Hera referaat (0)

1 Hindamata

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
HERA
Referaat
Tarmo Kimmel
AAp10
Juhendaja :
Väimela 2010
Sisukord...............................................................................lk 2
I. Hera asend Olümposel ning ta järeltulijad...................................lk3-4

Hera asend Olümposel...........................................................lk 3

Hera lapsed............................................................................lk 3-4
II. Hera iseloom ja olemus ning sellega seonduvad müüdid...........lk 4-5

Tüliõun...................................................................................lk 4-5
III. Hera pühapaigad ja sümbolid.....................................................lk 5-6
1. Templid................................................................................... lk 5-6
2. Heraga seostuvad sümbolid.....................................................lk 6
IV. Pildid..........................................................................................lk 7
I.Hera asend Olümposel ning ta järeltulijad
1. Hera asend Olümposel
Hera oli titaanide Kronose ja Rhea tütar. Tema sündimise järel neelas Kronos ta alla kuna, ta kartis oma lapsi. Talle oldi ennustatud, et ühel päeval üks tema järeltulijatest kukutab ta. Kronos neelas alla kõik peale Zeusi, kelle Rhea päästis. Zeusist sai oma vendade -õdede vabastaja ning Kronose kukutaja. Pärast seda kui Kronos Hera välja oksendas, anti ta Oceanosele ja Thetysele kasvatada samal ajal kui Zeus oli hõivatud titaanidega sõdimisega.
Hera oli Olümpose kuninganna ja Zeusi abikaasa. Ta oli taevajumalanna , abielu ja abielunaiste kaitsja. Siiski ei olnud ta Zeusi esimene abikaasa. Enne teda oli Zeus abielus ka Metise ehk Arukusega, kelle ta rasedana alla neelas, misläbi sündis Athena Zeusi peast . Järgmisena kosis Zeus Themise, kes sünnitas hoorid.
Hera ei soovinud Zeusiga abielluda , kuna ei pidanud teda sobivaks abikaasaks. Esiteks oli ta ju neelanud alla oma esimese naise ning teda oli ka tema naistelembus. Ta keeldus abielust kolmesaja aasta vältel. Selleks, et talle lähedale pääseda muutis Zeus ennast vigastatud käopojaks. Heral, kes linnu leidis, hakkas tast hale ning ta võttis linnupoja oma rinnale varju ja sooja. Saanud Hera lähedale võttis Zeus oma algse kuju tagasi ning oma soodsat positsiooni ära kasutades vägistas Hera. Nende abielu toimus eelkõige Hera häbi varjamiseks. See pulmapidu oli suursündmus, kus kõik pidid osalema selleks, et näidata austust valitsejapaari vastu. Üks nümf, Chleone, kes keeldus osalemast ning venitas teel sai ka vastava karistuse. Ta muudeti kilpkonnaks. Gaia kinkis Zeusile ja Herale pulmadeks kuldsed õunad. Hera võttis pulmakingid ning istutas need aeda Atlase mäe läheduses. Seda puud pandi valvama surematu sajapealine lohe ning Hesperiidid .
2. Hera Lapsed
Heral ja Zeusil oli koos kolm last Ares , Hebe ja Eileithyia. Ares oli sõjajumal. Legendid , kus ta esineb räägivad eelkõige lahingutest ja verevalamistest. Kuid üheks erandiks on tema armulugu Aprhoditega. Hebe oli noorusejumalanna ja jumalik karikakandja, kes serveeris ambroosiat ja nektarit. Ta oli ka Heraklese naine ning tema kahe lapse Alexiares´e ja Anicetus´e ema . Eilethyia oli sünnitusjumalanna ning tema tegevust seostatakse tihedalt nii Hera kui Artemisega .Paaril korral käskis Hera tal takistada Zeusi armukeste laste sündimist. Siiski õnnestus neil sünnitada.
Hera laps oli ka Hephaistos . Kuidas ta sündis pole täpselt teada. Ühe loo kohaselt juhtus nii, et kui Zeus sünnitas oma peast Athena, otsustas ka Hera ebatavalisel moel järglase soetada. Nii ta läks ja sünnitas Hephaistos ilma et oleks Zeusi või teiste jumalate lähedusse tulnud. Ometi on teada, et kui Zeus last oodates suuremaks paisus, oli ainuke lahendus lasta Hephaistosel oma pea kirvega lõhki lüüa. Niisiis pidi ta olema selleks ajaks juba sündinud. Võib-olla on tõesem inetu kuulujutt , et Hera sünnitas ta enne Zeusiga abiellumist ja üritas oma häbi varjata väites, et ta sai poja täiesti iseseisvalt. Hera heitis Hephaistose endast ära, kuna too polnud täiuslik. Tal õnnestus ellu jääda vaid tänu merenümf Thetisele, kes kasvatas ta üles koos Ookeani tütre Euronynomega.
II. Hera iseloom ja olemus ning sellega seonduvad legendid:
1. Tüliõun
Näited Hera vihast ja kavalusest ning uhkusest ei piirdu üksnes armukestega Heaks näiteks on ka Trooja sõja lugu. Trooja saatuse määras suuresti kolme jumalanna Athena, Aphrodite ja Hera tüli kuldse õuna pärast. See lugu juhtus nii: Peleuse – Achilleuse tulevase isa – ja kauni nümfi Thetise pulma olid kutsutud kõik jumalad, välja arvatud Eris , sest tülisid ju pulma ei tahetud. Eris aga oli kutsumata jätmisest solvunud ja hakkas nüüd kiuste sepitsema jumalatevahelist tüli. Kui kõik söömas olid, viskas ta nende sekka kuldse õuna, mille peale oli kirjutatud “kõige kaunimale”. Kohe hakkasid Hera, Athena ja Aphrodite õuna pärast tülitsema. Zeusil jätkus tarkust mitte vahekohtunikuks hakata. Ta tegi ettepaneku, et iludusvõistluse kohtunikuks hakkab kõige ilusam surelike meeste seas. Ja see oli kahtlemata Trooja kuningapoeg Paris . Kui Paris ühel päeval Ida mäe nõlval oma isa rikkalikke veisekarju valvas, seisis korraga tema ees jumalate saadik Hermes ning teatas talle jumalannade Hera, Athena ja Aphrodite saabumisest. Igaüks neist püüdis tema otsust enda poole kallutada. Vägev jumalate ema Hera tahtis teha teda suurte riikide valitsejaks, sõjakas Athena võitmatuks väejuhiks, Aphrodite aga lubas talle – otsekui enda asemel – kauneima naise surelike seas. See oli Helena, Sparta kuninga Menelaose noor abikaasa. Paris ei mõelnud kaua: ta otsustas Helena kasuks ja mõistis kuldse õuna Aphroditele.
Nüüd oli tal jumalannade seas üks sõber ja kaks vaenlast. Aphrodite hoolitses selle eest, et Paris Helena soosingu võitis ning naise Spartast röövida sai. Hera ja Athena aga hoolitsesid selle eest, et tema armuõnn oleks üürike. Nad toetasid Menelaost ja kreeka kangelasi, kelle ta oma kättemaksusõjakäigule värbas, kui nad Trooja all Helena väljaandmise eest võitlesid. Hera, kes soovis mõjutada Kreeklaste ja Troojalaste vahelise sõja käiku, mõistis, et ta peab kuidagi Zeusi tähelepanu kõrvale juhtima . Ta koostas plaani, mille kohaselt ta pidi oma abikaasa võrgutama. Pärast seda oleks Zeus pidanud magama jääma, misläbi teised jumalad saaksid sõtta sekkuda. Selleks, et oma eesmärki saavutada palus ta Aprhoditelt tema võimeid laenuks väites, et kasutab neid titaanidevahelise tüli lahendamiseks. Aphrodite nõustus kuid Hera leiab, et tal on veel abi vaja. Ta pöördub unejumal Hypnose poole, kes algselt kõhkleb. Aga Hera lubab talle tänutäheks naiseks ühe graatsiatest ning Hypnos ei saa sellisest pakkumisest keelduda. Koos otsivad nad ülesse Zeusi ning hoiavad teda sõjategevusest eemal.
III. Hera pühapaigad ja sümbolid:
1. Templid
Hera peamiseks kultuspaigaks oli Argose linn Peloponnesuse maakonnas , kus teda kummardati linna jumalannana. Seal asus silmapaistev Argolise heraion. Argoses asus hiljem kaotsi läinud Polykleitose kullast ja elevandiluust Hera kuju. Samuti peeti selles linnas Herale pühendatud avalike pidustusi. Iga nelja aasta tagant(hiljem iga aasta augustikuu täiskuu ajal) korraldati jooksuvõistlusi, kus paljarinnalised ning ülespantud juustega naised võistlesid kolmes vanuserühmas Hera auks. Need rühmad kujutasid Hera kolme staadiumit. Iga aasta korraldati pidustused, mille käigus ta järgijad pesid Hera kuju puhtaks. See kujutab tema neitsilikuse uusestisündi, mis toimub iga aasta, nagu kevade tulekki. Teised templid asusid Olümposel, Mükeenes, Spartas, Paestumis, Korintias, Tiryns , Perachora, Selniuses ning Samose ja Delose saartel. Järgnevalt kirjeldan lähemalt mõnda neist.
Olümpose kompleksis oli Herale pühendatud tempel kõige vanem. See ehitati seitsmenda sajandi keskel e.m.a. Tempel põles maha ja taastati 600 e.m.a. saviseinte ja puusammastega dooria peripteerina. Tänapäevaks on säilinud sokliosa. Viimaste uurimuste järgi on ka Selniuse E tempel pühendatud just Herale. Tempel on ehitatud antiikarhitektuurile iseloomulikus stiilis. Ta on vaoshoitud ja väärikas, jaotatud sammaste abil osadeks ning sisaldab vaheldumisi omavahel kombineeritud funktsionaalseid ja dekoratiivseid elemente. Selles templis viidi läbi abielutseremooniaid, mille käigus vastabiellunud tegid puhastava kümbluse Hipsa jões ning seejärel tõid jumalannale ohvrianniks talle. Tseremoonia toimus avalikult ülimas väärikuses. Paestumis asuv Hera II tempel on Dooria stiilis ning seda peetakse kõige paremini säilinud kreeka templiks. See ehitati umbes 470-460 e.m.a. vanema Hera I templi kõrvale. Hera I tempel on aastal 550 e.m.a ehitatud basiilika. Mõlemad templid olid osa suuremast Herale pühendatud kompeksist.
2. Heraga seostuvad sümbolid
Hera sümboleid saab seostada nii tema iseloomuga kui ajaga , mis oli enne minu poolt eelnevalt kirjutatud legendide tekkimist. Heral on kolm sümbolit, mida saab seostada tema kolme muistse eluetapiga.Esimene nest on kägu, mis on kevade sümboliks. Teiseks sümboliks on paabulind , kelle sabasulgedel moodustuv silmamuster sümboliseeris Hera valvsust ja ettevaatlikust. Paabulindu peetakse ka uhkuse sümboliks ning nad olid Hera kaarikuvedajateks. Siit võib tõmmata analoogi Hera uhke iseloomuga, kes juhindus oma tegudes tihtipeale uhkusest. Samuti seostatakse paabulindu suvega , seega on ta seotud ka Hera elu täiskasvanud naise ja emafaasiga. Kolmandaks sümboliks on granaatõun, mille mahlakat seemneterohket viljakeha võrreldakse küpses eas naisega. Samuti on granaatõun ka abielu sümboliks. Tema pühaks loomaks oli ka lehm ning teda tunti ka kui vasikasilmset jumalannat. Ühes müüdis seostas ta ennast ise lehmaga ning talle ohverdati tihtipeale lehmi. Temaga seostatakse ka liiliaid, mis on naiselikuse sümboliks. Siit tulenevalt seostatakse temaga ka lillat värvi.
IV. Pildid
7

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 24 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

maria385 Õppematerjali autor

Siin on kokkuvõte Herast, milline ta oli kes ta oli . Juttu on ka tema lastest ja tema müütidest.

hera hera lapsed tüliõun olümpus

Sarnased õppematerjalid

doc

Kreeka mütoloogia

mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Ta pääses ainsana oma pere lastest surmast, teised lapsed kronos neelas alla. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost , mida peeti ühiseks valitsemise territooriumiks.. Zeusi naine oli Hera. Zeusi järglased: Apollon ja Artemis olid kaksikud, Ares, Dionysos, Graatsiad, Helena, Hephaistos, Herakles, Hermes, Minos, Perseus. Hera oli kõrgeim jumalanna. Tema oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Ta oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi naine. Samas ka Zeusi, Demeteri, Hadese, Hestia ja Poseidoni õde. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi, keda ta armastas lisaks Herale. Hera kiusas oma vaenlasi(zeusi armukeis ja nende lapsis siis) taga.

Kirjandus

doc

Kaksteist kreeka jumalat

Kaksteist olümplast taevalik perekond Kreeka mütoloogias valitsesid maailma pärast titaanide lüüa saamist kaksteist Olümpose jumalat, kellest üksteist pärinesid Kronosest. Enamusest usuti, et nad elasid Olümposel, Kreeka kõige kõrgemal mäel, mille tippud olid pilvedesse mähkinud ja seetõttu surelike pilkude eest varjatud. Olümposel valitsesid Zeus ja tema abikaasa Hera. Koos nendega elas Zeusi vend Poseidon ning õed Demeter ja Hestia. Hades, Zeusi vend ja allilma valitseja,külastas Olümpost haruharva ning seetõttu ei peetud teda olümplaseks. Need koos kuue Zeusi lapsega olidki kaksteist Olümpose jumalat. Zeus on vanakreekas mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Atribuut või sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter.

Kirjandus

doc

Kaksteist olüplast - taevalik perekond

Kaksteist olümplast taevalik perekond Kreeka mütoloogias valitsesid maailma pärast titaanide lüüa saamist kaksteist Olümpose jumalat, kellest üksteist pärinesid Kronosest. Enamusest usuti, et nad elasid Olümposel, Kreeka kõige kõrgemal mäel, mille tippud olid pilvedesse mähkinud ja seetõttu surelike pilkude eest varjatud. Olümposel valitsesid Zeus ja tema abikaasa Hera. Koos nendega elas Zeusi vend Poseidon ning õed Demeter ja Hestia. Hades, Zeusi vend ja allilma valitseja,külastas Olümpost haruharva ning seetõttu ei peetud teda olümplaseks. Need koos kuue Zeusi lapsega olidki kaksteist Olümpose jumalat. Ilmajumalana tuntud Zeus oli Kreeka mütoloogias jumalate kuningas. Jumalate valitseja paiksas võimasid välgunooli kõige pihta, kes tema tahtele vastu astusid. Tema valitsus alas olid tormid välgu, müristamise, lume ja rahega

Kirjandus

doc

Kaksteist olümplast

Jumalad ei olnud neil just ülistavas seisuses vaid pigem kui esivanemad. Nad uskusid, et just jumalad olid need kes olid esimesed vanemad maamunal. Nende lasteks nimetatakse titaane. Titaanid ehk vanajumalad olid nn. maailma isandad. Nende võim oli piiramatu. Teatavasti oli neid palju, kuid ainult kaksteist on suutnud jätta jälje mütoloogiasse. Nendeks olid siis: Zeus ehk peajumal; tema kaks venda:. Poseidon ja Hades. Hestia, nende õde; Hera -Zeusi naine, Ares nende poeg; Zeusi lapsed: Athena, Apollon, Aphrodite, Hermes ning. Artemis ja Hera poeg.Hephaistos, keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana. Zeus Zeus oli kõigist jumalaist võimsam. Teda kutsuti taeva valitsejaks. Tema käsutusse kuulusid pikne ja kõu Ta oli. kreeka pea- ja taevajumal. Zeusi kutsuti jumalate ja inimeste isaks ja jumalate kuningaks. Ta oli Kronose ja Rhea noorim poeg, haaras isalt võimu ja sundis teda allaneelatud

Kirjandus

docx

Vana-Kreeka Jumalad

Kreeka Jumalad Koostaja : Egon Meigas Klass : 8a Kool : Pärnu Vanalinna Põhikool Teema : Kreeka Jumalad Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Zeus 3. Poseidon 4. Hades 5. Hestia 6. Demeter 7. Hephaistos 8. Hermes 9. Hera 10. Athena 11. Aphrodite 12. Artemis 13. Ares 14. Apollon 15. Kokkuvõte Sissejuhatus See referaat räägib vana-kreeka jumalatest. Vana-kreeka müüdid ja jumalad on ühed kõige suuremad ja tuntumad müüdid kogu maal. Vana-kreekas olid põhijumalaid umbes 13 - Apollon, Ares, Artemis, Aphrodite, Athena, Demeter, Hera, Hermes, Hephaistos, Hestia, Poseidon, Hades ja Zeus - kellest ma siin räägin. Peale jumalate

Ajalugu

doc

Zeusi lapsed

oksendama. Pärast Kronose kukutamis jagas Zeus maailma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ning Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks. Väga tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi nii surematud kui ka surelikud armukesed. Ta lähenes neile mitmel väga erineval moel nt. härjana, luigena, vahel sureliku mehena ja mõnikord isegi kuldse vihmana. Zeusi abikaasa Hera veetis suurema osa ajast oma mehe armukesi ja nende järglasi taga kiusates. Müüdi järgi ajas Hera julmus Heraklese vastu Zeusi nii vihaseks, et ta pani oma naise randmeid pidi torni külge rippuma ning kinnitas tema jalgade külge raskused. Kõige tuntum on vist Zeusi armulugu titaanide tütre Letoga. Armukade Hera jälitas teda andmata talle kuskil rahu. Müüdi kohaselt keeldusid kõik kohad talle varjupaika andmast v.a

Ajalugu

odt

Kreeka jumalad

Kaises ka Ateena linna. PÄRITOLU/SÜND- Zeusi peast sündinud tütar ISELOOMUOMADUSED- Tark, hoidis õiglust, osav SÜMBOLID- Öökull, madu, oda, kiiver MÜÜT- Tessaalia kuninga Peleuse ja merejumalatari Thetise pulmapeole olid kutsutud kõik jumalatarid peale tülijumalatari Erise. Raevunud Eris viskas piduliste keskele õuna pealkirjaga "Kõigist kaunimale". Kohe puhkes vaidlus, kellele õun peaks kuuluma. Athena, Hera ja Aphrodite vahel puhkenud tüli lahendamiseks pöörduti Zeusi poole. Zeus ei tahtnud kohtunikuks olla ja saatis nad Trooja kuninga Priamose poja Parise juurde. Iga jumalanna püüdis Parist enda poolele meelitada: Hera lubas Parisest teha maailma valitseja, Athena - suureks kangelase ja targa, Aphrodite aga lubas talle naiseks maailma kauneima naise. Noor Paris eelistas viimast ja määras õuna Aphroditele. Aphrodite täitis oma

Kirjandus

doc

12 olümpose jumalat

Ta kandis võimast kolmharki, mis suutis mere hetkega möllama panna, tekitades ootamatu tormihoo. Hades (Pluto) valitses allmaailma ja surnuid. Sõna hades päritolu ja tähendus on üheselt määratlemata, enamasti antakse selle vasteks "nähtamatu". Röövis maa pealt Persephone ja tegi ta allmaailma kuningannaks. Hera (Juno) oli kõrgeim jumalanna. Tema oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Ta oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi naine. Hera olevat olnud noor ja kaunis aga mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi, keda ta armastas lisaks Herale. Kui troojalane Paris otsustas Erise kuldõuna anda Aphroditele, solvus Hera koos Athenaga. Nad muutusid kõigi troojalaste vihkajateks. Herale pühendati ka templeid. Nendest kuulsamad olid Olümpose ja Samose templid. Hestia (Vesta) oli kodu ja kustumatu kolde jumalanna. Kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Elamu, maja jumalanna

10. klass

Rohkem sarnaseid