Missuguste väärtushinnangute kasvatamisega tuleks Eesti ühiskonnas tegeleda? (0)

 
Missuguste väärtushinnangute kasvatamisega  tuleks Eesti ühiskonnas 
tegeleda? 
 
 
Väärtushinnang on midagi, mille abil inimesed teevad vahet heal ja halval. Väärtushinnangud  
ehk väärtused näitavad, mida inimene hindab kõrgelt ning  mille poole ta püüdleb.  Esmased 
väärtushinnangud saab laps kodust, kuid need pole lõplikud. Ühiskond meie ümber areneb 
pidevalt ning seeläbi on ka meie väärtushinnangud pidevas muutumises.  Kui lasteaialaps 
väärtustab sõpru ja magusaid komme , siis nooruk ei pruugi enam samu asju hinnata. Talle on 
tähtis perekond, raha ja karjäär . Seega on ühiskonnal tähtis roll meie väärtushinnangute 
kujundamisel. 
Nõukogude Liidu ajal oli inimestel raske, kui mitte pea võimatu, reisida maailmas ringi ning 
näha teisi maid ja kultuure. Alates 1992-st aastast ehk ajast, mil Eesti taasiseseisvus, on aga 
maailm tulnud meile nö lähemale. Tänu internetile on võimalik leida endale kirjasõpru kogu 
maailmas ning hoida ennast kursis kõigega, mis maailmas juhtub.  
Kahjuks on internetiga kaasa tulnud ka Ameerikalikud kombed ning väärtushinnangud. See 
tähendab, et inimeste kõige tähtsamaks väärtushinnanguks on muutunud materiaalsus. Igale 
asjale ning nähtusele üritatakse leida materiaalne väärtus. Inimesed on unustanud, et igale 
asjale ei ole võimalik hinda määrata, sest ka vaimne väärtus on väärtus. Tänapäeva 
majandusinimesed aga ei väärtusta vaimseid väärtusi. Nende jaoks on kõik asjad, mis ei too 
otsest kasumit sisse, väärtusetud. Seega, kui oleks see nende teha, hävitaks nad arvatavasti 
kõik Eesti kaitsealad ja muud nö pühapaigad. Leian, et tänapäeva ühiskond peaks inimesi 
kasvatama niimoodi, et väärtustataks ka vaimseid väärtusi. Looduses ringi käies naudiksid 
inimesed puhtust ja ilu enda ümber ning ei mõtleks ainult sellest, kuidas näiteks metsa maha 
müüa või loomade elupaiku hävitada. Muidugi saab riik selle heaks palju teha ning 
praeguseks hetkeks on olukord juba paranenud. Toetades rohelist majandust ning erinevaid 
loodusprojekte, on võimalik muuta inimeste arusaamu. Samuti aitaks kaasa see, kui lapsi 
suunataks juba noores eas väärtustama erinevaid vaimseid väärtusi nagu loodus. 
Nii nagu on muutunud vaimsete väärtuste hindamine, on muutunud ka suhtumine töösse ja 
rahasse.  
Raha ja edukus on ühed  põhiväärtused , mida hinnatakse ja mille poole tänapäeval  
püüeldakse. Kui vanem generatsioon tegi tööd  ühiskonna hüvanguks, siis tänapäeval tehakse 
tööd ja  teenitakse raha pigem enda heaolu saavutamiseks  hoolimata ühiskonna arvamusest ja 
vajadustest . Raha ja materjaalsete hüvede väärtustamine tuleb välja ka kirjandite analüüsist, 
kus suur osa noori peavad esmatähtsaks hea hariduse omandamist ja seeläbi ka edukat ja 
tasuvat karjääri  ( Rajaleidja   kodulehekülg  – Tänaste noorte väärtushinangud).  
Karjääriredelil ronimisega on inimesed  unustanud, et raha ei ole maailmas kõige tähtsam. 
Kuigi tänapäeva Eestis,  kus hinnad toiduriiulitel on pidevas tõusujoones  ja vaeste osakaal 
ühiskonnas on suur, pean tõdema, et raha teenimine on tõesti saanud prioriteediks  Eesti 
ühiskonnas tuleks seega arendada just nimelt mittematerjaalseid väärtushinnanguid . Inimesed 
peaksid seadma endale eesmärgid millegi õilsama nimel. Õppima peaks selleks, et saada 
targaks, et teha tulevikus tööd, mis meeldib, pakub isiklikku naudingut ning millest on kasu 
ka kogu ühiskonnale. Töö eest hea tasu saamine on muidugi tähtis, kuid siiski ei peaks see 
olema elus esimesel kohal.  
Raha põhjustab samuti palju probleeme ka teiste väärtushinnangute kujunemises ja  on ühtlasi 
alus ebavõrdsuse ning sallimatuse tekkele ühiskonnas. Üha rohkem võib näha tänavapildis, 
koolides ja mujal materjaalsest seisusest tulevat sallimatust. Heal järjel inimesed ei taha eriti 
hoolida teistest, kellel nii hästi ei lähe. Tihitipeale võime näha põlastavaid pilke  kodutu 
suunas, kes tänavanurgal sente kerjab või prügikonteinerist söögipoolist leida püüab. Samuti 
on  heaks peegliks ühiskonna hetkeolukorrale koolikiusamine. Paljud halvema majandusliku 
olukorraga peredest pärit lapsed kannatavad teiste halastamatute mõnituste ja kiusamise all, 
sest neil ei ole  firmariideid , - jalatseid ning moodsat  telfeoni. Öeldakse, et lapsed on kodu 
peeglid . Just nimelt suurem osa väärtushinnangutest juurutatakse kodus. See mida hindavad 
vanemad, hindavad tihtipeale ka lapsed. Kui juba noores eas lastele õpetada, et raha ei kasva 
puu otsas, muutub ka nende arusaam raha materjaalsest väärtusest hilisemas eas.  
Eesti Statistikaameti andmetel elas 2011. aastal 17,5% Eesti elanikkonnast suhtelises 
vaesuses, kuid siiski saavad nad elus kuidagi hakkama. Kui inimesel pole enam midagi järgi 
hakkab ta väärtustama teistsuguseid väärtuseid. Näiteks, kui inimene on kogenud nii  vaesust  
kui rikkust, suudab ta paremini aru saada mõlema poole väärtustest ning on seeläbi teiste 
suhtes sallivam. Leian, et mida rohkem kogemusi elus inimene omandab, seda rohkem 
tolerantsemaks ta ka muutub. 
Sallimatutst teiste vastu ei põhjusta aga mitte ainult raha. Eesti ühiskonnas on probleemina 
näha ka selliste väärtushinnangute puudumine nagu seda on tolerantsus . Sallivust teistesse 
inimestesse tuleks Eesti ühiskonnas veel tugevalt kasvatada. Millegipärast on eestlased 
ebatolerantsed näiteks inimeste suhtes, kes on teisest rassist, kellel on teistsugused uskumused 
ning ka teistsugune nahavärv või rahvus. Interneti kommentaarid väljendavad just kõige 
rohkem selliste väärtushinnangute puudumist. Oma viha teiste vastu väljendatakse sellistes 
anonüümsetes internetikeskkondades vabalt, kartmata mingeid tagajärgi. Ka Eesti Vabariigi 
President Toomas Hendrik Ilves on öelnud :  „Olen korduvalt toonitanud, et meie enda 
suhtumine kaasmaalastesse pole teps mitte väiksem häda. Vigade  otsimise ja rõhutamisega, 
kadeduse ja õelusega ligimese vastu, ei jõua kaugele.“ Seega tuleb samm sammult eemaldada 
inimestes sallimatus ning kasvatada eestlasi olema sallivamad. Kui inimesed ei saa 
eneseksesksusest üle ning ei muuda oma väärtushinnanguid võib see tuua endaga kaasa palju 
halba. Ka minevikus, kõik suuremad sõjad  on saanud alguse inimestevahelistest erinevustest, 
seda kõige olulisemalt usust. Vaadates tagasi ajaloole, ei õpi inimesed siiski, et me kõik oleme 
võrdsed. Pole halvemaid ega paremaid, vaid oleme, meie – inimesed, kellest igaüks on küll 
erinevad kuid ehituselt oleme ühesugused. Igal inimesel on õigus vabadusele, seda nii 
isiklikus elus kui ka mõttevabadusele viidates (Eesti Vabariigi põhiseadus ).  Eriti teravalt 
ärritab paljusid eestlaseid samasooliste inimeste vahelised suhted. Olematuid 
väärtushinnanguid selles valdkonnas võib põhjendada harjumatusega, uudsusega ja hirmuga. 
Kardetakse, et lõhutakse aastaid kestnud traditsiooniline perekonnamudel , kus on mees, naine 
ja lapsed.  Pidevalt uuenevas maailmas tuleks aga mõista, et kõik meie ümber pole tabu. 
Tuleb elada ise ja lasta ka teistel elada -  komplekside vabalt.  Traditsioonilise peremudeli 
väärtustamine on küll tähtis ja igati õigustatud, kuid halvaks väärtushinnanguks on saanud 
teiste hukkamõistmine. Igale inimesele tuleks anda võimalus elada oma elu just nii nagu ta 
seda tahab, peaasi, et see talle õnne toob. 
Inimesi meie ümber on palju, ning meil kõigil on erinevad väärtushinnangud  mille järgi me 
elame ja teeme igapäevatoimetusi, kuid kõik need väärtushinnangud pole just head. 
Väärtushinnangud saab inimene kaasa juba lapseeas kodust ning need muutuvad läbi elutee. 
Välja kasvatades Eestis halbu väärtushinnanguid nagu seda on ebatolerantsus ja materjaalsed  
väärtused, saaksime kõik parema ja sallivama riigi kus elada.  
 
 
       
 
 
 
 
 
 
Kasutatud kirjandus 
 
  Eesti Vabariigi põhiseadus . Saadaval: 
https://www.eesti.ee/est/riik/pohiseadus/ii_pohioigused_vabadused_ja_kohustused  
(viimati külastatud 01.05.2013) 
 
  Toomas Hendrik Ilves, 2012. Saadaval: 
http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/7130-vabariigi-president-toomas -
hendrik-ilves-eesti-vabariigi-94-aastapaeeval-tartu-vanemuises-24-veebruaril-
2012/index.html 
(viimati külastatud 01.05.2013) 
 
  Rajaleidja kodulehekülg – Tänaste noorte väärtushinangud. Saadaval: 
http://www.rajaleidja.ee/tanaste-noorte-vaartushinnangud/  
(viimati külastatud 01.05.2013) 
 
  Eesti  Statistikaamet . Saadaval: 
  http://www.stat.ee/64054 
(viimati külastatud 01.05.2013)