50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
51 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
varjud
Õppematerjali autor
KINNISTUS VEENDUMUS, ET PÜHAS SÕJAS LANGENUD PÄÄSEVAD TAEVASSE, OOTAMATA ÄRA VIIMSET KOHTUPÄEVA, MILLE TULEKUT PROHVET KUULUTAS. EDU TAGAS SEE, ET BÜTSANTSI KEISRIRIIK JA UUS-PÄRSIA IMPEERIUM OLID SEL HETKEL LAASTAVAST SÕJAST NÕRGESTATUD. UUS-PÄRSIA RIIGI TEENISTUSES OLI PALJU ARAABIA PÄRITOLU PALGASÕDUREID, KES EI TAHTNUD OMA SUGUVENDADE VASTU VÕIDELDA, MISTÕTTU OLID VALLUTUSSÕDU ALUSTANUD ARAABLASED EDUKAD. KUIDAS SUHTUSID MOSLEMID VALLUTATUD ALADE ELANIKESSE? MILLEGA OLI SEE PÕHJENDATAV? - 1) ELANIKKONNA IGAPÄEVAELLU SEKKUTI VÄHE; 2) EI SUNNITUD ISLAMIT VÄGISI PEALE; 3) EI KEELATUD KRISTLASTEL, JUUTIDEL VÕI IRAANIS LEVINUD ÕPETUSE POOLDAJATEL OMA TRADITSIOONE AUSTADA; 4) EI LUBATUD KÜLL RAJADA UUSI KIRIKUID, KUID VANU VÕIS KASUTADA JA KORRAS HOIDA; 5) ALISTATUD RAHVAD PIDID MAKSMA MAKSU, MILLEST MOSLEMID OLID VABASTATUD (HAKATI MASSILISELT ISLAMI USKU ASTUMA)
kaheks suureks piirkonnaks: islami kojaks ja sõja kojaks. Kinnistus veendumus, et pühas sõjas langenud pääsevad taevasse, ootamata ära viimset kohtupäeva, mille tulekut prohvet kuulutas. Edu tagas see, et Bütsantsi keisririik ja Uus-Pärsia impeerium olid sel hetkel laastavast sõjast nõrgestatud. Uus-Pärsia riigi teenistuses oli palju araabia päritolu palgasõdureid, kes ei tahtnud oma suguvendade vastu võidelda, mistõttu olid vallutussõdu alustanud araablased edukad. Kuidas suhtusid moslemid vallutatud alade elanikesse? Millega oli see põhjendatav? - 1) elanikkonna igapäevaellu sekkuti vähe; 2) ei sunnitud islamit vägisi peale; 3) ei keelatud kristlastel, juutidel või Iraanis levinud õpetuse pooldajatel oma traditsioone austada; 4) ei lubatud küll rajada uusi kirikuid, kuid vanu võis kasutada ja korras hoida; 5) alistatud rahvad pidid maksma maksu, millest moslemid olid vabastatud (hakati massiliselt islami usku astuma)
Riik kandis hoolt teedevõrgu rajamise ja korrashoi eest hea kaubavahetus ja postiteenindus. Koormaloomadena laamad + inimesest koormakandjad, kiirteated = jooksvad kullerid. RATASVEOKEID ANDIDE ELANIKUD EI TUNDNUD. Inkade riigi allutasid 1532-1528 hispaanlased. Kaasa aitasid vastuolud inkade seas (kodusõda poolvendadest trooninõudjate vahel). Kõrgkultuur hävitati, kuid ketsua rahvas, kelle hulka inkad kuulusid, elab ja räägib oma keelemurdeid ka tänapäeval. IV. ARAABLASED JA ISLAMIMAAD. Geogr ja looduslikud olud, varane ühiskond : Semiidi keeli kõnelev, rändkarjakasvatusega tegelev elanikkond oli kõrgkultuuridega ammu kokku puutunud ja rännanudki või lausa sisse tunginud arenumatele naaberaladele. Foiniika tähestiku põhjal kujunes ka araabia kiri. Tekkisid kaubalinnad põhja pool, kus kujunes tähtsaimaks keskuseks Meka. Enamik araabia ps asukaid hankis elatist rändavate / poolpaiksete kaamelikasvatajate e beduiinidena
Millist usku järgisid? Kõrbetega kaetud, tegelesid rändkarjakasvatusega, Jeemenis oli võimalik põlde harida, elasid eraldatud hõimudena ning uskusid veritasusse (vastashõimu liikmete tapmine). 2. Kes oli Muhamed? Kuidas leidis ta enda arvates õige usu? Meka kaupmees, kes käis kuulutamas monoteismi (ainujumalisust). Ta käis palvetamas Hira mäe koopas, kus Allah end ilmutas ja käskis tal sõnumit edastada. 3. Mida tähendab sõna islam algselt? Mida tähendab sõna moslem? Islam- allumine; moslem- see, kes allub 4. Milline oli Muhamedi suhtumine juutidesse ja kristlastesse? Kuidas see aja jooksul muutus? Muhamed ei pidanud ennast uue usu rajajaks, Allah oli sama Jumal, kes Juutidel ja Kristlastel. Ta püüdis Araabia juutidega hästi läbi saada, nemad aga ei tunnistanud teda prohvetina, peale mida ta hakkas juudi usku ja kristlust pidama väärõpetuseks. 5
