Kas elame inimtegevusest põhjustatud kliimamuutuste ajal: poolt- ja vastuargumendid (0)

TALLINNA ÜLIKOOL
Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut
Loodusteaduste osakond
Kas elame inimtegevusest põhjustatud kliimamuutuste ajal: poolt- ja vastuargumendid
Referaat
Tallinn 2012
Sisukord
Kliimamuutused 4
Mis on kliimamuutused? 4
Kliimamuutused planeedil Maa 4
Inimtegevusest põhjustatud kliimamuutused: poolt- ja vastuargumendid 6
Kokkuvõte 9
Kasutatud kirjandus 10
Sissejuhatus:
Antud referaat annab ülevaate kliimamuutustest ja inimtegevuse osalusest või mitteosalusest selles protsessis. Käsitletakse inimmõju kliimale ja uuritakse lähemalt inimesest sõltumatuid faktoried, mis osalevad kliima muutumises.

Kliimamuutused

Mis on kliimamuutused?

Kliimamuutuseks nimetatakse muutusi pikaajalistes ilmamustrites kindlas kohas või globaalselt. Rahvusvaheliselt on kokku lepitud, et kliimamuutustest võime rääkida vähemalt 30-aasta pikkuse perioodi vaatlemisel. Pidades silmas ilmastikuolude pikaajalisi muutusi oleks soovitav kui see periood oleks veelgi pikem.(J. Jaagus, R. Ahas, A. Aasa , 2002)

Kliimamuutused planeedil Maa

Planeedi Maa kliima on olnud alati muutumises ja ta on seda ka praegu. Pole olemas ühtegi vettpidavat alust tõestamaks vastupidist. Suur osa inimkonnale teadaolevaid kliimamuutusi on olnud tsüklilised, mis põhjalikumal analüüsimisel on osutunud mõne pikemaajalise kliimatsükli osaks. (V. Kalm , 2009)
Vaadeldes üpris pikka perioodi võime väita, et hetkel elame me üsnagi stabiilsel ja soojal jäävaheajal, mida kutsutakse Holotseeniks. Antud jäävaheaeg algas hinnanguliselt 11 500 aastat tagasi. (S. Veski , 2005)
Minevikust on teada, et meie planeet on läbi teinud mitmeid jääaegasid, mille vahepeal on olnud jäävaheajad. Üldtunnustatud põhjust sellele nähtusele pole veel suudetud leida, kuid oletatakse, et oma osa selles protsessis on päikese kiirguse intensiivsusel, tektoonilistel liikumistel, Maa pooluste asukoha muutumisel, hiidmeteoriitidel, mis on Maad tabanud, süsihappegaasi hulga muutumisel atmosfääris, Maa sattumisel kosmilise tolmu pilvedesse ja mitmetel loodusnähtustel. (H. Nestor , A. Raukas , 2004)
Vanemast ajast on kogutud andmeid viimase 800 000 aasta kohta, mida on olnud võimalik uurida Antarktika jääsüdamike analüüsimisel. (V. Kalm, 2009)
Täpsemaid andmeid kliima kohta on võimalik analüüsida tagasiulatuvalt umbes 160 aasta jooksul, millest pärinevad täpsemad mõõtmised ilmastiku kohta mitmetest eri punktidest üle maailma. Nende andmete põhjal saab väita, et temperatuurid olid aastatel 1860- 1910 peamiselt püsivad. Vahemikus 1910 kuni 1940 tõusid temperatuurid 0,4 °C võrra. Väiksem temperatuuride tõus toimus aastatel 1940-1970 ja seda 0,1 °C võrra. Aastatel 1970-1994 temperatuuride tõus taastus 0,3 °C-ni. (M. B. McElroy, 2002)
Tänapäeval on põhjust rääkida maakera temperatuuri tõusutrendist, mis võib kujuneda suureks keskkonnaprobleemiks. Viimaste aastakümnete jooksul on temperatuuri tõus olnud iga aastakümne kohta 0,2°C ja see ei tundu aeglustuvat. Arvatakse, et aastaks 2100 on kliima soojenenud 1,1-6,4°C võrra. Temperatuuride tõusmine omakorda põhjustab mitmeid probleeme nagu liustike sulamine , looduskatastroofide tihenemine, muutused väljakujunenud sademete mustrites ja maailmamere tõus.(P. Nema, S. Nema, P. Roy, 2012)

Inimtegevusest põhjustatud kliimamuutused: poolt- ja vastuargumendid

Üldiselt peetakse tänapäeval kliima muutumist suuresti inimtekkeliseks. Selle poolt räägib tõsiasi, et viimase 200 aasta jooskul on suurenenud rahvaarv, mis on endaga kaasa toonud rohkem tarbimist, mille tagajärjeks on omakorda olnud suurenenud kasvuhoonegaaside õhkupaiskamine. Selle tõestuseks on fakt, et aastal 2005 oli atmosfääris sisalduva CO2 ja CH4 kontsentratsioon kõrgelt suurem kui viimase 650 000 aasta jooksul loomulikult looduses on olnud. Seda kõike peamiselt põllumajanduse ja fossiilkütustepõletamise tõttu. (T. J. Crowley, 2008)
Arvatakse, et kasvuhoonegaasidel on planeedi Maa kliimale oluline mõju. On tõestatud, et süsihappegaasi sisalduse suurenemine atmosfääris 20. Sajandil on üsna täpses seoses aasta keskmise õhutemperatuuri tõusule maakera pinnal. (I. Murdmaa , 2004)
Teadlaste sõnul kliima järske muutusi seletab ka see, et muutused algasid samal ajal tööstusrevolutsiooniga, mille tagajärjeks olid suurenenud kasvuhoonegaaside heitekogused. Seda tõestab fakt, et alates sellest ajast on täheldatud CO2, CH4 ja N2O sisalduse kasvu atmosfääris vastavalt 31%, 151% ja 17%. Nii suured ksvuhoonegaaside sisalduse kasvamised on tõenäoliselt mõjutanud kogu planeedi kliimat. Viimase sajandi jooksul on maailmamere tase tõusnud 17 cm, keskmine vee temperatuur maailmameres on tõusnud peaaegu 0,2 °C, Arktika merejää ja liustikud on taandunud ja on toimunud ookeanide hapestumise kasv 30% võrra alates tööstusrevolutsioonist. (R. Goicc, S. VijayaVenkataRamana, S. Iniyan, 2012)
Eelmainitud fakte kinnitab ka atmosfäärikeemik James Lovelock, kes kaljukindlat väitab oma raamatus „ Gaia kättemaks“, et inimtegevusel on kliima muutumises suur roll mängida. Ta on öelnud isegi, et: “Kliimamuutused toimuvad juba niivõrd kiiresti, et meid ümbritsev harjumuspärane ja mugav keskkond pühitakse õige pea minema.“(J. Lovelock, 2006, 19) Tema sõnutsi on inimesi ja nende tarbimise poolt põhjustatud kahju juba niivõrd suur, et on täiesti võimatu, et see meie planeedile mõju ei avalda. Otse vastupidi, väga varsti ei pruugi inimkond enam üldse oma koduplaneedil „tere tulnud“ olla, kuna keskkond on muutunud inimestele elamiskõlbmatuks. (J. Lovelock, 2006)
Skeptikud vastupideselt usuvad, et olukord pole pooltki nii traagiline, kui sel lastakse välja paista. Näiteks väidab skeptikust ajakirjanik James Delingpole oma raamatus „Kliimapettus“(2011), et nii mõnigi uuringutulemus on teadlaste ringkondade poolt võltsitud, kuna vahel võib juhtuda, et tulemus pole ootuspärane ja ei sobitu uuringu rahastamisallikale. Samuti on ta öelnud, et: „Asi ei olegi nii palju selles, et uuringud ise on kahtlased, kuivõrd sellest, et küsimused, millele vastust otsitakse, on ühele poole kaldu, nii et teadlase loodetud tulemustega klappivat tõendusmaterjali kiidetakse taevani ja sellega mitte sobivaid tulemusi lihtsalt ignoreeritakse.“(J. Delingpole, 2011, 140) Samuti usub ta, et kliimast väga musta pildi maalimine on kõigest vahend inimeste kontrollimiseks ja kasumi teenimiseks. (J. Delingpole, 2011)
Üks osa kliimamuutuste teema üle arutlejatest peavad endiselt inimtegevuse ja kliimamuutuste omavahelist seost liiga ebaselgeks, et midagi põhjapanevat selle teema kohta väita. Tartu Observatooriumi vanemteadur Kalju Eerme on oma atriklis „Elame kliimamuutuste vaherahu ajas“(2003) öelnud, et kuigi süsihappegaasi sisaldus atmosfääris ületab juba ammu industriaalsele ajastule eelneva taseme kolmandiku võrra, pole siiski midagi tõeliselt tõsist veel juhtunud. Seejuures ta lisab, et kliima näol on tegemist äärmiselt keerulise süsteemiga, mille ennustamine on ka veel tänapäeval põhimõtteliselt võimatu. Ta peab tõenäoliseks, et kui ühel hetkel praegune töörezhiim muutunud tingimustega enam ei sobi, siis teeb kogu kliimasüsteem läbi kiire muutlikkuse etapi, mille tagajärjeks on uus stabiilne seisund.(K. Eerme, 2003)
Lisaks eelmainitule on tähtis teada, et Maa kliima on tsükliline. Seega on planeedi kliima mingisuguses muutumises niikuinii. Ka praegune aeg, milles me elame, on teatud etapp mingisuguses tsükklis. Kõik Maal aset leidvad kliimamuutused ei saa olla ainult inimkonna tegevusega seotud. Näiteks on šotlane James Croll väitnud oma 1885. aastal avaldatud raamatus „Kliima ja kosmoloogia" teooria, milles ta seletas globaalsete kliimamuutuste tsüklilisust Maa orbiidi kuju muutumisega ajas. Tuginedes Neptuni avastaja Urban Le Verrier 'i andmetele Maa orbiidi kuju muutumisest avastas ta, et perioodilised jäätumised Maal on põhjuslikus seoses Maa orbiidi ekstsentrilisuse perioodilise muutumisega. 20. sajandil arendas serblane Milutin Milanković antud teooriat edasi. Tema võttis lisaks arevesse Maa pöörlemistelje kalde muutuse orbiidi tasandi suhtes ning pöörlemistelje orientatsiooni nn. kinnistähtede suhtes. Antud põhjuste kombineerimisest tuletatud kliima perioodilisi muutusi nimetatakse Milankovići tsükliteks, mis esinevad umbes 100 000-, 41 000- ja 21 000- aastaste perioodidena kombineerudes üksteisega. (V. Kalm, 2009)
Inimesest sõltumatuid anomaaliaid põhjustab ka Päikese aktiivsus, mis muutub umbes 11-aastase perioodiga.(Varieeruvad 10-12 aasta pikkuste perioodide vahel) Selle tõestuseks on fakt, et isegi see lühikene tsükkel kattub hästi Maa pinna temperatuuri muutustega . Viimase 150 aasta kogutud andmed näitavad, et maailmamere pinnatemperatuuri tõus kattub Päikese plekkide suurenemise perioodidega. Mida lühemad on olnud Päikese aktiivsuse tsükklid, seda enam on täheldatud põhjapoolkera maismaa positiivseid anomaaliaid. (V. Kalm, 2009)
Looduslike kliimamuutuste põhjuste alla kuulub ka Dansgaardi-Oeschgeri tsükkel, mis toob endaga kaasa järsud kliimakõikumised. Alates viimasest jääajast on neid esinenud 25 korral. (K. Eerme, 2003)

Kokkuvõte

Kliima näol on tegemist äärmiselt keerulise süsteemiga, mille muutumise puhul pole ka veel tänapäeval võimalik väga täpselt öelda, mis selle täpselt põhjustanud on. Väga laialdaselt levinud arvamus, mis on ka teadusringkondades toetust leidnud, on see, et tänapäeva kiireloomulised kliimamuutused on põhjustanud inimene oma tegevusega Maal. Eeskätt on selles süüdi meeletud kogused kasvuhoonegaase , mis on atmosfääri paisatud. Hoopis teistsugust arvamust omavad skeptikud, kelle jaoks pole inimtekkeline kliimamuutus veel piisavat vettpidavat tõestust leidnud, mistõttu on alusetu väita nagu see nii oleks. Kolmas osapool jääb eelmainitud arvamuste vahepeeale. Lisaks tuleb arvestada, et kliimamuutused on seotud teatud tsükklitega nagu Milankovići tsükkel ja Dansgaardi-Oeschgeri tsükkel, mis suure tõenäosusega toimuvad ka nüüdisajal. Arvestamata ei saa jätta ka Päikese aktiivsusega seotud mõjusid kliimale.

Kasutatud kirjandus

Raamatud:
H. Nestor, A. Raukas, R. Veskimäe, Maa Universumis: möödanik, tänapäev, tulevik, Reves Grupp, Tallinn, 2004
James Delingpole, Kliimapettus, Kunst , 2012
James Lovelock, Gaia kättemaks: Miks Maa meie tegevusele vastu astub ja kuidas me suudaksime siiski inimkonna päästa, Varrak , Tallinn, 2007
M.B. McElroy, The atmospheric environment: effects of human activity , Princeton University Press, Oxford , 2002
Internetiallikad:
Murdmaa, Kliima soojenemises on süüdi päike ja ookean, Horisont , 2004, [ http://goo.gl/ea37w ] (17.12.2012)
K. Eerme, Elame kliimaheitluste vaherahu ajas, Horisont, 3, 2003 [ http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel71_68.html ](18.12.12)
P.Nema, S. Nema, P. Roy, An overview of global climate changing in current scenario and mitigation action , Renewable and Sustainable Energy Reviews , 16, 4, 2329-2336, 2012 [ http://www.sciencedirect.com.ezproxy.tlu.ee/science/article/pii/S1364032112000457 ] (17.12.12)
R. Goicc, S. VijayaVenkataRamana, S. Iniyan, A review of climate change , mitigation and adaptation , Renewable and Sustainable Energy Reviews, 16, 1, 878–897, 2012 [ http://www.sciencedirect.com.ezproxy.tlu.ee/science/article/pii/S136403211100459X ] (1.12.12)
Siim Veski, Soojenev kliima võib põhjustada kliimajahenemist, Eesti Loodus, 2005, [ http://www.gi.ee/~veski/11180.pdf ](22.10.2012)
Thomas J. Crowley, 2000, „ Causes of Climate Change Over the Past 1000 Years “, [ http://www.sciencemag.org/content/289/5477/270.full ] (15.10.2012)

Volli Kalm, Kliimamuutused eri ajaskaalades, Horisont, 2, 2009 [ http://www.horisont.ee/node/1013 ] (17.12.2012)

11