masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad jne.), keemilised (kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid), bioloogilised (mikroorganismid, rakukultuurid jne.), füsioloogilised ja psühholoogilised Missuguste töötajate gruppide kohta kehtivad erinõuded töötervishoiu ja tööohutuse alal? Rasedad ja rinnaga toitvad töötajad, alaealised ja puudega töötajad Töökeskkonna spetsialist Töökeskkonna volinik Kas palgaline kohustus? jah jah, saab kohustuse täitmisele kulunud aja eest keskmist töötasu Valitakse kuidas? tööandja määrab kas oma töötajate poolt valitud tööandjate hulgast või esindaja kasutab pädevat
Kahjuks on vähe teada, millised on optimaalse koormuse parameetrid. Nii näiteks on soovitatud käia üks tund intensiivselt või 10 000 sammu ööpäevas. Seejuures peaks saavutama ülepäeviti mitmekülgse kehalise koormusega südame löögisageduse 60% maksimaalsest. inimesed ja loomad peavad saama teatavat kehalist koormust (inimestel 10000 sammu päevas) 33. Töötajaskonna vananemise pseudoprobleemid töövõimelisi inimesi jääb vähemaks, 50 aastased on põhilised leiutajad :D 34. Vanusejuhtimine vanusega arvestamine juhtimisel, mis on erinevas vanuses inimeste plussid ja miinused 35. Mis on stress Stress on vastus stressorile. Kõik asjaolud, mis põhjustavad pinget inimese psüühikas või füsioloogilistes funktsioonides, on stressorid. Stressil on seejuures ka positiivne efekt, ta ergutab tööd tegema. organismi pingeseisund, mida rohkem stressi seda rohkem kahjustab organismi 36. Stressi peamised allikad ettevõttes
Kodulehekülg http://www.staff.ttu.ee/hiljat Õppetöö Linke internetitööks http://osh.sm.ee/ - Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur Töötervishoiu ja ohutuse seadus Ohutegurid töökeskonnas on: Töökeskkonna ohutegurid Töökeskkonna ohutegurid võivad olla: · füüsikalised · keemilised · bioloogilised · füsioloogilised · psühholoogilised Psühhosotsiaalsed töökeskkonna ohutegurid Psühhosotsiaalsed töökeskkonna ohutegurid (tööstressorid) on faktorid, mille mõju tulemusena võib tekkida töötaja tervist ohustav tööstress. Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDŽ Kinnisvara haldamine xxx RISKI-JA OHUTUSÕPETUS Riskianalüüs Õppejõud: xxx Tallinn 2014 1. SISSEJUHATUS Käesoleva riskianalüüsi eesmärgiks on välja selgitada Äripäev AS ärikliendi konsultandi töökeskkonna ohutegurid, ohuolukorrad ja neid põhjustavad faktorid ning hinnata, milliste meetmetega on need lahendatavad. Riskianalüüsi põhjal koostatakse tegevuskava riskide vähendamiseks töökeskkonnas, hinnatakse ja analüüsitakse töökeskkonna ohutuse vastavust seadusandlusele ning ettevõtte tegevusest ja töökeskkonna spetsiifikast tulenevaid ohtusid. Peamine on avastada tervist ohustavad tegurid enne nende toime avaldumist. Teadlikult saab
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 4: ÕNNETUSJUHTUMI UURIMINE Töö nr: Nimi: Õnnetusjuhtumi uurimine Kuupäev: Kursus: Algne juhend: Pavelson H.“Töökaitse laboratoorsed tööd IV”1992 TTÜ TÖÖ EESMÄRGID 1. Luua analüüsitava õnnetuste näitel ettekujutus õnnetusjuhtumeid põhjustavatest sagedastest valeotsustest ja õnnetusahela ettenägematusest; 2. Tutvuda õnnetusjuhtumite asjaolude juurdlemise menetlusega ja juurdlusmaterjalide vormistamisega; 3. Omandada üldine arusaam tootmisalaste vigade tekkimise analüüsist ja vigade vältimisega seotud probleemidest. 4
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 4: ÕNNETUSJUHTUMI UURIMINE Töö nr:4 Kuup Õnnetusjuhtumi uurimine Kursus: EANB11 äev: 20.09 Algse juhendi allikas: Pavelson H."Töökaitse laboratoorsed tööd IV"1992 TTÜ TÖÖ EESMÄRGID Luua analüüsitava õnnetuste näitel ettekujutus õnnetusjuhtumeid põhjustavatest sagedastest valeotsustest ja õnnetusahela ettenägematusest; Tutvuda õnnetusjuhtumite asjaolude juurdlemise menetlusega ja juurdlusmaterjalide vormistamisega; Omandada üldine arusaam tootmisalaste vigade tekkimise analüüsist ja vigade vältimisega seotud probleemidest.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tööõnnetuse uurimine Riski- ja ohutusõpetus Koostaja: Joonas Hallikas Juhendaja: Sigrid Kalle Tallinn 2014 Sisukord Õnnetusjuhtumi kirjeldus ........................................................................................................... 3 Õnnetusjuhtumi toimumise tõenäosust suurendanud tegrid ....................................................... 3 Õnnetuse vältimine ..................................................................................................................... 3 Vastutus ...................................................................................................................................... 4 Võrkdiagramm ........................................................................................................................... 4
AINE : TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Koosneb neljast osast: 1. Tööõigus 2. Tuleohutus 3. Töötervishoid 4. Tööohutus TÖÖÕIGUS (16.06.1999a) RT I 1999, 60, 616, jõustunud 26.07.1999 OHUTEGURID · Füüsikalised ohutegurid §6 · Keemilised ohutegurid §7 · Bioloogilised ohutegurid §8 · Psühhofüsioloogilised ohutegurid §9 TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §13 TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §14 TÖÖKESKKONNASPETSIALIST §16 TÖÖKESKKONNAVOLINIK §17 TÖÖKESKKONNANÕUKOGU §18 TÖÖTERVISHOIUTEENUS JA SELLE OSUTAJA §19 TÖÖÕNNETUSE JA KUTSEHAIGUSTE UURIMISE KORD §24 TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS RT I 2001, 17, 78 PUHKUSESEADUS RT I 2001, 42, 233 TÖÖTERVISHOIU- JA TÖÖOHUTUSALASE VÄLJAÕPPE JA TÄIENDÕPPE KORD RTL 2000, 136, 2157
Kõik kommentaarid