seda, et kui kõigil kolmel astmel esineb süü, siis on tegemist õigusvastase teoga (koosseisupärasus, õigusvastasus, süü) Ideaalkogum- 1 tegu + mitu koosseisu (sõidab purjuspeaga ja ületab kiirust) Reaalkogum- mitu tegu + mitu koosseisu (murdis korterisse sisse, varastas teleka, müüs selle hiljem maha) Objektiivne koosseis- seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg (§12 lg2) Objektiivne omistamine- tegu, mis on omistatav objektile Regressikeeld- isik alustab põhjuslikku ahelat, mingi hetk võtab selle üle kannatanu ning eelnevate põhjuste juurde enam tagasi ei mindagi (narkomaanid jagavad aineid ja süstlaid, üks sureb, kuid vastutab ise, sest võttis vastutuse vabatahtlikult üle) Subjektiivne koosseis- peegeldab teo toimapanija suhtumist teosse; tahtlus
*FG võimaldab leida ravimeid ja nende annuseid, mis on antud patsiendile antud diagnoosi puhul kõige optimaalsemad ning uusi effektiivsemaid ravimeid. *Isikustatud meditsiini kõige olulisem komponent.* A.L.Foxi tuvastas "maitsepimeduse", inimeste individuaalne võime tunda fenüültiokarbamiidi (PTC) kibedat maitset. *Esimene farmakogeneetiline uurimus L.H.Snyder poolt 800 perekonnas PTC tundlikuse osas. Tuvastas autosomaal-retsessiivse pärandumise. Põhjuslikus siiani teadmata! *A.Alving II MS 10% afro-ameeriklastest akuutne hemolüütiline kriis pärast antimalaaria ravimi (primaquiin) manustamist. Defitsiit glükoos 6-fosfaadi dehüdrogenaasis (G6PD). Samal põhjusel ka haigus favism. X- kromosomaalne G6PDlookus on ülipolümorfne. Esineb ~135 defektset alleeli (400 mlj. inimesel). *1957 a. anesteetikum suksinüülkoliin põhjustab osadel patsientidel, kas lühema või pikema lihaste paralüüsi ja apnea. Põhjus pseudokoliinesteraasi erinev
KIRJANDUSE MÕISTED 1)Sonett - Keskaja Itaaliast pärinev luulevorm, koosneb 14 värsist. Värssidel on kindel süsteem. Kõige raskem luulevorm. Sonetikirjanikud: Shakespeare, de Rosard, Dante Alighieri, Petrarca. 2)Süzee Teose sündmuste esitamise järjestus vastavalt kirjaniku ideelis-kunstilistele eesmärkidele. Hea näite on Lermontovi ,,Meie aja kangelane". 3)Faabula Teose sündmustik ajalis-põhjuslikus järjekorras. 4)Müüt Muistend, mis käsitleb üleloomulikku maailma, selle tekkimist, jumalaid ja muinasloolisi kangelasi. 5)Mütoloogia Ühe rahva müütide kogum, müütides väljenduv maailmavaade, mis on aluseks ka ürgsetele usundlikele kujutlustele, müüte käsitlev teadusharu, uurib müütide allikaid, ühiskondlikku tausta. 6)Romaan jutustava proosa suurvorm. Iseloomulik avar elukujutus, keerukas
· Avatud - suletud (lugeja jaoks) Puhtaid tegelastüüpe esineb harva. II TEKST Teksti abil saab jutustada lugu nii kirjalikult kui suuliselt. Loo tekkimiseks on vaja, et tekst väljendaks sündmusi. Vaja on ka jutustajat, kes lugu pajataks. Lugu saab jutustada ka tagant ettepoole, nt kriminaallugudes, segada ära oleviku ja mineviku, ajad . Süzee on sündmuste jutustamine, mis ei pruugi olla kronoloogilises järgnevuses. Faabula on sündmuste jutustamine ajalis- põhjuslikus järnevuses. III JUTUSTAMINE Kes jutustab? Autor? Teoses võib leiduda erinevaid vaatepunkte, kelle silme läbi lugu räägitakse. Jutustaja võib olla keegi "meie" hulgast, minajutustaja, need võivad ka vahelduda. Tema jutustaja esineb sageli kõiketeadaja jutustaja rollis, kes teab kõike ja vaatab kõike sageli eemalt. Kirjanik valib sageli loo rääkijaks kas mõne oma tegelase või loost väljaspool seisva jutustaja. Siin oluline ka tekstuaalne autor.
6.Tegevusetus kui inimesel puudub tegevusvõime. s.t määramatu jõu kasutamisega on inimene muudetud liikumisvõimetuks(kinni seotud 7.Loomategu.Inimene võib kasutada looma süüteo vahendina.(ässitada koera) Süüteo objektiivne kosseis § 12 toob ära nii objektiivsed kui ka subjektiivsed süüteo koosseisu tunnused. § 12 lg 2 sätestab et süüteo koosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel põhjuslikus seoses olevaid tunnused.Veel on objektiivsed tunnused teovõlased asjaolud e. teomodaliteedid,subjektiivsete eritunnustega ja teo objekt. Ühtegi süüteo koosseisu ei saa olla ilma teota. Sõltuvalt süüteo koosseisu tüübist obligatoorsed võivad olla ka tagajärg ja põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel.Nimelt,kui tegu on materjaalse süüteo tüübiga,siis tagajärg ja põhjuslik seos on obligatoorne. Ülejäänud objektiivsed tunnused on alternatiivsed ja sõltuvad dispositsioonist.
