on väljasurnud indeksid need, mis on objektile viitavaks funktsiooniks, jäädes ise temast põhjuslikult sõltumatuks. - SÜMBOLID Sümboli puhul on tähistatu ja tähistaja omavaheline seos kokkuleppeline, mis eristab teda ikoonist ja indeksist. Iga sõna, lause ning raamat on tegelikult sümbol. Peirce sõnul seisneb sümboli väärtus selles, et ta annab meie mõtetele ja tegevusele ratsionaalse mõõtme ning võimaldab meil ennustada tulevikku. - PÄRISNIMED Pärisnimed on märgid, millel on laiendklass selle osutatava jaoks. Indiviididele, keda märgitakse mingi pärisnimega, ei omistata ühtki omadust, v.a fakt, et nad sellele nimele reageerivad. Nimetused on samastajateks kutsutava märgiperekonna liikmed, millel on kaks allkategooriat: indikaatorid ja deskriptorid. - SÜMPTOMID Semiootikas vaadeldakse sümptomeid haiguse märkidena. Sümptom muutub märgiks ainult siis, kui see kuulub kliinilise diskursuse konteksti. Sümptom ei
Isikunimed Isiku- või pärisnimed kasutatakse saksa keeles 0-artikliga. See tähendab, et artikkel on kui ei kirjutata välja. Nt: Max, Marcus, Käändelõpp on ainult genitivis. Vaatamata soolisele kuuluvusele, saavad kõik nimed genitivis -s lõpu. Genitivi asemel võib kasutada eessõna von+D. Die Arbeit von Mark Die Arbeit von dem Vater Mark Marks Arbeit Die Arbeit des Vater Mark
Nimeteaduse põhimõisted Nimed on kõikjal maailmas. Pärisnimed on inimestel, loomadel, riikidel, linnadel, jõgedel, mägedel jne. Uus teadusharu onomastika tekkis huvist nimede vastu, mis annab ülevaate keeleteadusest, ajaloost.. Teadus pärisnimedest jaguneb paljudeks alarühmadeks, kuid on siiski kaks põhilist. 1.Toponüümika - teadus kohanimedest 2.Antroponüümika - teadus isikunimedest Kohanimed jagunevad ka eri rühmadeks. Nii uurib toponüümika mäenimesid ja vetenimesid. Veenimed ehk hüdronüümid jagunevad veel omakorda neljaks : merenimed,
Nimisõna.The noun. Oma ülesehituselt jagunevad inglise keele nimisõnad kolme liiki: 1) lihtnimisõnad nt: man, bird, apple, steam, love, pigeon, button 2) tuletatud nimisõnad (sisaldavad sufikseid) nt:teatcher, sailor, artist, building, translation, astonishment, friendship, childhood, lazines 3) liitnimisõnad nt: blackbird, newspaper, seaman, income, appletree, ballpoint, keyhole, rainbow, steamboat Tähenduselt on nimisõnad kas üldnimed või pärisnimed: 1) üldnimed (common nouns) nt:boy, tree, forest, people, family, air, cheese 2) pärisnimed (proper names) nt: Jane, Jack, Estonia, the United Kingdom, the Mississippi, New York, the Savoy (hotel), Oxford Street, Westminster Abbey, The Times Üldnimed on kas loendatavad või loendamatud nimisõnad. Loendatavaid nimisõnu (countables/count nouns) võib kasutada koos umbmäärase artikliga a/an, neil on mitmuse vorm ning neid saab
Omadussõnaliitd -ne liivane -lik mehelik -kas taibukas -tu taibutu -jas usjas -mine seesmine -ik metsik -lane haiglane -ldane vanaldane -ur pahur -ke(ne) nooruke noorukene Ortograafia: I lik liide 1. Pärisnimed a) võtab nime kokku ja kirj. väiketähega b) kirjapidist erinevat hääldust või konsonantühendi eiramist markeerib ülakoma c) pikemates nimedes võib kasutada lugemise hõlbustamiseks sidekriipsu a) Ida-Virumaa+lik = idavirumaalik Balzac+lik = balzaclik b) Degas+lik = degas'lik Schumann+lik = schumann'lik c) Alain Delon+lik = alain(-)delonlik Brigitte Bardot+lik = brigitte(-)bardot'lik 2. Tsitaatsõnad a) nõuavad kursiivi ja kirj. alati ülakomaga
,,Silver" ongi tuletatud Sylvester Levay hüüdnimest. Kasutades naisterahva hääli oma esimestel plaatidel, lasid nad välja oma hittsingli Suurbritannias 1974.aastal lauluga ,,Save Me". Tol hetkel nad mõistsid, et publik soovib neid näha ka laval, sest senikaua olid nad olnud ainult stuudiobänd ja avalikkusele väljaspool stuudiot tundmatud. Nad värbasid bändi kolm naislauljat: Linda Thompson, Penny McLean ja Ramona Wulf(need ei olnud nende pärisnimed). Nende suurimaks leivanumbriks tõusis hitt ,,Get Up and Boogie", mis ilmus 1976.aastal. Trio osutus väga populaarseks ja nende lugusi saatis edu. Silver Convention esindas Saksamaad 1977.aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel lauluga ,,Telegram". Lugu jäi kaheksandale kohale. Kuna kolme laulja soolokarjäär kahanes kiirelt ja neid ei saatnud just pikk edu, lahkusid nad muusikaärist. Merilyn Rannat 9.B
Kokku kirjutatakse ka tegusõna teo- ja tegijanimed. Näited: allakukkumine, vastuvõtmine, järeltulija. Reeglid VI MÄÄRSÕNA Põhireegli järgi kirjutatakse määrsõna (või määrsõna tähenduses olev sõna) muudest sõnadest harilikult lahku. Näited: hirmus palav, kole külm, paras soe, tavatu kõrge, tohutu suur, määratu pikk, ääretu lai, põhjatu sügav, üüratu kauge. Pärisnimed, tsitaatsõnad, tähed, numbrid, sümbolid kirjutatakse kokku sidekriipsuga. Näited: Jaani-vanune, show-maiguline, &- kujuline, TPI-aegne. Reerlid VII KAASSÕNA Kaassõna (ees või tagasõna) kirjutatakse lahku tema juurde kuuluvast käändsõnast. Näited: mööda teed, teed mööda, jõe ääres, pea kohal.
.......................................................................................... 10 1.5KOHT ÖKOSÜSTEEMIS............................................................................................ 11 1.6KASUTAMINE....................................................................................................... 11 1.7HARILIK KUUSK EESTIS.......................................................................................... 12 1.7.1Eesti pärisnimed.......................................................................................13 1.8HAIGUSED JA KAHJURPUTUKAD................................................................................13 1.8.1Seenhaigused...........................................................................................13 1.9KAHJURPUTUKAD.................................................................................................. 14 2HARILIK MÄND.......................................
M märk, D tähendus, I interpretaator, T tõlgendus, K kontekst o Ütluse tüübid: (Russell) 1) analüütiline: a=a (koidutäht on koidutäht) 2) sünteetiline: a=b (koidutäht on ehatäht) · Kui on tõestatud, et koidutäht on ehatäht, muutub sünteetiline ütlus analüütiliseks. · Analüütiline ütlus vastab alati tõele! o Nimed: 1) üldnimed: tool, laud, kass 2) pärisnimed: Jaan, Miisu, Tiina 3) deskriptsioonid: ,,Tõe ja õiguse" autor, praegune Prantsuse kuningas Peirce'i kategooriad: Esimene asi iseeneses esmasus ,,karvane tunne" Teine mingisugune objekt suhestatud kontekstiga teisesus kuuleme pimedas ruumis mingit krabinat: me ei tea, kust see tuleb, aga see, kust see tuleb, on teisesus Kolmas seotud esimese ja teisega ja sümboliseerib neid kolmasus pead olema sina ise, see, mis krabinat teeb, ja see, mis selle sinuni toob
põhiotstarbega: She was in hospital for two weeks and we often went to the hospital to cheer her up. Sundays are good I don't have to be at work, I can stay in bed when others go to church and don't come home until noon. · Transpordivahendid: We usually come to school by bus. Nowadays people often travel by car. Aari Juhanson, MA 2009 NAMES without ARTICLE · Pärisnimed (ka koos tiitlitega): Senator Clinton ran for presidency in 2008. BUT: viidates kogu perele The Lopezes live in NYC now. · Õppeained, spordialad, erialad jne. (kui määratlemata): I like Japanese, and Japanese literature is interesting. · Mandrid, maailmajaod, riigid, linnad, mäed, saared, rannad, tänavad, pargid, lennu- ja raudteejaamad, paleed + Heaven, Hell and Paradise Have you seen Buckingham Palace? I thought I was in heaven but I was wrong.
perioodikad ehk ajalehed ja -kirjad (Pere ja Kodu) 2 autasud (Maarjamaa Risti orden) VÄIKESE TÄHEGA: nädalapäevad (reede) kuud (oktoober) õppeained (keemia) ametinimed (direktor) tiitlid (aasta ema) rahvus (soomlane) keel (eesti keel) idamaa-aasta nimed (draakoniaasta) tähtpäevad (jõulud, suur reede) ajaloosündmused v.a neis sisalduvad koha-/pärisnimed (jüriöö ülestõus, Mahtra sõda) ümberütlevad nimed v.a neis sisalduvad koha-/pärisnimed (Lydia Koidula- Emajõe ööbik, Kreutzwald- lauluisa, Soome- tuhande järve maa, Aafrika- Must Manner ) 3.OTSEKÕNE Kui saatelause on otsekõne ees: Ema ütles:,,Täna on õues külm.'' Ema küsis:,,Kas õues on küm?'' Ema hüüdis:,,Tulge tuppa!'' Kui saatelause on otsekõne järel: ,,Täna on õues külm,'' ütles ema. ,,Mis kell on?'' küsis ema.
· Ansambli asutajaliikmeteks olid produtsendid ja heliloojad Sylvester Levay ja Michael Kunze. ,,Silver" ongi tuletatud Sylvester Levay hüüdnimest. · Kasutades naisterahva hääli oma esimestel plaatidel, lasid nad välja oma hittsingli Suurbritannias 1974.aastal lauluga ,,Save Me". · Nad värbasid bändi kolm naislauljat: Linda Thompson, Penny McLean ja Ramona Wulf(need ei olnud nende pärisnimed). · Nende suurimaks leivanumbriks tõusis hitt ,,Get Up and Boogie", mis ilmus 1976.aastal. · Trio osutus väga populaarseks ja nende lugusi saatis edu. · Silver Convention esindas Saksamaad 1977.aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel lauluga ,,Telegram". Lugu jäi kaheksandale kohale. · Kuna kolme laulja soolokarjäär kahanes kiirelt ja neid ei saatnud just pikk edu, lahkusid nad muusikaärist.
the US the Republic of Estonia the Estonian Republic the United Arab Emirates the Netherlands the Ukraine the City Linnad, külad, pärisnimed: Mered, ookeanid: London the Baltic Sea Canterbuty Cathedral the Pacific Ocean Windsor Castle Ajakirjad: Ingliskeelsed ajalehed: Cosmopolitan the Morning Post the Times NB! Postimees, Eesti Ekspress
ning kät-te; • NÄITEKS: lõunaeestiline aabitsatekst: o sest min-na an-na hen-dä / min-no ih-ho nink Hen-ge / nink kik me min- nul om sin-no kät-te. sin-no püh-hä en-gel ol-go min-no man / et se kur- ri Wain-lan-ne üt-te-ke Wäk-ke min-no ül-le ei löw-wä A-men. KIRJAVIIS • B.G. Forseliuse ettepanekuid kirjaviisi lihtsustamiseks: o välja heita kõik umbmäärase sisuga tähed (võõrtähed): c, f, q, v, x, y, z; o pärisnimed eestipärastada Kristus (Christus), Jaan (Johannes); o jätta ära h pikendusmärgina, nt kool - kohl, siin - sihn; o kasutada akusatiivis t-lõppu, nt jumalat; o jätta eitavas kõnes ära pöördelõpud, nt ep taha. FORSELIUSE AUKS • Bengt Gottfried Forseliuse medal. • Bengt Gottfried Forseliuse tänav. • Forseliuse park. • Mälestuskivi. • Tartu Forseliuse Kool. KASUTATUD MATERJALID • http://www.forselius.ee/index.php?page=forseliuse-medal • http://et
1. Ärkamisaja eeldused: pärisorjuse kaotamine aastatel 1816 ja 1819, eestlased said endale pärisnimed, talurahvas pääses pikapeale maa ja linna vahel vabamalt liikuma, loodi seadus, mis nõudis iga 500-1000 inimese kohta vallakooli ja iga 2000 inimese kohta kihelkonnakooli asutamist, kaotati ka teoorjus. 2. Ärkamisaja olulised sündmused: 1869.a I üldlaulupidu, 1865.a ,,Vanemuise" seltsi asutamine, 1857 Perno Postimehe asutamine, 1872.a Eesti Kirjameeste Selts, 1878.a Sakala asutamine. 3. Ärkamisaja taandumise põhjused: 1880.aastate venestuslaine, 1871.a tekkisid vastuolud Jannseni ja
aastal seitsmeteistaastaselt kooli lõpetas ja Teaduste Akadeemiasse astus, tegeles ta kopti keele, hieraatika arengu ja sellest lähtuva demootikaga. Ta avastas kopti keeltega võrdlemisel, et hieroglüüfid andsid edasi kaheksat isikulist asesõna, mis vastasid analoogilistele häälikumärkidele. Sellest võis järeldada, et hieroglüüfid ei koosne üksnes sümbolitest. Champollion loetles Rosette'i kivil 486 kreeka sõna, ent 1419 hieroglüüfi. Vaaraode nimed ja ka teised pärisnimed pidid oletatavasti kõlama kolmes keeles ühtmoodi. Champollion alustas lugemist kuningate nimedest, mida oli kõige kergem määrata, sest need piirati ovaalse raamiga, kartussiga. Champollion järeldas õieti, et selline nimi nagu Ptolemaios peab olema kirjutatud tähtmärkidega, sest see oli Egiptusele võõrnimi. Champollion vastandas Ptolemaiose nime esimese tähe P esimesele hieroglüüfile, T teisele hieroglüüfile,
artiklit the. The gold in your hand is very expensive. - See kuld, mis on su käes, on väga kallis. The music of this concert is boring. Selle kontserdi muusika on igav. · Kui loendamatute nimisõnade juurde kuuluvad sõnad, mis väljendavad rahvust, päritolu või ajastut, siis artiklit ei tarvitata. I am listening Estonian music. - Ma kuulan eesti muusikat. 4. Pärisnimed · Ilma artklita on: 1. isikunimed I met John Money. Ma kohtusin John Money-ga. 2. geograafilised nimed I live in Estonia. Ma elan Eestis. 3. tänavad, väljakud, pargid ja muud hooned Gonsiori street starts near department store. Kadrioru Park is the biggest park in Tallinn. · Määrava artikliga on: 1. jõed, mered, ookeanid the Pärnu river the Baltic Sea 2. mäeahelikud the Alps
Lõhidalt võib öelda, et Forselius oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Aabits ja Forseliuse elutee lõpp Praktikuna märkas Forselius, missuguseid raskusi on eestlastel Stahli-pärase kirjavara omandamisel. Nii esitab ta rea ettepanekuid kirjaviisi lihtsustamiseks, soovitades: välja heita kõik umbmäärase sisuga tähed (võõrtähed): c, f, q, v, x, y, z; pärisnimed eestipärastada nagu näiteks Kristus (ennem Christus), Jaan (ennem Johannes); jätta ära h pikendusmärgina, nagu näiteks kool pro kohl, siin pro sihn; kasutada akusatiivis (partitiivis) t-lõppu, nt jumalat; jätta eitavas kõnes ära pöördelõpud, nagu näiteks ep taha. Forselius andis oma eluajal välja ka aabitsa, kuid see pole meie päevini säilinud. Säilinud on aga Forseliuse aabitsa kordustrükke. 1929. a leiti Lundi ülikooli raamatukogust kaks aabitsat:
suure algustähe reegleid teistsuguselt kui eesti keeles võtame näiteks nädalapäevad (vrd reede ja Friday), kuud (jaanuar January), pühad (jõulud Christmas),eestis kirjutatakse need väikse tähega kuig inglise keele suurega .Nii on ka rahvustega nagu näiteks rootslane a Swede eesti keeles on väiksega aga inglise keeles suure tähega . Teiseks argumendiks võib pidada stratigraafiliseid termineid tähistavaid mõisteid, mida on ainult üks.Sealehulgas ka pärisnimed jättes välja üldnimed . Kuid samas on palju ainukordseid objekte, üksusi jms, kus meil suur täht pole tavaks näiteks :esiaja, vanaaja, keskaja, uusaja ja uusima ajan neid ei kirjutata suurtähtedega . Kolmandaks argumendiks võib tuua : stratigraafiliste üksuste tähistused olevat nimed, s.o pärisnimed, mitte üldnimed. Senistest võõr- ja omasõnadest on geoloogidel korraga saanud nimed: Ordoviitsium, Pleistotseen.
Gotfried W. Leibniz avaldas 1765 teoses keeleteadusliku aluse nimeteooriale. J. S. Mill käsitles nimesid 1843 „A System of Logic, Ratiocinative and Inductive“: nimedel pole tähendust. Konnoteerima – antakse edasi sisu, nii et kuulaja oskab väljendi põhjal teha järeldusi asja omaduste kohta Denoteerima – tähistamine ehk sildistamine, mis ei anna edasi väljendi sisu, vaid toob seda teistest esile, ei too iseloomustavaid tunnuseid. Milli argument: pärisnimed ei konnoteeri, sest päriselus pole neil tähendust, vaid need denoteerivad ja näitavad asja. Nimi näitab asja. Objekti kohta öeldakse „denotaat“, mida tähistatakse nimega. Lingvistid uskusid, et nimi pole tähendusetu, vaid lõpmatu tähendusega sisuga. Lingvist Joseph väitis, et üldnimel on rohkem tähendust kui pärisnimel. Pärisnimi ei anna küll edasi indiviidi omadusi, kuid ei välista neid. Russell arutles, et nimel on seos objektiga
- Uudises peab olema liikumist, tegevust, kontraste: erinevaid lugusid traagilistest anekdootlikeni. - Näidata inimeste emotsioone. - Anda aega lugejale hinge tõmmata. - Pole hea kasutada arve. - Autor ei tohi ise seletada, vaid peab andma materjali nii, et lugeja oskaks ja saaks ise järeldada. Pehme uudise kirjutamise erivõtted Pehmete uudiste kirjutamisel on enam vabadust kui kõvade uudiste puhul. Võtted, mida pehmetes uudistes võib lubada: 1. Pehme juhtlõik Pärisnimed. Nimi peab olema juhtlõigus, sest pehmed uudised on inimkesksed ja lugejale tuttav ja identifitseeritud. Tsitaadid. Võib kasutada tsitaati parafraasi asemel, kuid tsitaat peab siiski olema oluline mõte heas sõnastuses. Arvamused. Esitatakse kesksete tegelaste arvamusi, mitte ajakirjaniku. Kehtivad kolm põhimõtet: uudis ei tohi alata teisejärgulise infoga, tähtsaim on leida õige verb, kirjutada isikulises tegumoes. 2. Sissejuhatus
sest min-na an-na hen-dä / min-no ih-ho nink Hen-ge / nink kik me min-nul om sin-no kät-te. sin-no püh-hä en-gel ol-go min-no man / et se kur-ri Wain-lan-ne üt-te-ke Wäk-ke min-no ül-le ei löw-wä A-men. Forselius märkas milliseid raskusi on eestlastel Stahli-pärase kirjavara omandamisega ja ta tegi paar ettepanekut: · välja heita kõik umbmäärase sisuga tähed (võõrtähed): c, f, q, v, x, y, z · pärisnimed eestipärastada Kristus (pro Christus), Jaan (pro Johannes · jätta ära h pikendusmärgina, nt kool pro kohl, siin pro sihn · kasutada akusatiivis (partitiivis) t-lõppu, nt jumalat · jätta eitavas kõnes ära pöördelõpud, nt ep taha · komitatiivi lõpp ilmselt tüvega kokku kirjutatud, nt me-le-ga Et aabits tuleks odavam, saadeti selle trükipoognad Sangastesse köitmiseks. Alguses tegis seda tööd Rõngu pastor, pärast õppis töö ära ka üks koolipoiss
tähistavad asju, olendeid, nähtusi. Nimisõnad saavad lauses esineda aluse (subjektina) ja sihitisena (objektina). Vastavad küsimustele kes? ja mis?. Nt Meri kohises. Tüdrukud kuulavad muusikat. Tähenduslikult teisesed nimisõnad väljendavad tegevust (jooksmine, jooks) või omadust (ilu). Nimisõnu liigitatakse omakorda mitmelt aluselt lähtuvalt. 1. Üldnimed (inimene, maa, töö, lapsed)ja pärisnimed (Tartu, Emajõgi, Mari, Miisu). 2. Konkreetsed (maja, lill, raamat,poiss) ja abstraktsed (tulevik, headus, rõõm, unistus). 3. Loendatavad (maja, lill, raamat,poiss)ja loendamatud (tublidus, julgus, õhk, ilu). 4. Elusat tähistavad (hobune,õpilane, laps, koer )ja elutut tähistavad (mööbel, raamat, aken). 5. Ainsussõnad (headus, õnn, inimkond, kuld) ja mitmussõnad (andmed, käärid, püksid, prillid). 6. Omadussõnad ehk adjektiivid
Mitteaktuaalne on relatiivne teistele maailmadele ja selle elanikele. Modaal-realisti vaatenurgast – ainult võimalikust maailmast ei erine aktuaalsest maailmast ontoloogiliselt. 4. Kuidas tõestab Russell suhete kui universaalide olemasolu? Universaalid on määratletud kui midagi, mida võivad jagada paljud üksikasjad(partikulaarid). Nad on olemas, aga mitte maailmas, mis oleks vaimne või füüsiline. Mis iganes on antud tunnetega on üksikasi. Näiteks pärisnimed on üksikasjad; muud nimisõnad ülejäänud keelekasutusest on universaalid. Läbi universaalide on inimesel esmane teadmine, matemaatiline, loogiline jne. Kõik esmane teadmine tegeleb erandlikult universaalide suhetega, ja sõltub faktidel, mis on avastataud mõtiskluses, nii et vahel näeb neid suhteid enesestmõistetavalt. Tõed, mis üknes märgivad seda, mis on antud tunnetega, on samuti enesestmõistetav. Universaal on puhas olemus, mis kõikidel kindlatel asjadel on ühine
Süntaktika: keel kui formaalne süsteem Sõltub sellest, kuidas m üks (sisu), kuigi tähendused on erinevad (erinevalt saadud). Keel koosneb märkidest. süsteemi. Kõne on nende märkide definitsioon. Substitutsionaalne semiootika- ei ole spetsiifilist märki, märgi lo b) nimi ja kirjeldus; pärisnimed Keel on kõige universaalsem märkide süsteem. Keel, erinevalt kõnest, on Bilateraalne semiootika- märgi loob märgifunktsioon, mis seob t Toob välja kaks erinevat märgitüüpi:nimi ja deskriptsioon. võimalik uurida eraldi. Keeleteadus on võimalik ka siis, kui teised Semioos ehk mis teeb märki. Semioosi dimensioonid: süntaktika
o Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri Rootsi kuninga juures o määrati Eesti- ja Liivimaa talurahvakoolide inspektoriks, kuid tagasiteel Rootsist hukkus o 1687 talurahvakool mõisnike kulul igasse kihelkonda + koolmeister · Johann Gottfried Forselius soovitas : o välja heita kõik umbmäärase sisuga tähed (võõrtähed): c, f, q, v, x, y, z; o pärisnimed eestipärastada : Kristus (pro Christus), Jaan (pro Johannes); o jätta ära h pikendusmärgina, nt kool pro kohl, siin pro sihn; o kasutada akusatiivis (partitiivis) t-lõppu, nt jumalat; o jätta eitavas kõnes ära pöördelõpud, nt ep taha. o Sellised ettepanekud tekitasid vanameelses pastorkonnas vastuseisu o Forseliust võib pidada vana kirjaviisi loojaks
muutuvad neutraalse isiklikuks - Info transgormeerub, tekivad lüngab ja vahelejäetud, vähemtuntud ühikute asemele võivad asuda tuttavad, hilisem võib asenduda varasemaga ja vastupidi - Liiga individuaalne ja konkreetne, ,,mittepõhimõtteline" võib ununeda (nt pärisnimed), detailid taanduvad - Ilmuvad uued teemad, mida algselt ei olnud, see toimub vastavalt ootustele, hoiakutele, kogemuslikule tõenäosusele - Subjekti ootustega sobimatu, tema jaoks mitteloogiline info ununeb(vrdl kognitiivse dissonantsi teooria) - Ilmneb ratsionalisatsioon.lisandub info, mis aitaks saeletada ebaselget või vastuolulist mäletatavas
EESTI KEELE KORDAMINE KATSETEKS Elusolendite Pärisnimed Üldnimed Mart Saar, Märt, Annika inimene, loom,mees, tütarlaps, ema, koer, hobune, merisiga Loodusobektide Kohanimed Nimetused Pühajärv, Emajõgi, meri, mägi, kõrgustik, laht, Sõsarsaared, Linnamägi, juga, saar, jõgi, järv, oja Kolga laht, Annimatsi Riikide, linnade, külade, Keeled ja rahvused talude nimed
demonstreeris ministritele ja kuningale õppeasutuse saavutusi. Forselius oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Praktikuna märkas Forselius, missuguseid raskusi on eestlastel Stahli-pärase kirjavara omandamisel. Nii esitab ta rea ettepanekuid kirjaviisi lihtsustamiseks, soovitades: · välja heita kõik umbmäärase sisuga tähed (võõrtähed): c, f, q, v, x, y, z; 5 · pärisnimed eestipärastada Kristus (pro Christus), Jaan (pro Johannes); · jätta ära h pikendusmärgina, nt kool pro kohl, siin pro sihn; · kasutada osastavas käändes t-lõppu, nt jumalat; · jätta eitavas kõnes ära murdepärased pöördelõpud, nt ep taha. Sellised ettepanekud tekitasid vanameelses pastorkonnas vastuseisu, sest arvati, et teksti pühakspidamine peab toimuma ka kirjaviisi alusel ning mõistlikum on piirduda varasema tuttava kirikukeelega.
niivõrd teooria alusest. Sellest hoolimata tuleb seda tunda. Mis on nimi? Esmalt silme ette tüüpilised nimed: isikunimed, kohanimed, planeetide nimed, edasi ilmastikunähtuste nimed, kalliskivide, ordenite nimed, ka raamatutel on nimed (pealkirjad). Onomastika on leksikoloogia haru, oma uurimisobjekti järgi määratletud. Kooliõpikute seletus: nimisõnad jagunevad üldnimedeks ja pärisnimedeks. Üldnimed märgivad olendeid, esemeid, liigi järgi: inimene, klass, olend, mees, puu jne. Pärisnimed on üheainsa olendi nimed Kalevipoeg, Moskva, Kohtla-Järve, ,,Tasuja" jne. Üldnimi ja pärisnimi üldnimi e apellatiiv termini lähe on kreeka keeles kus apellatiivile vastab onoma prosegorikon. Pärisnimi e onoma kyrion (võimu omav). Eesti keeles kasutame ,,sõna" meelevaldselt: kuidas selle asja nimi on? Vastus antakse apellatiivina, sest pärisnime ilmselt ei ole. Vaadates ajaloos tagasi eristuse kujunemist, siis saab öelda, et vaidlus läheb vanasse
See ei tähendanud kardinaalset murrangut ortograafias ja senisest täiesti erinevatelt alustelt lähtumist, vaid praktilistest vajadustest tulenevat reformitaotlust. Lausestuses on säilinud saksapärasust, kuna tekstid pärinevad katekismusest. Tema kirjaviisi lihtsustamise ettepanekute seas olid: ● välja heita kõik umbmäärase sisuga tähed (võõrtähed): c, f, q, x, y, z ● pärisnimed eestipärastada: Kristus (pro Christus), Jaan (pro Johannes) ● jätta ära h pikendusmärgina, nt kool pro kohl, siin pro sihn ● kasutada akusatiivis (partitiivis) t-lõppu, nt jumalat ● olevikus eituspartikkel ep, kuid jätta eitavas kõnes ära pöördelõpud, nt ep taha, ep ol-le, sin-na ep pea ● komitatiivi lõpp ilmselt tüvega kokku kirjutatud, nt me-le-ga
Hea üliõpilane! Edastan M.Lotmani koostatud eksamiküsimused, millele leiate vastused teiste allikate reas ka raamatust: John Deely. Semiootika alused. Tartu University: Tartu Semiotics Library 4, 2005 ja veebilehelt: http://lepo.it.da.ut.ee/~silvi11/ Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist -- st viisist, kuidas mistahes märk kannab tõlgendaja jaoks antud olukorras mingit tähendust. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Ka saame ise pidevalt loendamatu hulga sõnumeid. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur , mida vahendavad ja hoiavad püsti märgid. 1.MÄRGISÜSTEEMI MÕISTE: Märk on iga asi, mida võib käsitleda kui tähenduslikult millegi asemel olevat. See miski ei pea tingimata olemas olema või kusagil olema, hetkel, mil märk teda asendab. Märk on bilateraalne, kahepoolne. Märk võib asendada teist ob...
nt sinimustvalge, kurikaval, helekollane, sademeterikas, magushapu, möödunudaastane, peegelsile. Kokku kirjutatakse tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust, nt ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, püstihull, uhiuus, võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane. Pärisnimed, tsitaatsõnad, tähed, numbrid, sümbolid kirjutatakse kokku sidekriipsuga, nt Jaani- vanune, show-maiguline, &-kujuline, TPI-aegne. ERAND Lahku kirjutatakse määrsõnade tähenduses olev omadussõna, nt. Hirmus palav, kole külm, paras soe, tavatu kõrge, tohutu suur, määratu pikk, ääretu lai, põhjatu sügav, üüratu kauge jt. Vt ka kontekstireegli mõju Kui omadussõna on täiendsõna, tavaliselt liitsõna ei teki ja kirjutatakse lahku, nt ilus ilm, suur linn jt.
1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist. Semiootika aluseks on märgisuhted. Iga märk on semioosise produkt. Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Semiootika on aluseks kõigile humanitaarteadustele, mis tegelevad tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniga. Samas on ka reaalteadused seotud märkidega. Näiteks diagnostika. Semiootika peasuunad on * biosemioo...
< gata (tee), -boeuf < bud (osmik) frangi mõju Põhja-Pranstusmaal oluline foneetikas, leksikas sõnalaenud, mis puudutavad: Põllumajandust, loodust: hestr > hêtre Perekonda, ühiskonda: *marchskalk > maréchal, *bannjan > bannir Värvused: gris, blanc, brun, jaune Germaani mõju alt jäävad välja religiooni, majanduse ja kaubanduse valdkonnad Superstraat Ibeerias: gooti mõju nõrk (mõned sõnad ja pärisnimed nagu Alfonso) sueebidelt mõned üksikud sõnad, vandaalidest pole jälgi jäänud, rändasid läbi araabia mõju oli oluline, eriti hispaania keelele: suur osa veemajandust puudutavast sõnavarast, palju mõjusid toponüümias, territooriumi haldamisega seotud sõnad Superstraat Balkanil Oli kõikjal väga oluline slaavi mõju (razboi “sõda” < vanabulg. razboj). Rumeenia aladelt käis läbi palju rahvaid, aga slaavi mõju on kõige määravama tähtsusega. Slaavi sõnad
märgi ja tähistatava semantilised suhted, vaid ka seisukohast, et kõik keeleväljendid on nimed. Nimed (konkreetsete kandjate tähistused) deskriptsioonid (esemete sõnalised kirjeldused mingite tunnuste järgi). Kui vaadelda kirjeldusi kui nimesid võib tekkida ilusioon kummaliste objektide (suhted, omadused) olemasolust. Russelli deskriptsioonide teooria toetub filosoofilisele eeldusele kahest teadmise tüübist -- teadmine kogemuse kaudu pärisnimed ja omaduste nimed, rangelt loogilises mõttes ka asesõnad see, too -- teadmine kirjelduse kaudu Loogiline positivism/analüütiline filosoofia Loogiline positivism: Lähtub tähenduse verifikatsioonilisest kriteeriumist, mõtestatud ütluste jaotusest analüütilisteks ja empiiriliseks ja kõikide mõtestatud emp ütluste empiirilisest konrollitavusest. Kõigi emp ütluste redutseeritavus vahetu kogemuse keelde. Analüütiline filosoofia: Kui antiik ja keskaja F
sõnaga kokkukirjutamisel tähtsust täiendsõna käändel. Omadussõna kirjutatakse eelnevaga kokku, kui moodustub kindla tähendusega omaette mõiste, nt. sinimustvalge, kurikaval, helekollane, sademeterikas, magushapu, möödunudaastane, peegelsile. Kokku kirjutatakse tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust, nt. ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane. Pärisnimed, tsitaatsõnad, tähed, numbrid, sümbolid kirjutatakse kokku sidekriipsuga, nt Jaani-vanune, show-maiguline, &-kujuline, TPI-aegne. Erand. Lahku kirjutatakse määrsõna tähenduses olev omadussõna, nt. hirmus palav, kole külm, paras soe, tavatu kõrge, tohutu suur, määratu pikk, ääretu lai, põhjatu sügav, üüratu kauge jt. Kui omadussõna on täiendsõna, tavaliselt liitsõna ei teki ja kirjutatakse lahku, nt ilus ilm, suur linn jt. Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine
ära kaduda(pala pro palavik, raas pro garaaz). Häälikute ärajätmine ehk elisioon on väga levinud, enim jäetakse ära konsonante(aktor pro traktor). Sageli asendatakse häälikuid, mis tihti avaldub koos häälikute ärajätmisega(anku pro jänku). Asehäälikuid ehk substituute jagatakse üldlevinuteks ja indivduaalseteks(laamat pro raamat). Millised etapid läbib laps sõnatähenduse omandamisel? ·Üldistuse nullaste: sõna tähistab ühte konkreetset eset; ka pärisnimed. ·Esimene üldistusaste: sõna tähistab sarnaste esemete rühma. Baassõnavara (G.Lakoff). ·Teine üldistusaste: sõna tähistab mitmeid esemete, tegevuste rühmi, millel on ühine nimetus. Toimub ka rühmade konkretiseerumine ning terviku ja selle osade eristamine. ·Kolmas üldistusaste: teise astme kujutluste ja sõnade ühendamine veelgi üldisemateks rühmadeks. ·Neljas üldistusaste: sõnavara kajastab teaduslikke mõisteid.
Noormes räägib, et ta peab teatrietendusele jõudma ja seejärel laulatusele. Jutustajale jääb selgusetuks, keda laulatatakse. Kas noormees ongi Allan, kellest enne juttu oli ja kas ta abiellub Bellaga? Niiviisi ekslikult, hakkabki Jutustaja noormeest Allaniks kutsuma, kuid nagu eelpool mainitud, nimedel, eriti nimel Allan, ei ole teoses suurt tähendust. Need on enamasti Jutustaja poolt lisatud nimed, et oleks kuidagigi võimalik teist inimest kutsuda. Need nimed ei ole enamasti tegelaste pärisnimed. Jutustajale tundub veider üks asjaolu. Nimelt räägitakse pidevalt samal ajal toimuvast laulatusest ja matusest. Selgusetu on, keda laulatatakse ja keda maetakse. Noormees kiirustab teatrietendusele ja palub Jutustajal samuti saali minna. Noormees lahkub aga nii kiiresti, et jutustajal ei avane võimalust teed küsida. Nii püüab ta omal käel teed leida. Ta on koridoris, kus on kolm ust. Ühest ta just tuli, seda ta ei vali. Teine on lukus, seega jääb vaid kolmas uks.
Noormes räägib, et ta peab teatrietendusele jõudma ja seejärel laulatusele. Jutustajale jääb selgusetuks, keda laulatatakse. Kas noormees ongi Allan, kellest enne juttu oli ja kas ta abiellub Bellaga? Niiviisi ekslikult, hakkabki Jutustaja noormeest Allaniks kutsuma, kuid nagu eelpool mainitud, nimedel, eriti nimel Allan, ei ole teoses suurt tähendust. Need on enamasti Jutustaja poolt lisatud nimed, et oleks kuidagigi võimalik teist inimest kutsuda. Need nimed ei ole enamasti tegelaste pärisnimed. Jutustajale tundub veider üks asjaolu. Nimelt räägitakse pidevalt samal ajal toimuvast laulatusest ja matusest. Selgusetu on, keda laulatatakse ja keda maetakse. Noormees kiirustab teatrietendusele ja palub Jutustajal samuti saali minna. Noormees lahkub aga nii kiiresti, et jutustajal ei avane võimalust teed küsida. Nii püüab ta omal käel teed leida. Ta on koridoris, kus on kolm ust. Ühest ta just tuli, seda ta ei vali. Teine on 4
normanni mõju tüponoomias: Eriti tuntav on see kohanimedes, nt: -vy > vik (laht), -gate < gata (tee), -boeuf < bud (osmik) frangi mõju Põhja-Pranstusmaal oluline foneetikas, leksikas sõnalaenud, mis puudutavad: Põllumajandust, loodust: hestr > hêtre Perekonda, ühiskonda: *marchskalk > maréchal, *bannjan > bannir Värvused: gris, blanc, brun, jaune Germaani mõju alt jäävad välja religiooni, majanduse ja kaubanduse valdkonnad Superstraat Ibeerias: gooti mõju nõrk (mõned sõnad ja pärisnimed nagu Alfonso) sueebidelt mõned üksikud sõnad vandaalidest pole jälgi jäänud, rändasid läbi araabia mõju oli oluline, eriti hispaania keelele: suur osa veemajandust puudutavast sõnavarast, palju mõjusid toponüümias, territooriumi haldamisega seotud sõnad (barrio "kvartal"), maakultuuriga seotud sõnad (arroz "riis", azúcar "suhkur"), valitsemisega (alcalde "linnapea"), käsitöö ja ehitusega (albanil "müürsepp", almacén
Ta avastas kopti keeltega võrdlemisel, et hieroglüüfid andsid edasi kaheksat isikulist asesõna, mis vastasid analoogilistele häälikumärkidele. Sellest võis järeldada, et hieroglüüfid ei koosne üksnes 23 sümbolitest. Champollion loetles Rosette'i kivil 486 kreeka sõna, ent 1419 hieroglüüfi. Vaaraode nimed ja ka teised pärisnimed pidid oletatavasti kõlama kolmes keeles ühtmoodi. Champollion alustas lugemist kuningate nimedest, mida oli kõige kergem määrata, sest need piirati ovaalse raamiga, kartushshiga. Champollion järeldas õieti, et selline nimi nagu Ptolemaios peab olema kirjutatud tähtmärkidega, sest see oli Egiptusele võõrnimi. Champollion vastandas Ptolemaiose nime esimese tähe P esimesele hieroglüüfile, T
· â on ülipikk vokaal · saDà sDà sâDà Muud nähtused: · lause algust eraldi ei märgita · lause lõpus on tavalised kirjavahemärgid · dünaamiline pearõhk - üks punkt, kaasrõhk - kaks punkti rõhutatud hääliku järel tu·lemi:se · üheks sõnaks kokkuhääldamine: allkaar · pausid: pikem kahe kriipsuga ||, lühem ühe kriipsuga | · Pärisnimed joonitakse alla Isoglossid (D keskne mõiste): · I eristab kahte piirkonda, mis kasutavad ühes sõnas erinevat keelelist vormi, muudes sõnades samu vorme · I esitatakse kahel viisil · 1.joon tõmmatakse nende kohtade vahele, kust piir läheb · 2.ühendatakse piiril joontega kohad, kus kasutatakse ühte või teist (ka heterogloss) · I ei pea olema pidev joon, selles võib olla katkestusi jms · Iga I näitab ühte keelelist joont
The gold in your hand is very expensive. See kuld, mis on su käes, on väga kallis. The music of this concert is boring. Selle kontserdi muusika on igav. · Kui loendamatute nimisõnade juurde kuuluvad sõnad, mis väljendavad rahvust, päritolu või ajastut, siis artiklit ei tarvitata. I am listening Estonian music. Ma kuulan eesti muusikat. 4. Pärisnimed · Ilma artklita on: 1. isikunimed I met John Money. Ma kohtusin John Moneyga. 2. geograafilised nimed I live in Estonia. Ma elan Eestis. 3. tänavad, väljakud, pargid ja muud hooned Gonsiori street starts near department store. Kadrioru Park is the biggest park in Tallinn. · Määrava artikliga on: 1. jõed, mered, ookeanid the Pärnu river the Baltic Sea 2
3. Muutumatud sõnad e partiklid (ei muutu). 6. Käändsõnad (nimisõna, omadussõna, arvsõna, asesõna). Nimisõna - Substantiiv tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? Morfoloogiliselt on nimisõna käändsõna, kandes arvu ja käände tunnuseid. Süntaktiliselt on tegemist iseseisva sõnaga, mis võib esineda väga paljude lauseliikmete funktsioonis, põhiliselt aluse ja sihitisena. Üldnimed ja pärisnimed Omadussõna – Väljendab asjade, olendite või nähtuste omadusi ja seisundit, vastates algvormis küsimusele missugune? Morfoloogiliselt on tegemist käändsõnaga. Süntaktiliselt on adjektiiv tihedalt seotud nimisõnaga, ühildudes sellega enamasti arvus ja käändes. Adjektiiv on laiendatav kas asesõna või määrsõnaga. Lauseliikmena esineb see täiendi või öeldistäite positsioonis. Adjektiiv seondub käände-, arvu- ja võrdluskategooriaga.
tähistavad asju, olendeid, nähtusi. Nimisõnad saavad lauses esineda aluse (subjektina) ja sihitisena (objektina). Vastavad küsimustele kes? ja mis? Nt Meri kohises. Tüdrukud kuulavad muusikat. Tähenduslikult teisesed nimisõnad väljendavad tegevust (jooksmine, jooks) või omadust (ilu). Nimisõnu liigitatakse omakorda mitmelt aluselt lähtuvalt. 1. Üldnimed (inimene, maa, töö, lapsed)ja pärisnimed (Tartu, Emajõgi, Mari, Miisu). 2. Konkreetsed (maja, lill, raamat,poiss) ja abstraktsed (tulevik, headus, rõõm, unistus). 3. Loendatavad (maja, lill, raamat,poiss)ja loendamatud (tublidus, julgus, õhk, ilu). 4. Elusat tähistavad (hobune,õpilane, laps, koer )ja elutut tähistavad (mööbel, raamat, aken). 5. Ainsussõnad (headus, õnn, inimkond, kuld) ja mitmussõnad (andmed, käärid, püksid, prillid). 6. Omadussõna e adjektiiv, sõnaliigi iseloomustus ja näited.
Peamised muutused, mis leiavad aset mäluskeemidena talletuva ja hiljem aktualiseeruva teabega: info redutseerub (lüheneb, lihtsustub); info muutub isikupärasemaks, sh tekivad isikupärased moonutused või varjundid, suhtumised muudavad neutraalse isiklikuks; transformeerub; tekivad lüngad ja vahelejätud, vähemtuntud ühikute asemele võivad asuda tuttavad; detailid taanduvad, liiga individuaalne, konkreetne võib ununeda (nt pärisnimed); ilmuvad uued teemad, mida algselt polnud, see toimib vastavalt ootustele, hoiakutele, kogemuslikule tõenäosusele; ununeb mitteloogiline, subjekti ootustega sobimatu info ununeb; ratsionaliseerimine, lisandub info, mis aitaks seletada ebaselget või vastuolulist mäletatavas; domineerivad teemad, osa teemasid muutuvad valdavaks, teiste elemendid lisanduvad sinna juurde või ununevad. Unustamine
. Hinduismis ja budismis sõna karma (tegu) tähendab mõtte, sõna ja tegu. Eriti nõutakse et zarathustralikkus siirust ja kaastundlikkust, hoolitsust.. Hoolitsemine maa eest, hoolitsemine veise eest. Pühad loomad olid koer ja kukk. Kukk oli hommikusaadik ja valguse kuulutaja. Kreekas hüüti kukke pikka aega Pärsia linnuks. Pärslastel oli komme, et koerale tuleb anda parimad palad. Neljasilmne koer peletas deemoni eemale. Hobused ja kaamelid hinnatud kõrgelt. Meeste pärisnimed Ustra (kaamel) ja Aspa (hobune) Hystaspes/Vistaspa Kurja jumala loodud - põldhiired, maod, konnad, röövlinnud, putukad (hävitamine oli religioosne tegevus) Kõige puhastavam ja valgustandev element tuli. Templis põles püha leek, preester tohtis leegile lähedale minema maski ja kinnastega (püha tuld ei tohtinud hingeõhuga rüvetada) Lehvikud jaanalinnusulgedest, metallid olid hea jumala loodud.
palju rohkem ning lisaks Treffneri gümnaasium. Vana-Kuuste Põllumajandusselts 1834 aastal avati Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituut, mis oli seotud Tartu ülikooliga. Sealtpeale algas kõrgema põllumajandusliku hariduse ajalugu Eestis. Priinimi Talupoegade vabastamisega 19 sajandil kaasnes perekonnanimede panemine. Eestimaal anti selleks eraldi korraldus 1834 aastal. Senini oli ainult kasutatud ristinime koos talu-ja isanimega. (Linnaeestlastel olid pärisnimed olnud juba keskajast alates). Uusi perekonnanimesid kutsuti priinimedeks ehk ka liignimedeks. Vabastatud talupoegade ,,üleskirjutamine" kirikuraamatutesse pidi toimuma juba uute nimedega. Mõju rahvapärimusele: talupojale anti õigus oma nime valida, mõisavalitsus pidi hoolitsema, et ta ei võtaks ebasündsat nime. Kreiskool Keskhariduse saamine oli võimalik linnade ühe- või kaheaastane kreiskool. Neid töötas kõigis kreisilinnades, aastail 1836-47 kümme; lisaks Narvas
Uut infot ei säilitata eraldi, vaid ta ühineb, absorbeerub vanaga organiseeritud skeem. - Info redutseerib (lüheneb, lihtsustub); - Info muutub isikupärasemaks, tekivad isikupärased moonutused või varjundid; mälumaterjaliga liitub subjektiivne hoiak, suhtumised muundavad neutraalse isiklikuks; - Info transformeerub; tekivad lüngad ja vahelejätud; - Liiga individuaalne ja konkreetne, ,,mittepõhimõtteline" võib ununeda (nt pärisnimed); detailid taanduvad; - Ilmuvad uued teemad, mida algselt ei olnud; see toimub vastavalt ootustele, hoiakutele, kogemuslikule tõenäosusele; - Subjekti ootustega sobimatu, tema jaoks mitteloogiline info uueneb; - Ilmneb ratsionalisatsioon lisandub info, mis aitaks seletada ebaselget või vastuolulist mäletatavas; - Domineeriva(te) teema(de) teke; osa teemasid muutuvad valdavaks, teiste elemendid lisanduva sinna juurde ja ununevad.
annaabi.ee 