Korradlati iga aastaseid suuri palverännakuid. 2.Islamiusu 5 põhitõde. Prohvet Muhamed ja tema õpetus. Usutunnistus-pole teisi jumalaid. Palvus-tuleb sooritada 5 korda päevas. Almus-rahaline annetus. Paast-keeld süüa ja juua. Palverännak mekasse. Koraan kujunes välja pärast prohveti surma. Koraan sisaldab usku allahisse ja tema kõikvõimusesse. Head määratakse taevasse, halvad põrgusse. Allah lõi maailma ja inimese kui kõrgeima olendi. 3.Mille poolest erineb islam ja islamiõpetus kristlusest. Islamiusul on jumalaks allah, sisaldab 5 põhitõde, naised peavad avalikus kohas käima kinnikaetuna, püha raamat koraan. Araabiast on tulnud n-ö araabia numbrid. Mosee juurde tekkisid koolid-medresed. Araabia mees võis võtta kuni neli seadusliku naist. 4.Mõisted-Koraan- muhamedlaste pühakiri. Beduiin-araabia rändhõimud Araabias ja Põhja-Aafrikas. Kalifaat- araabia riik perioodidel. Islam- Muhameedi rajatud laia levikuga usund, muhamedi usk
eunuhhid-piirkonnakohtunikud-käsitöölised jms. Ettekujutus maailmast-Jumalik ja inimlik maailm oli lahutamatult seotud.Mõlemad olid osa kolmainsusest:taevas,maa ja inimene.Oli animistlik.Esivanemate kultus Jin ja Jang. Konfutsionism ja taoism-konf-rajajaks oli Konfutsius ,6-5 saj vahetusel eKr.Põhiline oli inimlikkus.Taoism-alusepanija oli Laozi.Põhimõiste on dao ehk kulg,mille järgi peaks inimene oma elu seadma.Dao on maailma pidev loomulik muutumine.Surematuse õpetus. 5.Araablased ja islam:araablaste ühiskond ja usk-Usk oli polüteistlik.Austati loodusobjekte.Jumalaid oli palju.Keskus oli Meka. Muhamed-7.saj algul hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama ranget monoteismi.Nõudis araablastelt Allahi kui ainujumala austamist.Tekkis uus usk ehk islam ehk allumine.Tema tegevus ja õpetus-Ei pidanud ennast uue usu rajajaks.Allah oli tema silmis sama Jumal ,keda austasid juudid ja kristlasedki.Muhameed pidas end prohvetiks.Pani kirja oma ''Koraan'' Pühakiri-Koraan-Üliku tõde
Idas usuti, et Püha Vaim lähtub Jumalast, kui isast, läänes aga, et Püha Vaim sõltub mõlemast- nii Isast kui ka Pojast. 1054 tekkis kirikulõhe- paavst saaatis oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama, kuid tulemus oli oodatust vastupidine- saadik ja patriarh läksid tülli ja panid teineteist kirikuvande alla. Tekkisid katolik kirik (kuulus paavsti võimu alla) ja õigeusu kirik (kirik allus patriarhile) 13. Keskaegne islam mõisted: Meka, Muhamed, Allah, islam, monoteism, Koraan, kaliif, kalifaat, ramadaan, sariaat, sunniidid ja siidid, dzihaad (ptk 7-8) Meka- araablaste kultuurikeskus; Muhamedi sünnikoht Muhamed- Meka kaupmees, kes hakkas kuulutama ranget Monoteismi Allah- araabia peajumal Islam- moslemite usk Monoteism- Allahi austamine ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahti ütlemine Koraan- Allahi sõna, mida prohvet Muhamedi vahendusel araablastele ja kogu
Ajalugu KT4! Keskaeg ja araablased 1)Keskaja ajaline piiritlemine ja tähendus. Keskaja mõiste võeti kasutusele 15. sajandil Itaalia humanistide poolt. Selle termini lõi Giovanni Andrea 1469. aastal ,,Medio aevo". Lõplikult juurdus keskaja mõiste valgustusajal (18. sajandil), mil tähistati antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäävat pimedat ja ebakultuurset ajajärku. Keskajaks tähistatakse kahe perioodi vahele jäävat aega. Keskaja piiriks loetakse Lääne-Rooma Keisririigi hävimist 476. aastal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid