Kas elame inimtegevusest põhjustatud kliimamuutuste ajal: poolt- ja vastuargumendid (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

80

ppt

KLIIMAMUUTUSED loeng

Globaalsed kliimamuutused Kasvuhooneefekt Osoon Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond Olulisemad teemad: Kliimamuutuste olemus ja põhjused. Kliimamuutused geoloogilises ajaloos. Kliimamuutuste mõju erinevatel laiuskraadidel. Kasvuhooneefekti olemus ja peamised kasvuhoonegaasid. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ja Kyoto lepe. Osoon ja osooniekraan. Osooniauk Antarktika kohal ja selle tekkemehhanism. Kliima on ikka ja alati muutunud. Seda põhjustavad erinevad globaalsed protsessid. Kliimasüsteem nagu teised suured looduslikud süsteemid on isereguleeruv ja rakendab oma stabiilsuse säilitamiseks mitmesuguseid tagasisidesid ja kompenseerivaid mehhanisme. Infot kliima kohta Maa geoloogilises ajaloos on võimalik saada:

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

66

docx

Globaalne kliima soojenemine

...........................................................................................17 Kliimamuutuse mõjud:.................................................................................................18 Kliimamuutused Eestis....................................................................................................20 Eesti kliima tulevikus......................................................................................................22 Loodusseadused ja inimtegevus...................................................................................22 Kliimamuutused...........................................................................................................22 Mis võiks toimuda Eestis ?...........................................................................................23 Soojenemine ja tagajärjed................................................................................................25 Ekvatoriaalsed protsessid................

Keemia

10

docx

Referaat: Globaalne soojenemine

Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Olga Troskina GLOBAALNE SOOJENEMINE: KLIIMAMUUTUSTEST TINGITUD KESKKONNAPROBLEEMID Lektor: Tiiu Koff Tallinn, 2011 Sissejuhatus. Kliimamuutus. Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates. Klimaatiliste näitajate muutus võib hõlmata ajalist perioodi aastakümnetest miljonite aastateni. Sõna uus praegusaegne kasutamine, viitab tavaliselt kliimamuutusele tänapäevases kliimas. Selle muutuse põhjuseks peetakse suuresti inimtegevust ja see on enam tuntud globaalse soojenemise nime all (Wikipedia.org ; Kliimamuutus). Aastasadade jooksul on maakera kliima palju kõikunud, praeguses

Keskkonnageoloogia

8

odt

GLOBAALNE SOOJENEMINE JA SELLE TAGAJÄRJED

TALLINNA TEENINDUSKOOL Aleksandra Olesk MK13-T1 GLOBAALNE SOOJENEMINE JA SELLE TAGAJÄRJED Referaat Juhendaja: Heikki Esskuson Tallinn2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1.MIS ON GLOBAALNE SOOJENEMINE JA KLIIMAMUUTUS...........................................................4 2.TEKKE PÕHJUSED..................................................................................................................................4 3.KASVUHOONEEFEKT JA KASVUHOONEGAASID...........................................................................5-6 4.KOKKUVÕTTE.........................................................................................................................................7 5.KASUTATUD KIRJANDUS .

Geograafia

31

doc

Uurimistöö - KLIIMA MUUTUMINE EESTIS

pdf, 2010). Üheks suureks teguriks, miks kliima muutub, on ka inimene ise. Inimtegevuse mõjul paiskub atmosfääri veelgi süsihappegaasi ja muid kasvuhoonegaase. Maailm on tänaseks muutunud tööstuslikuks. Õhku paisatakse tohutul hulgal kemikaale ja teisi saastaineid. Nii muudavad inimesed maa atmosfääri ja koos sellega ka kliimat. Temperatuuri tõstev tegur on ka otsene soojusenergia vool tööstusest ning olmest. Viimase osa on eriti märgatav talvel. Veel üks tegur, mis on põhjustatud inimese poolt, on tehispinnad. Kivipinnad linnas kiirgavad päeval kogutud soojust teatud hilinemisega ümbritsevasse ruumi nagu ahi. Nende tegurite mõjul linnas kujunev kõrgema õhutemperatuuriga piirkond ongi Eesti linnadest kõige paremini teada Tallinn (Jaagus 2008). Erinevat liiki kliimamuutused kaasnevad ka metsade mahavõtmisega, ükskõik, kas seda tehakse metsamaterjali saamiseks, maa põllustamiseks või asulate rajamiseks. Puud

Uurimistöö

13

docx

Maa soojad ja külmad perioodid

Ilma kasvuhoome efektita oleks Maa keskmine temperatur 15°C asamel hoopis -20°C.[3, lk8] 3. Kliima muutused lähiminevikus NOAA(National Oceanographic and Atmospheric Administration) poolt koostatud graafikus(joonis 1) on näha 120 aasta (aastad1880-2000) muutusi kliimas. Joonisel on selgelt näha globaalset soojenemist, mida on eelnevalt juba mainitud. (0-joon tähistab 1950 aasta temperatuuri)[4] Joonis ­ Kliimamuutus 1880-2000 aastatel [4] Kliima on 21 sajandi jooksul muutunud 1°C võrra soojemaks. Seda ei tundu palju aga see mõjutab elu Maal päris tugevalt. Selle soojenemisel on Alpi liustikud taganenud päris palju ja Aafrikas näiteks mõned viljakad maad on nüüd kuivad ja harimiskõlbmatud. See on mõjutanud liustikke ka Maa poolustel ning nende pindala on ka vähehaaval aina vähenenud. [4] 97% klimatoloogidest on ühel nõul, et inimene on põhjustanud selle globaalse soojenemise.

Geograafia

14

odt

Globaalsed keskkonnaprobleemid

mitme Okeaania saare linnustik on rängalt kannatanud invasiivse mao, pruuni boiga ohjeldamatu tegevuse tõttu. Ainuüksi Guami saartel suri pruuni boiga tõttu välja 8 metslinnuliiki 11st, sealsetes metsades valitseb nüüd kummituslik vaikus. Toiduotsingul on see täitmatu roomaja rünnanud isegi magavaid inimesi. Igal aastal kulutab Guami valitsus 4,6 miljonit dollarit selle isuka nuhtluse ohjamiseks. Kolmandaks suureks ohuks elurikkusele on üleilmne kliimamuutus. Kliima on läbi Maa ajaloo pidevalt muutunud, otsides pidevalt dünaamilist tasakaalu. Tasakaalu üheks osaks on maakera biosfääri reaktsioon abiootilistele teguritele nagu temperatuuri, niiskuse ja otsese päikesevalguse bilanss. Ökosüsteemid kujundavad kliimat ja reageerivad kliimamuutustele, seda nii lokaalsel kui üleilmsel tasemel. Inimene on viimase sajandi jooksul mõjutanud mõlemat väga intensiivselt: põletades fossiilseid kütuseid, samas kujundanud ümber

Geograafia

29

doc

Referaat Globaliseerumine

.......................................................................16-17 3.KLIIMAMUUTUS ..........................................................................................................17-19 3.1.Kasvuhooneefekt.................................................................................................................19 3.2.Kasvuhoonegaasid........................................................................................................ 20-21 3.3. IPCC (Valitsustevaheline Kliimamuutuste Paneel)..................................................... 21-22 KOKKUVÕTE......................................................................................................................... 23 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................. 24-25 LISAD..................................................................................................................................26-27 ANNOTATSIOON

Kodanikuõpetus

Kommentaarid (0)