Kokku ja lahkukirjutamine
2010
Reeglid
I NIMISÕNA + NIMISÕNA
Ainsuse omastavas nimisõna kirjutatakse
järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib
liiki või laadi ja moodustab kindlaks
kujunenud mõiste (vastab küsimusele mis?,
missugune?, mis liiki?, mis laadi?).
Näited: taskukell, kontserdipilet, teatripilet,
raamatukapp.
Mitmuse omastavas nimisõna kirjutatakse
järgnevast nimisõnast harilikult lahku.
Näited: teaduste akadeemia, vigade parandus,
raamatute nimekiri.
Reeglid
II OMADUS-, ARV-, ASESÕNA
+NIMISÕNA
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 27 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-08-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
115 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ket142
Õppematerjali autor
(omadussõna + nimisõna + nimisõna), kahemehefirma, kolmepunktivise, neljasilmajutt, neljarattavedu, üheinimesevoodi (arvsõna + nimisõna + nimisõna), mitmeparteisüsteem (asesõna + nimisõna + nimisõna), allveelaev, pealmaarajatis, ülesõelajahu, ümbermaailmareis (kaassõna + nimisõnad). Kui omaette tähendust ei ole, tuleb kirjutada lahku: puhta vee juurdevool, viie ratturi võistlus, üle mere tulijad. Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku: Emajõgi, Põhjalaht, Vahemeri, Surnumeri, Lasnamägi, Pelgurand, Mõisaküla, Supilinn (Tartus), Metsakalmistu, Rannavärav, Hirvepark, Kivisild; Suursaar, Kõrgelaid, Pühajärv, Vanaküla, Uuemõisa, Sinialliku, Punaoja, Teravmäed. Kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku järgmistel juhtudel: kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta:
KOLAKI I. NIMISÕNA+NIMISÕNA Ainsuse nim käändes või lühitüveline nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku (siia alla kuuluvad ka kõik s-liitumisega sõnad) Vesiveski, verivorst, naisarst, nahkmööbel Ainsuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib selle nimisõnaga väljendatud mõiste liiki või laadi, moodustades koos temaga kindlakskujunenud mõiste Toakoer, tornikell, saunapilet, rauapood, elektrituli, koolikohustus, marjakorv, aprillinali, röntgenikabinet, südamearst Sama reegli kohaselt kirjutatakse kokku ka: · Sihitisliku täendiga omaette tähendusega ühendid Vennaarmastus (armastatakse venda), rõõmuavaldus, rukkilõikus, buldooserijuht, pesupesemine · Hulka ja kogu väljendavad ühendid liivahunnik, suhkrutükk, veetilk, räimekilo, singiviil, aga: mereliiva hunnik, prantssaia viil · Mitmusliku sisuga ainsuse omastav tikutoos, teatri
d) Kolm või enamgi tüve. nt. Aedviljakonserv, aruandeaasta, jalgpallikohtunik, töövõtuleping. Kui ainsuse omastavas olev nimisõna vastab küsimusele kelle?, mille?, siis kirjutatakse ta järgnevast nimisõnast lahku. nt. Isa saapad, õpiku autor, ukse kääksumine, tuule undamine. NB! Lapse kisa (ühe teatud lapse kisa) vrd lapsekisa (liigimõisteline), osakonna juhataja vrd osakonnajuhataja. NB! Kokku- või lahku kirjutamine oleneb täiendi kuuluvusest. nt. Märja turba hunnik ja märjad turbahunnikud, tähtsa linna elanikud ja tähtsad linnaelanikud. Mitmuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast harilikult lahku. nt. Teaduste akadeemia, vigade parandus, raamatute nimestik, sademete hulk. NB! Järgneva nimisõnaga kokku kirjutatakse kahesilbiline mitmuse omastavas olev
· kuue ja poole miljoniline · · Ühesõnalise arvsõna ja ne- või line-omadussõna kokkukirjutised jäävad KOKKU ka siis, kui neile eelneb määrsõnaline laiend (kuni, ligi, ligemale, ligikaudu, peaaegu, umbes): · kuni kahekilone raskus, · ligemale viiemeetrine vahemaa, · umbes kaheksatunnine ajavahe · · MÄÄRSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE · · määrsõna + muu sõnaliik = LAHKU · ammu möödunud · kas või · üsna tugev · liiga vähe · väga ilus · veel kord · · määrsõna muutumatu sõna, mis esineb lauses määrusena. · · valik määrsõnu: · koht: alla, üles, kõrgel · aeg: viimati, eile, kaua · viis: salaja, kinni, hästi · hulk: väga, palju, veel · seisund: pungis, pingul ·
Arvsõnade KOLAKI 1.Eelnev arvsõna ja sõnad -teist, -kümmend ja -sada kirjutatakse kokku. 1.1.Hulgasõnad on ka kokku arvsõnadega. Nt: kolmteist, seitsekümmend, kakssada, üheksasada, viiskümmend. Nt: mitukümmend, paarsada, paarteist, mitukümmend, mõnisada. 2.Teised arvsõnad kirjutatakse lahku. Nt: viis tuhat, kolm miljonit, kaks miljardit. <=need juhised käivad ka järg- ja murdarvude ning arvsõnadest moodustatud ne- ja line-liitelised omadussõnad. Nt: tuhande üheksasaja viiekümne üheksas aasta, viieteistkümnene, viiesaja(li)ne, kolmekümne kaheksane, saja neljane, kuue ja poole miljonine. NB! kaks tuhat --- kahe tuhandes, kahetuhandik, kahetuhande(li)ne. kolm miljonit --- kolmemiljoneis, kolmemiljondik, kolmemiljoni(li)ne. pool miljardit --- poolemiljardeis, poolemiljardik, poolemiljardi(li)ne. 3.Ühesõnaline arv + ne- ja line- liiteline omadussõna = kokku. 3.1.Mitmesõnali
Kokku- ja lahkukirjutamine Nimisõna Omadus-, arv-, asesõna Arvsõnade kokku- ja Tegusõnade kokku- ja Muutumatute sõnade Kaassõna üldreegel + või muutumatu sõna + Kohanimed Käänd- või määrsõna + omadussõna lahkukirjutamine lahkukirjutamine kokku- ja lahkukirjutamine nimisõna nimisõna (üldiselt lahku 1. A
panna: 21-leheküljeline, 11-liitrine. persona non grata lähedane. Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa liidetakse ne- või line- omadussõnaga sidekriipsu abil Nt. Kreutzwaldi-aegne, Lurichi-vägevune, Tartu-lähedane, Doonau-äärne, Läänemere-äärsed riigid, Atlandi-tagune, Vabadussõja-aegne, Ühispanga- sisene, show-maiguline, T-kujuline, NATO-väline, TPI-aegne, EKP-hõnguline, lik-liiteline, sse-lõpuline. Määrsõnade kokku- ja lahkukirjutus Määrsõna (ka määrsõna tähenduses tarvitatav sõna) kirjutatakse muudest sõnadest harilikult lahku Nt väga hea, üsna tugev, tohutu suur, kuskil ees, seal sees, niisama hästi, sama vähe, liiga palju, eile hommikul, hilja õhtul, selgesti kostev, vaevalt kuuldav, palju räägitud, ammu möödunud, kaugemale sõitmine, lähedale tulek, kaugemalt vaatajad. Kui kaks kõrvuti olevat ükskõik mis sõnaliiki kuuluvat sõna on sulanud kokku ühiseks
karva ja -värvi lahku ■ määrsõnaliselt tarvitatavad Hirmus palav, paras soe, tohutu suur, omadussõnad ääretu lai, põhjatu sügav KOHANIMEDE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE ■ kui kohanime esiosa iseseisvalt Emajõgi, Munamägi, Vahemeri, ■ kui kohanimi võib esineda ilma Peipsi järv= Peipsi, Tartu linn = samaväärse nimena ei tarvitata Surnumeri, Naissaar, Supilinn liigisõnata Tartu Volga jõgi = Volga ■ kui tegemist on teisest koha- või Jaapani meri (Jaapan), Pärnu jõgi,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid