Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

9 klassi esitlus Bengt Gottfried Forselius (0)

1 Hindamata
Punktid

Hariduselu 17.-18. sajandil Bengt Gottfried Forselius Aabits



HARIDUSELU 17.-18. SAJANDIL BENGT GOTTFRIED FORSELIUS AABITS 9. klass Kadrioru Saksa Gümnaasium 2014


SISUKORD I. Bengt Gottfried Forselius II. Forseliuse seminari asutamine III. Forseliuse selts IV. Forseliuse seltsi sümboolika V. Aabits VI. Kirjaviis VII.Forseliuse auks VIII.Kasutatud materjalid


BENGT GOTTFRIED FORSELIUS • Sündis u 1660 Harju-Madise kihelkonnas – hukkus Läänemerel 16.  11.1688. • Lõpetas Tallinna gümnaasiumi ja õppis õigusteadust Wittenbergi ülikoolis. • Asus talurahvakoolis Risti kirikumõisas lapsi häälikumeetodil lugema  õpetama. • 1684. aastal avas I Eesti koolimeistrite kooli - Forseliuse seminar.


FORSELIUSE SEMINARI  ASUTAMINE • Rajati B.G. Forseliuse poolt aastal 1684 Piiskopimõisa. • Eestvedajaks sai Bengt Gottfried Forselius. • Õppis 160 poissi. Hiljem ligi 50 neist asusid tööle õpetajana. • Rajas nende abiga rahvakoole ja algatas koduõpetuse.  • Seminaris õpetati lugemist, kirjutamist, rehkendamist ja laulmist. • Kool lõpetas tegevuse1686. aastal.


FORSELIUSE SELTS • 1986. aastal vallandus 300-aastaste koolide liikumine oma tõese ajaloo kaitseks,  mille tuumikuks oli "12 Kooli Klubi." •  Klubi korraldas mitmeid üritusi ning koolide liikumisest sai 22.02.1989 selts. • Avaldamaks tunnustust 17. sajandi haritlaskonnale, kelle eredaimaks esindajaks  on B. G. Forselius, võtsid Rootsi-aja (1561–1721) juurtega koolid oma ühendusele 
Bengt Gottfried Forseliuse nime. • Seltsi sümboolikas on aukohal kuke kujutis. Kukk on rahvausundite ja ristiusu  sümboleid, tema kasutamine aabitsates sai alguse pärast reformatsiooni.  • Kukk on eesti aabitsate kaanelind – "aabitsakukk", seepärast nimetati aabitsat ka  „Kukeaabitsaks".


FORSELIUSE SELTSI  SÜMBOOLIKA


AABITS • I eestikeelsed aabitsad ilmusid 16. sajandi lõpul.  • Aabits esitas tollal katekismuse teksti, mis oli silbitatud ning  usulise sisuga. • Forselius andis välja ka aabitsa, kuid see pole meie päevini  säilinud. • Ta koostas parandatud kirjaviisis aabitsa (1684, Riia), mille  kordustrükist on 5 eksemplari säilinud: kaks asuvad Lundi 
Ülikooli raamatukogus, kaks Kopenhaageni Kuninglikus 
Raamatukogus ja üks Riias erakogus.


• 1929. aastal leiti Lundi ülikooli raamatukogust kaks aabitsat: üks  põhjaeesti keeles (1694) ja teine lõunaeesti keeles (1698). • NÄITEKS: põhjaeestiline aabitsatekst: o sest min-na an-nan hen-nast / min-no ih-ho ning Hin-ge / om-ma kun- nin-gast / Ül-le-mad ning Wan-ne-mad keik ris-ti rah-wast / min-no sug-
gu ning Wös-sa / ning keik me min-nul on sin-no jum-ma-lik-ko hool-de 
ning kät-te; • NÄITEKS: lõunaeestiline aabitsatekst: o sest min-na an-na hen-dä / min-no ih-ho nink Hen-ge / nink kik me min- nul om sin-no kät-te. sin-no püh-hä en-gel ol-go min-no man / et se kur-
ri Wain-lan-ne üt-te-ke Wäk-ke min-no ül-le ei löw-wä A-men.


