestis (500 e.m.a. - 50 m.a.j.) Eesti eelrooma rauaaegsed asulad: Avaasulad - enamiku populatsiooni elamispaik. Iga talu juures oli oma põld ja kalmepaik. Mäepealsed asulad - kaitserajatisteta künkapealsed asulad. Varased ringvallid: ringvallid kui pühapaigad? (Kaali, Võhma, Pühala) Madalate puust ja kivist kaitserajatistega. Meenutavad linnuseid. ringvallid kui linnused? (Massu, Päädla, Lipa) poolringvallid - neemiklinnused? (Keava, Võnnumägi, Jägala, Muuksi) Rooma rauaaeg Rooma impeeriumi hiilgeaeg. Keskmine rauaaeg Lõuna-Euroopas: keskaeg. Põhja-Euroopas: Rahvasterännuaeg (4.-6. saj.) Vendeliaeg / merovingide aeg (7.-8. saj.) Eestis: kesmine rauaaeg (450 - 800)
Terviklik, suure haardega ajalugu (u 220 aastat), arhailine periood, Euroopast Aasiani. 38. Millist ajaperioodi ja geograafilist piirkonda hõlmab Thukydidese ajalooteos? Peloponnesose sõja kirjeldus selle algusest kuni 411. aastani (sõja 21. aasta) 39. Kirjelda Thukydidese ajalookirjutuse temaatikat, selle kitsendusi ja nende põhjusi. Keskendumine kaasaegsele ajaloole. Teemad: poliitika ja sõda (,,mehed rääkimas ja võitlemas") Välja jäävad: naised, perekonnad, tavad, religioon, pühapaigad. Kitsenduste põhjused: metoodika (täpselt saab rääkida vaid kaasaegsetest sündmustest) ratsionalism (religiooni mõju vähene tähtsustamine) üldistatud ja abstraktne esitus, autonoomne, dekontekstualiseeritud tekst (vrd Herodotose suuresti suulisel pärimusel põhinevad lood) 40. Iseloomusta sofistide õpetust, nimetage esimese põlvkonna tuntumaid sofiste. Iga asja kohta saab esitada 2 vastandlikku argumenti. Levinud oli tõenäosuse (eikos)
Kui sell oli piisavalt õppinud, tuli tal valmistada meistritöö ehk sedööver. Kui meistritöö oli valmis ja heaks kiidetud, peeti meistri kulul üks korralik pidu. Ristisõjad Kuigi kristlik õpetus keelas tappa, tapeti ometigi palju inimesi. Mittekristlaste tapmist õigustasid nii mõnedki rahvad. Peale türklaste vallutusi Väike-Aasias ja Jeruusalemmas suhtusid muhameedlased Euroopast tulnud palveränduritesse mitte nii leebelt ja usaldavalt. Sest ristiusu pühapaigad olid neile suletud. Türklaste sissetungid olid ärevaks teinud ka Bütsantsi valitsejad. Sõjalise abi saamiseks pöördus üks Bütsantsi valitsejatest läänekiriku poole. Sellajal valitses läänekirikut paavst Urbanus 2. 1095. aastal pidas Urbanus kõne, kus kutsus kõiki prantslaseid türklaste vastu võitlema ja vabastama Kristuse hauda. Esimene ristisõda(1096-1099) Paavsti üleskutsel liikusid tuhanded saksa ja prantsuse talupojad pühale maale, et leida paremat elujärge nii maa
Hiliskeskaja saabudes olid Euroopa nimed ja usukultus ühtsemad kui iial varem. Valitsejad vermisid üle terve Euroopa münte ja toetusid oma kantseleikirjutajate abile. Euroopa bürokraatidel oli ühine kõrgeim hariduspagas. See ongi Euroopa euroopastumine. _ XII peatükk Euroopa poliitiline sotsioloogia pärast ekspansiooni Euroopa kristluse muutunud ilme * Kristlike laevastike ülemvõimu saavutamine meredel oli üheks kõrgkeskaja iseloomulikuks jooneks * Kristliku maailma pühapaigad ja rahvarohkemad linna, säilmetemplid ja tootmiskeskused olid palju tihedamalt seotud kui varakeskajal. * Põhja- ja Ida-Euroopas võidi ristiusustamist käsitleda laiema orientatsioonimuutmise ehk täpsemalt ,,läänestamise" ühe aspektina, pöördena romaani-germaani tsivilisatsiooni arenguvormide ja normide suunas, nagu need olid endisaegse Karolingide impeeriumi territooriumil välja kujunenud.
peale lugemisega", ,,armujookide" kasutamine ja varastatud asjade leidmine ,,nõidade" või ,,tarkade" abil- kõik need olid tolleagse külaühiskonna tavalised nähtused. Tihti kahtlustati- ja jälle kõikjal Euroopas- nõiakunstides neid vanu naisi, kes tegelesid ravimisega. Katoliku kiriku eesmärgiks oli ürgsete allikate, puude ja kivide austamist mitte likvideerida kui modifitseerida, muutes paganlikud pühapaigad kristlikeks ja seostades neid paganlike jumalate asemele pühakutega. Kiriklik ideoloogia arenes iseseisva jõuna ja avaldas oma ajal küllalt tugevat mõju ühiskonnas valitsevatele ideedele ning kujutustele. Just selle ,,kirikliku teaduse" üheks traagiliseks produktiks kujuneski nõiajaht. Aastal 1486 ilmus kolmeosaline traktaat ,,Nõiahaamer", mis kujunes universaalseks käsiraamatuks kogu Euroopas. Nimetatud käsiraamatus tehti täpset vahet 14 eri liiki nõidumise vahel.
looduskaitsemääruse projekti koostamiseks, 1955.aastal asutati ENSV Teaduste Akadeemia juurde Looduskaitse Komisjon, mida ta pikka aega juhtis, 1973 ilmus ta toimetamisel algupärane käsiraamat ,,Looduskaitse". J. Eilart- 1958 Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi (TÜLKR) juhendaja, 1966 asutas Eesti Looduskaitse Seltsi. Teadusliku loodushoiu algus Eestis: looduskaitse kui ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid, seltsid). Eesti vanimad kaitsealad: (pühapaigad) 1924 Harilaid, Järvselja reservaat 1925 Hiiumaa jugapuud; 1927 Linnulaht; 1930 Abruka lehtmets Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940): 1935 Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus jõustus 11. detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts). 1938 Võeti vastu II looduskaitseseadus, mis laienes turismile ja kodukaunistusele, vastav
annaabi.ee 