vastuoludest ja konfliktidest johtuvat tegevust olevikus toimuva sündmuste reana.Draamakirjanduse teos on mõeldud etendamiseks, välja arvatud lugemisdraama. Seetõttu on draamateose sündmustik tavaliselt keskendatud, tihendatud, dünaamiline ja dramaatiline. Reeglina jaotub ta vaatusteks, piltideks ja stseenideks ehk etteasteteks. 4. süzee 5. faabula- on eepilise või dramaatilise teose sündmustik ajalises ja põhjuslikus järgnevuses. 6. eepos-tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes 7. romaan-on jutustava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. 8. novell-on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe
4. satiiriline romaan. mis moodustab teose sisu. S.t sündmused tekstis esitatud järjekorras. Vormilis-struktuuriliste tunnuste põhjal: Faabula (lad k fabula ´valem´) kirjandusteoses kujutatud sündmuste üksteisele järgnev · mina-, esitamine. Sisu ajalis-põhjuslikus järjekorras. · kiri-, Teose sündmustikku e teose tegevust iseloomustab koht (kus tegevus toimub) ja aeg (millal ja kui kaua?). · päevik-,
2 tegevusetus – passiivseksjäämine olukorras, kus isikult eeldati mingit tegevust 2) tagajärg – kas on teo või tagajärjedelikt. Teodelikti puhul tagajärge ei kontrolli. 3) põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel - conditio sine qua non - põhjuslikkus - objektiivne omistamine- kas lõi õiguslikult relevantse ohu. (adekvaatsusteooria – tegu peab olema tagajärjega adekvaatne. Tegu on tagajärjega põhjuslikus seoses siis, kui selline tegu tavaliselt põhjustab sellise tagajärje) § 12 lg 2 on näitlik loetelu. Objektiivsete tunnuste hulka kuuluvad veel: subjekt – teo toimepanija. Tavaliselt on igaühekuriteod, kuid on ka selliseid kuritegusid, kus on subjekt eraldi määratletud, nt ametiisik ründeobjekt – peab silmas objekti, mida konkreetse teoga rünnati. Tuleb eristada õigushüvest
· suletus; · finaalsus. Gustav Freytag ("Draamatehnika" 1863) kirjeldas draama tegevuse arengut järgmise skeemiga: Klassitsismi draamakontseptsiooniga ei sobi kokku Shakespeare'i looming, Ibseni ja Brechti eepiline draama, absurdidraama, mitte-euroopa näitekirjandusliku traditsiooni jm. Avatud vorm dramaatikas · koha ja ajaühtsusest ei peeta kinni · stseenid vahelduvad kiiresti ja hüppeliselt · tegevusühtsus ei kehti, stseenid ei ole omavahel põhjuslikus seoses, vaid lihtsalt mingil moel ritta pandud, stseenid on suhteliselt iseseisvad · lõpp ja algus ei ole selged · puuduvad ühetähenduslikult polaarsed jõud Avatud vormi on eelistatud 20. sajandi esteetikas, nt ekspressionistlikus teatris, absurditeatris, aga ka postmodernstes eri kunstiliikide piire katsuvais happening'ides ja performance'ites (Viimaste puhul on vaieldav, kas neid saab pidada näidenditeks või kirjanduseks). Commedia dell'arte
kirjanduses) Kolm ühtsust · ajaühtsus tegevustik olgu surutud kokku maks 24 tunnile; · kohaühtsus välditagu tegevuskoha vaheldumist (Kohaühtsust Aristoteles ei maini, seda tegi esimesena itaallane Castervetro 1576 oma Aristotelese kommentaaris) · tegevustiku ühtsus. Avatud vorm dramaatikas · koha ja ajaühtsusest ei peeta kinni · stseenid vahelduvad kiiresti ja hüppeliselt · tegevusühtsus ei kehti, stseenid ei ole omavahel põhjuslikus seoses, vaid lihtsalt mingil moel ritta pandud, stseenid on suhteliselt iseseisvad · lõpp ja algus ei ole selged · puuduvad ühetähenduslikult polaarsed jõud Avatud vormi on eelistatud 20. sajandi esteetikas, nt ekspressionistlikus teatris, absurditeatris, aga ka postmodernstes eri kunstiliikide piire katsuvais happening'ides ja performance'ites. KOMÖÖDIA (praegused) alazanrid: farss e jant; vodevill; kõrgkomöödia; intriigi-,
Tööõnnetus Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Tööõnnetuse peamiseks tunnuseks on, et see juhtub töö käigus ning põhjustab füüsilist või vaimset kahju. Väljend ,,töö käigus" tähendab, et õnnetus on seotud tööga, olenemata sellest, kus see aset leiab, või tööaja vahemikku, mille kestel täidetakse tööülesandeid. Tööõnnetus hõlmab töö käigus toimunud ägedaid mürgistusjuhtumeid ja teiste ettekavatsetud vägivallategusid. Tööõnnetused pole aga tahtlikud
Milliseid võimalusi näeb tegelane maailmas? Mida märkab tegelase pilk ümbritsevas maailmas? Lugu Kirjandusteoses aset leidvad sündmused Tekst Mida lugeja loeb Süžee Sündmused tekstis esitatud järjekorras Faabula Sündmused ajalis-põhjuslikus järjekorras. Romaanis ei pruugi süžee ja faabula kattuda. Sündimustiku aeg ja koht Aeg – Millal algavad? Millal lõppevad? Teose loo kestus? Koht – Neid võib olla mitu, tavaliselt 1 peamine Allteema ja peateema Teoses kujutatud elunähtuste valdkond. „Millest romaan kõneleb?” määratlebki romaani teema. Detail Teose väiksem kunstiline üksus