KIRJAVIIS • B.G. Forseliuse ettepanekuid kirjaviisi lihtsustamiseks:
ovälja heita kõik umbmäärase sisuga tähed (võõrtähed): c, f, q, v,  x, y, z; opärisnimed eestipärastada Kristus (Christus), Jaan (Johannes);
ojätta ära h pikendusmärgina, nt kool - kohl, siin - sihn;
okasutada akusatiivis t-lõppu, nt jumalat;
ojätta eitavas kõnes ära pöördelõpud, nt ep taha.


FORSELIUSE AUKS • Bengt Gottfried Forseliuse medal. • Bengt Gottfried Forseliuse tänav. • Forseliuse park. • Mälestuskivi. • Tartu Forseliuse Kool.


KASUTATUD MATERJALID • http://www.forselius.ee/index.php?page=forseliuse-medal • http://et.wikipedia.org/wiki/Bengt_Gottfried_Forselius • http://www.ristikirik.ee/?leht=sisu&id=53 • http://keeljakirjandus.eki.ee/331-352.pdf • http://www.forselius.ee/uploads/images/medal-for3.jpg • http://www.forselius.ee/uploads/images/medal-for4.jpg • http://ikttunnis.pbworks.com/f/Koolimaja_uus.jpg • http://2.bp.blogspot.com/-Y5gAFPNSfmM/TfEwXRTQR4I/AAAAAAAACJU/NJF4q-- LfNM/s320/IMG_3427.JPG • http://www.forselius.ee/uploads/images/FS%20logo%20kukega%20tervik%20v.jpg • http://www.forselius.ee/uploads/images/Forseliuse%20Seltsi%20vapp.gif • http://www.forselius.ee/uploads/images/FS%20mastilipp%20Dscn1044%20v.jpg


TÄNAN KUULAMAST!

Document Outline


Vasakule Paremale
9 klassi esitlus Bengt Gottfried Forselius #1 9 klassi esitlus Bengt Gottfried Forselius #2 9 klassi esitlus Bengt Gottfried Forselius #3 9 klassi esitlus Bengt Gottfried Forselius #4 9 klassi esitlus Bengt Gottfried Forselius #5 9 klassi esitlus Bengt Gottfried Forselius #6 9 klassi esitlus Bengt Gottfried Forselius #7 9 klassi esitlus Bengt Gottfried Forselius #8 9 klassi esitlus Bengt Gottfried Forselius #9 9 klassi esitlus Bengt Gottfried Forselius #10 9 klassi esitlus Bengt Gottfried Forselius #11 9 klassi esitlus Bengt Gottfried Forselius #12
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Powerpoint B.G. Forseliusest, tema aabitsast, seltsist ning seminarist.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Bengt Gottfried Forselius
5
doc

Bengt Gottfried Forselius

Pärnu Raeküla Gümnaasium Bengt Gottfried Forselius Uurimustöö Juhendaja: Aili Näär Autor: Laura Tael Pärnu 2009 Forseliuse elutee ja seminar Bengt Gottfried Forselius (1660 ­ 1688) sündis Harju-Madise pastori Johann Haquinus Forseliuse pojana. Õppis Tallinna gümnaasiumis ja sai juristihariduse Wittenbergi ülikoolis aastatel 1679-1683. Peale Eestimaale naasmist õpetas ta algul oma kodupaigas Ristil, seejärel asus ta koos Harju-Risti kirikuõpetaja Gabriel Herliniga viimase asutatud talurahvakoolis lapsi häälikumeetodil lugema õpetama. 1684. aastal organiseeris Forselius Tartus Piiskopi mõisas rahvakoolmeistrite seminari, et ette

Ajalugu
Bengt Gottfried Forselius
10
odt

Bengt Gottfried Forselius

SISSEJUHATUS Bengt Gottfried Forselius oli kirjamees ja rahvavalgustaja, Eesti esimese aabitsa autor ja omapärase häälikumeetodi looja, mis muutis eesti keele õppimise ja õpetamise palju lihtsamaks. Forselius oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Nendel kaugetel aegadel anti elutarkusi valdavalt edasi vanematelt lastele. Kirjasõna ulatuslikum levik ühtlustas alles 17. saj.-l talurahva koolitust. Talurahvakoolidele pandi alus pärast seda, kui B. G. Forseliuse suure organiseerimistöö tulemusenda oli rajatud Tartu seminar ja antud haridus esimesele koolmeistrite põlvkonnale. Esialgsel haridussüsteemil põhines kogu hilisem õpetustegevus. Seega

Ajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun