Sissejuhatus Kreeka mütoloogia pärineb teatavasti ajast,kui inimene elas tihedas kokkupuutes loodusega,mida austati ja kardeti ja millele omistati üleloomulikke omadusi.Mütoloogia näitab ilmekalt,millised mõtted ja tunded valdasid inimesi aegade hämaruses,ta on nagu algaegade teadus,inimese esimene seletus oma ümbruse,looduse ja elu asjadele.Müütide kaudu saame meiegi tajuda nende ammuste inimeste loodud imepärast ja hingestatud maailmapilti,näha maailma,kui ta veel noor oli. Kreeka jumalad,nagu juba viidatud,sarnanesid surelike inimestega.ja mitte ainult väliselt,vaid ka tegudelt.Peale selle uskusid kreeklased,et maailm lõi jumalad ja mitte vastupidi.Loomismüütide järgi oli kõigpealt Kaos.Sellest eraldunud Maa ja tema abikaasa Taevas olid esimesed vanemad.Nende lastest vägevaim Kronos sai maailma isandaks kelle lapsed ja lapselapsed,on kreeka jumalad.Jumalad elasid Olümposel.Olümpos oli salapärane paik kõrgel maailma mägedest.Sinna pääses läbi suure pilve
veel kaks poega – Rhadamanthys ja Sarpedon. Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed. Muusasid oli kokku üheksa – Kleio, Euterpe, Thaleia, Melpomene, Terpsichore, Erato, Polyhymnia, Urania ja Kalliope. Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar, kelle Hades röövis ning allmaailma kuningannaks tegi. Perseus oli Zeusi ja Argose kuninga Akrisiose tütre Danae poeg. 3. Vana-Kreeka jumalad Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht. Zeus lad
Ateena oli Pallas Athenale kuuluv linn; oliivipuu, mille ta lõi, oli tema puu, öökull tema lind. Phoibos Apollon Zeusi ja Leto (Latona) poeg sündis väikesel Delose saarel. Teda kutsuti "suurimaks kreeklaseks kõigist jumalaist". Apollon on ilus kuju kreeka poeesias, meister muusikant, kes lõbustab Olümpost oma kuldsel lüüral mängides; samuti on ta hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, kes nooli kaugele lennutab; samuti on ta tervendaja, kes esimesena õpetas inimesele tohterdamist. Isegi rohkem kui kõigi nende heade ja meeldivate väärtuste poolest austatakse teda valgusejumalana, kelles pole mingit varju, ja seega on ta ka tõejumal. Ükski vale ei tule iial üle tema huulte. "Oo Phoibos, oma tõeaujärjelt, oma eluasemelt maailma südamest räägid inimsoole. Zeusi käsul ükski vale sinu suust ei tule, ükski vari ei saa tõele langeda. Zeus igavese käsu andis: Apollonit saatku ainult tõde, mis igas tema sõnas avaldub."
vetemöll ja leevendav rahu järgnes talle vaiksetel ratastel. Kreeklased mõlemal pool Egeust olid meremehed ja merejumal oli neile kõige tähtsam. Nad kujutasid teda habemiku ja lokkisjuukselise vanamehena.(Chaline 2005:50) Poseidoni naine oli Amphitrite, titaan Okeanose lapselaps. Amphiritega oli tal poeg Triton. Poseidonil oli hiilgav palee keset merd, kuid sagedamini võis teda leida Olümposelt. Peale selle, et Poseidon oli merde isand, kinkis ta inimesele esimese hobuse, ja teda austati nii selle kui veel muudegi teenete eest. "Suur Poseidon, on sinu kingiks meile tugevad ratsud, noored hobused, ja samuti võim sügavuste üle." Torm ja tuulevaikus olid tema valduses: "Tema käsutas ja maru tõusis ja meri vahutama lõi."
Kui olen alltulevas loetelus nimetanud teema järel sulgudes konkreetse autori ja teose, on seegi ainult soovituslik. Müüdi analüüsimine, selle mõistmine jne. Mingi süzeega seoses üldine seaduspärasus, kultus, loogika, ülevaade. Essee pikkus olgu 10000 15000 tähemärki. · Eksam ise. Vb suuline, aga kindlasti kirjalik. Kirjandus. · Puhvel, J., Võrdlev mütoloogia. Ilmamaa 1996. (8. peatükk: Vana-Kreeka). · Vegetti, M., Inimene ja jumalad. - Vana-Kreeka inimene (koostanud J.-P. Vernant), lk. 258 - 289. Avita 2001. · Vidal-Naquet, P., Must kütt ja Ateena efeebia. - Akadeemia 7, 1995 nr. 2, 355 - 381. · 'Burkert "Greek Religion" 1984- 2ptk. Rituaal ja pühamus ning jumalad. · Igast müüdisüzeed, nt Hjortso "Kreeka jumalad ja kangelased." Kreeta- Mükeene perioon 2000-1200 e.ma Tume ajajärk 1100- 800 e.m.a Arhailine periood 400- 500 e.m.a Kreeka mütoloogia jagamine: · müüdid, mida räägiti jumalatest
KREEKA Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega. Suhteliselt väikesed tasandikud on eraldatud sageli raskelt läbitavate mäeahelike või sügavalt maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma originaalse tsivilisatsi
KREEKA Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega. Suhteliselt väikesed tasandikud on eraldatud sageli raskelt läbitavate mäeahelike või sügavalt maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma originaalse tsivilisatsi
PILET NR 1 TITAANID Titaanid olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad, sageli kutsutakse neid ka vanemateks jumalateks. Võimsad, neid oli palju. Tähtsaim oli Kronos (Saturnus), kes valitses titaanide üle, kuni ta poeg Zeus ta võimult kihutas. Kronos põgenes Rooma, sellele järgnes kuldne ajastu. Teised tähtsad titaanid: Okeanos jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys; Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne mälu; Themis õiglus; Iapetos oma poegadega Atlas, Prometheus. KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST Olid kõige tähtsamad titaanide järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et teada saada , milline osa maailmast kellelegi pidi kuuluma. Meri Poseidon, allmaailm Hades, ülemvalitseja Zeus, kes oli kõigist võimsaim. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel. Zeus oli õilis ega abis
Kõik kommentaarid