Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Religioon Eesti vanemas kultuuriloos ja kristlus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kristlus - 2000 a. tagasi alguse saanud massliikumine, mis väidab et Jeesus on meie pääsetee
Religioon Eesti vanemas kultuuriloos ja kristlus
Muistsete eestlaste usk erines suuresti tolleaegsest ristiusust. Nii palju kui on meie esivanemate ajaloo kohta teada, on eestlased olnud nn. loodusrahvad, kelle muistsete uskumuste keskses kohas oli animism , mis sümboliseerib hingeusku. Animismis usuti, et terve meid ümbritsev maailm on hingestatud – alates puudest , põõsastest, loomadest ning lõpetades taeva ja maaga. Siinkohal väärib märkimist briti antropoloog Edward Burnett Tylor 1871 aastal ilmunud teoses esitatud väide, mille kohaselt esineb mingil määral animismi kõigis maailma usundites (kaasaarvatud ristiusus).
Looduse ning ümbritseva maailma hingestatusega tuli animismi puhul ka see kaasa, et hingestatud objektidel oli oma üleloomulik vägi. Muistsete eestlaste jaoks olid kõige pühamad kohad hiied ehk looduslikud pühapaigad. Hiiede all peeti peamiselt silmas pühasid puudesalusid, aga leidus ka teisi pühapaiku, milleks võisid olla allikad, kivid, jõed või põlispuud.
Mõningase üllatusena olid eestlased 12. sajandi lõpul veel ühed vähesed Euroopa rahvastest, kes ei olnud ristiusustatud, kuid seda ei kestnud kauaks. 13. sajandi vabadusvõitluses kaotasid eestlased ristisõdijatele ning ka Eestis hakati looma kiriklikku võimustruktuuri. See loomulikult ei tähenda, et me esivanematel puudusid varasemad kokkupuuted ristiusuga.
On mõningaid andmeid, mis viitavad sellele, et eestlastel võisid olla esmased kokkupuuted ristiusuga juba nii vara kui viiendal või kuuendal sajandil. Oma osa mängisid kindlasti ka kaupmehed , kes tulid siia äri tegema, kellega tulid kaasa vaimulikud . Suuremal määral saime mõjutusi ka oma ida- ja läänenaabritelt, millest annavad aimu mitmed idast ning skandinaaviast pärit laenusõnad.
Lõpetuseks lisaksin, et kõige selle hea ja halvaga , mis ristiusk on eestlastele toonud , olid ristiusu levitajad lisaks järjepidevusele ka tohutult kavalad, millest minu jaoks parim näide on see, et võimaluse korral püüti kirikuid ehitada muistsete eestlaste pühapaikade peale.
Religioon Eesti vanemas kultuuriloos ja kristlus #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor algloom Õppematerjali autor
Lühiessee

Sarnased õppematerjalid

Vabadusvõitlus
21
doc

Vabadusvõitlus

liivlastelt ja lätlastelt sõjakäikudel osalemist. Ristisõdijate edule aitas kaasa ka mõnede Läti ja Liivi ülikute kergekäeline üleminek vaenlase poolele. Sõjameeste varandus pandi kiriku kaitse alla, tõotati, et ristisõjas hukkunud saavad otse paradiisi. Enamus ristisõdijaist tuli peamiselt Bremenist ja Lübeckist (nim ministeriaalideks). Albert tegutses 30 aastat e. kuni aastani 1228. Aastaks 1227 oli vallutatud kogu Eesti territoorium, kaasaarvatud Saaremaa. 1229. a. Albert suri. 5. "Kristuse Sõjateenistuse Vennad" e. Mõõgavendade ordu- liikmeskond, liikmete jagunemine, sümboolika, ordu juhtimine, keskused Lätis ja Eestis, tegevuse eesmärk kuni purustamiseni. "Kristuse Sõjateenistuse Vennad" e. Mõõgavendade ordu (lad. keeles Fratres Militiae Christi) on eriline vaimulik rüütliordu, mis asutati 1202. aastal arvatavasti piiskop Alberti algatusel

Ajalugu
AJALUGU 4-11-KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini
12
doc

AJALUGU 4: 11. KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

sajandil tõusis Paldiski tähtsus meresadamana Võru samuti oluline linn Vene ajal Eesti ala vabanes lõplikult mandrijääst 11­13 tuhande aasta eest. Vanimad jäljed inimasustuse AJALUGU 4: 11. KLASS olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist (5000 a e. Kr.). Vanimaks teadaolevaks Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini asulapaigaks Eestis on Sindi lähedal Pärnu jõe ääres paiknev Pulli asula, mis pärineb VIII aastatuhande keskpaigast e. Kr. 1. Eesti muinasaeg 1154 ­ Eesti (Astlanda) ja Tallinna (Kolõvan) esmakordne mainimine araabia geograafi alIdrisi Muinasaeg: 11000 eKr ­ 13. saj. Esimesed teadaolevad asulad ca 7500 eKr.

Ajalugu
Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis
20
pdf

Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis

Saksa ja mittesaksa missade koostaja, trükkitoimetaja ja trükkimiskoha üle võib vaid oletusi teha. Tegemist oli esimese sihikindla üritusega luterliku kirjavara muretsemiseks Liivimaa rahvastele, nii sakslastele kui ka mittesakslastele. 1535. a. Wittenbergis Hans Luffi juures trükitud alamsaksa- eestikeelse katekismuse katked, mida oli kasutatud ühe 16. sajandil köidetud konvoluudi kaane täitematerjalina. 120-leheküljelisest raamatust leiti 11 lehe katkendit ning need kuuluvad Eesti kultuuriajalukku Wanradt-Koelli katekismuse nime all. Tähelepanu väärib see, et mittesaksa katekismust soosis Tallinna raad. Siiski leiti Tallinnasse saabunud katekismusest liigselt vigu ning müük keelati. Jääb siiski võimalus, et osa läks ikkagi liikvele. Tööd eestikeelsete vaimulike trükiste koostamisel jätkas Reinholt Beseler, kes sai Johann Koelli järglaseks Tallinnas Pühavaimu kirikus. Tema käsikirju ei trükitud, aga kindlasti säilitati ning

Eesti vana usk
Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel
82
pdf

Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel

Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur Oksana Seliverstova Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel Death and funeral ceremonies of the Estonian people and Russians are living in Estonia Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Marju Torp-Kõivupuu Tallinn 2009

Humanitaarteadused
Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
72
docx

Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema.  o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest

Ajalugu
Eesti kultuurilugu
85
rtf

Eesti kultuurilugu

Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja rändasid. Viimaste andmete kohaselt mindi mööda ookeani kallast India kanti ja alles sealt tuldi Euroopasse.

Kultuurilugu
Etnoloogia üldkursus
132
pdf

Etnoloogia üldkursus

. . . . . . . . . . . . 17 3.1.2 Ettevalmistused etnograafilisteks välitöödeks . . . . . . . . . 17 3.1.3 Teoreetilised ja praktilised probleemid välitöödel . . . . . . . 17 3.2 Kultuurirelatsioom . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 3.3 Etnograafiliste andmete kasulikkus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 4 Etnograafia II. Lühiülevaade eesti etnoloogiateadusest 19 4.1 Eellugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 4.1.1 Varasemad kroonikad ja reisikirjad . . . . . . . . . . . . . . . 19 4.1.2 Balti-Sakslastest kirjamehed . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 4.1.3 Õpetatud Eesti Selts . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 4.1

Ajalugu
Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse
40
docx

Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse

Taevas, hauas, lihtsalt unenäos? 4. Suhtumine seletamatusse Mõned seletused seto kontekstist, miks tänapäeval ei kogeta „üleloomulikke“ asju: Nüüd on ilm nii tehnikat täis, et tondil ei ole kohta, kus olla. Inglid, vaimud… - nüüd inimestele enam ei näidata, nüüd inimesed on nii patused, vanasti olid õndsad. Vanast oli rahvas nii õnnis, et nägi, enam aga ei näe ei halbu ega häid vaime. On kaotanud võimaluse näha. Muinasusund ja rahvausund Need ajatakse sageli segamini. Eesti ajaloos oluline murrang on 13. sajand, ristisõjad, vallutus, Eesti lülitumine kristliku Euroopa kultuuriruumi. Sellest varem oli muinasaeg, sellest ettepoole jääb keskaeg, ajalooline aeg. Muinasusund on need rahvapäraste uskumuste kogumid, mis jäävad enne 13. vallutuste aegsesse aega. Arheoloogilised allikad, raskesti mõistetav, ajas muutuv. Muinasusundit uurides saab kasutada, ainult sellest kindlast ajast pärinevaid allikaid,

Kultuur




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun