Kokku- ja lahkukirjutamine (1)

Kokku ja lahkukirjutamine
2010
Reeglid
I NIMISÕNA + NIMISÕNA
Ainsuse omastavas nimisõna kirjutatakse
järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib
liiki või laadi ja moodustab kindlaks
kujunenud mõiste (vastab küsimusele mis?,
missugune?, mis liiki?, mis laadi?).
Näited: taskukell, kontserdipilet, teatripilet,
raamatukapp.
Mitmuse omastavas nimisõna kirjutatakse
järgnevast nimisõnast harilikult lahku.
Näited: teaduste akadeemia, vigade parandus,
raamatute nimekiri.
Reeglid
II OMADUS-, ARV-, ASESÕNA
+NIMISÕNA
Omadussõna kirjutatakse järgnevast sõnast
lahku.
Näited: rõõsk koor, raske koorem, head tõugu, sinist
värvi, suur tuba, vaene laps, väike mees.
Erand: Mõistereegli järgi kirjutatakse kokku
tähenduse alusel, vaatamata sõnaliigile.
Näited: heategevus, julgeolek, kalliskivi, kergetööstus,
kitsasfilm, koresööt, kõrgepinge, mustmuld,
noormees, raskejõustik, sügavkünd, vaenelaps,
uusehitus, nooremleitnant, argpüks, vanemteadur,
magustoit.
Kokku kirjutatakse need sõnad järgneva
nimisõnaga siis, kui tekib omaette kindel
mõiste.
Näited: nelinurk, noormees, omakasu.
Lühenenud tüvega omadussõna kirjutatakse
järgneva nimisõnaga alati kokku.
Näited: võõrkeel, välispoliitika, ühistegevus.
Reeglid
III EELNEV SÕNA + OMADUSSÕNA
Omadussõna kirjutatakse eelnevaga kokku,
kui moodustub kindla tähendusega omaette
mõiste.
Näited: sinimustvalge, kurikaval, helekollane,
sademeterikas, magushapu, möödunudaastane,
peegelsile.
Määrsõnaliselt kasutatavad omadussõnad
kirjutatakse järgnevast omadussõnast lahku.
Näited: tohutu suur, hirmus kauge.
ne- ja line-omadussõna kirjutatakse eelneva
käändsõnaga kokku.
Näited: päevapikkune, asteastmeline,
kuueaastane.
Eelnev nimi, täht, lühend, number või sümbol
kirjutatakse ne- ja line-omadussõnaga kokku
sidekriipsu abil.
Näited: Peetri-nimeline mees, X-kujuline, ne-
liiteline, 20-aastane.
Kui täiendsõnal on täiend, kirjutatakse
omadussõna eelnevast sõnast lahku.
Näited: Friedrich Reinhold Kreutzwaldi aegne, Georg
Lurichi vägevune, Esimese maailmasõja aegne,
Atlandi ookeani tagune, Gustav Ernesaksa vääriline,
persona non grata lähedane, perpetuum mobile
taoline, nelja meetri laiune, tolle mäe kõrgune,
paljude sajandite pikkune, suurte linnade vaheline,
kõigi eelduste kohane.
Kokku kirjutatakse tüved eht-, puht-, liht-,
ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-,
vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või
nõrgendavad omadussõnaga väljendatud
omadust.
Näited: ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus,
puruväsinud, püstihull, uhiuus, võhivõõras,
ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud,
poolvillane.
Reeglid
IV ARVSÕNA
Eelneva arvsõnaga kirjutatakse kokku sõnad
-teist(kümmend), -kümmend ja -sada.
Näited: üheksateist, viisteistkümmend,
kolmkümmend, viissada.
Ülejäänud arvsõnad ­ ühelised, tuhat, miljon,
miljard jt ­ kirjutatakse eelnevast arvsõnast
lahku.
Näited: kuus tuhat, kolm miljonit.
Reeglid
V TEGUSÕNA
Põhireegli kohaselt kirjutatakse tegusõna
muudest sõnaliikidest tavaliselt lahku.
Näited: alla tulema, pruuniks võõbatud sein,
hukka mõistma, õun on alla kukkunud.
Erandiks on liittegusõnad, mis kirjutatakse
kõigis vormides kokku.
Näited: alavääristama, allkirjastades, abielluda.
Kokku kirjutatakse ka tegusõna teo- ja
tegijanimed.
Näited: allakukkumine, vastuvõtmine, järeltulija.
Reeglid
VI MÄÄRSÕNA
Põhireegli järgi kirjutatakse määrsõna (või
määrsõna tähenduses olev sõna) muudest
sõnadest harilikult lahku.
Näited: hirmus palav, kole külm, paras soe,
tavatu kõrge, tohutu suur, määratu pikk, ääretu
lai, põhjatu sügav, üüratu kauge.
Pärisnimed, tsitaatsõnad, tähed, numbrid,
sümbolid kirjutatakse kokku sidekriipsuga.
Näited: Jaani-vanune, show-maiguline, &-
kujuline, TPI-aegne.
Reerlid
VII KAASSÕNA
Kaassõna (ees või tagasõna) kirjutatakse
lahku tema juurde kuuluvast käändsõnast.
Näited: mööda teed, teed mööda, jõe ääres, pea
kohal.