kannatatuste tekkimist, seda eeldatakse. Vaid siis, kui õiguste rikkumine on sedavõrd väheoluline, et vastutust võib piirata nullini, saab jätta kahju hüvitamise nõude rahuldamata. 14. Millist tähendust omab riigivastutusõiguses „rikutud normi kaitse-eesmärgi teooria“? MARI Normi kaitse eesmärgi teooria järgi ei kuulu õiguslikus mõttes hüvitamisele kõik kahju, mis on õigusvastase teoga põhjuslikus seoses. Hüvitamisele kuulub ainult selline kahju, mille ärahoidmine oli normi eesmärgiks. See teooria tuleneb VÕS § 127 lg-st 2, mille kohaselt ei kuulu hüvitamisele kahju, mille ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks. Kui õigusnormil ei olnud eesmärki isikut sellist liiki kahju eest kaitsta, siis langeb hüvitusnõue ära. Antud põhimõtte rakendumine tuleneb RVastS §
tuleks naljaga pooleks sirvitud kirjandusele toetudes meelde tuletada, kuidas õppis ja töötas noor V.I. Lenin. Tööõnnetused Definitsioon ja liigitamine Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Tööõnnetus liigitatakse raskusastme järgi kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks. Raskeks loetakse tööõnnetust, mis põhjustas töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi. Tööõnnetuse teatamise, registreerimise ja uurimise kord Arst teatab raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest ning töötajale tööõnnetuse
12 ekloogi ,,Kõnekäänud" ja õnne üle Inglismaa" ,,Usalduslikud kõnelused" Essee - kunstipärane teadusliku, ühiskondliku või kirjanduskriitilise sisuga kirjutis Faabula- teose ,,Fiammetta"- Fortinbras-Norra F sündmustik ajalises ja Boccaccio, prints, kes tahab isa põhjuslikus psühholoogiline surma eest kätte järgnevuses. lühiromaan maksta ja Taanit rünnata Filosoofiline satiir- Erasmuse ,,Narruse kiitus" Grotesk- üleloomulik, G.Guinizelli algatas uudsse ,,Galatea"-Cervantese Gertrud-Hamleti ema, G madaldav liialdus nt
konklusiooni ehk lõpplahenduseni. Aristotelese järgi: näidendil olgu algus, keskkoht ja lõpp, sobivad karakterid, pööre õnnelt õnnetusele või vastupidi, äratundmine ehk teadasaamine ja kannatus, millest lõpuks sünnib vaataja katarsise, hirmu ja kaastunde läbi" Avatud vorm dramaatikas · koha ja ajaühtsusest ei peeta kinni · stseenid vahelduvad kiiresti ja hüppeliselt · tegevusühtsus ei kehti, stseenid ei ole omavahel põhjuslikus seoses, vaid lihtsalt mingil moel ritta pandud, stseenid on suhteliselt iseseisvad · lõpp ja algus ei ole selged · puuduvad ühetähenduslikult polaarsed jõud Analüüsige viimati teatris vaadatud näidendit. Milline oli selle vorm? Mida tähendavad näitemängu puhul kolm ühtsust? · ajaühtsus tegevustik olgu surutud kokku maks 24 tunnile; · kohaühtsus välditagu tegevuskoha vaheldumist (Kohaühtsust Aristoteles ei maini,
aastatesse. Realism arenes kõige intensiivsemalt Prantsusmaal (Stendhal, Balzac, Flaubert, Rolland), Inglismaal (Dickens, Thackeray, Brontëd, Glasworthy, Shaw), Venemaal (Tolstoi, Dostojevski, Tsehhov), Norras (Ibsen). Täiuslikema väljenduse leidis realism romaanis, milles kasutati kindlaid võtteid. 19. sajandi realismile on iseloomulik tugev ühiskonna- ja kombekriitiline hoiak, seda nimetatakse kriitiliseks realismiks. 19. sajandi II poolel eraldus realismist üksikseiku vääramatus põhjuslikus seoses rõhutav naturalism. 19. sajandi lõpus hakkas klassikaline realism ammenduma, tekkisid uued voolud kas siis realismi arendusena või vastandusena. Seda perioodi võime nimetada uusromantismiks, mis algas dekadentsiga (varane sümbolism, esindajaks Baudelaire), uusromantismi keskmeks saab sümbolism, sümbolismiga haakuvad dekadents, estetism ja impressionism. Realism kirjandusvooluna 1835
ateroskleroos > tuiksoonelubjastus - meditsiin anamnees > haiguse eellugu - meditsiin amorett > tiivulise lapsena kujutatud armastushaldjas - kunst aatrium > Rooma elamu pearuum ajalugu, ehitus, arhitektuur hedonism > naudinguõpetus - filosoofia arp > nõiatrumm - folkloor loits > värsivormis nõidussõnad - folkloor Arhipelaag > saarestik - geograafia järvik > väike järv - geograafia apostroof > ülakoma, poeetiline üte - keeled, kirjandus faabula > teose sündmustik ajalises ja põhjuslikus järgnevuses - keeled, kirjandus Eufoonia > heakõla - kirjandus, muusika hermeneutika > vanatekstiõpetus - ajalugu, kirjandus 3 Admiraliteet > mereväe kõrgem ametkond - sõjandus, ajalugu alkeemia > keskaegne ebateaduslik keemia - ajalugu bürgermeister > linnapea, linnavalitsuse eesistuja - ajalugu aktiva > varad, bilansi vasak pool - majandus, raamatupidamine
servast kinni joodetud, milles oli arvatavasti lõhkeaine; lahendus – kasti plahvatus, maja pooleks vajumine. Teos ei olnud realistlik. Sündmuste areng on esialgu aeglane, ei toimu konkreetselt midagi veel. Sündmused hakkavad kiiremini arenema sellest hetkest, kui Huhuu puurist välja pääseb. Ausalt öeldes ei saanud arugi, kui pikk aeg lõpuks oli möödunud, see jäi veidi selgusetuks. Tundus, et sündmused on lugejateni toodud valdavalt ajalis-põhjuslikus järjekorras (faabula). Tekstis esineb pause, mille jooksul loo aeg edasi ei liigu. Näiteks kirjeldab jutustaja Isanda tuba üsna pikalt „Siin oli kõike hunnikusse kuhjatud, nii et sammu ei saanud astuda: mosaiik-ustega kappe, nahktoole ja vanu kellasid, mis näitasid tunde, päevi ja kuid, maa- ja taevakaarte.“ Samuti esineb tekstis ellips, mis varjab lugeja eest loo mõistmise suhtes olulist informatsiooni ja kruvib pinget üles.
· subjektiivsed asjaolud tahtlus, ettevaatamatus (kergemeelsus, hooletus), motiiv (armukadedus, vihavaen) või muu seaduses sätestatud subjektiivne tunnus § 12. Süüteokoosseisu tunnused (1) Süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. (2) Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. (3) Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. Tahtlus (§ 16) tahtlik tegevus, kui seda soovitakse. Ennem on mõte ees, seejärel tegu järgi. Tahtluse viisid: 1) kavatsetus süüdlane seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Näited
lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi. Sõltuvalt ettevõtte ohuteguritest ning ettevõttes asetleidnud tööõnnetuste ja kutsehaigusjuhtude arvust on Tööinspektsioonil õigus nõuda töökeskkonnanõukogu moodustamist ka alla 50 töötajaga ettevõttes 7. Kas tööõnnetuste hulka loetakse kodust tööle ja töölt koju juhtunud õnnetused? Kui see õnnetus on põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga, siis loetakse. 8. Tööinspektori peamised kohustused? Tööinspektor on kohustatud uurima surmaga lõppenud tööõnnetusi, teostama järelevalvet tööõnnetuste uurimise, kontrollima vajaduse korral uue või rekonstrueeritud ehitise töötingimuste vastavust kehtestatud nõuetele. 10. Mis on töötervishoiuteenus?
Sisukord Kritsel Ärm Tööõnnetused ja kutsehaigused 1. Tööõnnetus (1) Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. (2) Tööõnnetus liigitatakse raskusastme järgi kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks. Raskeks loetakse tööõnnetust, mis põhjustas töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi. (3) Arst teatab raskest ja surmaga lõppenud tööõnnetusest ning töötajale ajutise töövõimetuse määramisest viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööandjale
3. Olevikulisus – sündmused leiavad aset siin ja praegu Draamateksti osad: •Dialoog – tegelaskõne • Remarktekst – dialoogis verbaliseerimata elemendid, lavajuhised; • Paratekst – žanrimääratlus, aja- ja kohamääratlused. • Sekundaartekst – kõik, mis ei ole dialoog Proloog – sissejuhatav lugu; epiloog – järellugu • Süžee – sündmused tekstis esitatud järjekorras • Faabula – sündmused ajalis-põhjuslikus järjekorras • Lugu – sündmused, mida selles fiktsionaalses maailmas jutustatakse. Analüütiline draama – sündmused on toimunud enne näidendi tegevuse algust, tegevuse moodustab mineviku-sündmuste järk-järguline avamine Loo esitamise piirangud draamas: • järgnevuse printsiip: segipaisatud sündmustikku on laval raskem jälgida kui tekstis. • kontsentratsiooni printsiip: ajamaht on piiratud, vahetult esitatavad sündmused tuleb hoolega välja valida.
Riskianalüüs on tehtud 7. LISA KÜSIMUSTE VASTUSED 7.1 Mida loetakse tööõnnetuseks ja kuidas tööõnnetusi liigitatakse? Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Liigitatakse kergeks, raskeks või surmaga lõppenud õnnetusteks. [4] 7.2Kui palju registreeritakse Eestis tööõnnetusi aastas? Kui palju juhtub surmaga lõppenud õnnetusi? Tuua välja ka värskeim statistika? Mullu registreeriti 3956 tööõnnetust, milles sai surma 18 inimest. Täpsustamisel on veel 204 juhtumi asjaolud, sealhulgas üks surmaga lõppenud õnnetus
mingisuguses tsükklis. Kõik Maal aset leidvad kliimamuutused ei saa olla ainult inimkonna tegevusega seotud. Näiteks on sotlane James Croll väitnud oma 1885. aastal avaldatud raamatus ,,Kliima ja kosmoloogia" teooria, milles ta seletas globaalsete kliimamuutuste tsüklilisust Maa orbiidi kuju muutumisega ajas. Tuginedes Neptuni avastaja Urban Le Verrier'i andmetele Maa orbiidi kuju muutumisest avastas ta, et perioodilised jäätumised Maal on põhjuslikus seoses Maa orbiidi ekstsentrilisuse perioodilise muutumisega. 20. sajandil arendas serblane Milutin Milankovi antud teooriat edasi. Tema võttis lisaks arevesse Maa pöörlemistelje kalde muutuse orbiidi tasandi suhtes ning pöörlemistelje orientatsiooni nn. kinnistähtede suhtes. Antud põhjuste kombineerimisest tuletatud kliima perioodilisi muutusi nimetatakse Milankovii tsükliteks, mis esinevad umbes 100 000-, 41 000- ja 21 000-aastaste perioodidena kombineerudes
Õhu liikumise kiirus 11. Töötajate tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe. Mis etappides kulgeb ja millega lõpeb? - sissejuhatav juhendamine, üldine tutvustamine - esmajuhendamine, ohutusjuhendi tutvustamine, keskkonna ohutegurid, töövõtted, töökorraldus - väljaõpe, ohutud töövõtted - täiendjuhendamine 12. Mis on tööõnnetuste uurimise eesmärgid? Tööõnnetustest teatamise kord, tööõnnetuse uurimise tähtajad. - selgitada välja, kas õnnetusjuhtum oli põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga - kogub õnnetuskohast tõendeid. Viin kohumise käigus läbi sündmuskoha vaatluse, teeb fotosid või skeeme, hindab töökoha ja kasutatud töövahendite vastavus töötervishoiu- ja tööohutusnõuetele - võtab seletused isikutelt, kellel on andmeid õnnetusega seonduvate oluliste asjaolude kohta - tutvub asjakohaste dokumentidega, riskianalüüsiga, tööandja kinnitatud ohutusjuhenditega
töökeskkonnavolinik ja töökeskkonnanõukogu. Mis on tööõnnetuste uurimise eesmärgid? Tööõnnetustest teatamise kord, tööõnnetuse uurimise tähtajad. Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Tööõnnetus liigitatakse raskusastme järgi: kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks. Tööõnnetusega on tegemist ka siis, kui tervisekahjustuse tagajärjel kannatanud töötajale töövõimetust ei määrata. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi tööandja ning milles hääleõigusega peab osalema töökeskkonnavolinik, selle puudumisel töötajate usaldusisik
-patogeensuse aste. ka nende organismide mürgisus. Virulentsuse kui ühtse omaduse määravad infektsioossus (nakatamisvõime), invasiivsus (võime peremeesorganismis paljuneda ja levida) ja toksilisus (võime moodustadatoksiine)[1]. Virulentsus sõltub suuresti vaadeldavast mikroobitüvest (tüvespetsiifilisus). 26. Lõivsuhted (mõiste ja näide) ühe funktsiooni kaudu realiseerunud kohasus on negatiivses põhjuslikus seoses teise funktsiooni kaudu realiseerunud kohasusega Nt taimedel vegetatiivne ja generatiivne paljunemine piiratud sama ressursi poolt. 27. Hõimuvalik is the evolutionary strategy that favours the reproductive success of an organism's relatives, even at a cost to the organism's own survival and reproduction. 28. Koevolutsioon on kahe või enama vastassuhteis oleva liigi (või muu bioloogilise üksuse) üksteisest sõltuv evolutsioon. 29
Nõukogu liikmeid on vähemalt neli ja nende volitused kehtivad kuni neli aastat. Loe ka seadusest läbi 8. Tööõnnetus ( TTOS §22) See on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või sruma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Liigitus: raskusastme järgi kerge, raske või surmaga lõppenud tööõnnetus. loe läbi ka seadusepunkt 9. Kutsehaigus ja tööga seotud haigus( TTOS §23)- Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister. Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus
2003). Mõndades riikides on kehtestatud seadused, mis kaitseksid lapsi reklaamide eest näiteks Suurbritannias on keelatud kiirtoidureklaamide näitamine saadete ajal, mis on mõeldud alla 18-aastastele ning Rootsis on keelatud reklaamide näitamine lastesaadete vahele (Andersalu-Targo 2011) Televiisori vaatamine on lapsele väga kahjulik ka füüsilise poole pealt. Näiteks USA's jõuti äratundmisele, et epideemiana kasvav laste ja noorte rasvumine on põhjuslikus seoses teleritarbimise hulgaga. Avastati, et televiisori vaatamisega kaasneb väiksem kalorikulu kui puhkeseisundis (ehk mitte midagi tehes). Samuti sirutub käsi telekat vaadates pahatihti maiustuste ja snäkkide järele. Teleri ees väheneb südamelöökide arv 10 protsenti, niisiis tunnis umbes 420 lööki (Patzlaff 2003). Telerivaatamine on kohutavalt kahjulik ka meie silmanägemisele. Kui inimene vaatab
[RT I 2007, 3, 11 jõust. 1.03.2007] 11 Tööõnnetus Tööõnnetus on töötaja äkktervisekahjustus või surm, mis leiab aset tööülesannet täites, tööandja loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval töövaheajal või muul tööandja huvides tegutsemisel. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga, vaid see on liigitatud tavaliseks õnnetusjuhtumiks. Tööõnnetusest peab kannatanu kohe teatama töö otsesele juhile ja pöörduma arsti poole. Arst teatab tööandjale õnnetuse raskusastme ning tööinspektsioonile õnnetuse toimumise fakti. 2003. aasta 1. juulist ei loeta tööõnnetuseks tööteel juhtunud õnnetust. Igas riigis on tööõnnetuste registreerimiseks loodud oma süsteemid. Eesti puhul peab
element) ja TAHTMINE (ehk voluntatiivne element). Süüteokoosseis on seaduses sätestatud keelatud teo (süütegu) kirjeldus. Süüteokoosseisus sätestub kaitstav õigushüve. Näiteks KarS § 113 sätestatud tapmise koosseisuga kaitstavaks õigushüveks on inimese elu. Süüteokoosseis koosneb selle objektiivsetest ja subjektiivsetest tunnustest. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused' on tegu, tegevusetus, tagajärg ning nendevaheline põhjuslik seos. Tegu peab olema põhjuslikus seoses tagajärjega st. teatud tegu pidi tooma kaasa teatava tagajärje ehk tegu avaldus välismaailmas tekitatud tagajärje kaudu. Samas kuuluvad süüteokooseisu objektiivsete tunnuste hulka veel teo välised asjaolud ehk teo modaliteedid, milleks on aeg, koht ja viis ning subjekti iseloomustavad eritunnused ja teo objekt. Teo modaliteedid kirjeldavad olukorda, milles koosseisupärane tegu toimus. Väljavõte seadusest § 16. Tahtlus (1) Tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.
Tööõnnetuse definitsioon tuleneb Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-st 22, mille kohaselt: (1) Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. (2) Tööõnnetus liigitatakse raskusastme järgi kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks. Raskeks loetakse tööõnnetust, mis põhjustas töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi. (3) Arst teatab raskest ja surmaga lõppenud tööõnnetusest ning töötajale ajutise töövõimetuse määramisest viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist
Tunnetusteoorias leidis, et primaarsed pole mitte mõtted, vaid tunded. Tundeliseks väljaelamiseks on vaimuelu kõrgeim vorm. Arutles teaduse ja kunsti üle. Esikohal tundekasvatus. Prantsuse materialism I Mateeria ja loodus on tekkinud oma enese sisemise arengu protsessina ja seetõttu on ta lõputu ajas ja ruumis. Kõikide looduse tekkimise ja arenguprotsesside põhjuseks on mateeria. II Looduses on kõik põhjuslikus seoses ja loodus toimib kõigis oma nähtustes objektiivse paratamatusega. Maailmakõiksus on lõputu ahel põhjusi ja tagajärgi, mis lakkamatult üksteisest tulenevad. III Prantsuse materialistid käsitlesid meeltega saadavate aistingute materialistlikku olemust ja jõuti järeldusele, et aistmisvõime on samuti üks mateeria üldisi seadusi. Ümbritsev maailm eksisteerib mõistusest sõltumatult. Meie aistingud peegeldavad välismaailma asjade, nähtuste omadusi, mis aga ei
Tööõnnetustest teatamise kord, tööõnnetuse uurimise tähtajad. Tööõnnetuse uurimise eesmärk on välja selgitada tööõnnetuse asjaolud ja põhjused ning kindlaks määrata abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks. (Lisaks statistiliste andmete kogumine, kõikidest tööõnnetustest järelduste tegemine ja teatud trendide väljatoomine.) - Tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks tööõnnetuse uurija: 1) selgitab välja, kas õnnetusjuhtum oli põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga; 2) kogub õnnetuskohast tõendeid. Viib kogumise käigus läbi sündmuskoha vaatluse, teeb fotosid või skeeme, hindab töökoha ja kasutatud töövahendite vastavust töötervishoiu- ja tööohutusnõuetele; 3) võtab seletused isikutelt, kellel on andmeid õnnetusega seonduvate oluliste asjaolude kohta; 4) tutvub asjakohaste dokumentidega, sealhulgas töökeskkonna riskianalüüsi
(tagajärge). Füüsikalised seadused väljendavad nähtuste põhjuslikke seoseid. Nextoni II s väljendab põhjulikku seost keha kiirenduse ja kehale mõjuva jõu vahel, saab ennustada keha käitumist härgmistel ajamomentidel , kui on teada tema kiirus ja asukoht mingil fiktseeritud algmomendil. Ohmi s aga võimaldab ennustada, kuidas muutub juhet läbiva elektrivoolu tugevus, kui muuta juhtme otstele rakendatud pinget jne. Kõik ajaliselt üksteisele järgnevad sündmused ei ole põhjuslikus seoses, st et ajaliselt varem toimunud sündmus ei pruugi põhjustada järgnevat. Nt Öö ja päeva vaheldumine. Päev ei ole iseenesest öö põhjuseks, vaid Maa pöörlemine ümber oma telje kutsub esile öö ja päeva vaheldumise. Põhjuslik seos eeldab, et ajaliselt eelnev nähtus oma olemuselt kutsub esile sellele järgneva nähtuse. Kõik nähtused ei allu Newtoni mehaanika lihtsatele seaduspärasustele. Kvantmehaanika muutis klassikalise determinismi seisukohti
-süüteokoosseisule - õigusvastane -isik on süüdi Süüteod jagunevad: Väärteod Kuriteod Põhikaristus: I-astme -rahatrahv -Vangistus alates 5-20a või eluaegne -arest II-astme kuritegu Süütegu Süüteokooseis -objektiivsed -subjektiivsed Objektiivne tunnus-on seaduses kirjeldatud Tegu/tegevus tegevusetus Ja sellega põhjuslikus seoses oleva tagajärg Subjektiivsus tunnus Tahtlikus/kavaedud(otsene) kaudne Ettevaatamatus/kergemeelsus hoooletus Teo toimepanija 1) Täideviija 2) Osavõtja/kihutaja kaasaitaja Süüvõime Alates 14 Karistuse liidud ja määrad Kuritegu->karistus->rahaline karistus Rahalist karistust võib määrata ka lisakaristusena koos vangistusega Juriidilisele isikule rahaline karistus 50000-250mln.kr Väärtegu Rahatrahv 3-300 trahviühikut
selgitada tööõnnetuse asjaolud ja põhjused ning kindlaks määrata abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks. (Lisaks statistiliste andmete kogumiseks, kõikidest tööõnnetustest järelduste tegemine ja teatud trendide väljatoomiseks.) § 3. Tööõnnetuse uurimise eesmärk ja toimingud (2) • (2) Tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks tööõnnetuse uurija: • 1) selgitab välja, kas õnnetusjuhtum oli põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga; 2) kogub õnnetuskohast tõendeid. Viib kogumise käigus läbi sündmuskoha vaatluse, teeb fotosid või skeeme, hindab töökoha ja kasutatud töövahendite vastavust töötervishoiu- ja tööohutusnõuetele; 3) võtab seletused isikutelt, kellel on andmeid õnnetusega seonduvate oluliste asjaolude kohta;§ 3. Tööõnnetuse uurimise eesmärk ja toimingud (4)
Samuti isik, kellele kahju tekitatud oli, kui ka see isik, kes süütegu toime pani. On ka erilised isikud, kes saavad teha süütegu, nt. § 116 (ema); allkäemaksu võtja jne. On ka teoobjekt, millel oli suunatud tegu. Kahjustatava õigushüve sellest tulebki algatada. Millise õigushüvega tegu on? § 12 (2) Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. a.2) Süüteokoosseisu subjektiivsed (peaga seotud) tunnused: · tahtlus; · ettevaatamatus. Subjektiivne poole tuleneb üldosast, mis ütleb, et subjektiivne pool olemas. Üldreeglina on kõik süüteod tahtlikud, kui ei ole seaduses öeldud, et karistamiseks on vaja ettevaatamatust. Ettevaatamatusega toime pandud võib olla karistatav (ettevaatamatust on piisav).nt. surmapõhjustamine ettevaatamatusest (nt. lasketiirus)
Tavakõnes öeldakse, et igal asjal on põhjus. Teaduses on põhjuslikkuse mõistel on aga sügavam. Teades nähtuste põhjust, teame ju tegelikult seaduspärasust, kuidas nähtused kulgevad ning milline on nende ajaline järgnevus. Selline teadmine annab võimaluse ennustada antud nähtusele järgnevat nähtust.. Selles mõttes väljendavadki füüsikaseadused nähtuste põhjuslikke seoseid. Tuleb teada, et mitte kõik ajaliselt üksteisele järgnevad nähtused või sündmused ei ole põhjuslikus seoses, st. et ajaliselt varem toimunud sündmus ei pruugi põhjustada järgnevat. Näiteks järgneb päevale alati öö, kuid päev iseenesest ei ole öö põhjuseks. Mitte päev ei kutsu esile öö, vaid Maa pöörlemine ümber oma telje kutsub esile öö ja päeva vaheldumise.Teades näiteks Päikese ja planeetide asukohta ja kiirust teatud ajamomendil võime Newtoni seadusest lähtudes arvutada nende asukohta suvalisel järgneval momendil
(Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §18 lg2 ) 3. Mida nimetatakse tööõnnetuseks ja kutsehaiguseks? Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §22 lg1 ) Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister. Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus. (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §23 lg1, lg2 ) 4. Millal peab ehitusettevõtja teavitama Tööinspektsiooni enne ehitustööde alustamist?
• Nähtused – aineliste ja väljeliste objektidega toimuvad muutused. Füüsikalist nähtust kirjeldab nähtuse mudel, mida saab esitada kas • - tabelina (üksikute väärtuste paar) • - graafikuna (joon, mis kirjeldab füüsikaliste suuruste omavahelist sõltuvust tervikuna) • - valemina (sõltuvus mistahes samalaadse objekti uurimisel). Füüsikalised objektid ja suurused • Kui kaks füüsikalist objekti on omavahel põhjuslikus sõltuvuses on üks suurustest põhjus (argument x), teine tagajärg (funktsioon y=f(x)). • Põhjusena toimiv suurus kantakse rõhtteljele (abstsisstelg) ning tagajärjeks olev suurus püstteljele (ordinaattelg) nagu me ka katse korral tegime. • Füüsikas suuruste sõltuvuse kirjeldamiseks kasutame enamasti astme- ja eksponentfunktsiooni. Füüsikalised objektid ja suurused eksponentfunktsioon Füüsikalised objektid ja suurused • Astmefunktsioon:
LISA 2: Tööõnnetuse raporti täitmise selgitus Allikas: http://www.ti.ee/public/files/Uurimise_kord_lisad/Raporti_selgitus.html (18.04.2013) Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Tööandja antud ülesande täitmiseks loetakse töötaja töölepingus, ametijuhendis, töökirjelduses, käskkirjas vm dokumendis sätestatud töö- või ametikohal ettenähtud tööülesannete täitmist, samuti tööandja erikorralduseta tööülesande täitmist, mis tuleneb töö iseloomust või töö üldisest käigust. Tööandja loal tehtavaks tööks loetakse töötaja igapäevaste tööülesannete hulka mittekuuluvat tööd
2) Seaduspärase tingituse teooria 3.5.3. Normatiivne (objektiivne) omistamine 4. Subjektiivne süüteokoosseis (§ 12 III) 3.1. Tahtlus kui põhidelikti subjektiivne külg 3.2. Tahtluse objekt, mõiste ja liigid. Kaudse tahtluse ja kergemeelsuse piiritlemine 3.3. Eksimus süüteokoosseisu asjaoludes (§ 17). Eksimuse liigid: eksimus objektis (aberratio ictus ja error in persona); eksimus põhjuslikus seoses (dolus generalis) 3.4. Eesmärk ja motiiv 5. Tapmine 5.1. Elu karistusõigusliku kaitse absoluutsus ja ulatus 5.2. Embrüokaitse ja kunstlik viljastamine (9. ptk 5. jg) 5.3. Abort (9. ptk 4 jg) 5.4. Inimese elu karistusõiguslik kaitse 5.1. Tapmine 1) Mõiste, inimese elu algus (sündimine) ja lõpp (ajusurm, eutanaasia)
Kutsehaigused ja tööõnnetused TÖÖÕNNETUS Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Tööõnnetus liigitatakse raskusastme järgi kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks. Raskeks loetakse tööõnnetust, mis põhjustas töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi. Arst teatab raskest ja surmaga lõppenud tööõnnetusest ning töötajale ajutise töövõimetuse määramisest viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
Elukoht, sugu, vanu, elukutse ja suitsetamine on seega paljude haiguste riskiindikaatorid. Riskiindikaatorite tundmine aitab välja selgitada suure riski rahvastikurühmi kui sihtrühmi, kelle hulgas oleks sobiv rakendada profülaktilist sekkumist või korraldada sihipäraseid arstlikke läbivaatusi. Põhjuslikkus ehk kausaalsus on mitmekülgset käsitlemist leidnud filosoofias ning eriti teaduse metodoloogias. Otsesed ja vahepõhjused. Piisav põhjus ja tarvilik põhjus. Tegelikult on igas põhjuslikus olukorras peaaegu alati võimalik eeldada vahepõhjuste olemasolu. Põhjuse ja hiaguse vahelist seost võib illustreerida mudeline- põhjuslikkuse ahelana. Põhjus, mis omaette pole piisav põhjus, on kaaspõhjus. Haiguse tarvilik põhjus on põhjus, mis peab olema, et haigus tekiks. Epidemioloogia uuringukavad. (1) Kohortuuring. Ekspositsioon (ehk eksponeeritus). Eksponeeritud ja eksponeerimata kohort. Randomiseerimine (uuring, kus eksponeerituse
Tööõnnetus (tööpostil juhtunud õnnetus tööandja ülesannet täites + lõunapaus) Töötaja tervisekahjustus või surm Toimus tööandja antud tööülesannet täites Muul tööandja loal tehtaval tööl Tööaja hulka arvataval vaheajal toimunud Muul tööandja huvides tegutsemise ajal toimunud Tööõnnetuseks loetakse tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtude,m kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või TKK-ga Liigitus: · Kerge · Raske- raske kehavigastus või eluohtlik seisund · Surmaga lõppenud Tööõnnetusest teatatakse Tööinspektsiooni, surmaga lõppenud tööõnnetusest ka politseile. Kutsehaigus (erinevatest ohuteguritest põhjustatud pikaajalise protsessi haigus) Haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelu nimetatud TKK-ohutegur või töölaad
· Liiklussüüteod 6 · Kaitseteenistusalased süüteod 7 Väljavõte karistusseadusest § 12. Süüteokoosseisu tunnused (1) Süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. (2) Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. (3) Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. Selleks, et esineks süüteokoosseis, peavad selles olema objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Objektiivsed tunnused on kuritegu s.o. keelatud tegu ise ja selle kahjulik tagajärg. Tagajärg peab olema otseselt selle konkreetse teoga põhjustatud. Sel juhul
teravmeelsel dramaatilisel situatsioonil. Iseloomulik on tihe sisu ja kulminatsioon vahetult enne näidendi lõppu. · in-yer-face drama 1990. tekkinud draama zanr, mida iseloomustavad vulgaarsed, sokeerivad ja inimestes vastakaid arvamusi tekitavad teemad 22. Defineerige mõisted süzee, faabula, lugu. · Süzee sündmused tekstis esitatud järjekorras · Faabula sündmused ajalis-põhjuslikus järjekorras · Lugu sündmused, mida selles fiktsionaalses maailmas jutustatakse. 23. Nimetage loo jutustamise piiranguid draamas. · järgnevuse printsiip: segipaisatud sündmustikku on laval raskem jälgida kui tekstis. · kontsentratsiooni printsiip: ajamaht on piiratud, vahetult esitatavad sündmused tuleb hoolega välja valida. · Lavatehnilised võimalused ja ajastu moraalinormid: määravad vahetult
järgivad hoolsusnõudeid. Kui üks seda ei järgi, siis ei saa ka teiste teod vastutust kaasa tuua. Nt vormeline võidukihutamine – rataste vahetamine- juht võib eeldada et töömehed on piisavalt tublid ja hooldajad eeldavad et juht on piisavalt hoolas. Võib juhtuda olukord, et üks rattavahetaja on nii hooletu, et jätab poldid kinni keeramata. Küsimus- kelle sellest tiimist- kelle tegu on põhjuslikus seoses selle Karistusõigus II.osa õnnetusega- põhjusliku seoses on tagajärjega auto ülestõstja tegu. Nüüd võiks küsida, kas tal oli võimalik ette näha, et äkki mõni tiimi liikmetest ei pane midagi korralikult alla- pmst on tal võimalik seda ette näha. Kud tulenevalt tööjaotuspiirangust, võis ta eeldada, et kõik kaaslased hoolsuskohustust järgivad. - Koosseisu täitmne peab olema ettenähtav- tagajärje
annaabi.ee 
