Liivimaa ristisõda kui Eesti ajaloo pöördepunkt (0)

Liivimaa   ristisõda  oli Euroopast lähtuv sõda Baltimaade rahvaste ristiusustamiseks. See sõda
toimus 13.sajandi alguses. Kas Liivimaa ristisõda oli Eesti ajaloo pöördepunktiks?
Majanduses oli palju asju, mis muutusid, kuid palju oli ka neid, mis jäid samaks.
Põhitegevuseks jäi endiselt põllumajandus, toimis 3 viljasüsteem, peamiselt kasvatati otra ,
kaera ning rukist. Tegeldi mesindusega, toimis kaalepõllundus, kuid enam mitte nii
igapäevaselt kui varem. Metsanduses enamus puitu läks ehituseks ning kütteks. Kütteks
enamus kuivanud puid, oksi ehk hagu . Toimis ka  kalandus , käsitöö. Eesti soost  kaupmees  võis
vahendada puitu, tõrva , vaha, mett . Muutustest: maa kuulus maaisandale ning võis maad
läänistada.  Talupoeg  rentis maad ja kandis koormisi selle eest (teorenti, loonusrenti,
raharenti). Tulutoovam kaubandus oli sakslaste käes. Räpasemad tööd olid eestlaste teha
(näiteks: korstnapühkijad). Paremad tööd oli sakslaste kätes (kullassepad).
Ühiskonnas jäi samaks külarahvastik, nendeks eestlased. Maakondades ega kihelkondades
polnud samuti muutusi. Majanduslik ebavõrdsus, mis on alati olnud. Valitsesid rikkad
inimesed. Makse pidi ikka maksma. Toimusid  rahvakoosolekud , kus olid endiselt ka
külavanemad. Muutustest: toimus talupoegade  kihistumine , tekkisid  seisused , malevad
kadusid , koormised suurenesid, tekkis linnakodanike seltskond.
Linnades jäid samaks turukohad, raadid, linnalised asulad, mis asusid kaubateede
ristumiskohtadel. Tekkisid  gildid , käsitööliste  tsunftid , külad asendusid linnadega (sellel ajal
oli 9 linna), suurem osa elanikest olid  sakslased .
Usuga seoses käidi endiselt hiiepuude juures annetamas, ohverdamas.  Esivanemad  uskusid
endiselt loodusesse ning hingedesse. Samaks jäid muistsed pühapaigad, animistlik
maailmavaade ehk kõik, mis meid ümbritseb on hingestatud, samaks jäi ka rahvakalendri
tähistamine. Kuid tekkisid laibamatused, hiiekohtadesse ehitati kirikud, oluliseks sai  preester ,
kirikukeel oli ladina keel, lapsi ristiti, kadusid eestinimed (Malle, Jüri jne), asemele tulid
kristlikud nimed ( Elisabeth , Joosep, Johannes).
Kultuuris ei muutunud elutingimused, ehitati endiselt rehielamuid, ilma korstnata, tehti palju
villaseid riideid , meeste käsitöö töödeks jäid endiselt sepatööd ning puunikerdus, kasutati
vanu sümboleid, ehteid anti edasi põlvest põlve.
Muutustest: tekkisid uued sõnad, kloostrikoolid- kui tahtsid sinna minna, siis pidid oma
nimest ja keelest loobuma , eestlasi õpetasid dominiiklased. Muutustest veel hakati haudadele
panema kiviriste, hakati ehitama kiviehitisi (Tallinn ehitati paekivist ning Tartu savitellistest).
Mina arvan, et Liivimaa ristisõda oli pöördepunkt Eesti ajaloos, sest muutusi oli rohkem kui
vanu asju. Muutused majanduses, ühiskonnas, linnades, usus, kultuuris on olnud tugev põhi
meie praegusele seisule. Näiteks: maju hakati ehitama kivist ning ehitati kirikud, mis säilinud
tänapäevani ja palju muud. Arvan, et Liivimaa ristisõda ongi kujundanud meie hetkese seisu
suurel moel